Kas ma käin koolis või õpin? Kas koolis käimine ja õppimine on üks ja sama? Sellele on paljud mõelnud, aga mida on järeldatud? Eesti põhiseaduse 37 põhjal on igal Eesti kodanikul kohustus omandada põhikooliharidus. Paljud ei seosta sõna koolis käimist õppimisega, sest nende jaoks on see lihtsalt kohustuslik koht, kus nad parema meelega ei käiks. Käiakse koolis, et omandada tarkusi ja ennast arendada, paljud kahjuks ei saa sellest aru. Milleks käiakse koolis? Ma käin koolis sellepärast, et omandada hea haridus ja olla haritud. Käin, et omandada uut ja arendada endas erinevaid külgi. Kool ja haridus mängivad meie eludes suurt rolli, sest mida rohkem õpid ja mida rohkem
Kas ma käin koolis või õpin? Kas koolis käimine ja õppimine on üks ja sama? Sellele on paljud mõelnud, aga kas ka õige järelduseni jõudnud? Eesti põhiseaduse 37 põhjal on igal Eesti kodanikul kohustus omandada põhikooliharidus. Kohustus on, aga sinupoolne vastutus nii riigi kui ka enese ees. Riigi kohustuseks jääb sind õpetada ja sulle õige õpikeskkond rajada, sinule võimalikult lähedale. Riik tagab igale oma elanikule õppimisvõimaluse vähemalt põhihariduse ulatuses. Ning sellist võimalust tasuks ära kasutada. Tekib aga küsimus: kas kasutatakse? Kooliteed alustades ei oska sa veel arvatagi, mis see kool täpselt on, mida seal teha tuleb ning milleks koolis üldse käia tuleb? Esimesed kolm- neli aastat võib lihtne olla ja isegi lõbus
Iseenesest on mõistetav, et hariduse saame me koolist. Aga haritust ja elutarkusi õpetavad meile vanemad ja neid õpime me enamjaolt ise. Selleks, et koolis haridust omada, tuleb teha siiski suurt tööd ise õppides. Koolis on õpetajad, kes teevad muidugi oma tööd ehk õpetavad, aga siiski suurt rolli mängib enda pühendumus ja tahe õppida. Kui õpilasel endal ei ole tahet õppida, siis seda on näha ka tulemustest. Kooli haridus aitab meid edaspidises elus, annab meile põhja. Neid valikuid on erinevaid, võime saada põhihariduse, keskhariduse või hoopiski kõrghariduse. Paljud ei seosta koolis käimist õppimisega, sest nende jaoks on see lihtsalt kohustuslik koht, kus nad parema meelega ei käiks. Koolis käiakse, et omandada tarkusi ja ennast arendada, paljud kahjuks sellest aru ei saa. Ma käin koolis sellepärast, et omandada hea haridus ja olla haritud. Käin, et omandada uut ja arendada endas erinevaid külgi
Kas ma käin või õpin koolis? Mina arvan, et koolis peaks ikka õppima. On see ju ikkagi õppeasutus. Vaid üksikud tunnid, kus ma tõesti ei kuula on näiteks: muusika. Seda aga seetõttu,et käin muusikakoolis ning need asjad on mul juba õpitud. Mis on siis koolis käimise ja õppimise vahe? Koolis õppimine tähendabki seda, et ma tulen igal hommikul kooli sooviga, et õppida täna midagi uut ja huvitavat. Käimine aga seda, et on teatud kamp inimesi keda absoluutselt ei huvita tema hinded, korralik lõputunnistus, või eksamid. Tegelikult on selliseid niinimetatud käijaid väga palju. Täiesti julgelt võin väita, et enamus meie klassi poisid on sellised. Nad veavad ennast vaevu kohale, hilinevad tundi üle 10 minuti, istuvad siis enda kohale ning hakkavad siis tegelema hoopis millegi muuga. Kes tegeleb söömisega, kes magab, kes räägib nädalavahetuse seiklustest jne. Ja kui õpetaja julgeb öelda talle, et ära sega või hakka tööle- tuleb sealt vastu
Kas ma õpin või käin koolis? "Inimene õpib kogu elu, sureb aga ikka lollina,.." ütleb laulusalm. Sellele vastukaaluks seletavad pedagoogid aga igal võimalusel, et õppides saab targaks. Mida siis uskuma peab? Kas tuleks kuulata õpetajaid, kes üritavad pahatihti tulemusetult, kuid siiski iga hinnaga lapsi koolis käima ja õppima saada või hoopis muusikuid ja nende lauluridu? Pealegi, mida tähendab üldse koolis käimine? Kumb on minu tee? Küsimus, kas ma õpin, on üldine ja enamasti ebavajalik. Ma võin mitte midagi teha ning saada teadmisi, kogemusi, ise seda (võib-olla) teadmata. Enda seisukohalt on hetkel muidugi õppimine tähtsam - arvestades justnimelt minu üpris kehva tervist. Puudumisi tekib palju ja nii ei jäägi muud üle. Õhtud õpikute ja harjutavate ülesannetega on saanud harjumuseks. Teatav rutiin on hea - arendab kohusetunnet ning distsipliini. Liiga palju seda võib aga osutuda ohtlikuks. Pedagoogide toetus ja sõbralik suhtumine aitavad kaasa teot
Mina näen oma vaimusilmas siiski ette rikastena just neid üliarenenuid, õpihimulisi ja tohutult intelligentseid inimesi, kes juba oma võluva naeratuse ja paari keerulise lausega suudavad veenda inimesi oma harituses. Kuid kõik see on pelgalt illusioon. Toon kasvõi ühe hea näite meie endi elust. Antud hetkel arvestades majanduslangust läheb kõige paremini riigisektoril. Minuteada puudub ministri kohale kandideerivatel inimestel nõue omada riigiteadustega seonduv haridus ning siinkohal tekibki minul küsimus. Milleks õpetada inimestele riigiteadusi kui selle hariduse omandamisel ei ole neil mingit eelist tööle kandideerides? Loomulikult ei saa ma sellele küsimusele vastust mitte kusagilt, sest ega inimesed isegi ei tea ju, miks see kõik nii loodud on. Süsteem on keeruline, aga toimib. Kui mul oleks piisavalt võimu ja tahet, sooviksin süstida inimestesse entusiasmi õppimisel, toetada neid rohkem rahaliselt ja panustada haridusse, sest olen üsna
7 2 Anu Realo, Horisont nr.2/2007, Mis paneb eestlase elust rõõmu tundma?, http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel635_625.html, (20.03.2009) 3 Sealsamas 4 Sealsamas 5 Sealsamas 6 Sealsamas 7 Sealsamas 5 Alustuseks uuriti, kas ja kuivõrd on eestlaste eluga rahulolu seotud erinevate väliste teguritega (nagu näiteks vanus, sugu, rahvus, kodakondsus, haridus, abieluseis, amet ning sissetuleku suurus), mida varasemates mujal maailmas läbi viidud uurimustes on käsitletud. 8 Seejärel analüüsiti, mis viisil on eluga rahulolu hinnangud seotud isiksuse omaduste, enesehinnangu, individualistlike-kollektivistlike hoiakute ja sotsiaalse kapitaliga. 9 Antud seoste põhjal sooritati regressioonanalüüs, (võeti arvesse ka erinevate näitajate seosed omavahel), mille
Kõik koolitööks vajalikud vahendid: pastakad, pliiatsid, vihikud, töövihikud, osades koolides koolivorm, algklassides ka erinevad kunstitarbed, ekskursioonide hindadest ma ei hakka parem rääkimagi. Kui põhikooli lõpus arvestada kokku kõik väljaminekud, mis kooli peale läinud on, saab aru kui kulukas see tegelikult on. Sellegipoolest ma leian, et see kõik raha on seda kõige väärt, sest vastutasuks saab ennast harida ning tulevik on kindlasti mingil määral kindlustatud. Haridus on väga oluline ning koolis käimine kingib inimestele palju uusi sõpru, kogemusi ja teadmiseid. Teadagi on see väga kulukas nii aja kui ka raha poolest. Kuid ma olen kindel, et inimesed, kes praegu räägivad, et kool võtab enamuse ajast ära, paari aasta pärast siiski tänavad kooli hea hariduse ja elu võimaldamise pärast. Liisa Sildmaa 10
ÕPPIMINE JA MÄLU Õppimine hõlmab kõiki inimtegevuse eluvaldkondi, alates teadmiste ja oskuste omandamisest koolis kuni sotsiaalse käitumise ja teiste oskuste omandamiseni nii koolis kui ka mujal. Õppimine on protsess, mille käigus kujunevad kogemuse vahendusel suh- teliselt püsivad muutused inimese teadvuses (Uljas, Rumberg, 2002). Õppimise viise on mitmeid. Seda saab teha spontaalselt, ilma otsese sellekohase soovita, ja tahtlikult, nagu seda tehakse näiteks koolis. Samuti võib õppida kellegi tegevust imiteerides või kedagi- midagi jälgides (Toomela, 1999). Õpitakse seepärast, et elus võimalikult hästi hakkama saada ja endaga paremini toime tulla. Paljudel polegi soovi õppida, kuid nad teevad seda ikkagi alatedlikult. Näiteks õpivad inimesed ka enda ja teiste vigadest, tegemistest ning paljudest erinevatest olukordadest. Inimesed õpivad kogu oma eluaja. Õppimine on oluline, sest see arendab meie mõttetegevust, see aitab meid looma parema
silmadega, tunnetavad lapsed neid kätega, nad katsuvad kõike, mis vähegi ette jääb. Põhikool on juba järgmine tasand, kus laps õpib seda, mida peab teadma tavainimene. Edasi on gümnaasium või kutsekool, ning ülikool. Keskmiselt haritud inimene on lõpetanud gümnaasiumi või kutsekooli. Nemad leiavad endale tööd, kuid mitte nii head, kui ülikooli lõpetanu, sest nad on enim haritud ning aitavad sellega ühiskonna arengule rohkem kaasa. Haridus on tähtis, kuigi vahel tuleb tahtmine sellele käega lüüa. On ju teada, et isegi kõige tuntumad teadlased, nagu Einstein, ei olnud koolis just kõige eeskujulikumad õpilased, kuid siiski muutsid meie elu oma geniaalsete leiutistega. Siiski, ilma hariduseta inimesel pole selles maailmas mingeid erilisi võimalusi, kui sul just väga tugevat iseloomu ei ole. Inimesed, kes elu hammasrataste vahele jäävad, lõpetavad tavaliselt tänaval.
Lähte Ühisgümnaasium LÜG ÕPILASTE VAATED VÕÕRKEELTE ÕPPIMISE VAJALIKKUSELE uurimistöö Koostaja: Jaanus Vaht Juhendaja: Mariann Aava Lähte 2015 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1. VÕÕRKEELE ÕPE......................................................................................... 5 1.1 Lähte Ühisgümnaasiumis õpetatavad võõrkeeled................................. 6 1.1.1 Inglise keel...................................................................................... 7 1.1.2 Saksa keel....................................................................................... 8 1.1.3 Vene keel...........................................
· nooremates, · keskmistes ja · vanemates klassides? VAIDLUSE KOHT KULDREEGEL: Ära räägi lapsele seda, mida ta võiks ise avastada! Aita last tunnetusteel ja rõõmusta leidmise ning teadmise-oskamise-arusaamise üle koos lapsega. Mõnikord rõhutatakse õppe "kesksust". Räägitakse, et õpe on · õppekavakeskne, · lapsekeskne, · perekeskne, · arengukeskne... Millised plussid ja miinused on igal käsitlusel? Mis on ja millest koosneb haridus kui protsess? Haridus kui protsess on valmisolekute kujunemise elukestev jada. Haritud inimeseks kujunemises on oma osa ühiskonna kõigil institutsioonidel, sh kodul ja koolil. Millist osa etendab massiteabe süsteem, kirik, klubi, raamatukogu, laste- ja noorteorganisatsioonid, kaitsevägi, kõik kaunid kunstid jpm? Milline on kooli osa haridussüsteemis? ÜRO eksperdid on üpris üksmeelsed, et a 10-12%. Seega võib öelda, et "kooliharidus" on nonsenss.
Kuidas tõsta õpilase õpimotivatsiioni? Mario Tromp, 10A Me kõik õpilased käime koolis ühel eesmärgil - saada targaks ning omada head haridust. Selge on aga see, et selleks tuleb kõvasti pingutada ning mõista, et haridus omandatakse endale, mitte kellegile teisele - vanematele, õpetajale. Kuidas aga tõsta õpilase õpimotivatsiooni? Tihti on algklasside õpilastel sellised programmid, kus heade hinnete eest saadakse erinevaid meeneid või taskuraha. See on heaks motivatsiooniks, kuid kas see on õige? Kindlasti mitte, juba väikesed koolilapsed peaksid mõistma, et õpitakse ju vaid iseendale ning oma tulevikku silmas pidades.
Haridus kas kohustus või võimalus Haridus on alati olnud tähtsal kohal inimese elus. Ilma teadmiste ja oskusteta ei saanud läbi ka meie esivanemad kaugel Aafrikas. Nad pidid oskama kasutada erinevaid tööriistu ning käia jahil, sest muidu oleks inimkond välja surnud. Tänapäeval pole hariduse omandamine enam elu ja surma küsimus. Pigem määrab see inimese edukuse edasises elus. Kas siis haridus on kohustus ühiskonna ees või võimalus enesetäiendamiseks? Inimene hakkab teadmisi ja oskusi koguma juba varases lapsepõlves. Kui laps veel sõnadest aru ei saa, siis saab ta informatsiooni oma tegude õigsuse kohta vanemate hääletoonist, näoilmest ja kehakeelest. Kui laps saab vanemaks ning läheb kooli, õpetatakse ta kõigepealt lugema ja kirjutama. Nendel oskustel baseerub kogu õpilase edasine haridustee. Esimestes klassides meeldib tavaliselt
....................................................... 10 Kokkuvõte ................................................................................................................................ 11 Kasutatud kirjandus .................................................................................................................. 12 Enesereflektsioon ..................................................................................................................... 13 SISSEJUHATUS Hea haridus on meie inimajaloos olnud oluline kord rohkem, kord vähem, aga õige kasvatus on saanud tänapäeva läänemaailmas aktuaalseks teemaks. Kui lapsest ei kasva ühiskonnale kasulik kodanik, süüdistataks oma mõtetes vanemaid ja arutletakse, mis on kasvatuses valesti läinud. Mõnikord ei taheta aga mõista, et teisest kultuuriruumist pärit inimesel võib olla teistsugune kasvatus, mis rõhuta just selliste omaduste arenemist, mis on olulised vaatleja maailmapildis.
Asjaajamine eesti keeles. Terminid Ainedidaktika - vastava aine õpetamisõpetus ehk õpetamisoskus. Ainekava - iga õppeaine kohta koostab vastutav õppejõud ainekava, mille kinnitab programmijuht; sisaldab aine konkreetse toimumisega seonduvat informatsiooni (õppejõud; loengute, praktikumide ja iseseisva töö hulk; iseseisvate tööde loetelu ja juhend nende tegemiseks; eksamile või arvestusele pääsemise tingimused jpm). Ainekava koosneb järgmistest punktidest: vastava aine rõhuasetused, õpetamise põhimõtted, taotletavad õpitulemused ja õppesisu. Ajurünnak - aktiivõppe meetod, rühmatöö vorm, ideede genereerimise meetod, mille töötas välja 1950-ndatel a-tel Alex Osborne. Aktiivõpe - õppetöö vorm, kus õppurid ise osalevad aktiivselt õppeprotsessis. Andragoogika - (andras=täiskasvanu) täiskasvanupedagoogika; õpetus täiskasvanute õppimisest ja õpetamisest. Arengukava - on nägemus haridusasutuse põhi-, täiend- ja abistavate tegevuste arengusu
Esimesed kuud uues koolis Koolis käimine ei sõltu meie soovidest ega hetkeemotsioonidest, sest kool on koht, kus tuleb käia kõigil. Kool on kui eluetapp, mis tuleb läbida. Käsikäes kooliga avastatakse enda jaoks sihid tulevikuperspektiivid, mille nimel püüelda. Kindlasti saab koolist haridust, mida on vaja rakendada edasises elus. Koolis käimine on kui tulevikuks valmistumine. Just kool arendab meie mõtlemisvõimet ning õpetab meid oma peaga mõtlema kuid samas võib kool õpetada pahaaimamatult ka vastupidist. Kindlasti nagu paljudel , oli ka minul esialgu uude kooli raske minna, väga palju võõraid inimesi, uusi õpetajaid ja uued klassikaaslased kellega tuli tutvust teha ja sõbraks saada. Õnneks selle viimasega mul probleeme pole, sest ma olen suhteliselt avatud inimene ja tutvun uute inimestega kergelt ja harjun uute olukordadega kiiresti.Olen lapsest saati olnud väga jutukas ning suhtlusaldis ja kohanenud uute eluetappidega hästi .
2. KÜSITLUS Küsitluse koostamise põhjuseks oli teada saada, millega tegelevad Kunda kooli gümnasistid vabal ajal ja millist kultuuri nad tarbivad. Kultuur on väga lai mõiste, sellepärast oli küsitlus väga mahukas ja sisaldas viite valdkonda, mis on seotud tihedalt kultuuriga. Tulemused olid mõneti etteaimatavad, aga oli ka vastuseid, mis suutsid mind üllatada. Kuna mina ise tegelen kõige tihedamalt nendest valdkondadest muusikaga siis tahtsin saada ka kinnitust oma arusaamale, et noored lähevad kaasa massikultuuri tarbimisega ehk siis kuulatakse seda, mis on parajasti moes. Kinnituse ma sain ja üks vastanu vastaski, et kuulan seda, mis on moes. Nimetatud artistid olid enamasti ´´moeartistid´´. Küsimustiku täitis kuuskümmend kaheksa õpilast, nendest kakskümmend kaheksa olid poisid ja nelikümmend olid tüdrukud. Küsitlemata jäi neli inimest, sest neid ei olnud sellel päeval koolis. Küsitluse korraldasin koolis ja küsimustiku täitmiseks oli õpilastel ae
Õppimise tähendus isiksuse ajaloos. Õppimist soosiv keskkond. Vana ja uus kool Mis on õppimine? Milleks me õpime? Juba väikestele mängivatele lastele räägivad nende vanemad tänapäeval üha varasemas eas, et õppimine on tähtis ning et õppida tuleb selleks, et targaks saada ja oma töös edukas olla. Need väikesed pisipõnnid aga õpivad juba ammu, ilma et nad selleks koolipingis peaksid istuma. Nad õpivad mängides ja läbi mängu, nad õpivad mängukaaslastelt ja mängukaaslastega. Ka koolis võib õppimist võrrelda mänguga igas tunnis eelneb õppimisele ja tegevusele sissejuhatus, tutvustus, mängureeglitega kurssi viimine. Õppimise käigus tunneme samu tundeid, mida mängides: ärevust, põnevust, rõõmu, kaotushirmu. Õppimine annab hariduse. Õppimine on uute teadmiste omandamine. Haritud ja teadmistega inimene suudab olla ühiskonnale kasulik ja vajalik. Kõik me teame seda ja umbes nii võidakse väikestele koolilast
Haridus- vahend või eesmärk Juba sajandeid on inimesed ennast harinud, et ajaga kaasas käia. Et tänapäeval , teadus ja tehnika jõudsa arengu ajastul aegub hariduse sisu kiiresti ja üha muutuvad nõuded, on tarvis ka pidevat enesetäiendamist. Aga kas haridus on tulemuse ideaalne kujutis ehk eesmärk või vahend, mille abil me saavutame mingi teise eesmärgi? Tänapäeval on haridus muutunud noorte jaoks vahendiks. Aga mis vahend üldse on- vahend on toiming, mille abil saavutatakse eesmärk. Väga vähesed lapsed lähevad kooli mõttega, mis ma täna uut õpin. Ma arvan, et suures osas on mulle haridus vahend, millega tulevikus ma hea töökoha saan ja ma arvan, et paljud noored mõtlevad sammuti. Põhiliselt on meie pilgud pööratud tulevikku, millal me oma haridust tõendava dokumendi kätte saame ja saame hakkata palka teenima
klasse. Põhikoolis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotlus tagada õpilase eakohane tunnetuslik, kõlbeline, füüsiline ja sotsiaalne areng ning tervikliku maailmapildi kujunemine. Põhikooli lõpetamise tingimus on õppekava läbimine vähemalt rahuldavalt ja kolme põhikooli lõpueksami – eesti keele või eesti keele kui teise keele, matemaatika ja õpilase valikul ühe eksami edukas sooritamine ning loovtöö koostamine. 8 Ibid. 9 Haridus ja teadusministeeriumi kodulehekülg. https://www.hm.ee (16.12.2016) 10 Haridus ja teadusministeeriumi kodulehekülg. https://www.hm.ee (16.12.2016) Pärast põhikooli lõpetamist on haridustee jätkamiseks mitmeid valikuid: omandada gümnaasiumis üldkeskharidus, kutseõppeasutuses kutsekeskharidus või lihtsalt kutse.11 Põhikool on jagatud kolmeks kooliastmeks: I kooliaste – 1.-3. klass. II kooliaste – 4.-6. klass. III kooliaste – 7.-9. klass12. 1.2.1
templite juurde organiseerima koole, millega pandi alus kooliharidusele. Koolihariduse vajalikkuses ei kahtleks tänapäeval ilmselt keegi, kuid veel eelmise sajandi 70ndatel levisid hariduskriisist ajendatuna Kesk-Euroopas Ivan Illichi, Alice Milleri ja teiste antipedagoogika ja nn. ,,musta kasvatuse" propageerijate ideed ühiskonnast, kus koolil on hoopis negatiivne mõju lapse haridusteel. Kaheldi koolihariduse vajalikkuses ja õigsuses ning lähtuti arusaamast, et haridus pole kohustus, vaid õigus. Kuna kooliharidus on tänapäeval iseenesestmõistetav ning arenenud riikides on seaduses sätestatud kohustus omandada põhiharidus, ajendas mind antipedagoogilisi vaateid lähemalt uurima just asjaolu, kas on võimalik luua ühiskond, milles ei eksisteeriks koole kui institutsioone. 3 1. Kooliharidus ja selle vajalikkus
Tallinna Tehnikagümnaasium Referaat Kelleks tahan saada Hanson 4a klass Ei ole mina veel mõelnud sellele, et kelleks ma saada tahan. Praegu käin alles neljandas klassis ja huvitatud olen ainult jalgpallist. Ise arvan, et kui jalgpallurina minul häid saavutusi saamaks elukutseliseks jalgpalluriks ei tule siis esimese ametina torkab minule pähe politseiniku amet. Selleks et saada politseinikuks tuleb algul lõpetada gümnaasium. Arvan, et selle elukutse tarvis pean õppima kõike mida gümnaasiumis õpetatakse. Politseinik peab palju suhtlema inimestega, seega peab eiriti palju õppima võõrkeeli, et tööalaselt suhelda ka välismaalastega ja vanemate korrutamise järgi ei jookse ühegi võõrkeele oskus mööda külgi maha. Põhilisteks võõrkeelteks on vene keel, soome keel ja inglise keel.
Viktoriya Strelnikova STOM Mina õppijana Ma saan enda analüüsida nagu õppijana ainult 7.-8. klassist. Tol ajal mul oli rahulik õppimine oma kodulinnas, Paldiskis. See oli häirimatu aeg minu elus. Mina veetsin oma aega klassikaaslastega, kellega koos me tegime oma kodutööd ja käisime trennis. Juba 9.ndast klassist ma alustasin mõtlema, mida on vaja teha pärast põhikooli lõpetust. Minna gümnaasiumi – muidugi mina mõtlesin sellest. Aga kuhu? Ainult 27.augustil mina otsustasin, et on vaja tulla sinnapoole, kus on kõrgem haridustase, kui Paldiski Ühisgümnaasiumis. Vaatamata sellele, et vastuvõtu tähtaeg lõppes, mulle lubasid kirjutada vastuvõtu eksami ja seepärast mina astusin Tallinna Tõnismäe Reaalkooli. Suvel, enne astumist, mina sain aru, et hinded mulle ei ole
Arutleva kirjandi kirjutamise etapid 1. Loe hoolega pealkirja. 2. Leia sealt kõige olulisemad sõnad (need on tuumsõnad). Kui loed pealkirja ,,Kas kool teeb õnnelikuks?" ja hakkad siis jälle kirjutama hariduse vajalikkusest ja sellest, mida sa üldse koolist tead ja et koolis tuleb õppida, oled sa järjekordselt ämbrisse astunud. Siin on rõhuasetus kahel sõnal kool ja õnnelikuks Mõttekäik võiks olla selline. Esmalt oleks vaja määratleda, kellest ja kellele kirjutatakse. Võib rääkida endast või veel rohkem üldistada ja kirjutada inimestest üldiselt. Niisiis tuleks leida vastused küsimustele: Mis teeb mind õnnelikuks? (Ära piirdu olevikuga, vaid mõtle ka tulevikule mida on sulle vaja, et olla oma elus õnnelik?) Kas ma koolis leian seda, mis teeb mind õnnelikuks? 2.a Kirjuta sissejuhatus. Mina alustan oma kirjandit sissejuhatuses just nimelt selle kõige vaatlusega, mis mind õnnelikuks võiks muuta. Seejärel asun tõestama, et tõepoolest saan
"loorberitel lõsutada". Miks selline olukord tekkinud on, võin ainult oletada. Vanematele ja õpetajatele tuleks õpetada, kuidas lapsi motiveerida ja neid tegutsema panna. Noored inimesed õpivad vanematelt. Kui nemad ei selgita hariduse tähtsust, siis lapsed ei oska seda väärtustada. Üks asi on rääkida kokreetsetest tulemustest koolis, kuid hoopis teine teema on koolis käimisega seotud kulutused. Eesti riigis on küll tasuta haridus aga sellegipoolest peab iga inimene maksma oma õppevahendite ja kooliürituste eest ise. Tihti on raamatute ja töövihikute eest maksustatav summa üsna suur ja tekitab vanematele peavalu. Laps tunneb end puudutatuna ja süüdi, et vanemad peavad tema peale nii palju kulutama. Kuigi kooliüritused ei ole kohustuslikud tahaks iga laps neist osa võtta. Kahjuks ei ole osadel peredel ressursse,et seda võimaldada. Niisiis jäävad osad lapsed ilma toredatest
Parim näide siin oleks järgmine -nad tegelevad heategevusega. Kokkuvõttes võiks öelda, et mind hämmastas lugemise juures Russeau kompententsus ja asjade just selline nägemine. Tegelikkuses on ju ühiskond läbi sajandite ja kehaliste karistuste jõudnud välja just selliste kasvatusmeetodite juurde mille peale kirjanik tuli juba 17 sajandil. Kõik see oli juba kusagil, kellegi poolt nähtud tõhus süsteem, meie pidime selleni jõudma suure ringiga. KASVATUSSÜSTEEM INTELLEKTUAALNE HARIDUS *LASE LOODUSEL TEGUTSEDA *HOIA EEMALE KULTUURI KAHJULIK MÕJU *KÕNELDA AINULT TÕSISTE ASJADE JA TEGEVUSTE LÄBI *VAATLUS *ASJAD, MITTE SÕNAD *VAATLUS JA TEGEVUS SIDUDA TEINETEISEGA TAHTEKASVATUS *TEGUTSEDA TULEB LASTA AINULT LOODUSE TUNGIL *AIDATA AINULT VAJADUSE KORRAL *MIS ON KEELATUD, SEE NII PEAB KA JÄÄMA *“EI“ MORILISEERIVALE KASVATUSELE *MÕJUV KASVATUSVAHEND ON VABADUS *INIMTEGEVUSTE ÕIGE HINDAMINE *TOITA TULEB ENNAST OMA KÄTETÖÖGA SEKSUAALPEDAGOOGIKA *MITTE RUTATA
oma ülejäänud elu ja luua perekond. Kui sa oled palju õppinud ja hea hariduse saanud ning sul on hea töökoht, saad sa oma perekonda hästi üleval pidada. Samas kõigil nii hästi ei lähe. Nad ei leia koolist sõpru ning võidad sattuda kiusamise ohvriks. Vahel ei aita ka kooli vahetamine ning sellest võib saada igavene arm inimese hinge. Peale seda ei taha enam inimene teistesse koolidesse minna. Koolis võib anda sulle väga palju uusi ja toredaid sõpru või halvad mälestused. Haridus ei ole alati odav. Paljudes koolides on õppimine väga kallis. Kui sul ei ole rikkaid vanemaid, kes kõik välja maksaksid, siis pead hakkama kooli kõrvalt isegi tööl käima. See võtab veel rohkem ära vaba aega, kuid sul on siis raha, millega end üleval pidada. Selleks tööks ei pea olema alati head oskused, piisab, kui sa ülesannetega hästi hakkama saad. Kodust kaugemal õppides ei ole sul muud valikut. Sa pead endaga ise hakkama saama, sest siis ei ole enam kedagi, kes sinu
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 MINA ÕPPIJANA Essee Õppejõud: MÕDRIKU 2013 Ma alustasin oma õppija staatust 1996-st aastast, kui astusin esimesse klassi aimamata hariduse ja selle vajalikkuse tegelikku tähendust. Sel ajal tundus kõik kuidagi kerge ning jäi kiiresti meelde. Mida rohkem aega edasi seda raskemaks kõik muutus. Kui põhikool sai lõpetatud oli kindel eesmärk saada kätte keskharidust tõendav dokument, mida paljud tööandjad kangesti nõuavad. Nii läksingi ma edasi keskkooli, seal oli kõik hoopis raskem, vahepeal tuli isegi mõte, et milleks mulle kõik see, võinuks minna parem kutsekooli nagu osad põhikooli klassikaaslased oleks saanud veel lisaks keskharidusele ka ameti. Aga mulle on lähedased inimesed alati öelnud, et ma ise otsin endale väljakutseid. Ma pean ise ka ennast õppijana üsna tolerantseks, sest m
suured ambitsioonid. Üheks selliseks õppuriks oli Jaak Sirkel, kes oli lausa klassi priimus ja isehakanud diplomaat. Samas oli Wikmani koolis ka veidi teistsuguse käitumisega õpilasi nagu ka tänapäeval. Näiteks Juhan Pukspuu, keda võib nimetada isegi huligaaniks, kuna teda taheti koolist välja visata, sest ta ei tähtsustanud ei haridust ega enda harimist. Kool pärsib küll meie vabadust, aga lõpuks loob haridus inimesele mitmeid valikuid edaspidiseks eluks. Selle tõttu on hariduse ja kooli tähtsustamine siiani au sees ning seda võetakse enesestmõistetavalt. Haridus on tähtis, et luua valikuvõimalusi ning olla edukas.
Õppimine teeb inimeseks Inimese elutee on nagu üks suur kaar, mis algab sünniga ja lõppeb surmaga. Elutee võib meil olla pikk, kui võrrelda seda teadmiste hulgaga, mida tuleb elu jooksul omandada, või lühike, kuna palju jääb siiski omandamata. Seepärast peame elus otsustama, millised neist tulevad kasuks ja millised mitte. Inimese esimesed eluperioodid on imiku ja maimikuiga, mis mööduvad käimise, rääkimise, lugemise ja kirjutamise õppimisega. Õppimine teeb inimeseks, õpime mängides, sest mäng on lapse töö ja looming enne kooli. Elu järgmisel etapil koolis saame hulgaliselt teadmisi, mis tuleb aastate jooksul meile kasuks. Juba peale keskkooli lõppu mõtleb inimene, et nüüd on kõik ja rohkem pole midagi juurde omandada. Miks seda teha, kui sa juba tead kõike, mis teada on? Täiskasvanuks saades õpime juba iseseisvalt asjadega toime tulema ja planeerima oma elu. Suurema osa oma elust veedame koolipinkides. Algul on
Kuhu kaob ja kust tuleb koolirõõm? Tänapäevases Eesti Vabariigis on kohustus omandada kõigil 7.-17. aastastel endale haridus, kes kui kaugele muidugi selle ajaga jõuab. Paljud võtavadki seda kui pelgalt kohustust, aga samas on ka neid, kes naudivad koolis käimist ja vaheaegadel ootavad, millal juba kooli saaks. Sellega seoses tekib aga küsimus, et kust tuleb ja kuhu kaob koolirõõm? Suuremalt jaolt tuleb koolirõõm sellest, kui saadakse kontrolltööde ja ka väiksemate tööde eest häid hindeid, st. hinneteks saadakse 4 või 5. Osad õpilased pingutavad selle nimel väga,
Loo Keskkool Koolistressi avaldumine, põhjused ja toimetulek Loo Keskkooli gümnaasiumiõpilaste näitel Uurimistöö Autor: Liisbeth Sepp 11.klass Juhendaja: Heli Rand Loo 2017 SISUKORD SISUKORD ....................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 1. STRESS ..................................................................................................................... 4 2. KOOLISTRESS ......................................................................................................... 6 2.1. Koolistressi põhjused ...............................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
