Väite kvaliteedi tõttu. 43.Suurtermin on termin (mõisteväljend), mis esineb kategoorilise süllogismi … Suuremas eelduses ja lõppjärelduses 44.Ilma eituseta olemasolukvantori rakendamine lunaarsele predikaadile tekitab … Osajaatav või osaeitav lause. 45.Väidetesüsteem on kooskõlaline parajasti siis, kui … See pole vastuoluline 46.Üldeitavast väitest saab pärast ümber pööramist … väide. Üldeitav 47.Kehtivas tingiv-kategoorilises süllogismis: Väljendab teine eeldus alternatiivi. 48.Eroteetilises loogikas peetakse vastuseks … Ainult asjakohast (küsija seisukohalt lähtudes) verbaalset vastukaja. 49.Materiaalne implikatsioon on alati tõene siis, kui: Selle tagajärg on tõene. 50.Milline järgnevatest väidetest vastab deontilisele mittevasturääkivuse printsiibile? Toimingu sooritamine ja mittesooritamine ei saa korraga olla kohustuslik. 51.Tahtmatu viga arutluses on: Paralogism. 52
üksikule (kui nt on tegemist töölepingu ülesütlemisega, siis vaatama TLS vastavast jaost, kas ülesütlemine oli korraline või erakorraline, toimus see tööandja või töötaja poolt, millised olid ülesütlemise põhjused, kas need on seadusega kooskõlas, kas ei ole eiratud piiranguid). 6 Selle analüüsi alusel peab olema võimalik teha kaasusülesande kohta lahendusotsus, mis üldjuhul peaks olema kategoorilises vormis, toetuma TLS konkreetsele sättele, mis on esitatud seaduse paragrahvi, lõike ja punkti täpsusega. 7 Lahend peab olema argumenteeritud, sest enamasti kaasuses on tegemist vaidlusega, kus suhte pooled esitavad erinevaid ja vastukäivaid väiteid ja kaasuse lahendaja peab otsuse tegema nende väidete kriitilise hindamise tulemusena. ....
käitumist lähemalt, annab selle olulised tunnused Liigitamine määratletuse astme järgi: · absoluutselt määratletud dispositsioon määrab täpselt ja ammendavalt kindlaks poolte õigused ja kohustused, jätmata valikuvabadust · suhteliselt määratletud dispositsioon annab suhte pooltele võimaluse valida kahe või enama käitumisvariandi vahel Liigitamine õigusliku iseloomu järgi: · imperatiivne dispositsioon teeb subjektile kategoorilises vormis kohustuseks teatud viisil käituda · dispositiivne dispositsioon annab suhte subjektile võimaluse oma õigused ja kohustused määrata Õigusnormi sanktsioon näitab ära need riiklikud mõjutusvahendid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. Liigitamine rakendatavate vahendite iseloomu ja neid rakendavate organite järgi: · Kriminaalõiguslikud sanktsioonid kuritegude eest, karistusseadustik, kohtu poolt rakendatavad
tingimustele, võib ostja nõuda asja O parandamist või asendamist). N Õigusl iku Imperatiivne e kategooriline e käsutav dispositsioon. Dispositiivne e korraldav dispositsioon. iseloo Teeb subjektile kategoorilises Annab suhte subjektile võimaluse mu vormis kohustuseks tetud viisil teataval määral ise kindlaks määrata järgi käituda ega luba sellest kõrvale oma õigused ja kohustused. kalduda ka mõlema suhtepoole Seadusandja annab sel juhul suhte nõusolekul. Iseloomulikd pooltele võimaluse vastastikuses karistus-, haldus- ja käitumises ise kokku leppida.
keskorganite õigusaktides. Lokaalsed normid kehtestatakse samuti üleriigiliste organite poolt, aga ainult riigi teatud piirkonna jaoks. Kohalikud normid kehtestab kohaliku omavalitsuse organ ja need normid kehtivad selle organi jurisdiktsiooni all oleval territooriumil. 5. Ettekirjutuse iseloomu järgi võivad õigusnormid olla: Imperatiivsed normid on kategoorilises vormis antud käsu või keeluna sõnastatud normid, mida suhte pooled ei saa muuta ei ühe poole algatusel ega poolte kokkuleppel. Suhteliselt määratletud normid on ettekirjutised, mis rakendamisel kuuluvad täpsustamisele poolte kokkuleppel või ühe poole äranägemisel. Dispositiivsed normid kehtestavad reeglid juhuks, kui pooled ei ole ise jõudnud kokkuleppele.12 6. Täidetava funktsiooni järgi:
Kategooriline süllogism (ik categorical syllogism) on deduktiivne arutlus, mille moodustavad kolm kategoorilist propositsiooni (väidet), millest kaks on eeldused ja kolmas järeldus. Suvalises kolmes väites on kokku kuus terminit, sh 3 subjekti ja 3 predikaati: S1P1 , S2 P2 , S3 P3. Kategoorilise süllogismi moodustavad kolm seotud väidet, millest kaks on eeldused ja kolmas järeldus. Selleks, et väited saaks olla arutlusena omavahel seotud, esineb kategoorilises süllogismis iga termin kahes väites. Seega on kategoorilises süllogismis kokku kolm terminit, mis kõik on kasutusel kaks korda, täites kuus termini positsiooni kolmes lauses. Kategoorilises süllogismis on kolm terminit. Terminit, mis on järelduse subjektiks (S), nimetatakse väiksemaks terminiks (ik minor term), ning eeldust, milles ta esineb - väiksemaks eelduseks (ik minor premise). Terminit, mis on järelduse predikaadiks (P),
käitumist lähemalt, annab selle olulised tunnused Liigitamine määratletuse astme järgi: · absoluutselt määratletud dispositsioon määrab täpselt ja ammendavalt kindlaks poolte õigused ja kohustused, jätmata valikuvabadust · suhteliselt määratletud dispositsioon annab suhte pooltele võimaluse valida kahe või enama käitumisvariandi vahel Liigitamine õigusliku iseloomu järgi: · imperatiivne dispositsioon teeb subjektile kategoorilises vormis kohustuseks teatud viisil käituda · dispositiivne dispositsioon annab suhte subjektile võimaluse oma õigused ja kohustused määrata Õigusnormi sanktsioon näitab ära need riiklikud mõjutusvahendid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. Liigitamine rakendatavate vahendite iseloomu ja neid rakendavate organite järgi: · Kriminaalõiguslikud sanktsioonid kuritegude eest, karistusseadustik, kohtu poolt rakendatavad
Lokaalsed normid kehtestatakse üleriigiliste organite poolt, ainult riigi teatud paikkonna jaoks. Kohalikud normid kehtestab kohaliku omavalitsuse organ ja need normid kehtivad selle organi jurisdiktsiooni all oleval territooriumil. ettekirjutuse iseloomu järgi – imperatiivsed ehk määratletud ehk kategoorilised, suhteliselt määratletud ja dispositiivsed. Normi liigituse määrab dispositsiooni iseloom. Imperatiivsed normid on kategoorilises vormis antud käsu või keeluna sõnastatud normid, mida suhte pooled ei saa muuta ei ühe poole algatusel ega poolte kokkuleppel. Suhteliselt määratletud normid on ettekirjutused, mis rakendamisel kuuluvad konkretiseerimisele ja täpsustamisele poolte kokkuleppel või ühe poole äranägemisel. Dispositiivsed normid kehtestavad reeglid juhuks, kui pooled ei ole ise jõudnud kokkuleppele.
Suhteliselt määratletud dispositsioon- mitte konkreetne, on valik1 või teine, võimaldab seadusandja kehtestatud üldistes raamides oma kohustusi täpsustada Alternatiivne dispositsioon võimaldab subjektil valida kahe või enama käitumise vahel. Käitumise õigusliku iseloomu järgi eristatakse: Imperatiivne dispositsioon- kohustuslik täitmiseks, Teeb subjektile kategoorilises vormis kohustuseks teatud viisil käituda ega luba sellest kõrvale kalduda. Kohustus ja keeld on imperatiivne Dispositiivne dispositsioon- mitte kohustuslik, annab õigussuhete subjektidel endil võimaluse teataval määral ise kindlaks määrata oma õigused ja kohustused. Kui kokkulepe puudub, siis määrab käitumisvariandi seadus. Õigus millegi peale või midagi saada jne- dispositiivne Sanktsioon:
samuti üleriigiliste organite poolt, kuid ainult riigi teatud paikkonna jaoks. Kohalikud normid kehtestab kohaliku omavalitsuse organ (näiteks linna volikogu) ja need normid kehtivad selle organi jurisdiktsiooni all oleval territooriumil. 5) Ettekirjutuse iseloomu järgi võivad õigusnormid olla imperatiivsed ehk määratletud ehk kategoorilised, suhteliselt määratletud ja dispositiivsed. Normi selle liigituse määrab dispositsiooni iseloom. Imperatiivsed normid on kategoorilises vormis antud käsu või keeluna sõnastatud normid, mida suhte pooled ei saa muuta ei ühe poole algatused ega poolte kokkuleppel. Suhteliselt määratletud normid on sellised ettekirjutused, mis rakendamisel kuuluvad konkretiseerimisele ja täpsustamisele poolte kokkuleppel või ühe poole äranägemisel. Dispositiivsed normid kehtestavad reeglid juhuks, kui pooled ei ole jõudnud kokkuleppele. 6) Täidesaatva funktsiooni järgi eristatakse regulatiivseid ja kaitsvaid õigusnorme
ole kirjanik (E) - kehtib, siis Mõned jalgpallurid ei ole kirjanikud (O) - kehtib samuti. b) kui üldine (A, E) ei kehti, siis osaline (I,O) on määramatu, kuna sellest seosest ei saa midagi kindlat väita osalise otsustuse tõeväärtuse kohta. Näiteks, Kõik riigikogulased on juriidilise haridusega (A) - ei kehti, siis Mõned riigikogulased on juriidilise haridusega (I) on määramatu, kuna loogika reeglid ei võimalda kategoorilises vormis selle otsustuse tõeväärtust märkida. c) kui osaline otsustus (I, O) kehtib, siis üldise (A, E) otsustuse tõeväärtus on määramatu. Selle seose oblikatoorsuses võib veenduda, kui läbida loogilisel ruudul järgmised vastasolekud: kui I kehtib, siis vasturääkivuses olev E ei kehti, ja kui E ei kehti, siis vastupidisuse seoses olev A on määramatu. Seega, kui I kehtib, siis A on määramatu. Näide: Mõned poliitikud ei suuda näha oma tegevuse
kusjuures eelduse predikaat asendub tulemis sellele vasturääkiva predikaadiga. Eelduse predikaat tuleb asendada just nimelt vasturääkivaga (kontradiktoorsega), mitte vastupidisega (kontraarsega). Näiteks ei tohi predikaati hea asendada predikaadiga halb, sest on olemas ka neutraalne. Väite muutmine võib olla vajalik nt siis, kui etteantud lauset tahetakse paigutada mõnda etteantud arutlusskeemi, ent takistuseks on just väite kvaliteet. Hiljem näeme, et nt kategoorilises süllogismis ei tohi olla kahte eitavat eeldust. Kui aga üks eeldus õnnestub muuta jaatavaks, võib arutlus sellega muutuda kehtivaks. Vasturääkiva termini konstrueerimine on kõige lihtsam eesliite „mitte-“ abil. Nt terminile „vana“ vasturääkiv termin on päris kindlasti termin „mittevana“. Keele argikasutuses tundub selline protseduur sageli veider või lausa absurdne. Fraseoloogiliste
* Jagatakse käitumise määratluse astme järgi. Absoluutselt määratletud määrab täpselt ja ammendavalt kindlaks poolte õigused ja kohustused, jätmata suhte subjektidele valikuvabadust Suhteliselt määratletud annab suhte pooltele võimaluse seadusega kindlaksmääratud õigusi ja kohustusi täpsustada või valida kahe või enama käitumisvariandi vahel (alternatiiv). * Jagatakse dispositsiooni õigusliku iseloomu järgi. Imperatiivne teeb subjektile kategoorilises vormis kohustuseks teatud viisil käituda ega luba sellest kõrvale kalduda ka mõlema suhtepoole nõusolekul Dispositiivne annab suhte subjektile võimaluse teataval määral ise kindlaks määrata oma õigused ja kohustused ·Sanktsioon (riiklik sund, mida rakendatakse õiguste ja kohustuste rikkumisel tingimustes) * Jagatakse rakendatavate vahendite iseloomu ja neid rakendatavate organite järgi. Kriminaalõiguslik kuritegude toimepanemise eest kohaldatavad sunnivahendid
Lokaalsed normid kehtestatakse üleriigiliste organite poolt, ainult riigi teatud paikkonna jaoks. Kohalikud normid kehtestab kohaliku omavalitsuse organ ja need normid kehtivad selle organi jurisdiktsiooni all oleval territooriumil. 5)Ettekirjutuse iseloomu järgi- imperatiivsed e määratletud e kategoorilised ja suhteliselt määratletud ja dispositiivsed. Normi liigituse määrab dispositsiooni iseloom. Imperatiivsed normid on kategoorilises vormis antud käsu v keeluna sõnastatud normid, mida suhte pooled ei saa muuta ei ühe pool3 algatusel ega poolte kokkuleppel. Suhteliselt määratletud normid on ettekirjutused, mis rakendamisel kuuluvad konkretiseerimisele ja täpsustamisele poolte kokkuleppel või ühe poole äranägemisel. Dispositiivsed normid- kehtestavad reeglid juhuks, kui pooled ei ole ise jõudnud kokkuleppele. iseloomustab kõik,mis dispositsiooni kohta eespool öeldud.
keelatud või kohustuslik Normatiivses aktis väljendamise viisi järgi võivad dispositsioonid olla kas lihtsad või kirjeldavad. Lihtne dispositsioon näitab ära käitumise sisu ilma seda lähemalt iseloomustamata. Kirjeldav dispositsioon on selline, mis täpselt püüab iseloomusrada lubatud, keelatud või kohustuslikku käitumise ja annab sellele käitumisele olulised tunnused. Dispositsiooni õigusliku iseloomu järgi eristatakse: 1. imperatiivne dispositsioon mis teeb subjektile kategoorilises vormis kohustuseks teatud viisil käituda ega luba sellest kõrvale kalduda ka mõlemale suhtepoole nõusolekul. Sellised dispositsioonid on iseloomulikud karistus, haldus, finants ja teistele avalikõiguslike normidele, kus üheks suhete subjektiks on riigivõimu teostav institutsioon 2. dispositiivne dispositsioon annab õigussuhete subjektidel endil võimaluse teataval määral ise kindlaks määrata oma õigused ja kohustused
23.4. (osaülesanne 76) Selgitage näite abil happesademete mõju elusloodusele. Üks õigesti sõnastatud näide andis 1 punkti. 1) Kahjustuvad okaspuude okkad, võra jääb hõredamaks, puud kuivavad jms. 2) Mullad hapestuvad ja toitained uhutakse sügavamale, taimede kasvutingimused halvenevad. 3) Veekogude hapestumisel hukkuvad paljud organismid, kes on vee reaktsiooni suhtes tundlikud jms. 4) Mullad hapestuvad ja toitained uhutakse sügavamale jms. Sagedasemad eksimused: paljud vastused kategoorilises vormis üle pakutud, näiteks, taimed, metsad, mullad, veestik jne hävivad. 23.5. (osaülesanne 77) Selgitage näite abil happesademete mõju eluta loodusele. Üks õigesti sõnastatud näide andis 1 punkti. 1) Happesademed soodustavad keemilist murenemist. 2) Veekogud muutuvad happeliseks. 3) Mullas uhutakse taimede toitained sügavamale. Sagedasemad eksimused: 1) mõju taimestikule, sh okasmetsadele seostati eluta looduseks; 2) väideti väga üldiselt, et veekogud reostuvad.
Lokaalsed normid kehtestatakse üleriigiliste organite poolt, ainult riigi teatud paikkonna jaoks. Kohalikud normid kehtestab kohaliku omavalitsuse organ ja need normid kehtivad selle organi jurisdiktsiooni all oleval territooriumil. 5)Ettekirjutuse iseloomu järgi- imperatiivsed e määratletud e kategoorilised ja suhteliselt määratletud ja dispositiivsed. Normi liigituse määrab dispositsiooni iseloom. Imperatiivsed normid on kategoorilises vormis antud käsu v keeluna sõnastatud normid, mida suhte pooled ei saa muuta ei ühe pool3 algatusel ega poolte kokkuleppel. Suhteliselt määratletud normid on ettekirjutused, mis rakendamisel kuuluvad konkretiseerimisele ja täpsustamisele poolte kokkuleppel või ühe poole äranägemisel. Dispositiivsed normid- kehtestavad reeglid juhuks, kui pooled ei ole ise jõudnud kokkuleppele. iseloomustab kõik,mis dispositsiooni kohta eespool öeldud.
keskorganite õigusaktides - Lokaalsed normid – nad kehtestatakse samuti riigi keskorganite poolt, kuid ainult riigi teatud paikkonna jaoks - Kohalikud normid – kehtestab kohaliku omavalitsuse organ, need normid kehtivad selle organi jurisdiktsiooni all oleval territooriumil Ettekirjutuse iseloomu järgi - Imperatiivsed e. määratletud e. kategoorilised normid – kategoorilises vormis antud käsu või keeluna sõnastatud normid, mida suhte pooled ei saa muuta ei ühe poole algatusel ega poolte kokkuleppel (nt. avaliku õiguse normid) - Suhteliselt määratletud normid – ettekirjutused, mis rakendamisel kuuluvad konkretiseerimisele ja täpsustamisele poolte kokkuleppel või ühe poole äranägemisel
2. Suhteliselt määratletud dispositsioon annab suhte pooltele võimaluse seadusega kindlaksmääratud õigusi ja kohustusi täpsustada või valida kahe või enama käitumisvariandi vahel. Nt, kui müüdud asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist. Dispositsiooni õigusliku iseloomu järgi eristatakse imperatiivseid ehk käsutavaid ja dispositiivseid ehk korraldavaid dispositsioone. 1. Imperatiivne dispositsioon teeb subjektile kategoorilises vormis kohustuseks teatud viisil käituda ega luba sellest kõrvale kalduda ka mõlema suhtepoole nõusolekul. Iseloomulikud karistusõiguse, haldusõiguse, finantsõiguse jt avalik-õiguslikele normidele, kus üheks subjektiks on riigivõimu teostav institutsioon. 2. Dispositiivne dispositsioon annab suhte subjektile võimaluse teataval määral ise kindlaks määrata oma õigused ja kohustused. Seadusandja annab sellisel juhul suhte pooltele
panema või sellega nõustuma. Väljapressimise puhul sunnitakse inimest iseendale kahju tekitama. 15. Väljapressimine ja teised varavastastased kuriteod. Väljapressimise sisuks on omaniku sundimine endale kahju tekitama. Analoogselt kelmusega on väljapressimine süütegu vara vastu tervikuna. Väljapressimise koosseisul on 2 tunnust: 1) varalise kasu üleandmise nõudmine 2) sundimine. Varalise kasu üleandmise nõudmine sundimisega seisneb kategoorilises ettepanekus anda nõudjale üle varaline kasu. Sundimise kategoorilisus tuleneb selle taga seisvast ähvardusest või vägivalla kasutamisest. Ähvarduse sisu võib olla väga mitmesugune. Nii võib ähvarduse sisuks olla isiku vabaduse piiramine (isiku kinnipidamine või kinnihoidmine), häbistavate andmete levitamine või vara hävitamine või rikkumine. Ähvardusega avaldada häbistavaid andmeid on väljapressimise koosseisuga hõlmatud ka nn šantaaž, mis osa riikide
kusjuures eelduse predikaat asendub tulemis sellele vasturääkiva predikaadiga. Eelduse predikaat tuleb asendada just nimelt vasturääkivaga (kontradiktoorsega), mitte vastupidisega (kontraarsega). Näiteks ei tohi predikaati hea asendada predikaadiga halb, sest on olemas ka neutraalne. Väite muutmine võib olla vajalik nt siis, kui etteantud lauset tahetakse paigutada mõnda etteantud arutlusskeemi, ent takistuseks on just väite kvaliteet. Hiljem näeme, et nt kategoorilises süllogismis ei tohi olla kahte eitavat eeldust. Kui aga üks eeldus õnnestub muuta jaatavaks, võib arutlus sellega muutuda kehtivaks. Vasturääkiva termini konstrueerimine on kõige lihtsam eesliite ,,mitte-" abil. Nt terminile ,,vana" vasturääkiv termin on päris kindlasti termin ,,mittevana". Keele argikasutuses tundub selline protseduur sageli veider või lausa absurdne. Fraseoloogiliste
käitumist lähemalt, annab selle olulised tunnused 11 Liigitamine määratletuse astme järgi: · absoluutselt määratletud dispositsioon määrab täpselt ja ammendavalt kindlaks poolte õigused ja kohustused, jätmata valikuvabadust · suhteliselt määratletud dispositsioon annab suhte pooltele võimaluse valida kahe või enama käitumisvariandi vahel Liigitamine õigusliku iseloomu järgi: · imperatiivne dispositsioon teeb subjektile kategoorilises vormis kohustuseks teatud viisil käituda · dispositiivne dispositsioon annab suhte subjektile võimaluse oma õigused ja kohustused määrata Õigusnormi sanktsioon näitab ära need riiklikud mõjutusvahendid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. Liigitamine rakendatavate vahendite iseloomu ja neid rakendavate organite järgi: · Kriminaalõiguslikud sanktsioonid kuritegude eest, karistusseadustik, kohtu poolt rakendatavad
a. Ajutised normid b. Alalised normid 4) Territoriaalse kehtivuse järgi a. Üleriigilised normid (kehtestatakse riigi keskorganite poolt) b. Lokaalsed normid (kehtetastatakse ka riigi keskorganite poolt, aga ainult teatud paikkonna jaoks) 7 c. Kohalikud normid (kehtestab KOV) 5) Ettekirjutuse iseloomu järgi a. Imperatiivsed (kategoorilises vormis antud käsu või keeluna, mida osapooled ei saa muuta) b. Suhteliselt määratletud (rakendamisel kuuluvad täpsustamisele poolte kokkuleppel või ühe poole äranägemisel) c. Dispositiivsed normid ( kehtestavad reeglid juhuks, kui pooled ise ei ole jõudnud kokkuleppele) 6) Täidetava funktsiooni järgi a. Regulatiivsed (nad on suunatud suhete loomisele, mitte aga kaitmisele ja karistuse
liigitus käitumise määratluse astme järgi: 1) Absoluutselt määratletud Määrab täpselt ja ammendavalt kindlaks poolte õigused ja kohustused, jätmata subjektidele valikuvabadust. 2) Suhteliselt määratletud Annab suhte pooltele võimaluse seadusega kindlaksmääratud õigusi ja kohustusi täpsustada või valida kahe või enama käitumisvariandi vahel. // Dispositsioonide liigitus igusliku iseloomu järgi: 1) Imperatiivne dispositsioon Teeb subjektile kategoorilises vormis kohustuseks teatud viisil käituda ega luba sellest kõrvale kalduda. 2) Dispositiivne dispositsioon Annab suhte subjektile võimaluse teataval määral ise kindlaks määrata oma õigused ja kohustused. Seadusandja annab sellisel juhul suhte pooltele võimaluse vastastikuses käitumises ise kokku leppida. Mis on õigusnormi sanktsioon? Kuidas sanktsioone liigitatakse?
// Dispositsioonide liigitus käitumise määratluse astme järgi: 1) Absoluutselt määratletud – Määrab täpselt ja ammendavalt kindlaks poolte õigused ja kohustused, jätmata subjektidele valikuvabadust. 2) Suhteliselt määratletud – Annab suhte pooltele võimaluse seadusega kindlaksmääratud õigusi ja kohustusi täpsustada või valida kahe või enama käitumisvariandi vahel. // Dispositsioonide liigitus igusliku iseloomu järgi: 1) Imperatiivne dispositsioon – Teeb subjektile kategoorilises vormis kohustuseks teatud viisil käituda ega luba sellest kõrvale kalduda. 2) Dispositiivne dispositsioon – Annab suhte subjektile võimaluse teataval määral ise kindlaks määrata oma õigused ja kohustused. Seadusandja annab sellisel juhul suhte pooltele võimaluse vastastikuses käitumises ise kokku leppida. Mis on õigusnormi sanktsioon? Kuidas sanktsioone liigitatakse? Sanktsioon näitab ära need riiklikud mõjutusvahendid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes
2. Suhteliselt määratletud dispositsioon annab suhte pooltele võimaluse seadusega kindlaksmääratud õigusi ja kohustusi täpsustada või valida kahe või enama käitumisvariandi vahel. Nt, kui müüdud asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist. Dispositsiooni õigusliku iseloomu järgi eristatakse imperatiivseid ehk käsutavaid ja dispositiivseid ehk korraldavaid dispositsioone. 1. Imperatiivne dispositsioon teeb subjektile kategoorilises vormis kohustuseks teatud viisil käituda ega luba sellest kõrvale kalduda ka mõlema suhtepoole nõusolekul. Iseloomulikud karistusõiguse, haldusõiguse, finantsõiguse jt avalik-õiguslikele normidele, kus üheks subjektiks on riigivõimu teostav institutsioon. 2. Dispositiivne dispositsioon annab suhte subjektile võimaluse teataval määral ise kindlaks määrata oma õigused ja kohustused. Seadusandja annab sellisel juhul suhte pooltele
subjektidele valikuvabadust. · Suhteliselt määratletud dispositsioon annab suhte pooltele võimaluse seadusega kindlaksmääratud õigusi ja kohustusi täpsustada või valida kahe või enama käitumisvarjandi vahel ( alternatiivne alaliik). Dispositsiooni õigusliku iseloomu järgi eristatakse imperatiivseid ehk kategoorilisi ehk käsutavaid ja dispositiivseid ehk korraldavaid dispositsioone. · Imperatiivne dispositsioon teeb subjektile kategoorilises vormis kohustusek teatud viisil käituda ega luba sellest kõrvale kalduda ka mõlema suhtepoole nõusolekul. · Dispositiivne dispositsioon annab suhte subjektile võimaluse teataval määral ise kindlaks määrata oma õigused ja kohustused. 24. Mis on õigusnormi sanktsioon? Kuidas sanktsioone liigitatakse? Õigusnormi sanktsioon näitab ära need riiklikud mõjutusvahendid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. Rakendatavate
õigused ja kohustused, jätmata suhte subjektidele valikuvabadust. Suhteliselt määratletud dispositsioon annab suhte pooltele võimaluse seadusega kindlaksmääratud õigusi ja kohustusi täpsustada või valida kahe või enama käitumisvariandi vahel ( alternatiivne alaliik). Dispositsiooni õigusliku iseloomu järgi eristatakse: Imperatiivne dispositsioon (kategooriline, käsutav) teeb subjektile kategoorilises vormis kohustuseks teatud viisil käituda ega luba sellest kõrvale kalduda ka mõlema suhtepoole nõusolekul. Dispositiivne dispositsioon (korraldav) annab suhte subjektile võimaluse teataval määral ise kindlaks määrata oma õigused ja kohustused. Mis on õigusnormi sanktsioon? Kuidas sanktsioone liigitatakse? Õigusnormi sanktsioon näitab ära need riiklikud mõjutusvahendid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes
14 jätmata subjektidele valikuvabadust. 2) Suhteliselt määratletud Annab suhte pooltele võimaluse seadusega kindlaksmääratud õigusi ja kohustusi täpsustada või valida kahe või enama käitumisvariandi vahel. // Dispositsioonide liigitus igusliku iseloomu järgi: 1) Imperatiivne dispositsioon Teeb subjektile kategoorilises vormis kohustuseks teatud viisil käituda ega luba sellest kõrvale kalduda. 2) Dispositiivne dispositsioon Annab suhte subjektile võimaluse teataval määral ise kindlaks määrata oma õigused ja kohustused. Seadusandja annab sellisel juhul suhte pooltele võimaluse vastastikuses käitumises ise kokku leppida. 28. Mis on õigusnormi sanktsioon? Kuidas sanktsioone liigitatakse? Õigusnormi sanktsioon näitab ära need riiklikud mõjustusevahendid, mis kuuluvad