Katk Sisu · Tutvustus. Levimine. Liigid. Sümptomid · Ajalugu ja tänapäev · Must surm · 21. sajandi katkud Katku iseloom · Bakter Yersinia pestis · Levib piisk ja puutenakkusena · Muhk, kopsu, naha, septiline ja kõhukatk · Sümptomid · Ravi Ajalugu · 6. sajand · 1347 1350 · 1894 1900 · 2005 · Eestis 1710 1712 · Tänapäev Must surm 1347. aastal · Krimmi ja Itaalia kaudu Aasiast · Muhkkatk kopsukatk · Ülerahvastatus ja hügieeni puudumine · Ühiskond ja majandus hakkasid lagunema 21. sajandi katkud
Eesti rahvalaul Väärtuslikuma vaimuvara hulka, mis meie esivanemad meile on pärandanud, kuulub kindlasti rahvalaul. Külavainul ja kiigel, põllul ja heinal, karja hoides ja õitsel hobuseid valvates, last uinutades ja vokki tallates - igal pool, igal ajal ja iga elunähtuse kohta on tekkinud laule. Ei ole ühtki faasi elu mitmepalgelistes avaldustes, mida poleks saatnud rahva sõnalooming, või mis poleks andnud selleks ainet. Sõjad, taudid, katkud ja orjaaeg nendes tekkis, elas ja levis eesti rahvalaul. Ta viis on kurvatooniline, sõnad täis kaebust ja süüdistusi viletsuse pärast, millesse orjastajad on ta tõuganud. Aga kunagi lootust kaotamata sisaldab see laul ka helgeid motiive, rõõmu ja lusti. Eesti rahvalaul on kõige parem rahva mineviku olude ja töövahekordade kajastaja. Lauldi kõikjal, põldudelt võis läbi sõites kuulda helisevat laulu. Eesti rahvalaul on valdavas osas lüüriline
Rootslaste valitsemise aja kohta öeldakse Hea rootsi aeg. Eesti ei ole kunagi olnud Rootsi riigi osa. Rootsi ajal hakkasid tööle esimesed eestlastele mõeldud koolid. Koolitati eestlastest kooliõpetajaid. Sellel ajal hakati kirikutes jutlusi pidama eesti keeles. 1700. aastal tungis Venemaa uuesti Eestile kallale. Venemaa tsaar Peeter I vallutas Eesti. Sõjas tapeti palju inimesi. Vene aeg Eestis 1721 1918 oli eestlastele väga sünge periood. Nälg, katkud, ja sõjad vähendasid elanikkonda tunduvalt. Mõisnikest said talupoegade omanikud. Tekkis pärisorjus. Lihtsad eestlased olid 18. sajandil orjadele palju lähemal kui kunagi varem. Jaanika Märdimäe Talupoegade maja võidi ükskõik millal võtta mõisniku poolt endale. Mõisnik määras teopäevade arvu ja maksud. Võeti vastu seadus, mis kaitsesid nüüd talupoegi mitut moodi. Lõppuks said
Keskajal ehitati linna kaitsmiseks selle ümber tugev paekivist müür ja kaitsetornid ning Toompeale pääses ainult mooda kaht teed: mööda Lühikest jalga ja mööda Pikka jalga. Toompea loss ehitatud toomkirik, Aleksaner Nevski katedraal, kümned hooned, paljudel neist valitsus- või ametiasutuse silt ukse kõrval, siin- seal pisikesed kivisillutisega siseõued. Toompea on üle elanud sõjad ja katkud, näljahädad, tulekahjud ja rüüstamised, kuid iga kord uuesti Meile meeldib jalutada mööda vanalinna sügisel ja vaadata, kui ilus on Toompea loss talvel. Allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Toompea_loss http://et.wikipedia.org/wiki/Raekoja_plats http://www.google.ru/imghp?hl=ru&tab=ii&biw=1362&bih =611 http://www.tourism.tallinn.ee/est/esi/vaatamis/vaatamis/vanalinn http://www.riigikogu.ee/index.php?id=35389
Ta meenutab Kavalat- Antsu. Ta tuleb alati suudab alati tulla oma nutikusega igast olukorrast välja. Ta jääb iga korra ajal ellu, ilma et teeks mingeid suuri lollusi. Rehepapp on selle raamatu üks kõige mõistlikumaid mehi. ,,Rehepapp" on kindlasti popp oma kirjastiili poolest. Raamatus kasutatakse palju slängi ja roppusi. See on üsna naljakas ka, kuidas rahvas kunagi üksteise tagant varastas ning kuidas nad üksteist manipuleerisid. ,,Rehepapp" on üsna ebareaalne. Näiteks kuidas katkud ning haigused ennast metsa peitsid ja siis inimest ründasid või kuidas rahvas vanakuradit veretilkadega petsid. See raamat on hästi vabas stiilis kirjutatud. Seda raamatut lugedes soovisin koguaeg, et see ära ei lõppeks. See oli nii kohutavalt naljakas. Mõni koht oli ajuvaba ning natuke rõve. Usun, et see raamat on rohkem populaarne noorte seas, sest noortele meeldivad naljakad ning ropud jutud, aga kindlasti meeldib see ka täiskasvanuile.
Surmatants Bernt Notke oli saksa maalikunstnik ja skulptor. Tema teosed on levinud kogu Põhja- Euroopas .Tema tuntuim teos oli "Surmatants" Lübecki Maria kirikus, mis on hävinud. Sarnase, kuid osaliselt säilinud teose, tegi ta ka Tallinna Niguliste kiriku jaoks. Surmatantsu kujutamine oli keskaja Euroopas ülimalt populaarne, seda alates 14. sajandist, mil kirik surma selleviisilisele väljatoomisele enam viltu ei vaadanud: katkud, näljahädad, sõjad ja rüüstamised sundisid inimesi surmaga arvestama ning sellele pidevalt mõtlema, oma enda surm oli kõigile lähemal, kui me praegu seda ette kujutada oskame. Must surm ehk muhkkatk jõudis Aasiast Euroopasse 1347.a. ning surmas paari aasta jooksul tõenäoliselt rohkem kui kolmandiku Lääne-Euroopa elanikkonnast. See varjutas Euroopas veel tervet hilisemat ajajärku ning muutis kõigele käegalöövaks mitmeid põlvkondi. Surmatants manitses meie
Immigratsiooni tagajärjel tekib kõikides riikides ülerahvastatus ning firmad eelistavad sisserännanute odavat tööjõudu kohalikule. Kõikidele inimestele ei jagu eluasemeid, tööd ja toitu kuna inimesi on lihtsalt liiga palju ning ei suudeta ennast üleval pidada. Rahvuste segunemisel kaovad riigi ja rahvuse traditsioonid. Praegust rahvaarvu on suutnud kontrolli alla hoida sõjad, suured looduskatastroofid, nälg ning katkud ja teised ohtlikud haigused, mis on lõppenud inimeste surmaga. Kõige tõhusam rahvaarvu vähendaja oleks kas mõni ohtlik haigus või ülemaailmne sõda, kus hukuks palju inimesi. Kuid sellise teo tegemine ole mõeldamatu, sest kõigil on õigus elada, ükskõik milline ta on. Palju tõhusam variant oleks ülerahvastatud riikides kehtestada lastearvu piirang, näiteks kaks last ühes peres, kuid selle on ka miinused. Hiinas võib olla peres vaid üks laps, kuid see
taimtoidulised metsa? Halljänes ja põder ... võivad Rändrott, rebane, kährik Milliseid haigusi? levitada Näiteks Rebane võib tekitada metsamarutauti, rändrotiga võivad inimesele haigusi kaasneda erinevad katkud Koosta toiduahelad, kus esinevad järgmised liigid. 1. Vahtraleht (kõdunenud) vihmauss mutt valge- toonekurg 2. nõges kobras huntpruunkaru 3. plankton kilu tursk hallhüljes 4. lille nektar liblikas suurkõrv Allikas: http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/CASFIB.htm Koprad on taimtoidulised. Suvel eelistavad nad süüa rohttaimi: nõgest, angervaksa, pilliroogu jne. Talvel toitub peamiselt enda langetatud paju, haava ja kase, harvemini lepa koorest ja noortest okstest.
taimtoidulised metsa? Halljänes ja põder … võivad Rändrott, rebane, kährik Milliseid haigusi? levitada Näiteks Rebane võib tekitada metsamarutauti, rändrotiga võivad inimesele haigusi kaasneda erinevad katkud Koosta toiduahelad, kus esinevad järgmised liigid. 1. Vahtraleht (kõdunenud)→ vihmauss → mutt → valge- toonekurg 2. nõges→ kobras→ hunt→pruunkaru 3. plankton→ kilu→ tursk→ hallhüljes 4. lille nektar→ liblikas → suurkõrv Allikas: http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/CASFIB.htm Koprad on taimtoidulised. Suvel eelistavad nad süüa rohttaimi: nõgest, angervaksa, pilliroogu jne. Talvel toitub peamiselt enda
Regina Siniorg 9b klass 2011 7 miljardit inimest Alates aegade algusest on rahvaarv olnud pidevas muutuses. Kunagi mõjutas elanikkonna arvu sõjad ja katkud. Järgnevas tekstis ma arutlengi inimeste arvu maailmas, milleks on praegu 7 miljardit inimest. Rahvaarv tõuseb kõige kiiremini vaestes riikides, sest seal pole selliseid võimalusi nagu arenenud maades. Kui inimestel oleks infot pereplaneerimise kohta, võimalus kasutada rasestumisvastaseid vahendeid ja võimalus pääseda arsti juurde, siis saaksid nad ise valida, kui palju ja mis vanuses nad lapsi soovivad. Ma arvan, et
(elanikkond) Rahvaarvu mõjutavad: 1. Sünd surm 2. Ränne e migratsioon 3. Eesti ala asustati 9500 a tagasi, elati hõredalt veekogude ääres; 6000-5000 a tagasi hakati tegelema põlluharimise ja karjakasvatusega. Alepõllundus selle arenedes rahvaarv tõusis. Al 13.saj algas rahavarvu arvamine. 13.saj 150 000, 16.saj 300 000, 16.saj 400 000, 18-20.saj jõuti 1 milj, peale seda juurdekasv aeglustus. Mõjutab sõjad, nälg, katkud. Pärast 2 MS asus siia elama NL eri paikadest 1,57 milj inimest. HETKEL RAHVAARV VÄHENEB ! Rahvastiku andmeallikad: 1. Oletus 2. Kirikuraamatud, talude arv 3. Personaalraamatud 4. Taani hindamisraamat( 1 konkreetne rahvaloendus Eestis 1219) 5. 17.saj meetrikaraamat (hävis Põhjasõjas; ristimised, laulatused, matused ) 6. 18-19.saj ( Eesti oli Tsaari- Venemaa all ) hingederevisjon( rahvaloenduse eelkäija ) Esimene Eesti territooriumi loendus toimus 1861.
aaretega. Tegevus käib ,,oma ämblikuniidi otsas kõlkuva elu" hoidmise nimel. Kirjanikul on hämmastav oskus vaadata asjadele ootamatust küljest, esmapilgul üsna elulised ja reaalsed situatsioonid muutuvad absurdseteks ja koomilisteks. Kivirähk ise on maininud, et tal ei olnud muidugi plaanis uut eepost kirjutada (keegi kuskil olla virisenud, et Kalevipojas pidi vähe rahvapärimust olema), küll aga ühte sellist toredat raamatut, kus kõik eestlaste kratid ja libahundid, lendvad ja katkud kenasti koos oleksid. See on tal suurepäraselt välja tulnud. Tegelaskond on ääretult mitmekesine ja kirju-mirju. On suuremad vargad ja väiksemad vargad, mõned tagsihoidlikumad ja mõned isegi nii-öelda aatelised, on kiusu ja kadedust, õnne ja õnnetusi ja filosoofiat. Isegi veidi romantikat on ära eksinud Liina ja kupja- Hansu näol. Viimase lumest kratt on üldse hella hingega ja ajab vaese Hansu pea sassi võõramaa aadete ja kommetega
Samuti soodustas linlaste ninapidi koos elamine ebasanitaarseid tingimusi. Levisid mitmed haigused ning epideemiate likvideerimiseks oli palju raha vaja. Minu arvates ei olnud talupoegadel kuigi kasulik linna elama suunduda. Põhjuseid on mitmeid. Esiteks, paljud talupojad jäid sama vaeseks ja nad ei pruukinud omale kodanikuõigust üldse saadagi. Kodanikuõiguste puudumisel polnud ka suuri võimalusi midagi linnas korda saata. Samuti ei levinud maal nii palju epideemiaid ja katkud ähvardasid maaelanikke vähem. Maal elades oli talupojal suurem võimalus vabaks saada, kuna ta sai ennast ära osta isandate võimu alt. Seepärast arvangi ma, et kui talupojal oli soov saada vabaks ja edukaks, siis oli see tõhusam maal elades. Seega oli keskajal väide ''linnaõhk teeb vabaks'' vaid suhteline.
tehnikauudiste vahetamisele. Keskaegsed linnad säilitasid tihedalt säilmed maaga ja põllumajandusliku tootmisega. Linnas endas peeti arvukalt veo- ja kariloomi. Linlased kasutasid linnale kuuluvaid maid ehk linnasarast põldude harimiseks ja kariloomadele sööda hankimiseks. Keskaegsed linnad ei olnud kuigi rahvarohked. Sündivus linnades oli küllaltki kõrge kuid surevus paraku veelgi suurem. Enamik inimesi suri enne täisealiseks saamist. Katkud ja nakkushaigused laastasid linnu tugevamini kui maad, kus inimesed elasid hajuvalt ja ka hügieenitingimused olid mõnevõrra paremad. Võim linnades oli kõige rikkamate ja mõjukamate suurkaupmeeste nn. patriitside käes. Linnaelanike peamine tegevusala oli käsitöö. Linnades elavad käsitöölised koondusid tsunftidesse. Tsunft oli käsitööliste kutseühing. Nende tekkimise põhjustas vajadus kaitsta käsitööliste huve ning reguleerida tootmist ja toodete müüki. 4
Katkuohvrite laipade kiire äraviimine oli väga tähtis, isegi kui inimesed ka oma lähedasi veel leinasid. Must surm levis linnades ülerahvastatuse ja hügieeni puudumise tõttu väga kiiresti. Uksele maalitud punane rist tähendas, et majas on katk. Ka muust maailmast isoleeritud kloostrid ei pääsenud haigusest: katku tõid sinna abi paluvad nakatanud. Euroopa ühiskond ja majandus hakkasid katku tulemusena lagunema. Ajaloolased peavad katku keskaja lõpetajaks. 5. 21. sajandi katkud 1) HIV. Pea viimased 50 aastat levinud. Aids on praeguseks jõudnud igasse riiki ja tapab enim noori tööealisi inimesi. Praegu moodustavad kulud ühele Eesti ravisaajale aastas 80 000100 000 krooni. HIVi nakatunute arv kasvab pidevalt. Kui haiguse levik sellisel tasemel jätkub ning Eesti elanikkond vananeb praegusel tasemel, siis millal jõuame olukorrani, kus tööealisi ja terveid inimesi on vähem kui neid, keda on vaja ravida ja ülal pidada? Selle peale tasuks mõelda.
KESKAEG 5-14 saj AJASTU ÜLD- ISELOOMUS-TUS: Kiriku võim; ideaaliks päevad läbi palvetav pühak; ristisõjad; oluline inimese päritolu; askeetlikud elulaadid; rüütlimoraal (aus võitlus); Gregoorius Suur ühtlusab kirikuliturgia; Euroopa rahvuste sünd, riikide teke, keelte kujunemine, valdavalt suuline kultuur; alusepanek kultuuriväärtustele; katkud ja sõjad; ebahügieenilisus; usk MUUSIKA ISELOOMUSTUS: vaimulik, monotoonne, saateta, kindel taktimõõt puudub, ladinakeelne, ühehäälne (10.-11. saj hakkab tekkima 2- häälsus; mitmehäälne muusika à burdoon taustajoru; parafoonia meloodia dubleerimine; heterofoonia suvaline mitmehäälsus); põhiintervallid kvart, kvint ZANRID: Vaimulikus: gregooriuse koraal, organum, liturgiline draama, motett. Ilmalikus: rüütlilaul, instrumentaalne tantsuvorm estampii.
seisuste kokkusaamised. Toimusid tavaliselt Valgas, kokkukutsujateks olid Liivimaa ordumeister ja/või Riia peapiiskop. Esindatud olid vaimulikud, ordumeister ja käsilased, vasallkonnad ja linnad. Arutati tähtsamaid välis ja majanduspoliitilisi küsimusi ning püüti lahendada omavahelisi tülisid. Otsuste vastuvõtuks vajalik kõigi nõusolek, seda tihtipeale ei juhtunud, seepärast ei muutunud maapäevad reaalselt Liivimaad ühendavaks institutsiooniks. 7) Kasvav oht Venemaa poolt. Katkud ja epideemiad. Sõjad võimulolijate vahel (Taani, piiskopkonnad, ordu)
Suurim väärtus keskaegses ühiskonnas Keskaeg algas aastal 476 p.K.r, kui Odoaker kukutas Romulus Augustuse Lääne-Rooma keisririigi troonilt ja saatis Lääne-Rooma keisri insiigniad keiser Zenonile. Keskaeg oli periood mis kestis peaaegu terve milleniumi. Keskaega iseloomustab pidev sõdimine, katkud, religioossed konfliktid, katoliku kiriku tõusud ja mõõnad, samuti ka kultuuri areng ja rahvastiku kasv hilisemal keskajal. Tänapäeva Euroopa võlgneb kesekaja perioodile kindlasti väga palju. Dünastiad ja riigid mis sündisid keskajal on mõjutanud tänapäeva euroopa poliitilist kaarti väga palju. Kahtlemata ilma keskajata poleks tänapäeva Euroopat võimalik ette kujutada. Ning kahtlemata oleks keskaega raske ette kujutada ilma ristiusuta.
Kaubanduskeskustena olid linnad tihedates omavahelistes suhetes. See aitas kaasa teadmiste levikule ja kultuuriväärtuste, eriti aga tehnikauudiste vahetamisele. Keskaegsed linnad säilitasid tihedalt säilmed maaga ja põllumajandusliku tootmisega. Linnas endas peeti arvukalt veo- ja kariloomi. Linlased kasutasid linnale kuuluvaid maid ehk linnasarast põldude harimiseks ja kariloomadele sööda hankimiseks. Keskaegsed linnad ei olnud kuigi rahvarohked. Katkud ja nakkushaigused laastasid linnu tugevamini kui maad, kus inimesed elasid hajuvalt ja ka hügieenitingimused olid mõnevõrra paremad. Linnades elavad käsitöölised koondusid tsunftidesse. Tsunft oli käsitööliste kutseühing. Nende tekkimise põhjustas vajadus kaitsta käsitööliste huve ning reguleerida tootmist ja toodete müüki. 4. Usutõe peamine allikas keskajal oli Piibel, aga ka vanaaja kirikuisade teosed. Keskaegse
sina ei tule teie ei tule sinä et tule te ette tule tema ei tule nemad ei tule hän ei tule he eivät tule o vältevaheldus (kus sama sõna tüvi on mõnes vormis II, mõnes III vältes) puudub teistes läänemeresoome keeltes (selle kooli, seda kooli). Arvatavasti tekkis vältevaheldus laadivahelduse eeskujul, o üsna ilmne muutuste põhjus on tihe keelekontakt alamsaksa keelega, sõjad, näljahädad, katkud, mille tulemusena tuli Eesti tühjaks jäänud aladele inimesi mujalt, o oma osa reformatsioonil, mil saksa pastorid hakkasid jumalateenistusel kasutama eesti keelt (paratamatult tugeva saksa mõjuga) Uuseesti keel Eesti ühendamine Tsaari-Venemaaga ja eestikeelne piibel 1739 Piiblis normeeritud kirjakeel ühtlustas tasapisi keelekasutust, eestikeelne kooliharidus ja kirjaoskuse levimine mõjus keelele stabiliseerivalt.
Haigestumiseks on vaja kindlat hulka tõvestavaid haigustekitajaid. Organismis tekib võitlus haigustekitajaga. Kui võidab organism, siis haigestumist ei järgne, võidab aga haigustekitaja, on tagajärjeks kindla kliinilise kuluga haigestumine, ent võitlus tekitajaga käib ka haiguse vältel. Bakteriaalseid haiguseid on mitmesuguseid: iseeneslik abort, klamüüdia, düsenteeria, kopsutuberkoloos, leepra, bakteriaalne toidumürgitus, läkaköha, katk (muhk-,kopsu-,naha katkud jt) ja siberi katk. Erinevalt viirushaigustest saab bakterihaigusi ravida antibiootikumidega, abi on ka vaktsineerimisest. Bakteriaalsete nakkuste vastu on põhimõtteliselt võimalik kasutada antibiootikume. Neid on suur hulk ja erinevad antibiootikumid on suunatud põhiliselt bakteri rakus toimuvate valgusünteesi komponentide pärssimisele. Bakterid eritavad antibiootikume, mida saab kasutada vaktsiinidena bakterhaiguste puhul. Bakterite poolt toodetud mürgised
eesti kirjakeele arendamine algas 16 saj. Õigekirjareegöid ei olnud siis veel järjekindlad. Vana kirjaviis- e forseliuse kirjaviis. Praegune kirjaviis erineb vanagast häälikupikkuse märkimises. 17 saj loodud vana kirjaviis oli järjekindel, kuid ei märkinud häälikupikkuseid täpselt. Piibli tõlkimine eesti keelde- murdeerinevuste ületamisel ja ühtse kirjakeele kuj sai määravaks eesti keelse piibli ilmumine 1739a. pika tõlkimistöö põh olid sõjad, katkud ja tulekahjud. Töö juhiks oli brocmann. Pärast tema surma jäi tõlkimine soiku ja arvatakse ,et kohu käsikiri läks katku ajal kaotsi. Uue hoo sai tõlkimine 1678, kui Liivimaa uueks kirikujuhiks määrati J.Sischer. 1686a ilmus lõunaeestikeelne UT, mis trükivalgust nägi. Põhjassõda tõi piibli tõlkimisse uut hoogu, sest paljud tõlkijatest, kes muidu hajutamatult oma kogudustes eladisd, kogunesid tln'se sõjapakku. 1706.a valmis põhjaeestikeelne UT käsikiri.Ut ilmus 1715a
suuline kultuur; alusepanek omadused; eesmärkide saavutamine vahendeid valimata; kaotavad juhtrolli; nooditrükindus; kontserdid muudetakse avatud kultuuriväärtustele; katkud ja sõjad; harmoonia otsingud; mehed kannavad korsetti ja üritusteks; heliloojate isikupära suurenemine; ebahügieenilisus; usk lõhnastavad; trükikunsti kasutuselevõtt
kuluga haigestumine, ent võitlus tekitajaga käib ka haiguse vältel. Bakteriaalsed haigused on näiteks iseeneslik abort, klamüüdia, klamüdidoos, gonorröa, toksoplasmoos, teetanus, salmonelloos, botulism, kõhutüüfus, tüüfus, difteeria, düsenteeria, koolera, kopsutuberkuloos, tuberkuloos, leepra ehk pidalitõbi, bakteriaalne toidumürgitus, läkaköha, leginelloos, listerioos, meningiit, katk (muhk-, kopsu-, naha- katkud jt.) või biorelvahaigustest tuntud ja siberi katk. Leegionäride haigus - tapjabakter (A grupi streptokokk ehk GAS) - Lihasööja bakter Erinevalt viirushaigustest saab bakterihaigusi ravida antibiootikumidega, abi on ka vaktsineerimisest. Bakteriaalsete nakkuste vastu on põhimõtteliselt võimalik kasutada antibiootikume. Neid on suur hulk ja erinevad antibiootikumid on suunatud põhiliselt bakteri rakus toimuvate valgusünteesi
sisemigratsioon. Suur näljahäda millal, miks, tulemused: Enne Liivi sõda(1558-1583) elas Eestis 250-300 000 inimest, 1620.aastaks oli inimesi aga vähenenud poole võrra 120-140 000 inimest. 17.sajandil oli pea 75% taludest tühjaks jäänud või maha jäetud. Kõige rohkem oli laastatud linnade ümbrused, eriti Harjumaa, vähem oli sõjas kannatada saanud saared ja Kagu-Eesti. Näljahädad ja katkud ning haigused(tüüfus;düsanteeria) olid tapnud palju inimest. ROOTSI AJAL: Pärast Liivi sõda taastus Eesti rahvaarv üllatavalt kiiresti, 1695.aastaks 350-400 000 inimeseni. Rootsi riigi rahvaarvust moodustas Eesti rahvastik 10%. Tänu vaenutegevuse lõppemisele, hakkas talurahva arv jõudsalt kasvama: tänu rahuajale ja tänu sellele, et Eesti ala jäi sõjategevus aastakümneteks puutumata. Sisemigratsioon 17
neis mõnevõrra lugemist, kirjutamis ja arvutamist. Suurt tähelepanu pöörati ladina keele ja kirjanduse õppimisele. Esimest linnakooli on nimetatud Tallinnas Oleviste kiriku juures 1432. aastal. Järgnevalt asutati linnakoole Narvas, Uu-pärnus, Tartus, Rakveres. Kokkuvõte: Kuigi arvatakse, et keskaeg oli ainult sõdade ja rahutuste aeg, toimus ka arenemine ühiskonnas. Tekkisid ju uued linnad ning paranaes ka inimeste haridustase. Linnasid laastasid küll pidevad katkud ja tulekahjud, kui ka neist sai õppida. Arenes ka meditsiin ja hakati ehitama kivist maju ning pilliroost katused asendati muude materjalidega. Kuigi linnades oli veel palju arenguruumi oli keskaeg siiski samm lähemale kaasajale. Kasutatud kirjandus: 1. Raamat - ,,Keskaeg" Christine Sagnier 2. ,,Eesti ajalugu"-õpik 11. kalssile, Küllo Arjakas, Mati Laur,Tõnis Lukas, Ain Mäesalu 3. ,,Keskaeg" Mait Kõiv, Priit Raudkivi.
sajand orjad kaovad, talupojad teevad tööd • Made äravõtmine Sõjad: Tagajärjed: • 1558 – Liivi sõja algus • Rahvaarv kahanes (350-380tuh -> 80-120 • 1561 – Põhja-Eesti Rootsi all tuhat) • 1629 – Mandriala Rootsi all • 1601-1602 – nälg • 1645 – Täielik Rootsi võim • Katkud • Linnade allakäik, võim väheneb Miks Rootsi aeg oli halb? • Väike jääaeg 1550-1850 • Transiidikaubandus taandus • Orienteeriti viljakasvatusele (kliima soodustaks pigem loomakasvatust) • Suitsetamine 1660-1680 • Viin Rootsi aja lõpp – talude suurus langes, trantsiit ja linnad käisid alla, saagid väikesed, kõrtsimajandus,
levik (odavus, täpsus, kiirus, tiraaz) > kirjasõna enneolematult suurem kättesaadavus. Huviobjektiks mitte Jumal, vaid inimene humanism (humanus inim, inimese) ilmalik, inimesekeskne haridus. Ideaaliks pole alandlik jumalateener, vaid ettevõtlik, võimekas, enesekindel, mitmekülgselt haritud inimene. Autorlus, oma nime jäädvustamise tahe. Põlvkondade konflikt, vastandumine eelnenule. Maadeavastused > maailmapildi avardumine > Ameerika avastamine 1492. Sõjad, katkud: Sajaaastane sõda (13371453) Inglismaa ja Prantsusmaa vahel. Renessanssmuusika üldiseloomustus: on mitmed eri koolkonnad, muusika kõlab kirikus, aadlike õukonnas on vaimulik ja ilmalik, enamasti saateta vokaalmuusika, ansamblile või koorile, polüfooniline või homofooniline, modaalsete laadide asemele kujunevad duur ja moll (mazoor ja minoor), palju eri zanre, instrumentaalmuusika iseseisvumine 16. saj., nootide trükkimine 16. saj. 14
, Munga tn.), rahvaste (Vene tn., Saksa tn.) või talupoegade tegevusalade (Sepa tn., Pagari tn.) järgi. Samuti ka kõige iseloomulikemate tunnuste põhjal (Pikk tn., Lai tn.). Keskaegse linna tänavad olid porised ja täis igasugust prügi. Vihmasel ajal sai seal käia vaid kohmakates puukingades või kõrgetel porikarkudel Hiljem sillutati linna tänavad. Raekoja plats paeplaatidega, muud tänavad paekividega ja munakividega. Linnas ei olnud palju elanikke. Katkud ja nakkushaigused laastasid linnu rohkem kui maad. Siis vajas linn uusi elanikke. Linna põgenesid talupojad. Kes olid end linnas peitnud 1 aasta ja 1 päeva, said vabaks ja võisid jääda linna elama. Linna juhtis linna raad, eesotsas oli linnapea. Raad käis koos raekojas. Paljudes linnades peeti raekoja ees turgu. Raekojaplatsil toimusid ka koosolekud, mõisteti õigust ja viidi täide kohtuotsuseid. Keskaegne riietus. Keskaegne riietus erines täiesti meie tänapäeva riietusest
pidid ainult osalema oma isanda sõjaväes, rohkem kohustusi neil polnud. Kolmandaks, vabatalupojad, kes maksid isandale ja olid seetõttu koormistest vabad. Neljandaks, vabadikud, kellelt ei nõutud teotööd, sest nende maavaldus oli väga väike. Viiendaks, sulased ja teenijad. Kuuendaks, träälid ehk orjad, kelleks võis saada sõjakäigult kaasa võetud vang või karistuseks, kuid sel juhul max 10 aastaks. Rahvastik kasvas (150000-200000), kuid üpris vähe. Põhjusteks nälg, katkud, sõjad, jne. Paikne asustus levib rannikule (Hiiumaa). Puudus saksa immigratsioon talupoegade seas, seetõttu jäi püsima eesti kultuur. Mõis oli maaisanda/vasalli elamu,mida hoidis üleval talupoegade töö ja maksude kogumine. 15. sajandil kehtestatakse sunnismaisus, mille vastu linnad tõrkuvad, sest sealne loomulik iive on negatiivne. Kui talupoeg jookseb ära maaisanda juurest, tuleb ta tagasi tuua. 11. Vaimuelu Vana-Liivimaal. Kirikliku organisatsiooni ülesehitus. Mungaordude ja
Vabad talupojad kadusid ja kujunes välja kolinaat. Algul oli vabad talupojad maa rentnikud. Kui nad jäid võlgadesse muutusid sõltuvateks talupoegadeks ja lisaks rendil pidid tegema teokohustust. Constantiniuse ajal võeti neilt likumisvabadus ja muutusid paikseks. Tühjadele maadel, kust talupojad olid põgenenud asustati ka vangi võetud barbaritega ja neid sunniti maad harima. Rahvaarv vähenes, kuna katkud laastasid. Rahvaarv langes 60 miljonilt 30 miljonini. Roomlaste eluolud Kreeka kultuurimõjud Rooma linn sai alguse väikesest linnriigist ja tänu vallutustele kasvas see hiiglaslikuks impeeriumimiks ja loomulikult roomlaste kultuuri hakkas segunema vallutud rahvaste kultuuriga. Kõige rohkem hakkas mõjutama roomlasi kreeklaste kultuur, mis juba enne laienemisi võeti vaikselt üle. Roomlased õppisid kreeka keelt, loeti kreeka kirjandust ja võeti
Millal need muutsid Eesti teabelevi? 1. Lugemisoskus laiem lugemisoskus 17saj. lõpus, kus Rootsi kunn käskis igasse kihelkonda rajada talurahvakoolid. 19. sajandi II poolel muutub ajakirjandus kahepoolseks. 2. Trükikunsti areng vt. järgmine küsimus 3. Postikorralduse areng Eestis kehtestati Rootsi riigiga ühtne postimäärustik 1636. 4. Tsensuur meetmed tekkisid pärast Prantsuse Revolutsiooni (1804 esimene tsensuurimäärustik Venemaal, vist) 5. Raske elu sõjad, katkud, orjus jne. Varsti tulid talurahvaseadused, mis ärgitasid mõttelendu! 6. Teaduse ja uute ideede levik mujal maailmas ülikool tegi tarku mehi, kes tulid meie rahvast päästma! 2. Trükikunst: milliseid kvalitatiivseid muudatusi tõi kaasa selle leiutamine ja kuidas mõjutas Eestit? Võimaldas teksti liigendada ja indekseerida, tekivad sisukorrad. Tekkis standartne tähekuju.. Tulid õpikud ja sõnaraamatud, mis omakorda standardiseerisid keelt. Trükikunst muutis teabelevi kiiremaks,
Kuni käesoleva ajani on põhiseadus olnud aluseks taasiseseisvunud Eesti riigi ülesehitamisel, on olnud kaitseks sisemisele ja välimisele rahule. Eesti rahvas peab pingutama, et suudaksime kindlustada ja arendada riiki , mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilivuse läbi kogu aegade. Esivanemate pärandus "Tähtsamaad sündmused kodumaa ajaloost ja ajalookäik" on lühikokkuvõte Eesti ajaloost. Lugesid, millised hävingud, rüüstamised ja katkud on üle eestlaste maa käinud nii, et eestlaste jalajälge polnud kümnete penikoormate ulatuses leida. Kümneid kordi on maad rüüstatud, elanikkond tapetud ja kodud põletatud, aga Eesti pole jäänud inimtühjaks. Ikka ja jälle on rahvas tõusnud ja ehitanud maa elamisväärseks. Eestimaa on meie oma maa. See on aare, mida põlvest põlve kaugetelt esivanematelt lastelastele ja nende lastele edasi on pärandatud. Nii oled Sinagi pärinud Eestimaa, mida kord pead edasi andma oma lastele
usklike arv kasvab, kasvab ka inimeste arv, kellel on maksekohustus inimeste ees. Kirikuriik: kirikul on kõik riigi tunnused. Kirik tuginedes uuele kirjastandardile, kirjutamisviisile, hakkab kirja panema riigi jaoks olulisi tekste, mille hulgas on ka õigus. Kirik loob õigustekste, mida meie tunneme kanoonilise õigusena. Pannakse kirja munkade poolt suulisena edasi antud tavaõigus – ristiusustamise käigus sai kirjaliku vormi. Kui on suured katkud, kus palju inimesi sureb valikuta, siis eliidi hulka kuuluvatel oli sageli suurem võimalus ellu jääda. Vürst ehitab kirikut, sest ta tahab jätta endast alles või kindlustada oma positsiooni pärast surma sellega, et ta on rajanud kiriku. Ta on toonud parimad meistrid. Valitseja, kes ehitab kirikut, teeb ehitusmeistrid pimedaks, sest ta ei soovi, et keegi tema konkurentidest saaks ehitada suurema kiriku. Julmus on ühiskonnas mõlemal pool. Kirik ei ole ainult hoone
järjest rohkem valitsejate kaudu usklike arv kasvab, kasvab ka inimeste arv, kellel on maksekohustus inimeste ees. Kirikuriik: kirikul on kõik riigi tunnused. Kirik tuginedes uuele kirjastandardile, kirjutamisviisile, hakkab kirja panema riigi jaoks olulisi tekste, mille hulgas on ka õigus. Kirik loob õigustekste, mida meie tunneme kanoonilise õigusena. Pannakse kirja munkade poolt suulisena edasi antud tavaõigus – ristiusustamise käigus sai kirjaliku vormi. Kui on suured katkud, kus palju inimesi sureb valikuta, siis eliidi hulka kuuluvatel oli sageli suurem võimalus ellu jääda. Vürst ehitab kirikut, sest ta tahab jätta endast alles või kindlustada oma positsiooni pärast surma sellega, et ta on rajanud kiriku. Ta on toonud parimad meistrid. Valitseja, kes ehitab kirikut, teeb ehitusmeistrid pimedaks, sest ta ei soovi, et keegi tema konkurentidest saaks ehitada suurema kiriku. Julmus on ühiskonnas mõlemal pool. Kirik ei ole ainult hoone. Ta
kuningaks; sellega nõustuti. Kingu taganes koheselt Marduki ees ning Tiamat võitles üksi. Marduk tappis Tiamati. Tiamat lõigati lõhki, ühest poolest tehti taevas ja teisest maa. Kingu üle mõisteti kohut ning tema verest tegi Enki inimkonna. Kui inimkond sai loodud, tekkisid kuningad. Inimeste rohkus hakkas häirima jumalaid, kes otsustasid nad hukata. Esialgu saatsid neile taudid, näljahädad katkud jms kuid lõpliku lahendusena otsustati saata üleujutus. Enki andis ühele isikule nõu ehitada paat ning koguda sinna elajad. Tuli torm ja üleujutus ning seejärel hakkas paistma Isiri mäe tipp, kuhu paat randus. Pärast seda muutusid inimesed surelikeks kõik peale Enki valitud isiku, kes üleujutuse üle elas. Seejärel algas kangelaste aeg. Kõige kuulsamaks on saanud lood, mis pajatavad kangelasest Gilgames, kes olevat valitsenud Uruki linnas
HAMLET: Ma armastasin ju Opheliat; ka nelikümmend tuhat venda ei ületaks mind armukülluselt. Mis asja sina ta eest õige teeksid? KUNINGAS: Oh, ta on hull, Laertes. KUNINGANNA: Laertes, taeva pärast, ta juttu ära pane tähele. HAMLET: Tont võtku, ütle, mis sa õige teed? Kas ulud, võitled, paastud, katkud juukseid, jood äädikat? Sööd ära krokodilli? Võin ka! Kas tulid siia halama ja muljet jätma hauda hüpates? Jah, mata ennast elusalt ta juurde - teen sama. Ja see jura mägedest... Eks laamenda, ma vastan samaga. KUNINGANNA: See on vaid hullus - korraks märatseb, küll peagi möödub hoog. HAMLET: Kas kuuled mees?
Pühakud olid inimeste kaitsjad Kanoniseerima= pühaks kuulutama -kanoniseeritud piibli tekstid --> on lisatud 1 osa, Apokriiva mis ei ole kanoniseeritud tekst ??? 3.Rahvastik, majandus, kommunikatsioon 85 mln 1600 a- 100mln Enamuse moodustas maarahvastik, ainult Hollandis oli linaa elanike ülekaal London oli Euroopa suurim linn Keskmine eluiga 30-35 aastat, sest 1/3 lastest suri sünnitusel, 1/3 suri 5. Eluaastaks Rahvaarvu pirurdasid sõjad, näljahädad ja katkud Üleujutused 1, nov 1755 maavärisemine Lissabonis 18.saj hakkas levima kartulikarvatus Mehel kindel sissetulek, naisel kaasavara, mehed abiellusid 27-28, naised 25-26 18. Saj hakati abielluma tunnete põhjal, mees töötas mujal, naise õlul kodune majapidamine, st naised sõltusid majanduslikult meestest Pr aadelkond 1%, hisp 5-8%, Poolas 8-10% Alalise sõjaväe loomine võttis aadlilt elatusallika, tuli minna tsiviilteenistusse või tegelda ettevõtlusega
annaabi.ee 
