1. Mis on Sinu täisnimi? (Naise puhul ka neiupõlvenimi) 2. Kas Sulle pandi nimi kellegi teise järgi? 3. Kas Sul oli noorena hüüdnimi? Kui oli, siis mis see oli ja miks Sind nii hüüti? 4. Kas sul on olnud teisi hüüdnimesid täiskasvanuna? 5. Kuidas Su pereliikmed sind praegu kutsuvad? 6. Millal ja kus Sa sündisid? 7. Millal Sind ristiti ja mis oli Sinu usund? 8. Mis oli Sinu vanemate ja vanavanemate usund? 9. Mis kirikus, kui üldse, Sa praegu käid? 10. Mis kirikus käivad Sinu vanemad ja vanavanemad? 11. Kus oli Sinu esimene kodu? 12. Kus teistes kohtades oled Sa elanud? 13. Mis on Sinu varaseimad mälestused oma kodust? 14. Räägi mõni lugu või mälestus oma vendadest/õdedest. 15. Mis on Sinu vendade/õdede täisnimed? 16. Mida tegi Sinu perekond meelelahutuseks kui Sa olid väike? 17. Kas oli mõni majapidamistöö, mis Sulle vastumeelne oli? 18. Missuguseid raamatuid Sulle meeldis lugeda? Mis...
I. Varane lapsepõlv ja pere taust A. Vanemad ja perekond Millal ja kus Sa sündisid? Räägi midagi oma vanematest ja nende taustast. Kus kohast on Su pere algselt pärit? Mida tegid Su vanemad elatise teenimiseks? Kas Sa aitasid neid raha teenimisel? Mis on Sinu vanemate usuline taust? Kuidas Sinu kodus suhtuti usku? Mis olid Sinu vanemate poliitilised uskumused? Mis organisatsioonidega nad kokku puutusid? Mis teiste sugulastega Sa suhtlesid suureks kasvades? Mida Sa mäletad oma vanavanematest? Mis lugusid kuulsid vanematest eelkäijatest, keda sa ei tundud? Mitu last oli Sinu peres ja mitmes Sa olid? Kirjelda igat oma õde/venda. Kellega olid Sa kõige lähedasem? Kirjelda maja/maju milles sa üles kasvasid. Kirjelda oma tuba. Millised olid Sinu pere majanduslikud olud? Kas Sa mäletad aegu, kui rahaga oli kitsas? Mis olid Sinu kohustused kodus? Mis o...
Luuletajale paslik: sooserval asuv külkaküla Ahunapalu, kus elas ja töötas HendrikVisnapuu ca 100 aastat tagasi. - Kaido Einama (admin) HendrikVisnapuu elulugu Henrik Visnapuu sündis 2.01. (21. 12.) 1890 Viljandimaal Helme kihelkonnas talusulase perekonnas. Ta õppis kõigepealt Reola vallakoolis, seejärel Ropka ja Sipe ministeeriumikoolides ning Tartu linnakoolis. 1907. aastal sooritas ta Narva gümnaasiumi juures algkooliõpetaja kutseeksami, töötades pärast seda õpetajana erinevates koolides. 1916. aastal sooritas Visnapuu eksternina küpsuseksami Aleksandri gümnaasiumis, pärast mida oli mõnda aega üliõpilane Tartus ja Berliinis. 1917. aastal töötas Visnapuu ajakirjanikuna "Tallinna Teataja" toimetuses. 1935. aastani oli ta vabakutseline ajakirjanik, seejärel aga asus tööle riikliku propagandatalituse kultuuriosakonna nõunikuna Tallinnas. Ta oli ka "Uus Eesti" toimetuse ...
Elukäik Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal. Üles kasvas ta Laatre mõisas. Alates 1899. aastast õppis ta Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, aastatel 19051907 Tartu linnakoolis. Aastatel 19111914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 19161918 Eestis. Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". Aastatel 19221924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Aastatel 19321934 oli ta "Vanemuise" direktor. Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898-1981). Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. Looming Gailiti varane, rohke erootilise ainega proosa on fantaasiaküllane, selle situatsiooni- ja karakterikujunduses liituvad drastiline ja naljakas; valdab uusromantiline laad (romaanid "Muinasmaa" (1918)...
TOOMAS NIPERNAADI Teosest August Gailiti romaan 1928 Romaan novellides Toomasest Rändaja Unistaja Rännakud varakevadest hilissügiseni Nautija Tõi inimesed välja hallist argipäevast Fantaasiarikas seikleja Romantik Valed Lubadused Kõndis üle inimeste ,,AnneMari, armas, kas kuuled?" ,,See olen mina, toosama mees kandlega, kellega olid tormi ajal seal soo ääres poollagunenud küünis, mäletad?" ,,...ühtki tundi ei tahaks ma elada sinuta." Naised armastavad kõrvadega... ,,Oled nagu tuul, mine hoia sind kinni!" ,,Minu pruudi ümber on ta lipitsenud..." TÄNAME KUULAMAST!
August Gailit (9. jaanuar 1891 5. november 1960) oli eesti kirjanik. Ta kirjutas fantaasiaküllaseid romaane, novelle ja följetone. Sündis Tartu maakonnas Sangaste lähistel. Õppis Valgas ja Tartus. Töötas Riias ja Tallinnas. Aastatel 19111914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 19161918 Eestis. Ta kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". Aastatel 19221924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Gailit võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Aastatel 19321934 oli ta "Vanemuise" direktor. Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898- 1981). Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi, kus ta ka suri. Tema loomingut iseloomustavad ebaharilikud tegelased, sündmused. Eksootilised tegevuskohad. Tõi eesti kirjandusse hulkurtüübi Tema novellide stiil ä...
Kallis Tatjana! Loo, 16 märts 2010 Oli meeldiv Sind tol päeval näha. Sattusime kokku juhuslikult ning aega rääkimiseks oli vähe. Sellest on kahju. Aastaid on möödunud me viimasest kohtumisest. Tol päeval nägin Su kleidi taga kahte uudishimulikku silmapaari. Kas need Sinu lapsed? On mindki emaduse rõõmudega õnnistatud ning mul on rõõm olla kolme lapse ema. Soovin Sinuga jagada saladust, mida keegi peale mu abikaasa, tema pere ja minu pere ei tea. Jumal on mind õnnistanud ka neljandaga... Kuidas Su austatud abikaasa käsi elab? On ta veel armees? Või on ta juba erus ning naudib majapidamise talitamise rõõme? Pean kurbusega teatama, et minu Sergei, keda Sa võib olla veel mäletad, lahkus meie seast aasta tagasi, kui langes duelli käigus. Õnneks olen leidnud uue armastuse, kes on tsaari armees kindral. Tema on ka mu tulevase maimu isa. Kahjuks pean praeguseks lõpetama. ...
Autor Teos Zanr Kirjanduslik vool Tegelased Märksõnad Fr. Tuglas ,,Inimese vari" novell impressionism Maret; võõras raisatud armastuse lugu ,,Suveöö armastus" armastusnovell Kustas ,,Toome helbed" novell Leeni Tammsaare ,,Kõrboja peremees" talupojaromaan realism Kõrboja Anna; Katku maa, Villu peremeheküsimus ,,Põrgupõja uus romaan Vanapagan Jürka; maapealne ebaõiglus vanapagan" Kaval Ants ,,Juudit" draama ...
August Gailit Cerle Siim 9.klass Elulugu · Sünninimi August Georg Gailit · Sündis 9. Jaanuaril 1891.aastal Sangastel · Suri 5.Novembril 1960. aastal Örebros, Rootsis · Oli eesti kirjanik · Ta kirjutas fantaasiaküllaseid romaane, novelle ja följete Elukäik · Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal · Üles kasvas Laatre mõisas · 1899.aastast õppis Valgas Läti kihellonna- ja linnakoolis · 1905-1907.aastast Tartu linnakoolis · Aastal 1911-1914 töötas ajakirjanikuna · 1932.aastal abiellus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga. · Ajakirjanik tuhastati ja maeti Örebro põhjakalmistule Loomingud Romaanid Följetonid ja proosa · ,,Isade maa" (1935) · ,,Karge meri" (1938) · ,,Ekke Moor" (1941) · ,,Leegitsev süda" (1945) · ,,Üle rahutu vee" (1951) ...
VÄLISEESTI KIRJANDUSE ARVESTUSEKS Nimeta 10 väliseesti kirjanikku ja igaühe juurde mõni teos (v.a Ristikivi, Helbemäe, Viirlaid) 1. Bernard Kangro "Jäälätted" 2. August Gailit "Leegitsev süda" ; "Ekke Moor"; "Kas mäletad, mu arm" 3. August Mälk "Tee kaevule"; "Jumalaga, meri" 4. Elin Toona "Puuingel"; "Kaleviküla viimne tütar"; "Sipelgas sinise kausi all" 5. V. Uibopuu "Keegi ei kuule meid" 6. Helga Nõu "Kass sööb rohtu" 7. Ilmar Laaban "Oma luulet ja võõrast"; "Sõnade sülemid, sülemite süsteemid" 8. Johannes Aavik "Uute sõnade sõnastik"; "Keel kaunima kõlavuse poole" 9. Artur Atson " Lehekülg ajalooraamatust";"Luuletused" 10.Albert Kivikas "Lendavad sead"; "Lumimemm" Nimeta välismaal ilmunud ajalehti ja ajakirju Ajakiri Ajaleht Tulimuld B. Kangro Teataja Mana I. Grünthal ...
August Gailiti elu ja looming August Gailit sündis Valgamaal. Õppis läti kihelkonna- ja linnakoolis ning Tartu linnakooli). Peale õpinguid kolis Gailit 1911. aastal Riiga, kus asus tööle ajakirjanikuna. Enne seda avaldas oma esimese teose, jutustus ,,Kui päike läheb looja". Võttis aktiivselt osa Siuru tegevusest. 1919. aastal lahkus ta küll konfliktide tõttu koos H. Visnapuuga rühmitusest, aga Siuru periood oli Gailiti jaosk väga viljakas. Põhiliselt viljeles kirjanik sel ajal just novelle ja följetone. Peamised teemad: kunsti ja kultuurieluga seotud probleemid. 1922 läks Gailit reisima. Reisis Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias. Hoogustub tunduvalt ka Gailiti kirjavahetus Fr. Tuglasega. 1928. aastal ilmus Gailiti tuntuim romaan novellides- ,,Toomas Nipernaadi". See toob Eesti kirjandusse täiesti uue tegelaskuju- vagabundi ja romantilise seikleja. Aastatel 1932-1934 oli August Gailit ,,Vanemuise" direktor. Enne emigreerumist Rootsi 19...
Elukäik Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal. Üles kasvas ta Laatre mõisas. Alates 1899. aastast õppis ta Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, aastatel 19051907 Tartu linnakoolis. Aastatel 19111914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 19161918 Eestis. Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". Aastatel 19221924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Aastatel 19321934 oli ta "Vanemuise" direktor. Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga (1898-1981). Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. Looming Gailiti varane, rohke erootilise ainega proosa on fantaasiaküllane, selle situatsiooni- ja karakterikujunduses liituvad drastiline ja naljakas; valdab uusromantiline laad (romaanid "Muinasma...
August Gailiti looming. Aasta. Teose nimi. Märkmed sisust 1910 Kui päike läheb looja. 1918 Muinasmaa. Kujutab kahe kunstiinimese seiklusi Eesti taludes 1917 Saatana karusell. Novellikogud, mis sisaldavad novelle, mis kujutasid 1919 Rändavad rüütlid. maailmalõpu- meeleoslusid ja pidu katku ajal 1924 Purpunane surm. Kujutab saart, kus pääseb valla salapärane purpurtõbi, mis nakatab ainult mehi. 1925 Vastu hommikut. Novell kujutab kukk Keril Kerkerilli, kellel on väga romantiline unistus lennata lõunamaale. ...
Pilte merest ja inimeste toimingutest J. Smuul, "Mälestusi isast" Maie Torim Kose Gümnaasium http://www.sloleht.ee/index.aspx?d=29.11.03&r=2&id=149599 http://www.muhumuuseum.ee/Index_files/kyla. Teiste muuseumide galeriilehekülgi htmhttp://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Smuul http://www.vana.miksike.ee/lisakogud/kirjandus/smuul.htm Google'i pilte jää liigub jääkuhjatised rüsijää tormi võimuses ... pars - parred vomm tormilatern ll hä põhk Rukkilõikus Saaremaal 1913 Linad lõugutati, s.t peohaaval raatsiti kuprad. Pärast pandi linad ligunema erilisse tiiki - linalikku, et kiud kergemini kestast (nn luudest) vabaneksid . linavirr(vurr) luude eraldamiseks käsilinamasin linase niidi ketramine koonlalaud värten e ...
Tunnikonspekt Teema: S hääliku kõnesse viimine sõna algul enne Ö ja Ü häälikut. (laps on 5-aastane) Eesmärgid: 1) laps õpib õigesti hääldama s häälikut sõna alguses labialiseeritud täishäälikute (Ö, Ü) ees; 2) kinnistada s hääliku hääldamist labialiseerimata vokaalide ees; 3) laps õpib eristama kuulmise teel s häälikut. Töövahendid: 4 nukku, söökide/kingituste pildid, mänguauto, lauamäng, pilt sünnipäevast. Tunni struktuur: Etapp, võte, harjutus Logopeedi tegevus ja kõne Märkused Ettevalmistav etapp Logopeed kõneleb: ,,Tere! Kuidas sul läheb? Küsimused tunni alguses on Sissejuhatus: Mida sa teinud oled? lapsega kontakti saavutamiseks. lapse häälestus, Alustame tunniga. kehahoiu Kuidas me istuma peame?" Tähelepanu pöörate sellele, et korrastamine, ...
VÄIKE PRINTS Boamaod neelavad oma saagi tervelt alla, ilma et nad seda näriksid. Siis ei jõua nad end enam liigutada ja magavad kuus kuud, niikaua kui nad oma toitu seedivad. Nüüd teeb ta juba ühe pöörde minutis ja mul pole enam sekunditki puhkust. Igas minutis süütan ja kustutan ma laterna! Jah. Kolmkümmend minutit- kolmkümmend päeva! Head õhtut. Väike prints ei julgenud endale tunnistada, et ta seda õnnelikku planeeti peamiselt sellepärast taga kahetsed, et seal on kahekümne nelja tunni sees tuhat nelikümmend päikeseloojangut! Mina olen geograaf, vastas vanahärra. Mis on geograaf on? See on maateadlane, kes teab, kus asuvad mered, jõed, linnad, mäed ja kõrbed. Seal on sada üksteist kuningat ( iseendastki mõista mitte unustades neegrikuningaid), seitse tuhat geograafi, üheksasada tuhat ärimeest, seitse ja pool miljonit joodikut, kolmsada üksteist miljonit uhkeldajat, seega kokku umbes kaks milj...
AUGUST GAILIT Arthur Vaargas 9.kl August gailit Tema elukäik Sündis 9. jaanuar 1891 Sangaste lähistel. Suri 5. november 1960 Örebro, Rootsi linnas. August Gailit oli eesti kirjanik. Ta kirjutas fantaasiaküllaseid romaane, novelle ja följetone ehk pilke- või pilalugu. Örebro linn Veel elukäigust August Gailit sündis Valgamaal, Sangaste mõisa lähedal Kuiksillal, kasvas üles Laatre Mõisas. Aastatel 1911-1914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, alates 1916 Tallinna Teataja toimetuses, 1917-1918 Postimehe toimetuses. Ta võttis osa Vabadussõjas sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Aastal 1944 põgenes ta perega Örebro, Rootsi Ormestra mõisa, tema põrm on maetud Örebro põhjakalmistule. August gailiti põrm Teosed ,,Kui päike läheb looja" (jutustus), 1910 ,,Saatana karussell" (novellikogu), 1917 ,,I...
August Gailit Sangaste 9. jaanuar 1891 5. november 1960 Rootsi Sündinud Lõuna-Eestis. Isa oli ehitusmeister, rahvuselt lätlane. Kodus räägiti kahte keelt-läti ja eesti, sest ema oli eestlane. Alates 1899. aastast õppis ta Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, aastatel 1905 1907 Tartu linnakoolis, mille jättis pooleli. 1911-1916 töötas Riias ajakirjanikuna, tõlkis läti keelde Kitzbergi "Libahundi". Naaseb Tallinna ja jätkab ajakirjanikuna kuni kohtus Visnapuuga, said väga headeks sõpradeks, läksid ka Vabadussõtta koos. Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Aastatel 19221924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Aastatel 19321934 oli ta "Vanemuise" direktor ja dramaturg, hoolitses repertuaari eest. Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga. Ainsa lapsena sündis 1933 tüt...
9.klasside kõne lõpuaktusel Kallid lõpetajad, lugupeetud õpetajad, armsad vanemad ja kõik teised saalisviibijad. Praegu on õige aeg ja koht, et rääkida, mis tunded meid valdavad. Justkui liiga ruttu on möödunud need 9 aastat, ühtäkki on rutiinne kooliskäimine läbi saanud, pead on tühjad, hinges segadus üks etapp eluteel on läbitud. Samas koosseisus me ilmselt enam kunagi koos ei viibi. See teeb ühtlasi meele nukraks, sest olnut on mõnus ja nostalgiline meenutada, samas innustab meid, kuna maailmas on palju huvitavat avastada. Teie lahkel loal meenutame veidi olnut. Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud, aga meie olime algklassides ammu enne tundide algust kohal, ootamas oma esimest õpetajat. Eredalt on meelde jäänud matemaatikatunnid, kus koolijütsid laua all näppude peal arvutasid, kuigi õpetaja nõudis peastarvutamist. Sattusime lugema vana koolilehe väljaannet, kus intervjueeriti tollaseid 1a ja b klassi õ...
9.klasside kõne lõpuaktusel Kallid lõpetajad, lugupeetud õpetajad, armsad vanemad ja kõik teised saalisviibijad. Praegu on õige aeg ja koht, et rääkida, mis tunded meid valdavad. Justkui liiga ruttu on möödunud need 9 aastat, ühtäkki on rutiinne kooliskäimine läbi saanud, pead on tühjad, hinges segadus üks etapp eluteel on läbitud. Samas koosseisus me ilmselt enam kunagi koos ei viibi. See teeb ühtlasi meele nukraks, sest olnut on mõnus ja nostalgiline meenutada, samas innustab meid, kuna maailmas on palju huvitavat avastada. Teie lahkel loal meenutame veidi olnut. Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud, aga meie olime algklassides ammu enne tundide algust kohal, ootamas oma esimest õpetajat. Eredalt on meelde jäänud matemaatikatunnid, kus koolijütsid laua all näppude peal arvutasid, kuigi õpetaja nõudis peastarvutamist. Sattusime lugema vana koolilehe väljaannet, kus intervjueeriti tollaseid 1a ja b klassi õ...
Sisukord AUGUST GAILITI ELULUGU.................................................................................................4 TEOSED.....................................................................................................................................7 KOKKUVÕTE............................................................................................................................8 KASUTATUD ALLIKAD..........................................................................................................9 LISAD ......................................................................................................................................10 Sissejuhatus peaks ka siin olema. Peatükid peaks olema nummerdatud, v.a sissejuhatus, kokkuvõte ja kasutatud kirjandus. 2 SISSEJUHATUS Valisin August Gailiti sellepärast et ta on minu kodumaalt p...
Mälk oli prosaist ja näitekirjanik. Populaarsuse saavutas ta rannaelu kujutavate romaanidega. Põhiliselt kirjutas proosasid, näitemänge, oma rannaelu kujutavatest romaanidest. Põhiidee: saavutada või kogeda elamise rahu. Mälku on peetud 1930a. menukirjanikuks, sest ta osales aktiivselt seltsi- ja kultuurielus ning oli populaarne rahvamees. Mälgu peateosed:"Rannajutud"-koosneb 5'st novellist "meeste vahel","Mere annid", "Aegunud õnn","Elamise rahu","Randlase surm". Tegelaste eluvaate ja käitumise määrab seotus merega. Kaluri elu tähendab enamasti riski,ohtu,võitlust. Keerulises olukorras säilitakse lootuse ja tegutsemisvõime viimse hetkeni. Rikkus on vaid vähestel eesmärgiks, põhiline on kogeda elamise rahu. August Gailit Sai tuntuks 1920 aastatel. Gailiti stiil oli ekspressionistlik-naturalistlik. Novellid on realistlikud. Olulisemad teosed: "Ekke Moor","Toomas Nipernaadi","Leegitsev süda","Kas mäletad mu arm?". "Toomas Nipernaadi" - ...
AUGUST GEORG GAILIT • August Georg Gailit oli eesti kirjanik. • Ta kirjutas fantaasiaküllaseid romaane, novelle ja följetone. ELUKÄIK • Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal. Üles kasvas ta Laatre mõisas. Gailit, August, sünnikoht - Kuiksoo kõrts • Alates 1899. aastast õppis ta Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, aastatel 1905 –1907 Tartu linnakoolis. • Aastatel 1911–1914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 1916 – 1918 Eestis. • Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. • Gailit kuulus kirjanike rühmitusse "Siuru". Vasakult: Henrik Visnapuu, August Gailit, Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson. Siuru 1917. a.: P. Aren, O. Krusten, Fr. Tuglas, A. Adson, M. Under, A. Gailit, J. Sem...
Analüüs Eesti matus Maret, Andrese ema. Väsinud moega kõhetu naisterahvas. Sass, Andrese isa. Tugev ja turske mees nagu puupakk. Indrek, Mareti vend. Alati erutatud olekus luulelise hingega isand. Tiina, Indreku naine. Umbes 30 aastane hoolitsetud välimusega karjäärinaine. Maret ja Sass on tööinimesed, nad aitasid vana Andrest igal võimalusel maatöödega. ANDRES: "Nad veetsid siin kogu oma puhkuse, mis kujutas endast ilmselt hoopis rängemat tööd, kui see, mida nad linnas tegid. Ja mitte ainult puhkus - ka nädalalõppudel tuli sageli sõita siia, sest sõnnik tahtis laotamist, kartul algul panemist ja pärast võtmist, peenrad rohimist, marjad korjamist, puud lõhkumist, sada muud tööd tegemist." Indrek ja Tiina on inimesed, kes ei viitsi tööd teha ja tahavad igal võimalusel puhata. Nemad ei leia aega, et isa maatöödega aidata. Aga ka puhkepäevadel ta ei leia aega ja tahtmist, et aidata Indereku isa, v...
Gailiti looming August Gailit (1891-1960) Isa oli lätlane, ema saksastunud eestlane.Peres oli viies laps Kodune keel oli läti keel. Rääkis veel saksa, eesti ja vene keelt. Gailit on tegutsenud ajakirjanduses nii Tallinnas kui ka Riias. Aktiivne oli Siurus. '32-34 oli Vanemuise direktor. Abiellub , sünnib üks tütar, Aili Gailit. 1944 põgeneb perega Rootsi, kus ta ka sureb. Räägib üldinimlikel teemadel, päevaprobleeme on vähe. Fantaasia põimub reaalsusega, sümbolid. Tegelastel on omapärased nimed. Gailiti looming sarnaneb Tuglase II perioodi loominguga. Gailiti looming jaguneb kolme perioodi. I periood. 1909-1924. Põhiliselt novellid, tol ajal valitseb uus-romantism, Gailit on selle suur trotsija, tema novellid on sünged, püüab lugejat sokeerida, tegelaskujuks on tihti saatan. Terav kriitika asjade kohta, millele eriliselt tähelepanu ei pöörata. Häving teema. Inimene on bioloogiline olen. Kummalised haigused, inimeste loomalik alge. I...
Nicolas Lotman Lühijutt Erik seiskus ja vaatas ringi. Tema ümber oli imeilus loodus linnud säutsusid, kauguses siristasid rohutirtsud, nende kõrval vulises oja ning lehtede vahel krabistas orav. Erik mõtles, kas ta naise mälu kunagi taastub, sest kolmandik matka oli läbi, kuid edusamme polnud veel tekkinud. Sel hetkel jõudis tema imeilus Adrienne koos Spenceriga talle järele. Spencer vudis Eriku juurde ja haugatas sõbralikult just nagu tervitaks. Spencer oli väike ja heasüdamlik kastanpruuni karvaga krants. Ta ei olnud enam kutsikas, kuid elujõudu oli veel kõvasti. Ka Adrienne'il olid kastanpruunid juuksed, ta silmad olid hallikasrohelised ning keskpäevane päikesevalgus muutis ta veel kaunimaks. ,,Kas peatume siin või lähme edasi? Kaardi järgi peaks varsti tulema üks lagendik," lausus Erik. Adrienne mõtles korra ...
August Gailit (1891 1960) Siuru silmapaistvaim novelli- ja romaanikirjanik August Gailit sündis 28. dets 1891 Sangaste mõisa lähedal Kuiksillal. Kirjaniku isa August Gailit oli puutöö-meister ja rahvuselt lätlane (gailit = kikas läti keeles). Kodus räägiti nii eesti kui läti keelt. Rahvuselt pool-lätlane, sai Gailit sealt ka ühe oma "Siuru"-aegsetest hüüdnimedest Lätlane (teiseks hüüdnimeks Ge). Tulevane kirjanik õppis Valga ja Tartu koolides ning omandas hariduse osaliselt iseõppimise teel. Õppis ka Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas, kuid majanduslikel põhjustel jäid meditsiiniõpingud pooleli. Alates 1911. aastast (20-aastane) tegutses Gailit ajakirjanikuna Lätis. Tolleaegne läti kiranduselu ei erinenud eriti eesti omast. 1916. aastal pöördus Gailit Eestisse tagasi ja sai ajakirjanikuna tööd Tallinna "Teatajas" (1916 1917), mis kujunes tema elus pöördelise tähtsusega sammuks. Seal tutvus Gailit ka Henrik Visnapuuga, kellest sai ...
Harry potter ja Azkabani vang KIRJANDUSTEOSE KÄSITLEMIS SKEEM 1. Pealkiri, autor Harry Potter ja Azkabani vang J.K. Rowling 2. Ilmumisaasta, kirjastus. avaldamisaeg 2000, Varrak 3. Kirjutamise aeg; koht kirjaniku loomingus. 1999 4. Teose sündmuskoht (kohad). Sigatüügas 5. Peategelased. Hermione Granger, Ron Weasley, Rubeus Hagrid, Seamus Finnigan, Dean Thomas, Neville Longbottom, Luna Lovegood, Ginny Weasley, Fred Weasley, George Weasley. 6. Lühike sisu kokkuvõte mis juhtus, kellega juhtus, miks juhtus? Lugu algab sellega, et Harry on jälle Dursleyde juures nagu igal suvel. Ühel õhtul tuleb perele külla Vernoni õde tädi Marge, kelle Harry juhuslikult õhku täis puhub, sest ta käib Harryle oma jutuga närvidele. Pärast seda jookseb Harry majast minema, arvates, et ta visatakse väljaspool kooli võlukunsti kasutamise eest Sigatüükast välja. Tema üllatuseks läheb kõik aga teisiti. Ta võib...
Tallinna Läänemere Gümnaasium August Gailit Referaat Õpilane: Romanov Pavel Õpetaja: Krivenko Ljudmilla Tallinn 2010 1 Elukäik Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal, üles kasvas ta Laatre mõisas. Sarnaselt kodukandi pinnamoega oli ka Gailiti elu värvikas, selles oli nii väiksemaid, kui ka suuremaid käänakuid. Ta elas ja töötas mitu aastat Prantsusmaal, Lätis, Saksamaal ja Itaalias ning siirdus 1944. aastal pagulusse Rootsi, kuhu jäigi elu lõpuni. Alates 1899. aastast õppis ta Valgas läti kihelkonna- ja linnakoolis, aastatel 19051907 Tartu linnakoolis. Aastatel 19111914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, 19161918 Eestis. Ta võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana, Vabaduss...
Kallis Holden, Kuulsin, et Sa kukkusid järjekordsest koolist välja. Tunnen Su pärast muret, sest tean, et Sa ei ole rumal poiss. Sa oled ääretult tark ja andekas, aga takistuseks Sinu teel on Su suhtumine. Ma tean, et see maailm on täis inimesi, kes on silmakirjalikud, valelikud, omakasupüüdlikud, aga Sa ei saa nii mõeldes elada. Sa oled veendunud, et kõik täiskasvanud on sellised ja ainult lapsed on siin ilmas midagi väärt, aga ma arvan, et Sa eksid. Mäletad, Sa mainisid mulle oma kohtumist nunnadega, nemad olid ju täiskasvanud ja väga head ja toredad inimesed. See näitab, et kõik ei ole ühesugused. Sa pead lihtsalt leppima tõsiasjaga, et inimesed ongi erinevad. Mr. Antolini ütles Sulle, et ükskõik mida Sa oma eluga teha ei taha, esimeseks sammuks on ikkagi kool. Tal on õigus, Holden! Koolisüsteem on juba pikka aega kindel ja paika pandud. Sulle ei meeldi, et kool surutakse teatud piiridesse. Sellega tuleb leppida...
Nõukogude Liidu lagunemine ja Eesti Vabariigi taasiseseisvumine aastatel 1986-1992 uurimustöö Juhendaja: Tiina Kull Autor: Doris Turk Lähte 2010 1 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................... 3 AJALOOLINE TAUST................................................................................................................ 4 Venemaal toimunud sündmused............................................................................................... 4 Intervjuu kahe inimesega............................................................................................................ 13 Analüüs............................................................................
Kiirus Aeg maha Õues sajab lund.On jõulueelne aeg.Kõik tormavad kuhugi teadmata suunas suured kingikotid käes.Kellegil pole aega tagasi vaadata ja hetkeks peatuda. Imetleda seda lumehärma mattunud maailma. Selles saginate virr-varris kohtuvad äkitselt Laura ja Andres.Nad on ammused tuttavad,kes pole teineteist näinud alates keskkoolist saati. Ootamatult teeb Andres ettepaneku koos kohvi jooma minna.Nad jõuavad sõõriku kohvikusse,tellivad kakaod ja võtavad istet. Andres huvitatult: ”Millega sa tegelenud oled? Oled justkui ära kadunud,mitte mingisugust infot pole sust kuulnud.” Laura: “Ah,mis siin ikka rääkida.Olin vahepeal välismaal,reisisin häälega mööda Euroopat. Tahtisn lihtsalt sellest maailmast puhata ning elu nautida.” Andres: “Kuidas oli häälega reisida? Kas hirmu polnud pervertide ees?” Laura: ”Äge,eks väike hirm oli aga õnneks läks hästi ja pe...
RAIMOND VALGRE Raimond Valgre sündis 7. oktoobril 1913.a. Riisiperes, kingsepa perekonnas. Juba lapseeas huvitus Raimond muusikast: mängis klaverit, akordionit, trumme ja kitarri. Aastal 1931 lõpetas ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ehitustehnikakursuse. Pärast kaitseväeteenistust Pioneerpataljonis algas tema kutselise muusiku tee mitmetes restoraniansamblites. Tema esimesed laulud valmisid 1933. aastal. Töötas elatise teenimiseks restoranimuusikuna (mängis klaverit, akordioni ja kitarri ja laulis) ja orkestrijuhina Tallinnas, Tartus ja Pärnus.Raimond Valgre tutvus vahepeal viiuldaja Artur Rannega, kellega koos algas tema töö elukutselise muusikuna. Koos töötati ka lauliku "Modern Lööklaulud" kallal, kus ilmus ka seitse Valgre laulu. Esimene oli neist tango "Blond Aleksandra". Viimased sõjaeelsed suved veetis Raimond Valgre Pärnus, mängides sealses Rannasalongis. 1939.aasta suvel tutvus ta...
AUGUST GAILIT ( 9. jaanuar 1891 5. november 1960) Gailiti elulugu uurides märkame, et kirjanik vältis enese isikule tähelepanu osutamist, varjates oma elulugu ja viimastel elupäevadel isegi tõendeid hävitades. Selline käitumine tõi kaasa legendide ja lugude leviku, mis praeguseni hoiavad elus mitte üksnes tema loomingut, vaid ka looja isikut. Päritolu Gailit sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal. Üles kasvas ta Laatre mõisas. Mõnes tema teoses on aimata Liivi päritolu. Näiteks novellis "Kas mäletad, mu arm?" on järgmised read: "Sul on tunne, nagu oleksid sa naabri poole külla palutud, kuid sa oled sinna päriseks jäänud, sina, liivlaste viimane võsuke, koos temaga võõrsile kolinud mitmendat korda sa tuiskliiv, oled juba vahetanud oma kodumaad ja rahvust?" Gailit oli oma juurte tõttu tihedalt seotud Lätiga. Gailit jälgis Läti kirjandust ning tundis elavat huvi selle vastu. Paljud Gailiti teosed on tõlgitu...
INTERPUNKTSIOON I KOONDLAUSE Koondlause on lause, milles on üks öeldis ja korduvad lauseliikmed (korduda võivad sihitis, alus jne aga kui lauses on mitu öeldist, on ta juba liitlause) 1. Korduvad alused (A), sihitised (S) ja öeldistäited (Öt) eraldatakse ALATI komaga. nt Mart, Joosep, Kert ja Kätlin olid tublid, ideederohked, elavad. (alused, öeldistäited) nt Taavi armastas Tiinat, Marit, Tiiut ja Aivit. (sihitised) 2. Korduvate täiendite puhul tuleb mõelda, kas need on samalaadsed või erilaadsed. • Erinevaid omadusi väljendavaid/erilaadseid täiendeid komaga ei eraldata. nt Erinevad keerulised mitmetahulised ideed läksid luhta. • Samalaadsed täiendid eraldatakse komadega. nt Kollased, punased, sinised ja mustavalgekirjud roosid meeldisid Joosepile. • Kui täiendid on lauses pärast põhisõna, siis eraldatakse need, olenemata laadist, alati komadega. ...
Ekke Moor A. Gailit Lk arv: 222 Illustraator: Aare Haug Tegelased: · Ekke Moor Neenu noorim poeg · Eneken Enge ja Toomase tütar · Enge Toomase naine ja Enekeni ema · Toomas Üüve Enge mees ja Enekeni isa · Aat Elme Neenu teine poeg · Neenu Aat Elme ja Ekke Moori ema ÜLESANDED: 1. Ennustamine Millest võiks Ekke Moori Ekke Moori Ekke Moori perest, rääkida? elust tegemistest sõpradest Millest Ekke elust Ekke Ekke tegelikult tegemistest tüdrukutest/naiste rääkis? st 3. Mõtted, mida see raamat peale läbisaamist tekitas. Rumal tegu poisi poolt, et teha laps ja kaduda peale seda....
Ajatu mälu puudumine ,,Loomingulisus on mälu puudumise tagajärg. See on lihtne: kui sa tead, kui sa mäletad, kuidas midagi teha, puudub igasugune vajadus midagi uut välja mõelda. Siis sa lihtsalt teed. Sageli hästi. (...) Mälu puudumine on eeldus, et asjad toimiksid." Lugesin Kaur Kenderi raamatu ,,Yuppiejumal" läbi üsna pikka aega tagasi. Nüüd, enne arvustust kirjutama hakates mõtlesin, et sirvin veel korra raamatu pealiskaudselt läbi. Esimene asi, mis mulle silma jäi, oli allajoonitud mõte, mida on tsiteeritud ka eespool. See lõik oli küllaltki raamatu lõpus. Kas ma hakkasingi seda valetpidi meelde tuletama? Kas nimelt? Igaljuhul nii see läks. Olen tegelikult rahul, et see nii juhtus, kuna lugedes seda lõiku sain aru, et mul ei ole vaja sajaprotsendilist detailset infot, et midagi arvustada. Vastasel juhul, nagu romaani autor on öelnud, oleks see igav, ühekülgne ja liigselt teksti kinni jääv. Seega arvu...
TAPA GÜMNAASIUM EESTI ÄRKAMISAEG- MÄRKAMISAEG UURIMISTÖÖ AJALOOST KOOSTAJA: ÕUN PÄRJA JUHENDAJA: ROOS ANNE 2009 SISUKORD 1) SISSEJUHATUS 2) MIS OLI FOSFORIIDISÕDA EESTIS ? 3) MIS TOIMUS HIRVEPARGIS? 4) LAULEVREVOLUTSIOON 5) BALTIKETT 6) KOKKUVÕTE 7) LISAD 8) KASUTATUD ALLIKAD SISSEJUHATUS Töö eesmärgiks on uurida , mida tähendavad mõisted : „fosforiidisõda Eestis“, „MRP ja Hirvepark“ ja „laulev revolutsioon“. Hüpotees: Areng toimub lihtsamast keerulisemale ehk antud töös : rahva nõudmised algasid ökoloogilistest probleemidest – fosforiidikampaaniast 1987- ja jõudsid välja poliitiliste nõudmisteni nagu venemeelsete valitsusjuhtide väljavahetamine 1988 , mineviku- kuritegude hukkamõistmist MRP – AEG poolt. Käesolevas töös kirjeldatakse rahva „ärkamisaja“ alguses toimunud „fosforiidisõda“ ja avalikustamise algust Eestis. ...
Sergo Vares sündinud 14. septembril 1982 Rakveres. Kokku 24 filmis. Nooruspõlv Sergo Varese lapsepõlv möödus Rakveres. Pisikesena pidas tulevane näitleja väga armsaks vanavanemate kodu Võsul, kus poiss kõik kooli suvevaheajad tavatses veeta. Ka praegu, täiskasvanuna, eelistab Sergo väikesi linnu suurtele, pikema Tallinnas olemise peale igatseb ta ikka tihti üksi olla ja rahu nautida. Enne Eesti Muusika ja Teatriakadeemia Kõrgemasse Lavakunstikooli astumist oli ta teatriga vaid vaevu kokku puutunud. Vastupidiselt paljudele teistele tasemel näitlejatele polnud see amet tema lapsepõlveunistus. Teda huvitas kirjutamiskunst, mida ajakirjanduse näol Tartu Ülikoolis isegi aastakese õpiti. Sergo lavakunstikooli õppima sattumisel olid 'süüdi' sõbrad, kellega koos sinna karmi konkursiga kooli sisse saada püüti. "See oli justkui mingi vooluga kaasaminek , ega ma aru saanudki, kuhu ja mis ja miks. Asjad lihtsalt kulgesid iseenesest. Katsetel...
Psüühilised protsessid ja aju · Hakati kaardistama aju Aju asümmeetria Vasak Parem Paikneb aja taju Ruumi taju- kujundi ja vormi mälu Sõna mälu , kõne ja kiri (verbaalne asi) Nägude ära tundmine ja kujundline mõtlemine Nimed jäävad meelde, aga näod lähevad Sa oskad kirjeldad, aga teha ei oska sassi (vasaku ajupoolkera häire) Analüüs ja arvutamine, loogiline mõtlemine Loovus kirjanduses ja sõnalistes asjades Kujutava kunsti loovus (käsitöö, maal jne) Aisting ja taju · Taju on aistingute summa · Väline ärritaja (nõel) Mõjutab reptseptoreid (nahas) Liigub mööda närvikiude Liigub aju vastavasse keskusesse (naha tundlikkuse keskus) Analüüs ning tekib valuaisting Liigub tagasi reptseptorisse tagasi Tekib refleks ...
{648}{697}Ahase vend pidi ka tulema. {701}{766}Kas nad tõesti teevad seda?|- Mis sa siis mõtled, täpselt kell 3. {969}{1010}Proosit! - Proosit! {1159}{1225}Nii et ikkagi oma riik? {1242}{1351}Jah, praegu on selleks|ülisoodne hetk! {1359}{1429}Ja kuidas kohalikud sellesse|suhtuvad? - Vaimustunult. {2115}{2164}Tulge! {2268}{2372}Siia see tuleb.|Balti Hertsogiriik! {3457}{3517}Ajalooliselt on see põline Saksa ala. {3524}{3581}Mina arvasin, et Vene.|- Ei, Saksa! {4205}{4271}Varsti lehvib siin uus lipp! {4710}{4759}Tule nüüd! {4783}{4834}Ants, vaata! {5001}{5059}Tahad, paneme aja seisma? {6898}{6943}Meie ei kuulu mobilisatsiooni alla.|- Ja mis siis? {6947}{6996}Las lähevad need, kes peavad.|Mis see meie asi on? {7000}{7064}Sa oled nagu minu vanamees:|''Ei meie Vene vastu saa! {7070}{7126}See on ikka nii olnud|ja nii see jääb!'' {7130}{7190}Aga nii see ongi!|- Kus ta siis nii on? {7228}{7277}Poisid, Käsper tuli! {7289}{7353}Trefneri poisid lä...
Autorist August Gailit (18911960) oli edukas novellist, romanist ja följetonist. Gailiti novellistikas on kaks voljakat perioodi. "Siuru"aastatel ilmusid novellikogud "Saatana karusell", "August Gailiti surm" ja "Rändavad Rüütlid". 1920. aastatel jõudsid lugejateni kogud "Vastu hommikut" ja "Ristisõitjad" Gailiti esimese loomingujärgu novellides on mõndagi ühist Tuglase teostega. Neis on tegevuskohtadeks ebamaised saared, mered või tundmatud maakohad; tegelasteks iseäralikud, haiglaste kalduvustega, müütilised või poolfantastilised olevused, keda juhivad üleloomulikud jõud ja juhtumused. Nende novellide maailm on täis õudu, kuritegusid ja tõbesid. Tegelased heitlevad ja prassivad elu agoonias ning moonduvad seeläbi elajateks, sinisteks kuraditeks või mustadeks kassideks, neid hävitavad fosfortõbi ja kollane hullumeelsus. Toetudes Spengleri Euroopa allakäigu filosoofiale, ennustab kirjanik inimkonna peatset hukkumist. Gailiti hilisem...
EESTI MUUSIKA Raimond Valgre - legend Eesti popmuusikas Sissejuhatus Raimond Valgre elu oli müstiline, kirev aga ka dramaatiline. Ajal mil ta elas ja tegeles muusika kirjutamisega, olid tema laulud tundmatud. Ta oli eelkõige tuntud kui hea pillimees. Tundub, et tema saatuseks oligi lahkuda noorelt ja tundmatuna, et saada legendiks aastakümneid hiljem. Pere Raimond Valgre sündis 7. oktoobril 1913. aastal Riisiperes. Üks aasta varem, enne esimese maailmasõja algust. Pereisa Johannes oli kingseppmeister ja pidas Paides saapakauplust. Peres kasvas peale Raimondi veel noorem õde ja vend. Raimondi kaunis välimus ja populaarsus naiste seas on päritud ema ilust. Ema ja poja välimus oli päris suur. Raimondi romantiline hingelaad oli arvatavasti samuti emalt saadud. Haridus Huvitaval kombel on vähe teada, kuidas tärkas Raimondis muusikahuvi. Lapsena võlus teda viiul kuid ema otsustas klaveri kasuks. Raimond võttis klaveri eratunde...
,,Kas mäletad, mu arm?" Koostas: Elor Lember AUT-31 1. August Gailit ,,Kas mäeletad, mu arm?" 2. Tegevus toimub peale sõda kui Eesti on kaotanud nenda iseseisvuse. 3. Kõik toimub ühes majakeses kus on seitse meest, kes on korjatud põgenikelaagrist ja saadetud Rootsi metsa tööle. Sel ööl on tuisk ja mehed istuvad ümber ahju ja räägivad erinevaid lugusid. Lood on pärit enne sõda siis kui kõik oli veel ilus. 4. / 5. Seal majakesed elavad koos väga erinevate elude, ametite ja mäelestustega mehed. Evin- noor mees, kes vigastas jalga sõjas, palju räägib ta sõjast. Jaak Radamees endine taluomanik, unistab uuesti kord oma talu juurde saada. Käib tihti põlluveerel istumas ja põlde imetlemas. Jaak Randaer auastmelt major, käsutab mehi ja mehed heameelega alluvad talle. Rein Malvet kunstnikuhingega mees kes algul ...
1. Rühmitus "Noor-Eesti" sai alguse 20. sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest. Rühmituse ,,Noor-Eesti" tegevus vaibus kantult Esimese maailmasõja tunnetest. Rühmitusse kuulusid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala. Tähtsus · "Noor-Eesti" elavdas 1905.1919. aasta kultuurielu · Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri · Viis kirjanduskriitika paremale tasemele · Tõstis raamatukujunduse taset · Elavdas kunstielu · Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara · Tutvustas Eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi. · Sellest kasvas välja rühmitus Siuru · Rühmituse ridades alustas oma keeleuuendaja tööd Johannes Aavik 2. Eduard Vilde: Aastatel 18781882 õppis ta Tallinnas kreiskoolis Aastatel 18831886 töötas ta ajalehe Virulane toimetuses, 18871890 ajalehe Postimees toimetuses. Aastatel 18901892 oli ta Berliinis vabakutsel...
Mis on õnn? See artikkel oli kirjutatud 12 juunil 2016 ning seda kirjutas vabakutseline turunduskonsultant Maria Vous. Kas on olemas mingi punkt X, kuhu jõudes saame õnnelikuks? Äkki õnn peitub väikestes asjades? Ja mida teadlased kogu sellest õnne asjast arvavad? Jutt tuleb ühest Viinis tunnustatud juudi psühhiaateristja neuroloogist, Viktor Franklinist. 1942.aastal teda koos naisega ja vanematega saadeti koonduslaagrisse. Kui kolm aastat pärast teda vabastati oli ta pere juba surnud ning ka tema rase naine, kuid ta üksi jäi ellu. Oma koonduslaagri kogemustest rääkivas ta bestselleris ,,...ja siiski tahta elada" . Frankl ütles, et selle, kes laagri üle elasid ja kes mitte, otsustas tema arvates ainult üks asi: elu mõtte olemasolu. Juba lapsepõlvest mõtles Viktor elu mõtte üle. Frankli kogemused koonduslaagrites kinnitasid, et need, kelle jaoks oli ka kõige ebainimlikemates tingimustes elul mõte, olid suutelised kannatustele rohkem vast...
TALLINNA ÜLIKOOL Pedagoogiline Seminar Noorsootöö Pille-Riin Pruus Suulise ja kirjaliku kommunikatsiooni praktikum Iseseisvad tööd Juhendaja: Katrin Aava Tallinn 2014 Sisukord Suuline ja kirjaliku komunikatsiooni praktikum Pille-Riin Pruus Sisukord.............................................................................................................................................................1 ...........................................................................................................................................................................4 Sissejuhatus.....................................
Loendid, äärised ja varjustus – MS Word 2003 Jüri Kormik Loendid, äärised ja varjustus Jätkame lõigu kujundamisega. Nagu eelmises tunnis juba lugeda võisid, saab vaikeseadistatud loendeid (nummerdatud ja nummerdamata) ning ääriseid määrata vormindamise nupurealt. Rohkem võimalusi leiab menüükäskudega Vorming > Täpp- ja numberloendid… (ingl. Format > Bullet and Numbering…) ja Vorming > Äärised ja varjustus… (ingl. Format > Borders and Shading…) avanevad vastavad dialoogiaknad. Nendest allpool. Loendid Word pakub kasutajale võimaluse lõike nummerdada või tärnida – moodustades sel teel loendeid. Kui vähegi võimalik, tuleks neid võimalusi kasutada. Nummerdatud loetelu muut- misel – lisamisel või kustutamisel – korrigeeritakse numbreid automaatselt. Menüükäsuga Vorming > Täpp- ja numberloendid avaneb järgmine dialoogiaken: Nagu kõrvalo...
Wilsford oli väike kolkalinnake Kanada lõunaosas. Seal elas umbes 2000 inimest, sealhulgas ka neljaliikmeline perekond , kuhu kuulusid: Tom Brown pereisa, Agnes Brown pereema ning lapsed Kalev Brown ja Sten Brown. Viimane oli adopteeritud. Aga kuigi tema soontes ei voolanud Brownide veri, hoiti teda kui oma poega. Sten lapsendati kuus aastat tagasi. See juhtus siis, kui Brownide enda pisitütar Janne vanni ära uppus. Agnes ja teised olid väga kurvad ja otsustati minna lastekodusse, et adopteerida üks laps, kes leevendaks kaotusvalu. Sten ja Kalev said juba algusest peale hästi läbi ja nad olid väga suured sõbrad. Algas suvevaheaeg ja poisid olid enamus aega õues. Nad olid tihti Rasmuse puuonnis, kus nad mängisid igasuguseid sõjamänge, mis eriti kalevile meeldisid. Ühel lõunapoolikul, kui poisid jälle puuonnis istusid, ütles rasmus salapärase häälega stennile: "Tead ma tahan sulle midagi näidata." Thomas läks väga elevile ...
Raimond Valgre, kes oli üks eesti populaarsemaid kergemuusika heliloojaid, sündis 7. oktoobril 1913.a. Riisiperes, kingsepa perekonnas. Peres oli peale Raimondi veel kaks last - Evi ja Enn. Sellest, kuidas tärkas Raimondi muusikahuvi, on üsna vähe teada. Muusika, hobid · Lapsena võlus teda viiul, kuid ema otsustas klaveri kasuks · Veetis enamiku ajast klaveril improviseerides ja populaarseid viise mängides · Hiljem, erinevates orkestrites ja ansamblites, mängis peale klaveri ka akordioni, kitarri ja trumme ning muidugi laulis · Talle meeldis joonistada ja maalida, samuti luuletada Kooliteed alustas väike Raimond juba enne oma seitsmendat sünnipäeva. Aasta pärast algkooli astumist jätkus tema koolitee Paides, kus ta alustas ka klaveriõpingutega kellegi Perteli juures. Kuid kahjuks ei olnud õpilane eriti usin, sest ta veetis suurema osa ajast klaveril improviseerides ning tuttavaid viise mängides, kui ...
annaabi.ee 
