Kuidas toimub meristeempaljundus: Võsu kasvukuhikust võetakse koetükid ning pannakse esmalt kasvusöötmele Meristeemi ehk algkoe rakkudest hakkab kasvama uus võrse Mikrovõrsed viiakse seejärel juurdumissöötmisele, mis stimuliseerib juurte kasvu Juurdumissöötmisel kasvatatakse taimi seni, kuni neist on arenenud istutusvalmid istikud Embrüosiirdamine : Inimesel- 1978. Aastal esimene juhtum. Embrüo- varases arengujärgus loode Munarakk- hormoon, mis sunnib munasarja tootma rohkem munarakke Munarakud eraldatakse munasarjast . Kuntslik viljastamine. Esimesed jagunemised toimuvad katseklaasis ja siis siirdatakse 2-3 embüot emakasse
Kasulikus seisneb aga selles et vegetatiivselt saab paljundada ja kultuurtaimi. Seda kasutavad oskuslikult sordiaretajad, aednikud ja põllumehed. Üha rohkem kasutatakse taimede vegetatiivsel paljundamisel koekultuurmeetodit. Paljundamiseks valitakse heade sorditunnustega ja haigusvaba taim. Uued taimed kasvatatakse mõnest väiksest taimeosast näiteks lehetükist, pungadega varretükist või tillukesest kasvukuhikust. Emataimest eraldatud taimeosa pannakse kasvama katseklaasidesse või kolbidesse mikroobivabale söötmele- Sellele lisatakse kasvuaineid, mis soodustavad taime tükkidest uute taimede arenemist. Väikesed taimed istutatakse mulda, kus nad edasi kasvavad. Neil on emataime tunnused. Koekultuurmeetod võimaldab kiiresti paljundada kindlate sorditunnustega taimi ja saada haigusvaba istutusmaterjali. Põhiliselt rakendatakse seda meetodit aedmaasika-, kartuli-, ja lillekasvatuses.
saamine paljundatavast üksikobjektist. Järglased on kloonid. Meristeempaljundus Meristeemirakkude kasutamine ühelt taimelt mitmete vegetatiivsete järglaste saamiseks. Meristeem ehk algkude on taimedel võrsete tippudes, pungades jm. rakud pole diferenteesunud Kasvufaktorite toimel võivad meristeem rakud anda alguse kogu taime arengule(totipotentsed) Algkoe omadus võimaldab kasvad suureks taimeks Paljundus Eraldatakse kasvukuhikust väike koelõik ja kantakse steriilselt suletavasse anumasse toitesegule Toitesegu sisaldab mineraalsooli, suhkruid, kasvufaktoreid, vitamiine Kasvama hakates eemaldatakse mikrovõrseid ja pannakse uuele toitesegule Võib saada sadu ja tuhandeid võrseid Võimaldab saada viirusevabasid taimi Kartulitaime võrsetipud valmis meristeemi opereerimiseks Meristeemi opereerimine Meristeemtaimed toitesegul Meristeemtaime esialgne
Meristeem taimede võrsete tippudes, pungades ja mujal asuv algkude; rakud pole diferentseetunud, st pole eristinud mingit kindlat koefunktsiooni täitma võivad tekkida kõikide püsikudede rakud. Sobivates tingimustes, teatud kasvufaktorite toimel, võivad meristeemrakud anda alguse kogu taime arengule, st nad on totipotentsed (kõikvõimelised). Sellel omadusel põhinebki meristeempaljundus. Meristeempaljunduseks eraldatakse varre kasvukuhikust väike koelõik, mis kantakse steriilselt suletavasse anumasse toitesegule ehk söötmele. Kui kultuur on kasvama ja võrsuma hakanud, eraldatakse mikrovõrsed ja kantakse uuele söötmele. Mikrovõrsete juurdumiseks muudetakse söötme koostist, lisades sinna juurte teket soodustavad kasvufaktoreid. Juurdunud ja vajalikul määral võrsunud võrsed istutatakse sobiva koostisega pinnasesse. Põhjused, miks hakati meristeempaljundusmeetodit kasutama:
Hiljem tõestas, et elu iseteket ei esine: kõik elav tekib elusast. Katseloomi nakatades ja ravides avastas vaktsineerimise põhimõtte. 5.Mis on biotõrje? Näited. Seisneb taimekahjurite hävitamises või nende paljunemise ja leviku pidurdamises teiste organismidega või nende toodetud toksiinidega. 1) Feromoonid biotõrjes. 2)Bakteritoksiin putukate vastu. 3) Reovete puhastamine. 4)Seen seene vastu. 6.Kuidas toimub taimede meristeempaljundus? Miks seda tehakse? 1)Eraldatakse varre kasvukuhikust väike koelõik, mis kantakse steriilselt suletavasse anumasse toitesegule ehk söötmele. 2) Kui kultuur on kasvama läinud ja võrsuma hakanud, eraldatakse mikrovõrseid ja kantakse uuele söötmele. 3) Mikrovõrsete juurdumiseks muudetakse söötme koostist, lisades juurte teket soodustavaid kasvufaktoreid. 4) Juurdunud ja vajalikul määral kasvanud võrsed istutatakse kasvuhoonesse sobiva koostisega pinnasesse.
Õisikud , õisikute tüübid: Õied asetsevad taimevarrel kas üksikult või mitmekaupa koos, moodustades õite kogumiku- õisiku. Õisikud võivad areneda taimevarre tipus tipmisest kasvukuhikust või madalamal lehtede kaenaldes paiknevatest kaenlapungadest Vastavalt õisikute hargnemisviisile jaotatakse nad kaheks suureks rühmaks : *Kobarõisikud- nende hargnemine on ebasarikjas. Õisikutelg kasvab tipust edasi
Sümpodiaalne hargnemine jagatakse: -Monohaasne- kasvu lõpetanud ladvapunga all kavab edasi üks teise järgu telg, mis asendab peatelge -Dihaasne- kasvu lõpetanud ladvapungalt sirguvad kahelt poolt teise järgu teljed. -Pleiohaanne- kängunud peatelje alusel tekivad paljud külgharud mis omandavad erineva suuruse. Pungad: Pungas peituv varre alge lõpeb kasvukuhikuga. Sellest allpool näeme külgedel väikesi puhetisi ehk väljakasve. Need on lehealgmed. Mida kaugemale kasvukuhikust seda suuremad on lehealgmed. Nende alumine külg kasvab kiiremini kui ülemine, mistõttu lehealgmed pöörduvad üles, ümbritsevad ja kaitsevad kasvukuhikut. Iga lehealgme juures, sellest ülevalpool, leiame väikese kühmukese. Need on tulevaste kaenlapungade algmed. Punga alusele kinnituvad tugevad pungasoomused. Need katavad punga igast küljest täielikult ja kaitsevad seda, kui see ebasoodsal ajal püsib puhkeolekus. Soodsa aastaaja
sisemised kattekoed - reguleerivad ainete liikumist taime sees (vaigukanalite seintel, juure kesksilindri ümber) · Kõige levinuim kattekude on epiderm, mis esikasvu (primaarse kasvu) staadiumis katab kogu taime · Teiskasvu (sekundaarse kasvu) käigus asendub epiderm korgikihiga · Epiderm on taimeosi kattev kude, mis on enamasti ühe rakukihi paksune ja ilma rakuvaheruumideta · Esikasvu moodustuvad kõik koed, mis saavad alguse kasvukuhikust · Mitmeaastastel taimedel võib esikasvuks pidada valdavat osa esimesel eluaastal tekkinud kudedest. · Teiskasv seisneb juhtkimpude mahu suurenemises, mille tagajärjel vars jämeneb, kuid ei pikene. · Teiskasv algab harilikult teisel eluaastal (sõltub kliimast ja taime liigilistest iseärasustest). · Epidermi moodustavate rakkude kestad koosnevad põhiliselt tselluloosist · Epidermi rakkude välisseina katab kilejas kutiikula (ei märgu, ei lase läbi gaase ega
võimalikku ohtu tervisele. 1.2 Raku- ja embrütehnoloogia Kloonimine on geneetiliselt identsete järglaste saamine, ka vegetatiivne paljunemine on kloonimine. Meristeempaljundus on uuem meetod - meristeemrakkude kasutamine ühelt taimelt suure arvuga vegetatiivsete järglaste saamiseks. Meristeemrakud on diferentseerumata ja paljunemisvõimelised. Nad on totipotentsed ,,kõikvõimelised". Mersiteem on taimne algkude. Kasvukuhikust võetakse mõned rakud, pannakse söötmesse. Ühest meristeemist võib saada sadu võrseid. Eelised: Saadakse viirusevabasid taimi: kartul, maasikas, nelk, krüsanteem. Nad on jõulisema kasvuga, õitsevad lopsakamalt ja annavad rikkalikumalt saaki. Hübridoomitehnoloogia ja monokloonsed antikehad Hübridoom rakkude hübriidid. Kasvajarakud. Antikeha sünteesiva lümfotsüüdid ja müeloomiraku hübriid. Luuakse monokloonse antikeha saamiseks.
taimede meristeempaljundus kloonimine tähendab geneetiliselt identse järglaskonna saamist paljundatavast üksikobjektist meristeempaljundus- meristeemrakkude kasutamine ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. Meristeem- algkude Meristeemi rakud pole diferentseerunud ehk pole eristunud mingit kindlat koefunktsiooni täitma. Nad on säilitanud jagunemisvõime ja neist võivad tekkida kõigi püsikudede rakud. Totipotentsus- kõikvõimelisus · Varre kasvukuhikust eraldatakse väike koelõik · See kantakse steriilselt suletavasse anumasse toitesegule ehk söötmele · Kui see on kasvama hakanud, eraldatakse mikrovõrsed ja kantakse uuele söötmele · Mikrovõrsete juurdumiseks muudetakse söötme koostist, lisades sinna juurte teket soodustavaid kasvufaktoreid. · Juurdunud ja vajalikul määral kasvanud võrsed istutatakse kasvuhoonesse sobiva koostiseda pinnasesse.
saamiseks. Meristeem ehk algkude on taimedel võrsete tippudes, pungades jm. Meristeemrakud pole eristunud mingit kindlat koefunktsiooni täitma, neist võivad tekkida kõigi püsikudede rakud. Kallus-vigastuste paranemisel tekkiv haavkude.(sisaldab ka algkudet) Sobivates tingimustes, teatud kasvufaktorite (e. taimehormoonide) toimel, võivad meristeemrakud anda alguse kogu taime arengule s.t. nad on totipotentsed(kõikvõimelised). Meristeempaljunduse skeem: 1)võsu kasvukuhikust võetakse koetükid ning pannakse esmalt kasvusöötmele (toitesegu) 2)meristeemirakkudest hakkab kasvama uus võrse. 3)mikrovõrsed viiakse seejärel juurdumissöötmele, mis stimuleerib juurte kasvu. 4)juurdumissöötmel kasvatatakse taimi seni, kuni neist on arenenud istutusvalmid istikud. Somaatiliste rakkude hübriidimise meetod võimaldab eri liikide rakkude ühendamist. Antikehi tootvad B-lümfotsüüdid ühendatakse kasvajarakkudega ja tekivad hübridoomid. Rakke kasvatatakse söötmel
3. VARS 3.1. Morfogenees ja steeliteooria Varre varajane histogenees vastab eespool kirjeldatule. Edasisel diferentseerumisel, kasvukuhikust kaugemal on märgata rakkude jagunemist nelja suuremasse rühma (joonis). Välimist, tuunikast tekkinud kihti nimetatakse protodermiks, sellest kujuneb epiderm. Protodermist seespool paikneb korpusest pärinev proparenhüüm, millest tekivad kõik esikoore koed, edasi tuleb püsimeristeem, mis areneb prokambiumiks ning algsäsi, mis muutub edasise arengu käigus säsiks. Prokambiumist tekivad kesksilindri välimised kihid -- protofloeem, uus
· Kladood (jõulukaktus) · Sibul jaguneb omakorda kolmeks: kestasibul (sibul, tulp) soomussibul (liilia) sigisibul (küüslauk) Ehitus Varre jagunemine. Pung. Pungaks nim. kasvukuhikut koos teda katvate soomustega. Pungas asuvad lehealgmed, punga teljest kujunevad sõlmevahed. Pung on lühivõrse, lehed asuvad kaenaldes. Esikasv - kõik koed, mis saavad alguse kasvukuhikust. Mitmeaastastel taimedel võib esikasvuks pidada valdavat osa esimesel eluaastal tekkinud kudedest. Teiskasv - seisneb juhtkimpude mahusuurenemises, mille tagajärjel vars jämeneb, kuid ei pikene. Teiskasv algab harilikult teisel eluaastal. Juhtkimbud - kaheidulehelistel juhtkimbud ühe ringina, üheidulehelistel hajusalt. Suletud juhtkimp - kambium puudub, Avatud juhtkimp - kambium olemas. Aastarõngad igaaastane juurdekasv
Seemned kinnituvad kõdra vaheseinale. NT hiirekõrv · ühesuguline õis-õies on ainult tolmukad või emakad · kahesuguline õis-õies on nii tolmukad kui ka emakad, roosõielised õunapuu · ühekojaline taim- nii emas- kui isasõisikud on ühel ja samal taimel või on sellel taimel kahesugulisi õis · kahekojaline taim- emasõisikud ja isasõisikud erinevatel taimedel. OKSAD JA VÕRSED · võrse - jooksval aastal kasvukuhikust kasvav oksaosa,peale lehtede langemist , koore korgistumist,tipupunga ja kaenlapungade moodustumist muutub võrse 1 aastaseks oksaks. · lühivõrse- tekib eelmise aasta oksa keskmises osas, kõige lühemad on märgatava varrega leherosetid. · pikkvõrse- areneb tavaliselt oksa tipmises või tüvepikenduse ülemises osas. · sõlmevahe-kahe punga või pungapaari vaheline osa · oks- külgpungast arenenud puitunud varreharu.
Tihti eredalt värvunud ja sarnanevad seetõttu õiekattelehtedega. *abilehti - harilikult paarilised väikesed lehed sõlmekohtades leherootsu alusel. Mõnedel taimedel on varisevad nad varakult, teistel on suured ja säilivad kogu elu. Abilehed võivad olla muundunud asteldeks, näärmeteks või köitraagudeks. *idulehed- õistaimedel esimesed üks või kaks lehte, mis seemne idanedes maapinnale tulevad, harvem jäävad seemnesse peitu. Tekib diferentseerumata idukoest, mitte kasvukuhikust nagu kõik teised lehed.Võivad olla ühtlasi varuainete säilitamise paigaks . *Esilehed-pärast idulehti arenevad taimel esilehed . Need on kujult lihtsamad ja harilikult ka väiksemad , kui hiljem arenevad järglehed. Veenõudluse alusel liigitatakse soontaimed neljaks: *mesofüüdid, taimed, kes on kohastunud kasvama humiidsetel aladel, kus temperatuur on mõõdukas ja mullaniiskus piisav, aga mitte liiga suur. Enamik Eesti taimeliike on mesofüüdid;
hapendamine) Bakteritoksiin putukatevastu: pinnases elava bakteri Bacillus thurigensis toksiin. Bakter sünteesib spooride moodustaise käigus glükoproteiinse ühendi, mis putuka seedetraktis aktiveerub ja lõhustab sooleepiteeli rakke ning põhjustab putuka surma. 30. Kuidas toimub taimede meristeempaljundus? Meristeempaljundus on taimede vegetatiivse paljundamise e. kloonimise üks meetod. · Eraldatakse varre kasvukuhikust (vm. Meristeemi sisaldavast organist) väike koelõik, mis kantakse steriilselt suletavasse anumasse toitesegule e. söötmele. · Kui kultuur on kasvama läinud ja võrsuma hakanud, eraldatakse mikrovõrsed ja kantakse uuele söötmele. · Mikrovõrsete juurdumiseks muudetakse söötme koostist, lisades sinna juurte teket soodustavaid kasvufaktoreid. · Juuurdunud ja vajalikul määral kasvanud võrsed istutatakse kasvuhoonesse sobiva koostisega pinnasesse 31
Bakterid puhastavad maaki. Bakterid puhastavad reovett (aktiivmuda). Pesuvahendites Ensüümid saadakse bakteritest ja seentest. Intelligentsed pesupulbrid lagundavad lipiide, valke, polüsahhariide jne. RAKU- JA EMBRÜOTEHNOLOOGIA Kloonimine on geneetiliselt identsete järglaste saamine, Ka vegetatiivne paljunemine on kloonimine. Meristeempaljundus on uuem meetod: Meristeemrakud on diferentseerumata ja paljunemisvõimelised. Nad on totipotentsed "kõikvõimelised". Kasvukuhikust võetakse mõned rakud, pannakse söötmesse (steriilselt). Ühest meristeemist võib saada sadu võrseid. Saadakse viirusvabasid taimi: kartul, maasikas, nelk, krüsanteem. http://oregonstate.edu/potatoes/CSS322WebNotes.html Hübridoomitehnoloogia ja monoklonaalsed antikehad · Teatud antigeen viiakse hiiresse. · Hiires tekivad vastavaid antikehi tootvad B- lümfotsüüdid. · B-lümfotsüüdid viiakse kokku kasvajarak- kudega need on hübridoomid.
Hüdatoodid eritavad lehe välispinnale vett. Varre histogenees- 4 osa, Protoderm(välimine)=>epiderm, seespool proparenhüüm=>kõik esikoore koed, edasi püsimeristeem=>prokambium, algsäsi=>säsi. Kaasaegsetel kaheidulistel taimedel on vartes kollateraalsetest juhtkimpudest koosnev eusteel, üheidulistel aga korrapäratult juhtkimpudest moodustunud atakosteel sisuliselt eusteeli erijuht, siin on kollateraalsete juhtkimpude asemel bikollateraalsed. Esikasv- kõik koed mis saavad alguse kasvukuhikust(mitm. a. taimedel valdav osa esimesel aastal tekkinud kude). Teiskasv- suureneb juhtkimpude maht, vars jämeneb kuid ei pikene, algab 2. eluaastal. Varre esikasv- epidermi all põhikude: esikoor(klorenhüüm või aerenhüüm) võib talitleda säilituskoena. Epidermi all võib esineda kollenhüüm. Sisemine rakkude kiht on pisemad ja neljakandilised- endoderm. Varre teiskasv: iseloomulik paljasseemne taimedele ja puitunud kaheidulehelistele harvem rohtsetele kaheidulehelistele taimedele
Saadud järglaskond moodustab klooni. Looduses saab kloonida vegetatiivse paljundamise abil (mugulate, sibulate, pisikute, poogendite või muude vegetatiivsete tiameosade abil). Biotehnoloogias saadakse kloone meristeempaljunduse abil. 6.Meristeem on algkude, mis taimedel võrsetes, tippudes, pungades ja mitmel pool mujal. Teatud kasvufaktorite toimel võivad meristeemrakud anda alguse kogu taime arengule s.t. nad on totipotentsed. Kasvukuhikust võetakse mõned rakud, pannakse söötmesse (steriilselt). Ühest meristeemist võib saada sadu võrseid. Saadakse viirusvabasid taimi (kartul, maasikas, nelk, krüsanteem.) 7. Antigeen on selgroogsete organismi sattunud potentsiaalselt kahjustav kehavõõras aine (nt valk, haigustekitaja, inertne aine), mille sissetungimine organismi põhjustab spetsiifiliste, nende vastu suunatud antikehade tekke, samuti lümfotsüütide aktiivseks muutumise. Antigeenid võivad
olgu selleks objektiks DNA molekul, rakk või organism. Saadud järglaskond moodustab klooni. Taimede uudse, tehnoloogiliselt keerukama kloonimisviisina on loodus meristeempaljundus meristeemrakkude kasutamine ühelt taimelt suure arvu vegetatiivse järglaste saamiseks. Meristeem ehk algkude, asub taimede võrsete tipus, pungades ja mitmel pool mujal. Kallus ehk haavkude, sisaldab ka meristeemi. Taimede meristeempaljunduse põhiline käik: 1) Võsu kasvukuhikust võetakse koetükid ning pannakse esmalt kasvusöötmesse. 2) Meristeemirakkudest hakkavad kasvama uued võrsed. 3) Mikrovõrsed viiakse seejärel juurdumissöötmele, mis stimuleerib juurte kasvu. 4) Juurdumissöötmel kasvatatkse taimi seni, kuni neist on arenenud istutamisvalmis istikud. Hübridoomitehnoloogia- rakutehnoloogiliste võtete kogumhübridoomide loomiseks immuniseerimine, rakkude liitmine ja kloonimine, monokloonsete antikehade produsteerimine.
Meristeem on algkude, mis paikneb taimedel võrsete tippudes, pungades, lehtedes. Ka vigastuste paranemisel tekkiv haavkude ehk kallus sisaldab algkudet. Meristeemi rakud pole difentseerunud, s.t. pole eristunud mingit kindlat koefunktsiooni täitma ja neist võivad tekkida kõigi püsikudede rakud. On totipotentsed, s.t. nad võivad anda alguse kogu taime arengule. Kuidas toimub meristeempaljundus? *Eraldatakse varre kasvukuhikust (või muust meristeemi sisaldavast organist) väike koelõik *Kantakse steriilselt suletavasse anumasse toiesegule ehk söötmele *Kui kultuur on kasvama läinud ja hakanud võrsuma, eraldatakse mikrovõrseid ja kantakse uuele söötmele *Ühest meristeemilõigust võib saada sadu või koguni tuhandeid võrseid *Juurdunud ja vajalikul määral kasvanud võrsed istutakse kasvuhoonesse sobiva koostisega pinnasesse Miks kasutatakse?
Mügarbakteritega küntakse mulda (aitab taimel omastada õhulämmastikku) Biotõrje seentest saadud ensüümid peletavad putukaid ja seenhaigusi, bakteritoksiin tapab putukaid selektiivselt ja inimesele mõju ei avalda · Tööstuses Bioplast laguneb kiiremini Biogaas prügimägede lagundamine bakterite abil Bakterid toodavad ämblikuniiti, puuvilla, puhastavad maaki ja reovett Meristeempaljundus (vegetatiivse kloonimise meetod): 1. Kasvukuhikust võetakse algkoerakud, mis on totipotentsed, ja pannakse kasvusöötmele, mis on tahkestatud agar-agariga 2. Meristeemkoe rakkudest hakkavad arenema uued võrsed 3. Võrsed pannakse juurdumisöötmele, et aidata juurekasvu 4. Taime hoitakse nii kaua, kuni ta on istutamisvalmis Meristeempaljunduse tähtsus seisneb selles, et taimed on viirusvabad ja neid saab kiiresti ja palju aretada. Viirusvabad taimed on lopsakamad ja annavad rohkem vilja.
Nad on säilitanud jagunemisvõime ja neist võivad tekkida kõigi püsikudede rakud. Sobivates tingimustes, teatud kasvufaktorite (e. taimehormoonide) toimel, võivad meristeemrakud anda alguse kogu taime arengule, s.t. na on totipotentsed (,,kõikevõimelised"). Just sellel taime algkoe omadusel põhineb paljunemine taimede võime kasvada pistokstest ja isegi väiksest koetükikest terviklikuks taimeks. Meristeempaljunduseks eraldatakse varre kasvukuhikust (või muust meristeemi sisakdavast organist) väike koelõik, mis kantakse steriilselt suletavasse anumasse toeitesegule ehk söötmele. Agar-agariga tahkestatud sööde sisaldab mineraalsooli, suhkrut, vitamiine ja kasvufaktoreid. Kui kultuur on kasvama läinud ja võrsuma hakanud, eraldatakse mikrovõrseid ja kantakse uuele söötmele. Ühest meristeemlõigust võib saada sadu või koguni tuhandeid võrseid. Mikrovõrsete juurdumiseks muudetakse
otstarbekas. Seda tasub teha vaid juhul, kui teised meetodid ei anna tulemusi või on liiki (sorti) vaja paljundada väga väikeses mahus. Kindlasti aga sobib juurevõsudega paljundamine hõbehaava, äädikapuu ja läikiva hõbepuu paljundamiseks, aga ka astelpajude paljundamiseks. Ka sobib meetod näiteks omajuursete sordisirelite paljundamisel. 4. Mikropaljundus (meristeempaljundus) Mikropaljundus tähendab, et taime varre- või juuretipu kasvukuhikust (meristeemkoest) lõigatud 1..2 raku paksusele lõigule luuakse laboritingimustes (katseklaasis) soodne keskkond, kus need rakud asuvad moodustama kõiki konkreetse taime organeid. Mikropaljundus: 1) on kiire 2) tagab väga kõrge paljunduskoefitsiendi: üks noor meristeemtaim võimaldab aastas toota miljoneid uusi taimi 3) väike algmaterjali vajadus 4) järglased on sorditüüpilised, s.h. viirusvabad ja haigusvabad Paljundamiseks vajalike tükikeste lõikamine toimub mikroskoobi all
Dihhotoomne: harunemisviis, mille puhul ladva kasvukuhik jaguneb kaheks, andes kaks ühesugust külgharu (nt koldadel) Monopodiaalne: harunemine, kus peaharu jätkab üha kasvamist, andes külgharusid, mis ei ulatu peateljest üle (nt kuusk) Sümpodiaalne: harunemine, mille puhul külgpung jätkab otsejoones varre kasvu, tõugates kõrvale senise haru (nt viinapuu) Pung: kasvukuhik koos teda katvate soomustega. Asuvad lehtede kaenaldes. Esikasv: moodustavad kõik koed, mis saavad alguse kasvukuhikust. Teiskasv: seisneb juhtkimpude mahu suurenemises, mille tagajärjel vars jämeneb, kuid ei pikene. Paksenemine toimub kambiumi abil ning on eriti tugev puudel. Teiskoor: kõik koed, mida tekitab kambium väljapoole. Juhtkimpude paiknemine ühe- ja kaheidulehelistel Üheidulehelistel paiknevad juhtkimbud hajusalt. Kaheidulehelistel paiknevad juhtkimbud ühe ringina. Avatud ja suletud juhtkimp Avatud juhtkimp: kambium floeemi ja ksüleemi vahel on olemas
tugikoe rakkudest. 2.3. Kattekoed Eristatakse välimisi kattekudesid, mille funktsiooniks on katta taime välispinda (kaitse kahjulike välismõjude eest, transpiratsiooni ja gaasivahetuse regulatsioon) ning sisemisi kattekudesid, nagu epiteel vaigukanalite seintel või juure kesksilindrit ümbritsev endoderm. Sisemised kattekoed reguleerivad ainete liikumist taime sees. Kasvukuhikust tekkinud kattekoed on esmased ehk primaarsed, sekundaarsetest meristeemidest tekkinud kattekoed aga teisesed ehk sekundaarsed. Primaarsetest kattekudedest on kõige sagedam epiderm, mis esikasvu (primaarse kasvu) staadiumis katab kogu taime keha. Juure epidermi nimetatakse epibleemiks ehk risodermiks. Samuti on esmasteks kattekudedeks lehtedes vahetult epidermi all asuv hüpoderm ja juure esikoore välimine kiht -- eksoderm ning troopiliste epifüütide juurenahk (velamen radicum)
EHITUS: väljastpoolt sisse epiderm, koore parenhüüm, endoterm, floeem, ksüleem, säsi, steel. Esikoor koosneb varre puhul kollenhüümist. Jagunemine: dihhotoomne kaheks harunenud teljed, monopodiaalne- 20. Pung. Esikasv, teiskasv. Pungaks nimetatakse kasvukuhikut koos teda katvate soomustega. Pungas asuvad lehealgmed, punga teljest kujunevad sõlmevahed, seega on tegemist lühivõrsega. Asuvad lehtede kaenaldes. Esikasvu moodustuvad kõik koed, mis saavad alguse kasvukuhikust äsjakirjeldatud viisil. Mitmeaastastel taimedel võib esikasvuks pidada valdavat osa esimesel eluaastal tekkinud kudedest.Teiskasv seisneb juhtkimpude mahusuurenemises, mille tagajärjel vars jämeneb, kuid ei pikene. Teiskasv algab harilikult teisel eluaastal (sõltub kliimast ja taime liigilistest iseärasustest). Tekkivate kudede nimetuse esimene sõna on teis-, näiteks teispuit, teissäsikiired. 21. Juhtkimpude paiknemine ühe- ja kaheidulehelistel. Avatud ja suletud juhtkimp.
mugulsibul, sibul. EHITUS: väljastpoolt sisse epiderm, koore parenhüüm, endoterm, floeem, ksüleem, säsi, steel. Esikoor koosneb varre puhul kollenhüümist. Jagunemine: dihhotoomne kaheks harunenud teljed, monopodiaalne- 20.Pung. Esikasv, teiskasv. Pungaks nimetatakse kasvukuhikut koos teda katvate soomustega. Pungas asuvad lehealgmed, punga teljest kujunevad sõlmevahed, seega on tegemist lühivõrsega. Asuvad lehtede kaenaldes. Esikasvu moodustuvad kõik koed, mis saavad alguse kasvukuhikust äsjakirjeldatud viisil. Mitmeaastastel taimedel võib esikasvuks pidada valdavat osa esimesel eluaastal tekkinud kudedest.Teiskasv seisneb juhtkimpude mahusuurenemises, mille tagajärjel vars jämeneb, kuid ei pikene. Teiskasv algab harilikult teisel eluaastal (sõltub kliimast ja taime liigilistest iseärasustest). Tekkivate kudede nimetuse esimene sõna on teis-, näiteks teispuit, teissäsikiired. 21.Juhtkimpude paiknemine ühe- ja kaheidulehelistel. Avatud ja suletud juhtkimp.
täitunud ja suuretuumalised; Jagunemine (dihhotoomne - harunemine, kus ladva kasvukuhik jaguneb kaheks, andes kaks ühesugust külgharu, monopodiaalne - varre peaharu jätkab kasvamist, andes külgharusid, mis ei ulatu peateljest üle, sümpodiaalne - harunemine, mille puhul külgharu jätkab varre kasvu, tõugates senise juhtharu kõrvale. Üksteist jätkavate külgharude ahelik.). Pungaks nim kasvukuhikut koos teda katvate soomustega. Esikasv - moodustuvad kõik koed, mis saavad alguse kasvukuhikust äsjakirjeldatud viisil. Mitmeaastastel taimedel võib esikasvuks pidada valdavat osa esimesel eluaastal tekkinud kudedest; teiskasv - seisneb juhtkimpude mahusuurenemises, mille tagajärjel vars jämeneb, kuid ei pikene. Teiskasv algab harilikult teisel eluaastal. Juhtkimpude paiknemine ühe- ja kaheidulehelistel - Kaheidulehelistel juhtkimbud ühe ringina, üheidulehelistel hajusalt; Avatud ja suletud juhtkimp - suletud juhtkimp -- kambium puudub; avatud juhtkimp -- kambium olemas
andes kaks ühesugust külgharu (nt koldadel) Monopodiaalne: harunemine, kus peaharu jätkab üha kasvamist, andes külgharusid, mis ei ulatu peateljest üle (nt kuusk) Sümpodiaalne: harunemine, mille puhul külgpung jätkab otsejoones varre kasvu, tõugates kõrvale senise haru (nt viinapuu) · Pung: kasvukuhik koos teda katvate soomustega. Asuvad lehtede kaenaldes. · Esikasv: moodustavad kõik koed, mis saavad alguse kasvukuhikust. · Teiskasv: seisneb juhtkimpude mahu suurenemises, mille tagajärjel vars jämeneb, kuid ei pikene. Paksenemine toimub kambiumi abil ning on eriti tugev puudel. Teiskoor: kõik koed, mida tekitab kambium väljapoole. · Juhtkimpude paiknemine ühe- ja kaheidulehelistel Üheidulehelistel paiknevad juhtkimbud hajusalt. Kaheidulehelistel paiknevad juhtkimbud ühe ringina. · Avatud ja suletud juhtkimp
andes kaks ühesugust külgharu (nt koldadel) Monopodiaalne: harunemine, kus peaharu jätkab üha kasvamist, andes külgharusid, mis ei ulatu peateljest üle (nt kuusk) Sümpodiaalne: harunemine, mille puhul külgpung jätkab otsejoones varre kasvu, tõugates kõrvale senise haru (nt viinapuu) Pung: kasvukuhik koos teda katvate soomustega. Asuvad lehtede kaenaldes. Esikasv: moodustavad kõik koed, mis saavad alguse kasvukuhikust. Teiskasv: seisneb juhtkimpude mahu suurenemises, mille tagajärjel vars jämeneb, kuid ei pikene. Paksenemine toimub kambiumi abil ning on eriti tugev puudel. Teiskoor: kõik koed, mida tekitab kambium väljapoole. Juhtkimpude paiknemine ühe- ja kaheidulehelistel Üheidulehelistel paiknevad juhtkimbud hajusalt. Kaheidulehelistel paiknevad juhtkimbud ühe ringina. Avatud ja suletud juhtkimp Avatud juhtkimp: kambium floeemi ja ksüleemi vahel on olemas
Kui kasvukuhik on muutunud õie või õisiku algmeks – vegetatiiv-generatiivne pung Kui pung koosneb ainult õie või õisiku algmetest, puuduvad fotosünteesivate lehtede algmed – generatiivne pung Asukoha järgi: ◦ Ladvapungad ◦ Külgpungad: kaenla-, lisa-, sigipungad Võsu makroskoopiline ehitus Leheseis: spiraalne, vastak, männaseline Kasv: pikkusesse apikaalse meristeemi abil, paljudel taimedel vahekasv Harunemine: ◦ tipmine – kasvukuhikust tekib kaks või enam telge ◦ Külgmine – uued teljed tekivad võsutipust madalamal Kasvu suund: ◦ Vertikaalne – püstised, haakuvad, väänduvad ◦ Horisontaalne – lamavad, roomavad Võsu muudendid Risoom – mitmeaastane maa-alune võsu Mugul – varre jämenenud osa, varuainete mahuti Maapealne stoolon – ajutine roomav võsund Sibul – tihedalt lehistunud lühivõrse Mugulsibul – sarnaneb sibulaga,
Koppvetikas on rohelist värvi, mille tingib kopakujuline kloroplast. Viimase kuju järgi on antud sellele vetikale eestikeelne nimi. Rakku ümbritseb rakukest, mis määrab vetika kuju. Raku peenemas osas on 2 viburit, mille abil koppvetikas liigub. 17. Taime vars. Primaarne vars ja selle kudede kujunemine algkoest. Taime kesksilinder (steel) ja selle tüübid. Vars on vajalik ainete juhtimiseks ja võimaldab päiksele lähemal olla. 1 Primaarne vars a. Kasvukuhikust: (1) protoderm epiderm (2) proparenhüüm esikoor (3) püsimeristeem prokambium protofloeem prokambium (a) Metafloeem (b) Kambium (c) metaksüleem protoksüleem (4) algsäsi säsi b. Kesksilinder e steel (püsimeristeem ja algsäsi) (1) Protosteel (2) Aktinosteel (kiirjas: juur) plektosteel (põimjas: kollad) (3) Diktüosteel (polü-: sõnajalgtaimed)
Kasvuhormoo nid Meristeem Istutusvalmis rakud Erinevates taim kasvujärkudes erinevad söötmed 1.Meristeempaljunduseks eraldatakse varre kasvukuhikust (või muust meristeemi sisaldavast organist) väike koelõik. 2. Koelõik kantakse steriilselt suletavasse anumasse toitesegule ehk söötmele. Agar-agariga (wtf?) tahkestatud sööde sisaldab mineraalsooli, suhkrut, vitamiine ja kasvufaktoreid 3. Kui kultuuron kasvama läinud ja võrsuma hakanud, eraldatakse mikrovõrseid ja kantakse uuele söötmele. Ühest meristeemlõigust võib saada väga palju võrseid. 4
(taimehormoonide ja nende analoogide) segusid. Erinevate taimede jaoks on erinevad preparaadid (võimalusel mingi sellise preparaadi demostreerimine). Meristeempaljundus sisaldab peale paljundamise veel taimede tervendamist viirushaigustest. Eestis on kõige rohkem tegeldud kartuli meristeempaljundusega. Seda on kasutatud ka kirsside, maasikate ja nelkide, vähem teiste taimede paljundamisel. Meristeempaljunduse korral võetakse taime kasvukuhikust meristeem ja pannakse see antud liigile sobivale söötmele kasvama. Kohe viiakse läbi ka tervendamiseks vajalikud protseduurid (nt. sobival kõrgel temperatuuril hoidmine). Kui meristeem on söötmel korralikult kasvama läinud (seda ei juhtu alati, üsna sagedased on väärarendid), tehakse esimestest võsudest mikropistikud, nendest seni steriilses laboris söötmel kasvavad taimed kohandatakse väliskeskkonnaga ja istutatakse lõpuks välja mulla sisse.
(taimehormoonide ja nende analoogide) segusid. Erinevate taimede jaoks on erinevad preparaadid (võimalusel mingi sellise preparaadi demostreerimine). Meristeempaljundus sisaldab peale paljundamise veel taimede tervendamist viirushaigustest. Eestis on kõige rohkem tegeldud kartuli meristeempaljundusega. Seda on kasutatud ka kirsside, maasikate ja nelkide, vähem teiste taimede paljundamisel. Meristeempaljunduse korral võetakse taime kasvukuhikust meristeem ja pannakse see antud liigile sobivale söötmele kasvama. Kohe viiakse läbi ka tervendamiseks vajalikud protseduurid (nt. sobival kõrgel temperatuuril hoidmine). Kui meristeem on söötmel korralikult kasvama läinud (seda ei juhtu alati, üsna sagedased on väärarendid), tehakse esimestest võsudest mikropistikud, nendest seni steriilses laboris söötmel kasvavad taimed kohandatakse väliskeskkonnaga ja istutatakse lõpuks välja mulla sisse.
annaabi.ee 
