Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Alumiiniumi kasutamine (1)

1 HALB
Punktid

Alumiiniumi kasutamine
Maarja-Liisa Suitso
Saue Gümnaasium
9a klass
õpetaja Külli Vita
Talv 2007
Alumiiniumi kasutamine
Veel äsja, sada aastat tagasi oli alumiinium väga haruldane ja hinnaline metall , sest seda ei osatud veel eriti leida ega valmistada. Seetõttu oli ta väga hinnaline ja haruldane metall, millest tehti ainult luksusesemeid.
Alumiiniumi valmismaterjalina(ehedana) looduses ei leidu. Looduses leidub seda ainult ühendite koostises. Alumiiniumiühendid on looduses väga laialt levinud ja ta esineb paljude kivimite ja teiste mineraalide koostistes. Tähtsaimaks aluiiniumi tooraineks on mineraalboksiit, mille peamiseks koostisaineks on alumiiniumoksid AL2O3.
Alumiiniumil on teiste metallidega võrreldes terve rida eeliseid :

Paraku on alumiiniumil ka puudusi:
  • pehmus
  • vähene mehhaaniline vastupidavus
  • keemiline aktiivsus hapete suhtes

Alumiinium on oluline ka igapäevaelus. Alumiiniumnitraadist valmistatakse elektrijuhtmeid, alumiiniumfooliumi kasutatakse toiduainete pakkimisel, alumiiniumnõusid toidu valmistamisel ja peent alumiiniumipulbrit hõbevärvina.
Nii tööstuses kui igapäevaelus tekib paraku aga hulgaliselt alumiiniumijäätmeid. Arenenud riikides kogutakse need kokku ja töödeldakse kasutuskõlblikeks materjaliseks. See aitab vältida looduse saastamist ja on ka väga kasulik majandusliku kokkuhoiu puhul.
Kuna puhas alumiinium oleks ehitustel ja mujal kasutamiseks liiga pehme ja õrn kasutatakse nende sulameid. Alumiiniumi sulamid on palju paremate mehhaaniliste omadustega kui alumiinium. Kõvaduselt on nad lähedased terasele, olles seejuures terasest mitu korda kergemad. Alumiiniumi tähtsaim sulam on duralumiinium. Peale põhikoostisaine (alumiiniumi) sisaldab see vähesel määral vaske, magneesiumi ja veel mõnda metalli. Duralumiiniumil on eriline koht lennukiehituses aga ka laevadetailide valmistamisel, ehituses ja mujal.
Kasutatud materjalid:
http://miksike.ee/documents/main/referaadid/alumiinium_franc.ht m
ENEKE nr 1
http://www.kmg.tartu.ee/~keemia/index.php?sisu=elemendid
Alumiiniumi kasutamine #1 Alumiiniumi kasutamine #2 Alumiiniumi kasutamine #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-04-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 37 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Unshatteredfaith Õppematerjali autor
Referaat alumiiniumi kasutusaladest ja omadustest

Sarnased õppematerjalid

Alumiinium
7
doc

Alumiinium

Rakvere kool 9. klass Alumiinium Referaat Koostaja: Mihkel Juhendaja: õpetaja Õppeaasta 2004/2005 Avastamise lugu 1808. a. kinnitas Sir Humphry Davy alumiiniumi olemasolu ja nimetas selle. Algul eraldati metalli keemilisest ühendist halli pulbrina, mis peenestamisel omandas metallilise läike. Katsed saada metalli kangina või suurte teradena jäid tulemusteta. Enne kui neid katseid kroonis 1845.a. edu, kulus 18 aastat püsivaid otsinguid. Väliselt oli ta sarnane hõbedaga, kuid erinevalt viimasest erakordselt kerge, 4 korda kergem hõbedast, 3,5 korda kergem vasest ja peaaegu 5 korda kergem rauast. Kuna uue metalli saamise lähtaineks olid

Keemia
Alumiinium
6
doc

Alumiinium

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KIVI- JA BETOONKONSTRUKTSIOONIDE EHITUS Marko Tõnisson Alumiinium Referaat Juhendaja: Anne Metsmaa Pärnu 2008 Sisukord: 1. Avastamise lugu 2. Alumiinium 3. Alumiiniumi omadused 3.1. Füsikalise omadused 3.2. Keemilised omadused 4. Alumiiniumiühendite omadused 4.1. Alumiiniumoksiid Al2O3 4.2. Alumiiniumhüdroksiid Al(OH)3 5. Leidmine looduses 6. Alumiiniumi kasutamine Avastamise lugu 1827 a sai väljapaistev saksa keemik, hariduselt arst, Friedrich Wöhler metalli, mida mitte keegi ei olnud kunagi näinud. Veidi varem sai seda metalli Oersted. Algul eraldas Wöhler metalli keemilisest ühendist halli pulbrina, mis peenestamisel omandas metallilise läike. Katsed saada metalli kangina või suurte teradena jäid tulemusteta. Enne kui neid katseid kroonis 1845a edu, kulus 18 aastat püsivaid otsinguid. Wöhler sai uut metalli

Keemia
Alumiinuimoksiid
2
doc

Alumiinuimoksiid

Alumiiniumoksiid Alumiiniumoksiid (keemiline valem Al2O3) on keemiline ühend, mille molekul koosneb kahest alumiiniumi ja kolmest hapniku aatomist. Looduses leidumine: Alumiinium on metallilistest elementidest looduses kõige enam levinud. Alumiiniumi ei leidu looduses ehedana, st lihtainena.Suure keemilise aktiivsuse tõttu esineb ta vaid ühendite koostises. Alumiiniumiühendid on looduses väga laialt levinud. Alumiinium esineb koos hapniku ja räniga paljude kivimite, savide ning teiste mineraalide koostises. Alumiiniumi tootmise lähtaineks on boksiid. Rikkalikult leidub looduses silikaate, mis sisaldavad alumiiniumi. Neid silikaate nimetatakse alumosilikaatideks. Alumosilikaatide hulka kuuluvad ka savid. Puhast valget savi tuntakse kaoliini nime all ja kasutatakse portselani valmistamiseks. Alumiiniumi füüsikalised omadused on: · Alumiinium on hõbedavalge läikiv metall, peegeldab hästi valgust,

Keemia
Alumiinium
3
doc

Alumiinium

Enne kui neid katseid kroonis 1845a edu, kulus 18 aastat püsivaid otsinguid. Wöhler sai uut metalli nööpnõelapeasuuruste teradena. Väliselt oli ta sarnane hõbedaga, kuid erinevalt viimasest erakordselt kerge. Kuna uue metalli saamise lähtaineks olid ammu tuntud maarjased (ladina keeles ­ alumen ), siis hakati ka metalli nim alumiiniumiks. Alumiinium on keemiliste elementide perioodilisussusteemi III rühma element. Järjenumber on 13, aatommass 26,98154. Alumiiniumi sulamistemperatuur on 660°C ja keemistemperatuur 2060°C. Füüsikalised omadused · Alumiinium on hõbedavalge läikiv metall, peegeldab hästi valgust, · suhteliselt kerge(tihedus 2,7 g/cm³), · suhteliselt kergesti sulav(sulamistemperatuur umbes 660C), · hea elektri- ja soojusjuhtivusega, · plastiline ja mehhaaniliselt hästi töödeldav, · suhteliselt pehme, kergesti kriimustatav. Tähtsamad ühendid või sulandid Alumiiniumi tähtsaim sulam on duralumiinium

Keemia
Metallid ja nende kasutamine
3
doc

Metallid ja nende kasutamine

Metallid ja nende kasutamine Essee Metallide kasutamine igapäevaelus sõltub paljuski nende omadustest. Metallid on suhteliselt hästi töödeldavad. Nendest on võimalik venitada traati, valtsida õhukesi lehti, sepistada väga erineva kujuga esemeid. Sulatatud metalle saab valada vajaliku kujuga vormidesse. Metallide heaks omaduseks on ka see, et neid on võimalik kokku keevitada. Metalli valikul tuleb silmas pidada tema keemilist vastupidavust antud tingimustes. Olulised on aga ka metallide füüsikalised omadused:

Keemia
Alumiiniumi tootmine-tema sulamid ja kasutamine
11
docx

Alumiiniumi tootmine, tema sulamid ja kasutamine

................. Tallinn 2017 Sisukord Tiitelleht ............................................................................................................ ..............................1 Sisukord........................................................................................................... 1 Sissejuhatus..................................................................................................... 2 Alumiinium....................................................................................................... 4 Omadused........................................................................................................ 4 Alumiiniumi levik looduses ning tema tootmine...............................................5 Alumiiniumi kasutamine................................................................................... 5 Ajalugu.......................................................

Keemia
Keemia-lahused-metallid-gaasid
18
docx

Keemia: lahused, metallid, gaasid

vett. Siis ilmuvad väiksed vedeliku piisakesed pilvede, udu ja vihmana. TAHKISED Lastes vedelal lahusel tahkestuda, saadakse tahkeid lahuseid. Tahketest lahustest moodustavad olulise klassi sulamid. Sulamid on ühe või mitme metalli või mittemetalli tahked lahused teises metallis, mis moodustab sulamist olulise osa. Võrrelduna algse metalliga, on sulamitel tavaliselt hoopis erinevad omadused. Näiteks on puhas alumiinium väga pehme. Lahustades väikse hulka vaske ja teisi elemente, saadakse vintske kerge sulam, mida nimetatakse duralumiiniumiks. Duralumiinium on eriti kerge, aga väga tugev, nii et seda kasutatakse lennukite kerede ja tiibade valmistamisel. Nagu teistel lahuse tüüpidel, nii on ka tahketel lahustel piirid, kui palju lahustuvat ainet võib seal lahustada. Näiteks on puhas raud pehme, plastiline metall. Lahustades väikse hulga vesinikku sulas rauas, saame terase, mis on palju tugevam

Keemia
Alumiinium ja tema sulamid
8
doc

Alumiinium ja tema sulamid

omandas metalse läike. Katsed saada seda metalli kangina või suurte teradenajäid esialgu tulemuseta. Alles 1845 a, peale 18 aastat püsivaid otsinguid sai Wöhler uut metalli nööpnõelapea suuruste teradena. Väliselt oli see sarnane hõbedaga, kuid 4 korda kergem. Kuna uue metalli saamise lähteaineks oli ammu tuntud maarjased ( ladina keeles alumen), siis hakati ka seda metalli kutsuma alumiiniumiks. Veel 100 aastat tagasi oli alumiinium väga haruldane ja hinnaline metall, millest valmistati vaid luksusesemeid. Tänapäeval kasutatakse alumiiniumit väga erinevatel elualadel alustades toiduainetööstusega ja lõpetades lennukiehitusega. Masinaehituse kasutatakse enamasti alumiiniumisulameid. Kuna alumiinium on ka hea peegeldusvõimega kasutatakse teda peeglite valmistamisel. 2. LEIDUMINE LOODUSES Looduses ei leidu alumiiniumi ehedana ehk lihtainena. Suure keemilise aktiivsuse tõttu esineb

Materjaliõpetus




Kommentaarid (1)

vaimelt profiilipilt
vaimelt: Liiga lühike ja pealiskaudne
14:53 04-01-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun