Haridus - vahend või eesmärk (20)

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Haridus-kas vahend või eesmärk

Haridus- kas vahend või eesmärk Selles kiiresti muutuvas maailmas, kus me elame, on vaja palju saavutada,et ei katkeks põlvkondade areng, et rahvus püsiks tugevana, et säiliksid väärtused ning inimesed käituksid kooskõlas ühiskonnas kehtestatud reeglitega. Kui inimesed on rahul ühiskonnaga, kus nad elavad, siis on nad suutelised olema iseseisvad ja vabad. Kõige selle eelduseks on haridus. Tänu sellele võivad inimesed õnnelikud olla. Aga kas haridus on tulemuse ideaalne kujutis ehk eesmärk või vahend, mille abil saavutame teise eesmärgi? Järk-järgult harivad inimesed ennast, et saavutada elus midagi märkimisväärset. Haridus on kui pikk protsess, see on elukestev sündmuste teke. Justkui Kafka "Protsess", millel lõppu ei näigi olevat. Mineviku tundmine ja tuleviku aimamine. Miks tehakse elus valesid otsuseid? Teadmised ilma oskusteta pole palju väärt. On vaja arusaamist. Inimene teeb ja oskab,

Kirjandus

2

rtf

Hariduse vajalikkus

Hariduse vajalikkus Juba sajandeid on inimesed ennast harinud, et ajaga kaasas käia. Et tänapäeval, teaduse ja tehnika jõudsa arengu ajastul, aegub hariduse sisu kiiresti ja üha muutuvad nõuded, on tarvis ka pidevat enesetäiendamist. Tänapäeval on haridus muutunud noorte jaoks vahendiks. Väga vähesed lapsed lähevad kooli mõttega, mis ma täna uut õpin. Haridus on teadmised millega tulevikus saab hea töökoha ja ma arvan, et paljud noored mõtlevad nii. Põhiliselt on meie pilgud pööratud tulevikku, millal me oma haridust tõendava dokumendi kätte saame ja saame hakata palka teenima. See ei ole tänapäeva mure, vaid juba sadu aastaid on inimese motiiv seotud tulevikuga ja seda kinnitab tänapäeva psühholoogia. Meie ühiskonnas on kõige tähtsamaks muutunud töö, sest arvatakse, et mida kõrgem palk, seda parem elu aga ma ei arva nii

Kirjandus

5

docx

Essee hariduse kohta

põlvkondade järjepidevus, et tugevneks identiteetide süsteem, et toimuks rahvuse ja riigi taastootmine, et säiliksid eeldused püsida väärikana teiste rahvaste hulgas ning luua ja hoida väärtusi, mida vajatakse selleks, et inimesed käituksid kooskõlas ühiskonnas ja kultuuris kehtivate normidega, oleksid suutelised olema iseseisvad ja vabad, tunneksid end hästi ja oleksid õnnelikud. Selle kõige üheks eelduseks on haridus. Kui võtta arutluse objektiks üldharidus, ilmneb paraku rida esmapilgul tüütuid paradokse. Selguse saamiseks üldhariduse kohta peame suutma avastada ja korrastada haridussüsteemi, mille süsteemikujundavaks teguriks on üldharidus. Peame suutma avastada, korrastada ja mõtestada hariduse kui terviku ja ka kõik hariduse olulised tegurid ning kõik, mis sõltub haridusest - töö produktiivsusest riigi kaitsevõimeni. Üldharidus on inimese eneseleidmise vahend, subjektiks kujunemise tee,

Kirjandus

4

doc

Väljendusoskus essee: Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus

Kuidas me saavutame oma väikesed eesmärgid ja saades eneseusku ja enesekindlust, võime endale püstitada suuremad eesmärgid. Töös puudutatakse ka õnne olemust. Kokkuvõtteks jõuab autor järelduseni, et ükskõik, mille nimel me elame, vajame me eesmärke, et teha õigeid otsuseid ja valikuid, pingutada ja loobuda vajadusel nii mõnestki mugavusest. Nii saavutame oma elu tähtsama eesmärgi ­ õnne. Läbi aegade on arutletud küsimuse üle: mis on elu mõte? Iga inimene leiab või vähemalt üritab leida mõtte enda elule. See aitab meil end hästi tunda ja õnnelik olla, sest on loomulik et iga inimene tahab olla õnnelik. Mis on aga õnn, see on iga inimese enda teada. Selleks võib olla edukas karjäär, harmooniline pereelu, pidev uute elamuste otsimine või tuttavas keskkonnas rahulikult kulgemine. Mis iganes me selleks mõtteks endale ka ei sea, see loob meie ellu tahtmatult eesmärke. Kui meil on eesmärk, on meil ka motivatsioon tegutsemiseks.

Väljendusoskus

7

doc

Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus

eesmärke paljud inimesed väärtustavad ning kuivõrd õiged need on. Kirjatöö põhisõnum Eesmärgid on lahutamatult seotud elu mõttega. Inimene, kes püstitab eesmärke, teab, milleks ta üldse elab. See aitab aga õnnelikuks saada. Märkmed Selgituseks: · Kollasega on toonitatud teemaarenduse olulisemad punktid, mida on ka kõrval kommenteeritud. · Poolikud või ebaselged laused, üleliigsed komad, stiili-, kirja- või trükivead on allatõmmatud. · Puuduolevad komad või sõnad on teksti lisatud ning rohelisega toonitatud(,). · Märgitud on ka sissejuhatus ja kokkuvõte. EESMÄRKIDE PÜSTITAMISE VAJALIKKUS ELUS. Kas tähtsate eesmärkide väljatoomine annab Essee "Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus" eesmärgiks on analüüsida, teemaarendusele midagi juurde?

Väljendusoskus

11

odt

Uurimistöö "Noorte väärtushinnangud"

Nii isiklikud kui ka keskkonna objektid omandavad väärtuse staatuse isiksusesiseselt sotsiaalse suhtlemise käigus. Isiksusliku tähenduse omandanud väline väärtus osutub oluliseks reguleerivaks teguriks. Tuleb tõdeda, et lastele mõistetamatute ideaalide ja loosungite asjatundmatu levitamine toob kasu asemel kahju. Ideaalide püstituse vale ajastamine ja ebakompetentne kasutamine kasvatustöös tuleneb sellest, et ei tunta laste ideaalide kujunemise tegelikku loogikat või ei taheta seda arvestada. Ma arvan, et on oluline uurida noorte väärtushinnanguid ja analüüsida nenede kujunemist ning muutumist aastate jooksul. Mida rohkem me teame inimestest ja tema väärtustest juba lapsest saati, seda lihtsam on meil aidata ja suunata teda tema unistuste poole. Inimesed on erinevad ja tänu sellele on ka nende väärtused erinevad, kindlasti saab teha teatavaid üldistusi inimeste jaoks olulistes asjades

Eesti keel

9

doc

Kirjandiartikklid

,,Haridus teeb vabaks" ­ see sentents mind. Kui õpetaja armastab õpilasi, on omistatakse Vana-Kreeka filosoofile õpilased vabad, ja vastupidi, kui õpetaja Epictetusele. Kui kirjutada Interneti otsimootorisse juhtumisi ei armasta õpilasi, siis on nad only educated are free (ainult orjad. haritud inimesed on vabad), saame teada, et Vana-Kreeka stoikust filosoof HARIDUS TEEB VABAKS Epictetus (55 ­ ca 135), kes nii ütles, HARIDUS 1­2/2009 sündis orjana, oli pealegi veel füüsilise Veel kaks näidet selle kohta, kui puudega ­ ja vaevalt ta õnnelik oli. Aga konkreetne tähendus sõnadel algselt kuna ta õppis filosofeerima ning hakkas võis olla. Surprise (üllatus) tähendas ka teistele filosoofiat õpetama, vabastati algselt ainult nurga taga ootavat üllatust.

Kirjandus

24

odt

Õpilaste väärtushinnangud

.......................................................................................11 2.1. Mis üldse on ,,väärtused"?............................................................................................11 2.2. Millised on positiivsed ja millised on negatiivsed väärtused?.....................................11 2.3. Kuidas on seis eestlaste väärtusega?............................................................................11 2.4. Kas inimene on eesmärk või vahend?..........................................................................11 2.5. Kuidas väärtusi on võimalik kaitsta?............................................................................12 2.6. Millised väärtused vajaksid üldse kaitset?...................................................................12 2.7. Eesmärgid hariduse mõistmiseks.................................................................................12 2.8

Uurimistöö

Kommentaarid (20)