Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kas valetamine on paratamatu?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
valetamine, iseloomuga, usaldada, valede, röövib, rääkimise, haavata, kaotavad, poliitikud, väiteid, asjus, vabandustKas inimene suudab olla läbinisti aus kõigiga või tuleb mõnel hetkel kasutusele võtta hädavale? Vale saab olla ka õigustatud. Olles aus teise isikuga, avad sa ennast talle ning ta saab tundma tõelist sind. Kõik seda paraku ei tee, sest kardavad haiget saada ennast avades ja sel juhul ei olda aus. Ausus toob inimesi üksteisele lähemale ja suurendab usaldust. Kasvõi üks vale võib rikkuda aastate pikkuse inimsuhte. Kas ta varjas tõde, et teist mitte haavata või ta oli liiga arg tõe välja ütlemiseks? See oleneb muidugi olukorrast ja teemast, mille puhul valetati. Valed on loodud inimeste jaoks, kes ei suuda tõde taluda. Siiski tekib küsimus, kas on parem elada teadmatuses või saada teada tõde, mis võib painata inimese hinge lausa aastaid? Mina isiklikult eelistan tõde teada, olenemata sellest, kui valus see ka ei ole. Aususega peab kaasnema ka oskus andestada, sest nii saab probleemile leida lahenduse
Valetamine Psühholoogia Sinu nimi Sinu klass Sinu õpetaja 2011 Mis on valetamine? Küsimused mitteusaldatavuse kohta tulevad ette paljudes kontekstides - kui lapsevanemad küsivad oma lastelt, kas nad tarvitavad narkootikume oma vabal ajal, kui ülemus küsib töökandidaatidelt põhjuste kohta, miks nad lahkusid oma endistelt töökohtadelt, kui rahvusvahelised juhid võtavad arvesse teineteise ähvardusi ja lubadusi, kui valija väärtustab kanditaatide lubadusi, kui psühhiaater kuulab patsiendi kaebuseid või kui vandekohus hindab tunnistajate tunnistusi
Valetamine ja enese-pettus Valetaja kavatsemine on üks kahe kriteeriumi järgi vahet tegemine vale ja pettuse vahel. Valetaja ettekavatsetud valik sihtmärgi eksiteele viimisel. Valetaja võib ka tegelikult rääkida tõtt, kui see ei ole nende kavatsus. Tõene inimene võib provotseerida valet informatsiooni- halb soovitus võib tulla näiteks börsimaaklerilt- kuid see polnud nende kavatsus. Valetajal on valik; valetaja võib valida võimaluse mitte valetada. Teine kriteerium valede ära tundmiseks teistest pettustest, on see, et sihtmärk ei ole teadvustanud ennast valetaja kavatsusest teda eksitada. Nõidumine ei ole selle kriteriumi järgi valetamine. Näitleja ei ole valetaja, kuid petis on. Mõnikord , kui teadvustada kavatsust eksitatud saada, on mõeldav süsteem kasutada Goffman`I (1974) situatsiooni väljendust. Las ostja ettevaatus olla näitlik hoiatus, et tooted või teenused ei pruugi olla need, milleks nad on loodud.
Romaanis oli Kaval-Ants petis ja valetaja, kes mõtles ainult sellele kuidas endale kasu tuua. Vanapagan aga heasüdamlik ja kergeusklik pereisa, kelle ainukeseks sooviks on õndsaks saamine. Romaanist saab väljalugeda ka sellise lause:Inimene on ju selline, et valeta talle kas või kõige hullem asi ette, kohe usub, aga katsu tõtt rääkida kahtleb, pinnib, uurib, nõuab tunnistajaid. Mina arvan,et see on tõene lause. Keegi ei tea miks see nii on, aga kipub olema küll nii. Valetamine võib olla isekas või teise inimese kasu püüdev. Inimene valetab, kuna ta ei taha võtta vastutust oma tegude eest ning tahab teiste silmis parem välja näha, kui ta seda tegelikult on. Samas valetab inimene mõnikord, et kaitsta oma lähedasi saamaks haiget. Ei edasta ning muudab informatsiooni, mis seda võiks teha. Varjamine ja petmine ei ole ainukesed valetamise tehnikad, nad on lihtsalt kõige tuntumad. On olemas veel valetamise tehnikaid
Mis on valetamine ja kas ja millal on see lubatud? Pole olemas universaalset definitsiooni valetamisele. Mitte, et see oleks keeruline nähtust, millest enamik inimesi aru ei saaks, vaid raske on panna seda sõnadesse nii, et see oleks ühtselt mõistetav ning kajastaks endas kõikvõimalikke situatsioone, mil valetamine võib aset leida. Kõige laialdasemalt levinud definitsiooniks peetakse aga järgmist: valetamine - see tähendab edastada mittetõene väide teisele inimesele eelduse ja kavatsusega, et teavet vastuvõttev inimene usub saadud informatsioon tõelisusesse (Primoratz, 1984: 35 – 37). Selline definitsioon on hästi lahti seletatav nelja osana. Esiteks, valetamine eeldab, et inimene koostab väite. Teiseks, see sama inimene peab ise uskuma, et koostatu väide ei ole tõene ehk väide peab alati olema ebatõene. Kolmandaks, valetamine eeldab, et see ebatõene väide
Vahel mõtlen inimeste aususe üle Õhtuti voodis pikutades mõtlen tihti inimestest. Magama jääda on raske, sest hilistundidel tulevad just kõige sügavamad mõtted, kuid ausus on igapäevane teema, millest peaks igaüks mõtlematagi kinni pidama, kuid tihtipeale ei pea keegi sellest lugu ja valed lipsavad ikkagi suult. Me kõik eeldame, et inimesed oleksid ausad, kuid me ei mõtle, et mõnikord tulevad ka endil suust valed. Perede püsima jäämise huvides on ülioluline, et räägitakse omavahel ausalt. See tähendab, et räägitakse tõtt ega valetata. Lapsed õpivad kõige enam oma vanematelt, seega kui nemad ei räägi tõtt, hakkavad ka lapsed valetama. Pojad ja tütred vaatavad oma isasid ja emasid kõrvalt. Võib küll arvata, et lapsed ei pane suurt tähele, kuid tegelikult on nad väga terased ning võtavad vanemate käitumist kergelt üle. Lapsed on ausad kuni rääkima õppimiseni. Alates sealt hakkab ta kasutama vanemate kõnepruuki. Kui p
Lugemiskontroll August Gailit ,,Toomas Nipernaadi" Missuguseid valesid me vajame ? Võiks öelda , et Nipernaadi on üks haruldaste kommete ja iseloomujoontega inimene. August Gailiti romaani "Toomas Nipernaadi" nimitegelane on mees, kes suviti rändab näiliselt põhjusetult mööda maad ringi. Oma rännakutel kohtab ta erinevaid inimesi ning suudab väga paljud naised endasse armuma panna. Selleks, et teistele meeldida, valetab ta end kelleks tahes: küll on ta pastor, parvepoiss, taluperemees, muinasteadlane, sookuivataja, madrus või keegi teine. Selleks et meeldida pole mõtet kellelegi valetada kuna valeta või ära valeta tuleb see nagunii välja. Võtame näiteks mehe ja naise. Oletame naine leiab endale kaaslase.Naine väidab esimesel kohtumisel mehele et ta on kokaks õppinud ja oskab meeletult hästi süüa teha. Nad otsustavad koos elama hakata. Kuid näe hiljem tuleb v�
tööd küllaga. Raske proovikivi tõe ja vale lahendamisest on enesele kanda võtnud ka Nietzsche. NIETZSCHE ,,TÕEST JA VALEST MORAALIVÄLISES MÕTTES" Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem, teab vanarahvas rääkida. Nii alustab ka Nietzsche oma mõtisklusi tõe ja vale ,,tõest" ja ,,valest" sellest, mis igapäevaselt kõige lähemal on. Ja mis oleks inimesele lähemal kui ta ise? ,,Inimeses jõuab moonutamise kunst oma tipule: siin on petmine, meelitamine, valetamine, tüssamine, tagarääkimine, eneseupitamine, laenatud hiilguses elamine, maskeering, kommete kattevari, näitlemine teiste ja iseenda ees, lühidalt, üha kestev veiklemine selle tühisuse ühe leegi ümber niisugusel määral tavaks ja seaduseks, et pea miski pole arusaamatum sellest, kuidas inimeste seas puhas ja ausameelne tõe püüdlus üldse aset võiks leida," kõlab tema esimene suur pettumus maailmas (või sõprades? või endas?). Ühekülgselt sünge ja pessimistlik vaade inimkonnale
Ausus on kiiduväärt voorus, kuid mina arvan, et kõik vahel valetavad või ilustavad tõde. Ma tean mõnda inimest, kes on väga otsekohene. See on just eriti hea tunne, kui keegi midagi otse välja ütleb ja võibolla ma isegi natukene pelgan selliseid inimesi. Niisuguseid inimesi pole just minu ringkonnas palju, kes on väga otsekohesed ja ausad, kuid mõni kogemus ikka on. Ma usun, et iga inimene ilustab tõde mingil määral ja arvan, et ka valetamine on mõnes mõttes voorus. Näiteks siis, kui ei taha tõesti kellegile haiget teha. Ükskord küsis üks tüdruk minult, et kas ta soeng on ära vajunud, rääkis veel, et ta on just juuksuri juurest tulnud ja ma tõesti ei tahtnud ta tuju rikkuda, nii et ma valetasin või siis ilusatsin tõde. Ütlesin, et lokid on väga ilusad , kuigi need olid natukene ,,närtsinud" ja ära vajunud. Või siis, kui ma näen, et
SISUKORD Sissejuhatus Kõikuv meeleolu Valetamine Varastamine Seletamata äraolekud Füüsilised sümptomid Korduvad haigused Kokkuvõte Võõrsõnad Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Sõltlase isiksuses aset leidvaid muutusi vastandatakse sageli tavalistele käitumisnormidele. See aitab teha sõltlast ümbritsevaid inimesi tähelepanelikuks sõltuvuse destruktiivsete ilmingute kasvamise suhtes. Mõned klassikalised nähud on meeleolu kõikumine, valetamine, varastamine, seletamatud äraolekud, füüsilised sümtomid ja korduvad haigused. Kui osa neist muutub pidevaks ega ole vastavuses iseloomuga, võib neid võtta sõltuvuse süvenemise nähtudena. Siinkohal peab ütlema, et kõik need olukorrad võivad esineda ka ilma sõltuvuseta ja uimastite väärtarvitamiseta, seega tuleb järelduste tegemisel olla ettevaatlik. Eriti tähtis on see noorukite vahel. Arvan, et antud teemast peab kirjutama, sest tänapäeval on see väga aktuaalne.
Valetamine Miks inimesed valetavad? Kas valetamine ja tõe varjamine on omavahel sünonüümid? Kas mitterääkimist saab valetamiseks pidada? Miks inimesed üldse varjavad teiste eest asju ning tehtud tegusid? Teevad nad seda enda või teiste säästmiseks või kardavad nad inimeste hukkamõistu? Üldiselt on ikka nii, et valel on lühikesed jalad, ning kaua see varjatuks ei jää. Varem või hiljem tuleb kõik välja. Seepärast on valetajal raske elu, koguaeg peab meeles
Vahel tundus, et naiste armastamine ja piinamine üheaegselt pakkusid talle mingit naudingut. Ta andis lubadusi, mida ta ealeski ei täitnud. Seega pani ta tihti naised enese ees väljapääsmatusse olukorda ja oli siis isegi kurb. Kuid kõik see võis olla tingitud sellest, et Nipernaadile meeldis riskeerida ja näha, mis sest kõigest lõpuks välja tuleb. Aga loomulikult läbikukkumise korral...: "Aga kus siis meie kallis sugulane on?" Toomas Nipernaadi oli suurepärane valetaja. Valetamine aga tundub siinkohal liialt karm sõna olema. See, mida ta tegi, on midagi tõe ja vale vahepealset. Võiks öelda, et Nipernaadi ei valetanud meelega. Ta justkui ei teinud seda teadlikult. Esitades oma järjekordset versiooni endast oli ta ise oma jutu tõesuses täiesti kindel. Ta nö uskus oma valesid ja talitas nende järgi. Ta seletas: "Andke andeks! Tõttöelda polegi ma üldse põllumees ega oska hoida üldse atra peos. Olen nimelt rätsep, küla
Vahel tundus, et naiste armastamine ja piinamine üheaegselt pakkusid talle mingit naudingut. Ta andis lubadusi, mida ta ealeski ei täitnud. Seega pani ta tihti naised enese ees väljapääsmatusse olukorda ja oli siis isegi kurb. Kuid kõik see võis olla tingitud sellest, et Nipernaadile meeldis riskeerida ja näha, mis sest kõigest lõpuks välja tuleb. Aga loomulikult läbikukkumise korral...: "Aga kus siis meie kallis sugulane on?" Toomas Nipernaadi oli suurepärane valetaja. Valetamine aga tundub siinkohal liialt karm sõna olema. See, mida ta tegi, on midagi tõe ja vale vahepealset. Võiks öelda, et Nipernaadi ei valetanud meelega. Ta justkui ei teinud seda teadlikult. Esitades oma järjekordset versiooni endast oli ta ise oma jutu tõesuses täiesti kindel. Ta nö uskus oma valesid ja talitas nende järgi. Ta seletas: "Andke andeks! Tõttöelda polegi ma üldse põllumees ega oska hoida üldse atra peos. Olen nimelt rätsep, küla
Järjestikune vastandamise rida: absoluutne strateegia (jah/ei). Vähendas valesti identifitseerimiste mõju samas kui õigetele identifitseerimistele mõju ei ole. Tunnistaja ei tohi teada, mitu inimest seal reas on. Tunnistaja üritab siin võrrelda igat vastandamise rea liiget oma mälupildiga kahtlustatavast. TP: rohkem õigeid identifitseerimisi ja vähem valesid tagasilükkamisi samaaegse äratundmiseks esitamise rea juures, ja pole vahet valede identifitseerimiste vahel nii järjestikuse kui samaaegse äratundmiseks esitamise rea juures. TA: järjestikune esitamine suurendas õigete tagasilükkamiste arvu ja langetas valede identifitseerimiste arvu. Järjestikune esitamine vähendas valimist. 14. Mida kujutab endast samaaegne äratundmiseks esitamise rida? Mis on selle rea eelised ja puudused? Samaaegne - kahtlusalune ja 5-7 segajat
Kahju, et sellistest asjadest just väga palju meedias ei räägita, sest see teema on tõsine. Mida tähendab ausus inimese jaoks? Kui mõelda, et tänapäeval on ausaid inimesi vähe, siis on raske mõelda välja, mida siis ikkagi tähendab ausus inimese jaoks. See on tõsi, et inimese jaoks ausus tähendab seda, et teine inimene ei kuritarvita teda ära ega pole mingit silmakirjalikust. Iga inimene tahab ikkagi suhelda ausa inimesega, keda ta saab usaldada. Aus tuleb olla eelkõige iseenda vastu. Miks? Sest see annab julguse tunnistada enda tehtud vigu, julgust endale neid tunnistada ja võimaluse korral seda olukorda muuta. Aga kust leiab julgust inimene olla eelkõige aus ka enda vastu? Kui inimene seda teha ei suuda, kas me siis üldse suudame olla ausad ka teiste vastu? Vaevalt. Inimesed, kes tahavad olla ausad, aga ei oska või ei saa sellega hakama, siis elus aitaks ehk selle vastu enesearendamine või proovilepanek
võimalikkuse loogika) Võimalikud maailmad olid vajalikud jumala olemasolu tõestamiseks "jumal on täiuslik, kõik mis ta tegi on täiuslik" aga kust teame? Peame võrdlema seda teiste maailmatega kalkuleeris kõik võimalikud maailmad läbi, realiseeris parima see on meie maailm kõikidest võimalikkudest maailmatest parim võimalik maailm on nt eilne maailm (see maailm, mis oli eile) Kurt Gödel (1906-1978) Mittetäielikkuse teoreem (1931) Kui väiteid saab tõestada süsteemi vahenditega, siis paratamatult tekivad vastuolud Kui süsteem/keel on konsistentne (mittevastuoluline), siis ei saa ta olla täielik (st sisaldab väiteid, mis võivad olla tõesed, kuid selles süsteemis mitte tõestatavad) Aksioomide konsistentsust ei ole võimalik tõestada vastava süsteemi vahenditega Metakeel Keel, mis kirjeldab seda teist keelt Metakeele tähendused on keeles Metakeele konsistentsust me ei saa tõestada metakeelega, siis loeme
kui heast küljest. Ajaloolisi sündmusi ei pakuta meile tõsiasjade tõelise kujutlusena. Kõige kahjulikumad ajalookirjutajad noorele mehele on need, kes ikka oma otsuse juurde lisavad. Otsus peab jääma inimese enda teha, sellega omandab ta inimeste tundmise. Milline on oma loomuses Èmile neil aastatel? Émile teab, et tema esimene kohustus on täita kohustusi enese vastu, et noored inimesed ei tohi täielikult iseend usaldada, et nad oma ülevalpidamises on ettevaatlikud, vanemate inimeste vastu aupaklikud, oma väljendustes tagasihoidlikud ja mõõdukad. Ükskõiksete asjade suhtes viisakad, aga head tehes südikad ja tõtt tunnistades julged. Èmile ei armasta kära ega tüli, ta on rahuliku meelega, kaastundlik teiste suhtes. See tegev abi, mis ta teistele annab, loob temas vaate, mida kõvema südame juures poleks üldse mitte või mis oleks omandatud alles palju hiljem. Missuguses usus Èmilet kasvatatakse?
selleks, et edendada heaolu, lahendada huvikonflikte ja aidata kaasa ühiskondlikule harmooniale, nii nagu seda teeb ka moraal. Kuid eetika võib leida, et mõned seadused on ebamoraalsed, eitamata seejuures, et need seadused on kehtivad. Näiteks võivad seadused lubada orjust, abieluvägivalda, rassilist või seksuaalset diskrimineerimist, kuid need praktikad on ebamoraalsed. Lisaks ei hõlma seadus mõningaid moraali aspekte. Nt ollakse üldiselt nõus et valetamine on tavaliselt ebamoraalne, kuid pole mingit üldist valetamist keelavat seadust. Seaduse rikkujaid saab karistada vastavalt, kuid moraali rikkujaid pole alati võimalik tuvastada, näiteks inimeste ennetav karistamine, kellel eeldatakse olevat halbu kavatsusi, on ebaseaduslik. Seaduse puuduseks on see, et ei saa olla seadusi iga sotsiaalse tõve vastu ning pole võimalik kehtestada kõiki soovitavaid seadusi.Viisakad kombed kaunistavad ühiskondlikku olemist, kuid mitte sellistes
mõistuspärast tegevust. Sokrates tunnistatab kõige olemasoleva eesmärgina inimese kasu. Kõik maailmas, isegi jumalad, tegutsevad inimese heaks. Nt päike liigub Maast parasjagu sellises kauguses, et inimesel ei tarvitseks kannatada liigset soojust ega külma.Kristlus tekkis filosoofilise ja religioosse õpetusena inimesest; õpetuse põhimotiivideks on patt, pääsemine ja lunastus. Paljud kristlikud seisukohad paistavad silma oma sügavalt humanistliku iseloomuga. Inimlike eesmärkide realiseerimise nimel rajati lihtrahva ja orjade massi poolt kogu lootus armastavale Jumalale. Kujunes õpetus kõikide inimeste võrdsusest Jumala ees. Inimeses nähakse esmajärjekorras Jumala maapealset kehastust, pühitsetud on nii tema hing kui ka keha. Ainult pingelises võitluses iseenda ja oma pattudega on inimene võimeline võitma kurjust. Tõustes Jumala juurde, loobub inimene oma tahtest ja leiab õndsuse. 12
1 EETIKA – ÕIGE VÕI VÄÄR Eetikasse puutuvaid küsimusi Mille alusel väidetakse, et varastada või valetada ei tohi? Miks ei tohi? Mille alusel väidetakse, et täiskasvanud inimene peab arvestama oma tegude tagajärgedega ja nende eest vastutama? Kas teise inimese tapmine on alati halb ja õigustamatu? Enesetapp, abort, eutanaasia, surmanuhtlus. Kuidas ratsionaalselt põhjendada, et need tegevused on moraalselt lubamatud või vastupidi - lubatud? Kas krokodillinahast saabaste kandmine on moraalselt väär? Eetikasse puutuvaid küsimusi Mis mõttes üldse on kellegi tegu õige või väär (halb või hea)? Mis ja miks on lubatud ja mis ei ole? Mida see tähendab, kui me ütleme, et nii ja nii peab käituma või ei tohi käituda? Kas moraalsus on ainult eelarvamuse asi või saame anda oma moraalsetele seisukohtadele ka häid põhjendusi? Kuidas me peaksime elama? Filosoofia haru, mis sedalaadi küsimustega tegeleb on eetika ehk moraalifilosoofia. Eetika harud: 1. Praktil
akadeemilist kultuuri, siin ei saa ainult noortele etteheiteid teha. Mäletan, et kui asusin kaheksakümnendate algul ülikoolis filoloogiat õppima, siis mõtlesin, et keskkoolis õppisin ju päris palju kirjandust. Ometi sain ülikoolis 90 protsenti targemaks. Nüüdisajal paistab hariduse andmises võimutsevat suund, et õppimine olgu kerge ja mänguline, et inimene ei peaks väga pingutama, sest pingutamine on inimvaenulik tegevus, mis röövib rõõmu. Kas pingutamata saab üldse õppida? Lasteaias saab asju õppida pingutamata, algkoolis ka. Aga murdeeas, kui inimene läheb lahti, kui ta hakkab küsima tõe ja vale kohta, kui tal tekivad olulised eetilised probleemid, mis on õige ja mis väär sealt peale peaks panema inimesed pingutama. Näiteks keskajal pidid meie mõistes gümnaasiumiõpilased tollal seda nimetust ei kasutatud kirjutama ladina keeles värsis satiiri
kohe silme ees ning kontrollitav mitu korda, kuid suulise vastuse puhul ei ole eriti limiiti, kui siis ainult aeg ja saab pikemalt ja keerutades vastuseni jõuda. Kirjalik vastus ehk tegu on konkreetsem kui sõnadega esitatud vastus või lubadus ning seda saab hiljem kontrollida. Tegudega saab näidata, milline isik tegelikult on, kuid sõnadega saab nii-öelda suurt mulli ajada. Võtame näiteks poliitikud. Enne valimisi lubavad nad kõik suure suuga kokku ilusaid asju, kuid tihtipeale need ei rakendu tegudes. Sellised täitmata lubadused on kui valetamine valijatele ning see teeb nendest poliitikutest valelikud inimesed. Kui nad käituksid vastavalt oma sõnadele, siis arvaksid ka teised inimesed neist paremini ning poliitika ei oleks nii kahepalgeline. Olen vaadanud poliitikute debatte ning ka seal oli liiga palju seda suure mulla ajamist
Ükskõik, kas sa arvad, et suudad, või arvad, et ei suuda, tõenäoliselt on sul õigus. Viga on alguses kerge parandada, kuid raske märgata, aja möödudes aga kerge märgata, kuid raske parandada. Kui teed sõbrale teene - unusta see, kui sõber teeb sulle - pea see meeles. Ükski vihane mees ei pea oma viha ebaõiglaseks. Paljud kaotavad enese üle kontrolli, nähes, et teine selle säilitab. Mitte ükski vihmapiisk ei pea ennast uputuse eest vastutavaks. Kui inimesed viivad plaane ellu, siis tavaliselt luhtuvad need lõpu eel. Õnn pole eesmärk, õnn on eluviis. Ära hinda päeva mitte tema saagi, vaid külvikoguse järgi. Kui pöörad näo päikese poole, jäävad varjud seljataha. Keegi ei näe oma peegeldust voolavas vees
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
·Ignoreerib meie moraalseid intuitsioone (et peame oma lähedasi tähtsamaks kui kogu inimkonda). ·Pole selge, kust tuleb selle teooria normatiivne jõud. Miks peaksime maksimeerima üldist kasu? 45. Mis on deontoloogilise eetika omapära ? ·Deontoloogiline eetika omistab sisemise väärtuse tegudele endile mitte tagajärgedele. ·Deontoloogilise eetika pooldaja jaoks on tõerääkimine õige ka siis, kui see põhjustab valu või kannatust. Valetamine on alati vale. ·Deontoloogiline eetika vastandub teleoloogilisele eetikale, mis leiab, et moraalse teo headuse/õigsuse kriteerium saab olla vaid teo tagajärg. Eripära : need väärtused, millest moraalne kvaliteet sõltub on absoluutsed väärtused. Ei ole kontekstist sõltuv. ·Moraalselt hea tegu on see, mida tehakse teatud motiivist kohusetundest ajendatuna. ·Tähtsad pole mitte teo tagajärjed vaid hea tahe.
tegeleb arusaamisega). Locke jaoks on oluline, et hea haridus hõlmab kolme teadust korraga. Ch. S. Peirce (1839-1914) http://en.wikipedia.org/wiki/Charles_Sanders_Peirce Ta tegeles pinnase keemilise koostise kindlaks määramisega, artronoomiaga, matemaatikaga, filosoofiaga. (,,Kuidas esitada laval Shakespeare sonette"). Ta tahtis olla terve elu see, kes juhatab teisi. Ta oli semiootikutele teerajaja. Ta oli väga halva iseloomuga sõpru tal eriti ei olnud, kuid need kes olid, olid talle väga truud. Teda aeti kõigist ülikoolidest välja, sest ta oli liigia ,,suur" et mahtuda ükskõik millisesse ülikooli. Kuna tal oli ka hasartne kalduvus, siis mängis ta maha nii enda raha kui ka naise kaasavara ja elas sõprade toetustest. Ta kirjutas terve oma elu ühte teost ,,Kogutud teosed". Tsiteerimine : CP 2.228 (nagu pühakirja Jo 2, 16). Ta oli see, tänu kellele semiootika suurel määral taassündis
Headest asjadest tuleb mõelda sellepärast, et mitte mõelda halbadest asjadest. Kui te jumalaga räägite, olete te usklik, kui jumal teiega, siis olete hull. Pole mõtet ühe mehe pärast surra - võib juhtuda, et tahad mõne teise pärast veel elada. Me sureme ja meist ei jää mitte miskit järele. Inimesed on lollid tehes vigu, mina olin loll leides Sinu . Tarkus on nagu jõgi - mida sügavam ta on, seda vähem häält ta teeb. Elus on ühed, kes võidavad ja teised, kes kaotavad, kuid kui tunned, et sina oled kaotamas, proovi teha kõik, et vastane viiki paluks Ükskõik, kuidas inimene sureb, surema peame ükskord kõik. Kas sureme täna, homme või aasta pärast, see on rohkem maitse asi. Peaasi, et oleme elanud Kui sa kardad midagi kogu hingest, võib see tõeliseks muutuda. Me kõik oleme ajarändurid. Rändame läbi aja minevikust tulevikku, endi jaoks kogu aeg olevikus olles.
armunud ja käskis naistest eemale hoida - Indreku ja Molli sebimine kestis varakevadeni, kui siis enam Molli eriti aega ei leidnud, et poisiga jalutama minna või polnud teda enam kodus, Indrek tundis hingevalu XXVIII - tuli viimase klassi kevadine lõpupidu, seda korraldasid lõpetajad ise, vaidlesid ja arutasid, kes mida kõneleb, vaidluste peamiseks teemaks oli see, kas kõnedes avaldada direktorile ja õpetajatele tõtt või jääda valede juurde - lõpuks mindi Koovi juurde nõu küsima, kuid see arvas, et mis sellest tõest nii väga taga kiusata, kui poisid on siiani temata läbi saanud, siis saavad ka lõpupeol - poisid leppisid kokku, et kõnes siis tõtt ei räägi, kuid hiljem joovad end täis ja alkoholijoobes küll, sest Koovi ütles, et siis ei ole tõde nii haavatav - peo praktiline korraldus veeretati Indreku õlgadele, pidi toidulaua tegema
Arvamuslugu Mälu mugavus võib summutada tõe Tõeks nimetatakse tegelikku asjade seisu ja tegelikke asjaolusid. Tihtipeale muudavad inimesed tõde , et näidata end paremast küljest. Ainus probleem pole see , et teistele inimestele luisatakse , vaid kiputakse lõpuks ka iseendile valetama. Igal inimesel on oma soovid , unistused ja eesmärgid. Mõne inimese soov on teha karjääri, kuid mõne soov on hea pere ning soetada ilus kodu ja hea auto. Paraku ilusaid maju ja kalleid autosid ei jagata niisama lihtsalt. Paljud inimesed on küll edukad ning neil on ressursse , kuid mitte kõik inimesed ei ole püstirikkad. Laenu võttes , saab seda kõike endale lubada , aga luksuse peale ei kulu vähe raha , sageli võetakse laenud kahekümneks või isegi kolmekümneks aastaks. Mõnikord tehakse selliseid otsuseid liiga rutakalt ning tekivad tõsised probleemid , halvimal juhul pandib pank inimese vara. Inimeste mõtlemise mugavus
on tõene, siis tuleb tõeseks tunnistada ka see juhtum, kus kellelegi paistab, et kõik, mis paistab, ei ole tõene. Sellest aga järelduks, et kõik, mis paistab, ei ole tõene, vastupidiselt sellele, mida subjektivism väidab. Relativism ei põrku osutatud raskusele, kuivõrd see kõneleb teadmise tõeväärtusest üksnes konkreetse subjekti jaoks ja möönab, et mis ühele on tõde ei pruugi seda olla teise jaoks. Seetõttu võib käsitada ka vastandlikke väiteid võrdselt tõestena, kuid seda üksnes erinevate subjektide jaoks. Omad teoreetilised raskused on aga sellelgi positsioonil. Nimelt kui igaühel võib olla oma tõde, siis peab Protagoras möönma võimalust, et leidub inimesi, kes peavad tema enda õpetust ekslikuks, ning oma teesi kohaselt peab ta tunnistama, et ka nende inimeste selline väide on nende jaoks tõene. Me võiksime ju sel juhul küsida Protagorase käest – kui igal ühel on oma
kaunistuse kujul. (Mõtelge sellele, et miski pole imetlusväärne peale hinge, kelle jaoks miski pole suur, kui ta ise on suur.) Mis teeb inimese elu ebakindlaks ja õnnetuks vastavalt LXXIV'e kirjale? o Surmahirm on kõige hullem asi üldse inimese elus, sest see võib kõikjal ligi astuda. Inimene kardab, et jääb hüvedest ilma, see paneb teda rabelema ja mõttetult tõmblema. Inimene ei mõista, mis on tõeline hüve, ta püüdleb valede asjade poole ( jumal ja tema hüved). Tõelised hüved on mõistusega tajutavad, aga kuna inimesed seda ei mõista, siis nemad rabelevad valede hüvede eest o Inimesed on mornid oma laste kaotuse pärast, haiguste pärast, kurbuse, häbistuse, armukadeduse, truudusetuse (jne) pärast. Kuid suurim ja hirmsaim on inimeste jaoks surmahirm. Inimesed halavad, et nad ei taha elada ega surra;
k. Tagajärg. · Teo õigsus ja väärus sõltuvad teo tagajärgedest. Õiged on need teod, mille tagajärjena saavutatakse teatud seesmine väärtus. · Näiteks: õige on see tegu, mis toob tagajärjena enim naudingut. Deontoloogiline eetika · Deon kr. k kohustus · Teo teeb õigeks miski selles teos eneses, mitte selle tagajärjed. Teatud teod ise on seesmiselt väärtuslikud. · Näiteks tõerääkimine on iseenesest hea, valetamine iseenesest halb, sõltumata tagajärgedest. Vooruseetika e areetiline eetika · Arete kr. k loomutäius, voorus · Primaarseks küsimuseks: milline inimene tuleks olla; mitte milliseid tegusid tuleks teha. · Head iseloomuomadused voorused ; halvad pahed . · Näiteks: inimesed peavad olema heatahtlikud ja lahked. Utilitarism · Ld k. utilitas kasu. · Ingl. k utility Klassikud:
Eneseavamine võib olla mõnele inimesele sama hirmus kui ohte täis sügavikku sukeldumine. Reeglina hoiab inimene end tagasi, kartes tõrjumist või halvakspanu, kuigi tavaliselt on asi just vastupidi – eneseavamine loob lähedust. Eneseavamine tähendab informatsiooni edastamist teisele inimesele, mis hõlmab lisaks faktidele ka mitteverbaalset keelt, nagu žestid, kehahoiak, hääletoon. Eneseavamine tähendab inimese tõelise mina paljastamist, see ei saa olla valede ja moonutuste kuhi. (McKay.M, Davis.M, Fanning.P, 1995, lk. 29) Kahtlemata on eneseavamine osadele inimestele lihtsam, teistele raskem. Kes on avatud meelelaadiga, sellele pole mingi mure endast, oma tunnetest ja mõtetest teistele rääkida, kes on aga juba loomu poolest kinnine või kinniseks õppinud, sellele valmistab enda hinge ja tundeelu paljastamine ränka vaeva. Ometi ei saa tahta, et teised oleksid mõtetelugejad ja
annaabi.ee 
