Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kas maakera rahvastiku kasv on Eestile ohtlik? (0)

1 Hindamata
Punktid
Kas maakera rahvastiku kasv on Eestile ohtlik?
Aastal 1900 elas maailmas 1,6 miljardit inimest, aastal 1992 aga juba 5,5 miljardit, praeguseks on maailma rahvaarv ületanud 6 miljardi piiri . Kõige äärmuslikum rahvastikuprognoos ütleb, et 2300.aastaks võib maakeral elada 36 miljardit inimest – ligi viis korda enam kui praegu .
Arengumaade rahvaarv suureneb, kuna seal on haridust omandada raske ning teatakse vähe rasedusvastastest vahenditest. Seal puuduvad elamiskõlbulikud majad, valitseb vaesus, levib palju haigusi ning on vähe joomiskõlbulikku vett. Üheks rahvaarvu suurenemise põhjuseks on inimesed, kes mõtlevad tulevikule ning loovad omale suure pere, et vanaduses oleks neil keegi abis, kuid nende järeltulijad tegutsevad samamoodi ning rahvaarv aina kasvab.
Rahvaarv euroopas kahaneb iibe põhjal, kuid suureneb sisserännete põhjal. Rahvaarvu kasvades suureneb ka immigratsioon ehk inimeste ränne ühest riigist teise. Inimesed rändavad, kuna nende riikides on ülerahvastatus, halvad elutingimused või vähe tööd. Immigratsiooni tagajärjel tekib kõikides riikides ülerahvastatus ning firmad eelistavad sisserännanute odavat tööjõudu kohalikule. Kõikidele inimestele ei jagu eluasemeid, tööd ja toitu kuna inimesi on lihtsalt liiga palju ning ei suudeta ennast üleval pidada. Rahvuste segunemisel kaovad riigi ja rahvuse traditsioonid.
Praegust rahvaarvu on suutnud kontrolli alla hoida sõjad, suured looduskatastroofid, nälg ning katkud ja teised ohtlikud haigused, mis on lõppenud inimeste surmaga. Kõige tõhusam rahvaarvu vähendaja oleks kas mõni ohtlik haigus või ülemaailmne sõda, kus hukuks palju inimesi. Kuid sellise teo tegemine ole mõeldamatu, sest kõigil on õigus elada, ükskõik milline ta on. Palju tõhusam variant oleks ülerahvastatud riikides kehtestada lastearvu piirang, näiteks kaks last ühes peres, kuid selle on ka miinused. Hiinas võib olla peres vaid üks laps, kuid see viib tüdrukute tapmiseni, sest meestööjõud on kasulikum kui naistööjõud. Tõhusaks rahva tasakaalustamiseks oleks vaja teha arengumaades pereplaneerimis loenguid ning jagada tasuta kaitsevahendeid.
Õnneks Eestis ei ole veel ülerahvastatusega probleemi, kuid see võib ülemaailmse rahvastiku kasvuga kaasneda. On palju räägitud, et aastal 2012 tuleb maailmalõpp, kui see juhtub, siis pole Eestil mingit ohtu. Loodame, et meie riik suudab immigratsiooni vastu võidelda ning Eestis asi nii hulluks ei lähe nagu arengumaades, kus pole inimestel toitu ega kodu, kuid kunagi ei või teada, mis juhtub. Loodusjõududega võitlemine on võimatu.
Kas maakera rahvastiku kasv on Eestile ohtlik #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-12-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kenks123 Õppematerjali autor
Arutlus teemal

Sarnased õppematerjalid

Maakera ülerahvastatus kui keskkonna probleem
8
doc

Maakera ülerahvastatus kui keskkonna probleem

Juhendaja: lekt. Merle Ööpik Tartu 2008 Sisukord 1. Ülerahvastatuse mõju keskkonnale. 2. Veekogude saastamine. 3. Toidu puuduse tekkimine. 4. Looduse hävimine ja hävitamine inimeste tagajärjel. 5. Linnnastumine. Sissejuhatus. Referaadiga tuuakse välja ülerahvastusega seonduvad probleemid ja mõju keskkonnale. See võiks panna inimesi mõtlema selle üle, et kuidas säästlikumalt elama hakata ja maakera hoida. Kuna rahvaarv kasvab suure kiirusega siis muutub ka tarbimine ja reostamine suuremaks. Kui rahvaarv mitmekordistub siis samaväärselt kasvab ka keskkonnale tekitatav kahju, kohati on kahju isegi suurem kui juurdekasv. See sõltub kasutatavast tehnikast ja suhtumisest keskkonda. Ülerahvastatusest ja selle mõjust keskkonnale. Igas sekundis sünnib 4,4 inimest, kusjuures rahvastiku kasv on viimastel aastakümnetel järjest kiirenenud. Maa elanike arvu tõus 1 miljardini 19

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
Rahvastik ja asustus
107
ppt

Rahvastik ja asustus

Rahvastik ja asustus Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas 8. klass RAHVASTIK. Maailma rahvastik. Rahvastiku paiknemine ja tihedus. Rahvastikuandmete kujutamine kaardil. Looduslike, majanduslike ja ajalooliste tegurite mõju rahvastiku paiknemisele. Arenenud ja arengumaad. Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Sündimus, suremus ja iive arenenud ja arengumaades. Ränne ja selle põhjused. Linnastumine ja sellega kaasnevad probleemid. Eri rahvaste ja riikide roll maailmapildi avardumises. Eestist pärit maadeavastajad. Maailmajaod. Geograafilised uuringud tänapäeval. Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas 9. klass · RAHVASTIK JA ASUSTUS. Eesti rahvaarv ja selle

Geograafia
RAHVASTIK JA MAJANDUS
13
docx

RAHVASTIK JA MAJANDUS

sularahaautomaat, bensiinijaam, apteek või hotell?). 4. Mis on lidar? Milleks seda kasutatakse?Lidar ehk laserskaneerimise seade võimaldab genereerida väga suurt hulka valgusimpulsse ning kasutada neid mitmesuguste nähtuste mõõtmiseks. 5. Mis on mobiilpositsioneerimine? Milleks seda kasutatakse? Mobiilipositsioneerimine- mobiiltelefoni asukoha määramine mobiilisidevõrgu suhtes, mille alusel hinnatakse mobiilitelefoni asukohta maakera pinnal. Kasutatakse üksikisiku positsioneerimiseks ning nt. kõnede hulga teada saamiseks. RAHVASTIK 1) Miks suureneb maailma rahvaarvtänapäeval nii kiiresti? Suur osa arengumaid on demograafilise ülemineku 1 või 2 etapis(Aafrika,Aasia), kus suremus on madal ja sündimus endiselt kõrge ning seetõttu on loomulik iive (sündimuse ja suremuse vahe) suur. 2) Miks on rahvastiku kiire kasv globaalprobleem? Sest on ressursside

Rahvastik ja majandus
Maailma ühiskonnageograafia
29
doc

Maailma ühiskonnageograafia

Eeldused infoühiskonna kiireks arenemiseks: Geograafilise tööjaotuse süvenemine, majanduse globaliseerumise algus Füüsilise töö asendumine vaimse tööga, kõrghariduse ja teadustöö lai levik, teaduspargid Arvutitööstuse, digitaaltehnika, multimeedia tormiline areng Uued sidevahendid: internet, mobiilid Info kättesaadavus ja kiire levik Infoühiskonda iseloomustab: Üleminek infoühiskonnale algas 20. saj. keskpaigas Teenindussektori oluline kasv info töötlemine ja edastamine, äriteenused, turism ja meelelahutustööstus, transport Geograafiline kaugus kaotab oma tähtsuse Inimeste tööalane mobiilsus (konverentsid) E-riik, e-kool, e-omavalitsus, e-valimised. Kosmose- tuumatehnoloogia kiire areng Vaimne töö (teadusmahukas tootmine) Ühtne maailmamajandus 2 Üha kasvav elutempo Kokkuvõtteks:

Geograafia
Geograafia
29
doc

Geograafia

Eeldused infoühiskonna kiireks arenemiseks: Geograafilise tööjaotuse süvenemine, majanduse globaliseerumise algus Füüsilise töö asendumine vaimse tööga, kõrghariduse ja teadustöö lai levik, teaduspargid Arvutitööstuse, digitaaltehnika, multimeedia tormiline areng Uued sidevahendid: internet, mobiilid Info kättesaadavus ja kiire levik Infoühiskonda iseloomustab: Üleminek infoühiskonnale algas 20. saj. keskpaigas Teenindussektori oluline kasv info töötlemine ja edastamine, äriteenused, turism ja meelelahutustööstus, transport Geograafiline kaugus kaotab oma tähtsuse Inimeste tööalane mobiilsus (konverentsid) E-riik, e-kool, e-omavalitsus, e-valimised. Kosmose- tuumatehnoloogia kiire areng Vaimne töö (teadusmahukas tootmine) Ühtne maailmamajandus 2 Üha kasvav elutempo Kokkuvõtteks:

Geograafia
A-Kitzbergi-nimelise Gümnaasiumi 10-klassi geograafia eksami piletite küsimused
26
doc

A. Kitzbergi-nimelise Gümnaasiumi 10. klassi geograafia eksami piletite küsimused

A. Kitzbergi nim Gümnaasiumi 10. klassi geograafia eksami piletite küsimused 2014-15 õ.-a. 1. a. Rahvastiku paiknemine ja tihedus, seda mõjutavad tegurid Aastatuhandete jooksul on rahvastiku paiknemist ja asustuse arengut mõjutanud nii looduslikud kui ka ühiskondlikud tegurid. Asustuse kujunemist etendas tähtsat osa ka kaubandus ja trantspordivõimalused. Nii tekkisid paljud asulad kaubanduse ristumis- kohtatesse ja soodsa sadamakohaga suurte jõgede suudmealale. Kui hakati 19 sajandi lõpul raudteeid ehitama tekkisid asulad raudteede sõlmpunktidesse. Suurde transporditeede lähedus ja seega paremad liikumisvõimalused mõjuvad inimeste elukohavalikut ka nüüdisajal.

Geograafia
Riigieksami materjal
41
doc

Riigieksami materjal

enne fronti. Tuuled: kagust edelani. Õhurõhk langeb. Külm front tekib, kui külmem õhumass liigub soojale alla. Esineb hoovihm frondi piiril või pärast fronti. Temeratuur langeb. Õhurõhk tõuseb. Tuuled: lääne ja edela tuuled. mussoon ­ püsivad tuuled mandrie ja ookeanite vahel, kus tule suund muutub kaks korda aastas, puhudes talvel mandrilt ookeanile ja suvel ookeanilt mandrile passaat ­ 30. laiuskraadidelt ekvaatori suunas puhuvad püsivad tuuled, mis maakera pöörlemise tõttu ümber oma telje kalduvad põhjapoolkeral meridiaanisuunast paremale (kirdepassaadid) ja lõunapoolkeral vasakule (kagupassaadid) kasvuhoonegaas ­ klimaatiliselt aktiivsed gaasid (kiirguslikult akt., keemiliselt akt.) Tähtsamad: Süsihappegaas, Metaan, Dilämmastikoksiid, Osoon kasvuhooneefekt ­ nähtus, kusMaa atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust, kid neelab Maa pinnalt kiirguvat pikalainelist kiirgust ja selle tagajärjel soojeneb

Geograafia
Geograafia-kordamine eksamiks
14
odt

Geograafia, kordamine eksamiks

Kokku on selliseid gaase atmosfääris üle 40 ja neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks. Nendel geoloogilistel ajastutel, kui CO2 sisaldus oli suur, valitses maakeral soe kliima, ja kui see oli väike, siis domineeris külm kliima koos mandri- ja mägijäätumisega. Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, aga ka metaani ja naerugaasi hulk suurenenud. Arvatakse, et see ongi põhjustanud kliima soojenemise. Kogu maakera keskmine temperatuur päris pinnalähedases õhukihis on + 15o C. Kui kasvuhooneefekt ei toimiks, siis oleks see vaid - 18o C. Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 eraldub fossiilsete kütuste põlemisel (87%); tekib metsade

Geograafia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun