Alumiiniumi kasutamine Maarja-Liisa Suitso Saue Gümnaasium 9a klass õpetaja Külli Vita Talv 2007 Alumiiniumi kasutamine Veel äsja, sada aastat tagasi oli alumiinium väga haruldane ja hinnaline metall, sest seda ei osatud veel eriti leida ega valmistada. Seetõttu oli ta väga hinnaline ja haruldane metall, millest tehti ainult luksusesemeid. Alumiiniumi valmismaterjalina(ehedana) looduses ei leidu. Looduses leidub seda ainult ühendite koostises. Alumiiniumiühendid on looduses väga laialt levinud ja ta esineb paljude kivimite ja teiste mineraalide koostistes. Tähtsaimaks aluiiniumi tooraineks on mineraalboksiit, mille peamiseks koostisaineks on alumiiniumoksid AL2O3. Alumiiniumil on teiste metallidega võrreldes terve rida eeliseid: - kergus - vastupidavus õhuhapniku suhtes - vastupidavus vee suhtes ...
Hübridoomtehnoloogia ja selle kasutamine meditsiinis Rego Lehtsaar 12-a klass Märjamaa Gümnaasium 2012 Ajalugu 1960. aasta keskel leiti somaatiliste rakkude hübriidimise meetod ehk imetajate rakkude liitmine üheks rakuks. Selle raku ühendtuumas sisalduvad mõlema lähteraku kõik kromosoomid. Saadud hübriidrakud (eri kudedest, eri isenditelt või ka eri liikidelt pärit rakkude liitmisel saadud jagunemisvõimeline rakk) on jagunemisvõimelised. Seda kasutati inimese geenide kromosoomide geenikaartide loomisel. Uus leid! 1975. aastal leiutasid immunoloogid G.Köhler ja C.Milstein hübridoomtehnoloogia See on somaatiliste (kehaline, kehasse kuuluv, kehas olev) rakkude hübriidimise meetod monokloonsete antikehade tootmiseks. Teooria Antigeen + Blümfotsüüt = plasmarakk, mis toodab antikehi (antigeenig...
NIMI VASE TOOTMINE JA KASUTAMINE REFERAAT Õppeaines: Mehaanikateaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 1.SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 2. VASE AJALUGU....................................................................................................................4 2.1 Enne Pronksiaega (Neoliitikum).......................................................................................4 2.2 Pronksiaeg......................................................
Tüümian ehk aed-liivatee Taim on tuntud vanas Kreekas, Egiptuses ja Idamaades. Suure tervistav toime on meel, mis on korjatud liivateega kaetud nõlvadelt. Liivatee on iidsetest aegadest olnud lugupidamises, seda tunnistab ka tema kasutamine usurituaalidel. Tema ladinakeelne nimetus thymus on tuletatud sõnast "hing", "eluhingus", sest liivateel olevat võime anda inimesele elu tagasi. Ka keskajal tähistas liivatee elujõudu. Rüütlid kandsid liivateepärgi, mille ümber sumisesid mesilased. Liivatee on kogu maailmas tunnustatud kui ilu-, mee-, maitse- ja ravimtaim. Parimaks peetakse Prantsusmaa aed-liivateed. Ka eestlased on teda kasvatanud aedades või korjanud mereäärsetelt aladelt lähisugulast nõmm- liivateed. Vanasti aeti liivatee suitsuga tarest halbu sõnu, kurje vaime ja pahu haigusi välja. Kui tuppa on tekkinud kopitanud lõhn, kõrvaldatakse see liivatee suitsuga. Liivatee on rikas eeterlike õlide poolest. Ta sisaldab tugevat antisep...
ROMAANI STIIL Romaani stiil on esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 10. sajandist kuni 13. sajandini. Romaani stiil tekkis pärast karolingide kunsti umbes 10. sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni. Eeskätt avaldub romaani stiil arhitektuuris. Romaani arhitektuur Kujunes välja 10. sajandi lõpuks. Palju mõjutusi oli antiik-, varakeskaja, bütsantsi ja armeenia kunstist. Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6...8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. Eriti tähtsal kohal oli keskajale omaselt sakraalarhitektuur, mis domineeris ilmaliku üle. Romaani profaanarhitektuuri on säilinud vähe. Sakraalarhitektuur Romaani kirikute eeskujuks oli karolingide basiilika. Romaani ehitusmeistrid pikendasid pikihoonet teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis kooriruum. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta n...
Arhitektuur Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates ca 1640-50ndatest aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel. Itaalia (ja osalt ka Saksamaa) üli-dekooririkas barokk ja selle lopsakaim vorm rokokoo Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdnunud. Barokile eelnes arhitektuuris renessanss. 18. sajandi teisel poolel (alates ca 1760-70ndatest aastatest) segunes barokk tasapidi juba klassitsismi elementidega - selliseid sega-stiile nimetatakse kas hilisbarokiks või varaklassitsismiks. 19. sajandi teisel poolel valitsenud historitsismiajastul kasutati Eestis tihti baroki jäljendamist - seda nimetatakse neo- ehk pseudobarokiks. Tihtipeale esin...
Malm, raud ja teras Malm, raud ja teras on rauasulamid, milles on erineval hulgal süsinikku. Kõige enam on süsinikku malmis, rauas on seda kõige vähem. Kui võrrelda rauast ahjuroopi, terasnuga ja malmkatelt, siis näib, et nad on tehtud erinevatest materjalidest. Raudahjuroop: väljanägemiselt on ta inetu, karedavõitu, kaetud tumeda põletuskihiga. Teda võib painutada ja ta ise ei aja end sirgeks. Ta ei purune löögist, ta ei karda rasket tööd - pöörata puid või sütt. Terasnuga: ta on ilus, läikiv, terav. Kui ta paindubki, siis ajab ta enda ka ise sirgeks, sest ta on elastne. Aga kui painutada teda tugevamini, siis ta murdub. Kui panna nuga ahjuroobi asemel tööle, jääksid temast varsti vaid tükid järele. Malmkatel: ta on hall, peaaegu must temasse segatud süsinikust. Ta on habras: kui lüüa teda haamriga, ta puruneb. Need kolm asja on valmistatud erineval viisil. Ahjuroop taoti hõõguvast rauatükist. Punaseks kuumu...
Vask (Cu) on keemiline element järjenumbriga 29. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65. Aatommass on 64. Omaduste poolest on vask metall. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm³. Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Tema sulamistemperatuur on 1083 °C. Vaske leidub looduses sülfiidsete ühenditena Cu2S (vaskläik), CuFeS2 (malahhiit). Punaka värvusega, hästi sepistatav metall, hea soojus- ja elektrijuht. Kuivas õhus püsiv, niiskes kattub roheka paatinakihiga [Cu2CO3(OH)2]. Suured vasemaagi maardlad asuvad Tiilis, sh maailma suurim lahtine vasekaevandus Chuquicamata karjäär. Vask ja tema ühendid on mürgised ! Vaske saadakse ja puhastatakse elektrolüütiliste meetoditega Kasutamine: energeetikaseadmed, elektrijuhtmed, soojusvahetid, müntide metall, Sulamid (pronksid): Cu Sn tinapronks Cu Si ränipronks Cu Zn valgevask Lihtainete omadused Vask reageerib õhuga kõrgemal t°-l (~800°C) Vase alarüh...
Polümeeride olemus ja nende tähtsus meie elus Polümeerid on ühendid, mille molekul koosneb seotud korduvatest struktuuriühikutest. Polümeeridel on väga pikad molekulid. Neil on ülimalt suur molaarmass (üle tuhande). Polümeere liigitatakse tehispolümeerideks ja biopolümeerideks. Biopolümeerid on polümeerid, mis on tekkinud looduslikult. Inimese puhul on nendeks näiteks luud ja juuksed. Tehispolümeerid on toodetud tehislikult. Nende hulka kuuluvad kõikvõimalikud plastid. Plaste teatavasti kasutatakse igapäevases elus väga laialdaselt. Meditsiin kasutab plaste enda töövahendite näol. Plastmassist topsikud on samuti polümeerid. Polümeerid koosnevad süsiniku ja vesiniku aatomitest moodustunud ahelates. Nende elementaarlülid võivad sisaldada ka kõiki muid elemente ja ühendeid, mida me varem õppinud oleme. Elementaarlülide arvu polüm...
Rakvere Reaalgümnaasium Margus Braust 10. M klass KANEP JA MARIHUAANA psühholoogia referaat Hindaja: Eda Peinar Rakvere 2010 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. KANEPI PÄRITOLU.........................................................................................................4 2. OLEMUS............................................................................................................................5 2.1 Marihuaana ..................................................................................................................6 3. KASUTAMISVIISID....................
TALLINNA MUSTAMÄE GÜMNAASIUM 4B ,,Muusikariistad" Referaat Andri Suga Merle Adelman Tallinn 2010 SISUKORD Eessõna..............................................................................................................................................3 Muusikariistad...................................................................................................................................3 Klaver................................................................................................................................................3 Keelpillid...........................................................................................................................................4 Puhkpillid.......................................................................................................................................
1) Mis on etanool? Etanool valemiga CH3CH2OH on üks tuntuimaid ja tähtsamaid alkohole. 2) Etanooli omadused Etanooli saadakse suhkrut sisaldavate lahuste kääritamisel. Seda kasutatakse seespidiselt. Etanool on samuti nagu metanool iseloomuliku lõhna ja põletava maitsega, värvitu, veest väiksema tihedusega vedelik, mis seguneb vees igas vahekorras. Etanool keeb 78 kraadi juures. Ta on vähem mürgine kui metanool. Etanool põhjustab joovet, suuremate koguste sissevõtmisel aga teadvusekaotust ja mürgistust, mis võib lõppeda ka surmaga. Etanoolist võib tekkida sõltuvus alkoholism. Etaanis kummagi süsiniku aatomi juures üks vesiniku aatom asendada OH-rühmaga, saame etaandiooli ehk etüleenglükooli HOCH2CH2OH. Molekuraalvalem: C2H6O Molaarmass: 46.06844(232) g/mol Välimus: värvitu puhas vedelik Tihedus: 0.789 g/cm³ Sulamistemperatuur: -114.3 °C Keemistemperatuur: 78.4 °C Happelisus: 15.9 3) Kus kasutatakse etanooli? Suur osa käärimise...
Elva Gümnaasium Hapnik Referaat keemiast Karl-Gabriel Hiie 9.C klass 2013/2014 õppeaasta Sisukord Sisukord..........................................................................................2 Hapnik.............................................................................................3 Üldiseloomustus......................................................................3 Avastamine..............................................................................3 Saamine...................................................................................3 Omadused................................................................................3 Kasutamine..........................................................................3-4 Osoon ja Osoonikiht............................................
Esitluse valmistaja: SeltsimeesLenin Nafta Nafta koostis Nafta koosneb põhiliselt süsinikust ja vesinikust. Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka lisanditena väävlit, hapnikku, lämmastikku, lisaks pisut metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Mida suurem on nafta erikaal, seda suurem Nafta teke Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvas kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest. Sellised on näiteks sinivetikad. Suurenev rõhk ning temperatuur viib kerogeeni lagunemiseni kergemateks molekulideks, mis hakkavad rõhu tõttu Nafta leiukohad Peamised leiukohad on Pärsia lahe ümbruses, Ameeri...
Ammu ja vibu kui relvasüsteemide võrdlus Amb ja vibu olid keskajal ja enne seda sõjas suuresti kasutusel. Neil kahel relval on mõlemal omad eelised, tihti on vaieldud selle üle, kumb oli efektiivsem. Vibu on tuntud jahi- ja sõjariist juba iidsete rahvaste juurest, mille vanuseks peetakse ligi sada tuhat aastat. Amb on edasiarendus vibust, mis jäi vibu ja tulirelva vahAelisse ajajärku. Esimesed leitud ammud on pärit 5.-6. Saj. E.m.a. Ammu- ja vibukütte kasutati tihti nii, nagu tänapäeval snaipereid, nende ülesandeks oli maha lasta vastaste väejuhid. Mõlema relva nooled võisid läbistada parimagi kaitserüü ning olid väga mõrvarlikud. Vibu kasutati kaugelt võitlemiseks, ning läbi ajaloo on just tihti vibukütid olnud lahingu lõpptulemuse otsustajateks.Vibuga sai lasta 10-12 noolt minutis, mis võisid teatud kauguselt läbistada isegi raudrüü. Nooletabamuse saanud sõdur oli võit...
KALTSIUM Põhiandmed Ca:+20 | 2)8)8)2) Metall 1s22s22p63s23p64s2 Nr. 20 40,08 Sulamistemperatuur 1115,15 K (842°C) Keemistemperatuur 1757,15 K (1484°C) Tihedus 1,55 g/cm³ O.a tavaliselt +2 Omadused Pehme Hõbedane Läikiv Reageerib kergesti Põleb punase leegiga Avastamine Humphry Davy 1808. aastal. Kaltsiumamalgaani kuumutamine Robert Bunsen 1855 Isotoobid 6 stabiilset isotoopi 40 Ca, 42Ca, 43Ca, 44Ca, 46Ca ja 48Ca 18 ebastabiilset Kus leidub? Looduses ainult CaCO3 Kasutamine Redutseerijana teiste metallide väljaeraldamisel. Sulamite tootmisel Ehituses Juustu tootmisel Ühendid 2HCl + Ca → H2↑+CaCl2- jää eemaldamine, E509 Ca + O2 → CaO- värvid, putukamürk, heitvesi CaO + 3C → CO+CaC2- karbiidlamp, signaalraketid Ca(OH)2 + CO2 → H2O+CaCO3- mört, tsement, Huvitava...
Halogeeniühendid Marten Arandi Mis on halogeeniühendid? · Kõik elemendid, mis asuvad perioodilisustabelis VII A rühmas. TUNTUMAD HALOGEENIÜHENDID Fluor (F) · Normaaltingimustel kollaka värvusega gaas, mida looduses puhtal kujul ei esine. · Reageerib hästi paljude teiste ainetega. · Vajalik hammaste normaalseks arenguks, suurendab organismi kiirgustaluvust. · Inimese organismis (nahk ja limaskestad) söövitav toime. · Fluori kasutatakse peamiselt keemiatööstuses, näiteks sisaldub teda hambapastas. Kloor (Cl) · Normaaltingimustel rohekaskollane ja väga mürgise toimega gaas, mida looduses puhtal kujul ei esine. · Reageerib hästi paljude teiste ainetega. · Osaleb happe- ja leelistasakaalu tagamisel, reguleerib rakkude ainevahetust ja soolhappe (HCl) sünteesi maos. · Kõige tuntumaks kloori ühendiks on NaCl (naatriumkloriid) ehk keedusool. · Kasutatakse keemiatööstuses ...
.....................................................................................................6 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................7 LISAD............................................................................................................................... 8 SISSEJUHATUS Antud töö eesmärgiks on rääkida ristvineeri ehk liimitud vineeri ehk kooritud vineeri omadustest, kasutusaladest ning mis moodi seda valmistatakse. Samuti on lugejatele eesmärk teha selgeks, mis asi üldse on vineer, ning miks on see parem või siis halvem, kui tavaline puit. Töös on kavatsetud kasutada nii infot, mida on tunnis konspekteeritud, kui ka infot, mis on saadaval internetis. 3 VINEER
loomatõugude nimetus. Tegemise võimalused *bakteritel asendatakse looduslikud geenid kunstlike geenidega POOLT ARGUMENDID *uute ravimite loomine *taimed haiguskindlamad ja saagikamad (firmadele kasulik) *likvideeritakse õlireostusi VASTU ARGUMENDID *allergeenide teke ehk kahju inimese organismile *DNA taimede tõttu väheneb taimede mitmekesisus *GM geenide ülekandumine umbrohule, selle elujõustumine Näited GMO kasutusaladest mikroorganismide, taimede ja loomade puhul. *Mikroorganism-likvideeritakse õlireostusi *Taimed-loomasöödana, aine koostisosana (sojajahu), biokütuste tootmiseks *Loomad-lisaväärtus tarbijale
Tuntumad on kännupess, kasekäsnak, soomustorik jt. Torikulised seened lagundavad taimerakkude koostises olevaid aineid : tselluloosi ja ligniini. Kordamisküsimused / seened 1. Kirjuta, mille poolest erinevad seened teimede ja loomade rakud? 2. Tee joonised nutthallikust ja pintselhallikust, kirjuta juurde mida nendest tead. 3. Kirjuta mida tead pärmseente ehitusest, paljunemisest, kasutusaladest. 4. Tee joonis kübarseene viljakehast (kärbseseened). 5. Mis on mükoriisa ? 6. Mida kujutavad endast parasiitseened ? 7. Mida tead seente tähtsusest looduses ? 8. Milleks kasutavad inimesed erinevaid seeni ja too näiteid. 9. Selgita, mis on samblik, tee joonis sambliku ehiusest ning kirjelda samblike kasvamist ja toitumist. 10.Samblike tähtsus inemeste elus ja too näiteid.
remondipunkti, kui kasutusjuhis teisiti ei määda. Rikkis voolulüliti vahetatakse firmateeninduses. Ära kasuta rikkis voolulülitiga seadet. · Ohutuse tagamiseks ohutuse tagamiseks tuleks kasutada vaid kasutusjuhises ja tootekataloogis soovitatud lisavarustus ja lisaseadmeid. Muu seadme kasutamisega kaasneb kehavigastuste oht. Kokkuvõte Töös on kirjutatud erinevat tüüpi saagide ohutusest, nende kasutusaladest ja andmetest. Kuid see, et saagidel on erinevad nimetused ja kasutusalad, on siiski neil kõigil samasugused ohutusnõuded. Kasutatud kirjandus http://sf.ramirent.ee/kasutusjuhised/13%20Saed,%20l%C3%B5ikurid/Dewalt %20universaalsaag%20D27105.pdf http://pood.bauhof.ee/p/universaalsaag_gsa_1200_e/472931 http://www.projecta.ee/Webroot/1015211/ProductInfo.aspx? id=1015223&ProductCategory=58&Product=140
kiirata ei saa.Soojuskiirguse korral ergastatakse aatomid : Soojusenergiaga. 24.Soojuskiirgus on ka silmale nähtamatu infravalgus .Millistes seadmetes ja milleks kasutab inimene infravalgust.? Infravalgust näevad mitmed öise eluviisiga röövloomad.Infravalguse kasutamisel põhineb ka öönägemisseade ,kontaktivabad termomeetrid,ja liikumisandurid. 25. Kuidas ergastatakse aatomid luminestsentskiirguse korral? Too mõned näited ergastusviisidest ja luminestsentsi kasutusaladest. Aatomite ergastamine toimub teiste energialiikide ,mitte soojuse arvel. Kasutatakse nt : päevavalguslampides,kompaktpirnides e. säästupirnides. 26. Pidevspektris on esindatud kõik nähtava valguse lainepikkused (värvused).Pidevspektri annavad kõik : Kõrge temperatuurini kuumutatud tahked kehad ja vedelikud ning tihedad hõõguvad gaasid. Pidevspekter on nt : Päikese või hõõglambi valgus. 27. Joonspektri annavad kõik : Gaasilised ained madalal rõhul .Joonspektri
.............................................................................................................9 Sissejuhatus Mina teen oma referaadi kloorist ning kuna see on üks aktiivsemaid keemilisi elemente, siis on kindlasti huvitav ja kasulik tema kohta rohkem uurida. Kloor on VIIA rühma 3. perioodi mittemetall. Kloori tähis on Cl ning ta kuulub halogeenide hulka. Kloor on rohekaskollase värvusega gaas. Töö käigus sooviksin kloorist rohkem teada saada. Kavatsen uurida tema kasutusaladest, lihtaine omadustest ning kindlasti oleks huvitav rohkem teada tema funktsioonidest inimorganismis. Samuti tahaksin rohkem teada kloori ühenditest. 2 Kloori avastamine Sõna "kloor" tuleb kreekakeelsest sõnast chloros, mis tähedab kahvaturohelist. 1648. aastal sai saksa keemik ja arst Johann Glauber niiske keedusoola kuumutamisel sütel ja eraldunud suitsu
Oma teemaks valisin katuseaknad, sest tahtsin rohkem informatsiooni saada. Kuna tänapäeval kasutatakse juba päris palju katuseaknaid, siis hakkas see mid huvituma. Oma referaadi tegemisel kasutasin kolme erinevat raamatud ja pildid sain internetist. Esimese peatükis tuleb juttu katuseakendest üldiselt. Teises peatükis räägin ajaloost. Kolmandas peatükis tuleb juttu materjalist. Neljandas peatükis teen ülevaate katuseakende eelistustest. Viiendas peatükis tuleb juttu kasutusaladest. Kuuendas peatükis räägin sagedamatest kasutusvigadest. 3 Katuseakendest üldiselt Katusealuste väljaehitamine on saanud hoogu kinnisvarahindade tõusuga, eksklusiivsus nii asukoha kui interjööri poolest mängib oma osa. Samuti on arhitektidel üha enam kogemusi ja häis ideid ning tõusnud on ka ehituskvaliteet. Põhiliseks motiiviks on üha enam lisapinna saamine ning selle realiseerimisest
Oma teemaks valisin katuseaknad, sest tahtsin rohkem informatsiooni saada. Kuna tänapäeval kasutatakse juba päris palju katuseaknaid, siis hakkas see mid huvituma. Oma referaadi tegemisel kasutasin kolme erinevat raamatud ja pildid sain internetist. Esimese peatükis tuleb juttu katuseakendest üldiselt. Teises peatükis räägin ajaloost. Kolmandas peatükis tuleb juttu materjalist. Neljandas peatükis teen ülevaate katuseakende eelistustest. Viiendas peatükis tuleb juttu kasutusaladest. Kuuendas peatükis räägin sagedamatest kasutusvigadest. 3 Katuseakendest üldiselt Katusealuste väljaehitamine on saanud hoogu kinnisvarahindade tõusuga, eksklusiivsus nii asukoha kui interjööri poolest mängib oma osa. Samuti on arhitektidel üha enam kogemusi ja häis ideid ning tõusnud on ka ehituskvaliteet. Põhiliseks motiiviks on üha enam lisapinna saamine ning selle realiseerimisest
klaasist tehakse latte, vardaid, torusid, plaate, plokke jmt. Klaasi kombineeritakse tihti betooni, metalli või puiduga. Peegeldav või mittepeegeldav klaaspind, värvide mäng, geomeetriline või figuratiivne disain, need on vaid mõned klaasi pakutavad võimalused, et luua kaasaegset ja kvaliteetset arhitektuuri. Klaasid ei loo ainult õdusat atmosfääri, vaid ka filtreerivad valgust, pehmendavad ja reguleerivad seda. [1] Klaaside omadustest ja kasutusaladest lähtuvalt võib neid liigitada järgmiselt: kirgas float-klaas, jääklaas, toonitud klaas, musterklaasid, matistatud klaas, sardklaas, selektiivklaas, päikesekaitseklaas, karastatud klaas, lamineeritud klaas, 4 tuldtõkestavad klaasid ja
Millistes seadmetes ja milleks kasutab inimene infravalgust? Infravalguse toimel põhineb ka termograafia, mille abil tehakse kindlaks näiteks elamute soojuslekke kohad. Nendest kohtadest väljub ka infravalgust, mille muudavad inimesele nähtavaks termokaamerad.Infravalguse kasutamisel põhineb ka öönägemisseadmete, kontaktivabade termomeetrite ja liikumisandurite töö. 18.Kuidas ergastatakse aatomid luminestsentskiirguse korral? Too mõned näited ergastusviisidest ja luminestsentsi kasutusaladest Luminestsents on elektromagnetiline kiirgus, kus aatomite ergastamine toimub teiste energialiikide, mitte soojuse arvel. Kuna luminestsentskiirguse tekkimiseks pole vajalik kõrge temperatuur, siis on luminestsentsi nimetatud ka "külmaks valguseks". Luminestsentsi korral on aatomil mitmeid võimalusi ergastumiseks. Luminestsentsi liigitamine ergastamisviiside järgi on toodud tabelis. Tabel 4.2. Luminestsentsi liigid Luminestsentsi liik Ergastamisenergia allikas
Leiti ,et metall on tugev ja kerge. Siis tasapisi tehti erinevaid asju algselt küll nõusid ja nõelu. Hiljem, ehk nüüd on alumiiniumist tehtud miljoneid asju ja metall on väga tähtis. Ma valisin selle teema kuna mind väga huvitavad metallid ning ma valisin just need metallid kuna need on kõige tuntumad metallid. Tegin uurimustöö kuna mulle meeldib see ja minu arust see on lihtsam. Eesmärgid: Anda ülevaade kirjanduse põhjal vase, raua ja alumiinium kasutusaladest Uurida vase, raua ja alumiiniumi füüsikalisi ja keemilisi omadusi Uurimisküsimus: Milleks kasutatakse rauda, vaske ja alumiiniumi Piltide autoriks olen mina ise 4 1. Ülevaade kirjandusest 1.1. Vask 1.1.1. Kasutamine igapäevaelus Väikese elektritakistuse tõttu ja hea soojusjuhtivuse tõttu kasutatakse vaske Elektrotehnikas
(www.balscand.ee ) Inimese organismis toimetab eeterlik õli sarnaselt taimedele. Eeterlikud õlid väljutavad oskuslikul kasutamisel jääkaineid ja raskemetalle ning parandavad vitamiinide ja toitainete omastamise võimet. Ka inimorganismile on eeterlikel õlidel antiseptiline, antibakteriaalne, viiruste- ja seentevastane toime. Käesolev referaat annab lühikese ülevaate eeterlike õlide kasutamisest, nende toimetest ning annab ülevaate kümne enamlevinud eeterliku õli omadustest ja kasutusaladest. Eeterlike õlide kasutamine Eeterlikud õlid aitavad parandada meeleolu, lõõgastuda ning leevendada tervisevaevusi, olles kasutuses aroomiteraapias, parfürmeerias, kosmeetikas, meditsiinis ja maitseaintetööstuses. Samas on eeterlikud õlid kõrge konsentratsiooniastmega, ületades kümneid kordi taime rakkudes oleva õli koguse. Enamlevinud eeterlike õlide kasutamisviisid on inhalatsioon või õhku aurustamine,
süsiniku aatomeid sisaldava alkaani nimetust, asendades lõpu aan lõpuga een. Üldvalemiks on CnH2n-2. Referaat käsitleb alkadieenide saamist, kuidas seda tehislikult saada ja kus ning millisel kujul leidub seda looduses. Samas annab antud töö ülevaate ka alkadieenide molekuli ehitusest. Kindlasti on olulised füüsikalised ning ka keemilised omadused. Mis ja millega reageerib ja millised on reaktsioonivõrrandid? Juttu tuleb ka alkadieenide kasutusaladest. Mida sellest toodetakse? Antud töö annab ülevaate ka alkadieeni kasutuse ajaloost. 3 Alkadieenide jagunemine Struktuurilt jagunevad alkadieenid kolme rühma: 1. Kulmuleerurnud ehk kuhjunud kaksiksidemetega alkadieenid, milles kaksiksidemed asetsevad ühe ja sama süsinikuaatomi juures. Need on vähepüsivad ühendid, mis asetuvad kergesti ümber alküünideks.
betoon, mis on põletamata tehiskivi ja koosneb sideainest, täitematerjalist ning lisanditest. Teiseks valikuks on puit. On ka teisi ehitusmaterjale, mida kasutatakse ehituses, kuid minu uurimistöö piirdus betooni ja puiduga. Uurimistöö koosneb kolmest suuremast peatükist, mis jagunevad väiksemateks struktuuriüksusteks. Esimeses peatükis luuakse tööle teoreetiline raamistik, mis annab üldise ülevaate betooni ja puidu tähtsamatest omadustest, eelistest ning puudustest, kasutusaladest ja põhilistest kasutusvigadest. Teises peatükis on vaatluse all kümme ,,Stesamex" ehitustöölist, kes vastasid neljale uurimistöös püstitatud küsimusele. Kolmandas peatükis on välja toodud küsitluse tulemused graafiliselt ning järeldused. Lisana on paigutatud töö lõppu küsitlusleht, millele vastasid ehitusfirma ,,Stesamex" töölised. Antud uurimistöö eesmärgiks on uurida betooni ja puidu kasutamist ehituses.
üle 30 vastanu kinnituse. Ülejäänud väited ei kogunud piisavalt poolehoidjaid. Esimene püsititatud hüpotees „Inimeste teadmised hüpnoosist on minimaalsed“ leidis oma kinnituse. Kümnendik ei osanud mitte midagi hüpnoosi kohta arvata, osa on hüpnoosist kuulnud vaid televisioonis. Inimesed, kes kirjeldasid hüpnoosi kui 28 teadvuse seisundit, ei suutnud samuti seletada, mida see tähendab. Rohkem teati hüpnoosi kasutusaladest. Teine püstitatud hüpotees „Inimeste negatiivne suhtumine hüpnoosi tuleneb hüpnoosi väärkasutamisest meedias“ leidis samuti kinnituse, kuna peamisteks infoallikateks on televisioon ja internet. Tõsist hirmu hüpnoosi ees võib esile kutsuda ka lavahüpnoosi nägemine. Tuleb leida viise, kuidas tõene informatsioon inimestele kättesaadavaks teha. Samuti oleks vaja laiemalt tutvustada lavahüpnoosi olemust ning selle saladusi. 29
personaalarvuteid, samuti olen teinud ka mõned kodulehed, animatsioonid ning ka graafikatööd. Mida arvad Interneti arengust Eestis võrreldes muude maailma piirkondadega? Ma arvan, et Eesti on maailmatasemel suhteliselt heas kohas. Eestis kasutatakse palju veebikeskkondi nagu näiteks E-Kool ja E-Riik. Küsitluse analüüs Küsitletud sai seitset meesterahvast ja kolmeteist naisterahvast. Küsitluse viisin läbi internetis. Vastajad jäid vanusesse 10-30 eluaastat. Interneti kasutusaladest jäi kahekümnel inimesel ehk 100% inimestest esimeseks ikkagi meelelahutus. Üksteist inimest ehk 55% küsitletutest kasutas internetti ka töö eesmärgil. Seitseteist inimest ehk 85% inimestest kasutas ka e-maili. Kiirsuhtlusportaale (WLM, ICQ, Yahoo! Messenger) kasutas 18 inimest ehk 90% vastanutest. Otsingumootoritest oli kõige populaarsem Google. Sellele järgnesid Yahoo!, Bing ja Ask. (vt Joonis 1.) Interneti turvalisuse kohta oli palju erinevaid arvamusi
06.2015) Dell'Amore C. 04.12.2010 Mercury Poisoning Makes Birds Act Homosexual National Geographic http://news.nationalgeographic.com/news/2010/12/101203-homosexual-birds- mercury-science/ (18.06.2015) Kikas J. 10.05.08 (Kodulehekülg) Elavhõbe http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/ (18.06.2015) T. T. 01.2003 (Kodulehekülg) Elavhõbe Elavhõbedast, selle kasutusaladest ja ohtlikkusest inimorganismile. Kokkuvõte eestikeelsetest allikatest. http://web.zone.ee/vaktsineerimisest/vaktsiinid.htm (18.06.2015) (Koduleht) Sykli Suomen ympäristöopisto http://www.sykli.fi/en/materials- and-tools/ohtlikud-majapidamisjaatmed-veebipohine-oppemoodul (18.06.2015) Häirekeskus Elavhõbeda kokkukorjamine http://www.112.ee/elavhobeda- kokkukorjamine (18.06.2015)
terahertsides (THz) 3 kiloherts 1 kHz = 1·10 Hz = 1000 Hz 6 megaherts 1 MHz = 1·10 Hz = 1000 000 Hz 9 gigaherts 1 GHz = 1·10 Hz = 1000 000 000 Hz 12 teraherts 1 THz = 1·10 Hz = 1000 000 000 000 Hz Tööstusliku vahelduvvoolu sageduseks on Eestis ja enamikus Euroopa maades 50 Hz. Raadio- ja televisioonitehnikas on kasutusel palju kõrgemad sagedused. Ülevaate eri sagedusega voolude kasutusaladest saab alljärgnevalt jooniselt. Raadiotehnikas kasutatakse ka lainepikkuse mõistet. Lainepikkuseks (kreeka väiketäht lambda) nimetatakse kaugust, milleni levib elektromagnetiline laine perioodi T kestel c = cT = f lainepikkus meetrites (m) c 300 000 km/s elektromagnetiliste lainete levimiskiirus vaakumis. Eri sagedusega vahelduvvoolu kasutusalad
Puude noortest kasvudest oli kõige enam kasutust männi ja kuuse kasvudel. Männi kevadistest kasvudest keedeti teed peamiselt tiisikuse vastu ja tehti vanni jooksvahaigete raviks. Ka noortest kuuse kasvudest teed tarvitati tiisikuse raviks. Põletushaavu raviti keedisega, mis oli valmistatud kuuse kasvudest ja rukkiorasest. Mõju metsade looduslikule mitmekesisusele, võimalused tänapäeval Eesti metsadele on eelpool kirjeldatud puude kasutusaladest mõningat mõju avaldanud kasetohu ja pärnaniine hankimine. Näiteks Avinurme piirkonnast, kus kasetohtu toormaterjalina eriti laialdaselt varuti, on 20. sajandi algusest mitmeid teateid selle kohta, kuidas kaasikute paljakskoorimine neid on kahjustanud. Veelgi ulatuslikum mõju oli pärnaniine sajandite pikkusel tarvitamisel. 19. sajandi lõpuks oli niine saamiseks sobivate pärnade hulk jäänud nii väikseks ja nõudmine pärnaniinest
PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM Kristi Tiido G2C EESTI OHUSTATUD HOBUSETÕUD Aastatöö Juhendaja Aita Luts PÄRNU 2014 SISSEJUHATUS Teema valiku põhjuseks on soov saada ülevaade eesti hobuse, tori hobuse ja eesti raskeveohobuse arenemisest tänapäevani, nende kasutusaladest ja tähtsusest inimesele. Samuti on osa uurimusest keskendund erinevatele teemadele: eesti hobune kui tähtis pool- looduslike koosluste säilitaja ja tori hobuse aretamiseks loodud riigikasvandus. Aastatöö eesmärgiks on saada vastused küsimustele: millised on Eestis aretatud hobusetõud? Kuidas on toimunud hobuste tõuaretus? Milline on hobuse tõugude seisukord tänapäeval? Missugused on nende hobuste kasutamise võimalused? Valitud teema sobivust kinnitab tõsiasi, et kõigi
terahertsides (THz) 3 kiloherts 1 kHz = 1·10 Hz = 1000 Hz 6 megaherts 1 MHz = 1·10 Hz = 1000 000 Hz 9 gigaherts 1 GHz = 1·10 Hz = 1000 000 000 Hz 12 teraherts 1 THz = 1·10 Hz = 1000 000 000 000 Hz Tööstusliku vahelduvvoolu sageduseks on Eestis ja enamikus Euroopa maades 50 Hz. Raadio- ja televisioonitehnikas on kasutusel palju kõrgemad sagedused. Ülevaate eri sagedusega voolude kasutusaladest saab alljärgnevalt jooniselt. Raadiotehnikas kasutatakse ka lainepikkuse mõistet. Lainepikkuseks (kreeka väiketäht lambda) nimetatakse kaugust, milleni levib elektromagnetiline laine perioodi T kestel c = cT = f lainepikkus meetrites (m) c 300 000 km/s elektromagnetiliste lainete levimiskiirus vaakumis. Eri sagedusega vahelduvvoolu kasutusalad
novaator.ee/. Tartu Ülikooli teadusuudiste portaal. Fyysika.ee, vt http://www.fyysika.ee/fyysika/avaleht. Eesti Füüsika Seltsi füüsikateabe internetivaramu, kus on muu hulgas rohkesti videodemonst- ratsioone lihtsate füüsikakatsete kohta. Keemiavideod, vt http://video.ut.ee/keemiavideod/koppkopp.html. Tar- tu Ülikooli keemikute videod keemiakatsetest. Materjalimaailm, vt http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm. Ülevaade eri materjalidest ja nende avastamise ajaloost ning kasutusaladest. Astronoomia.ee, vt www.astronoomia.ee. Astronoomiauudised ja -teave. Miksike, vt http://www.miksike.ee/. Õpikeskkond, kust leiab mitmesu- guseid õppematerjale ja korraldatakse ka võistlusi. TÜ Teaduskool, vt www.teaduskool.ut.ee. Õppematerjalid, olümpiaadide ja ainevõistluste ülesanded ja lahendused, interaktiivne nuputamisleht Nupuvere. LISA 9 159 LISA 9. Olümpiaadid ja ainevõistlused
annaabi.ee 
