Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kas kergete narkootikumide omamise ja tarvitamise peaks Eestis legaliseerima?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kanep, narkootikum, narkootikumid, tubakas, tõrv, omamine, omamise, heroiin, ecstasy, kokaiin, tubakast, tõrva, tekitavaid, liikluses, keskendumisvõime, ruumitaju, tunduvad, kanepiuimas, autoga, alkoholijoobes, suitsetamine, infarkti, soodumus, tõuke, kahjustavaid, suurendatud, toimuksKANEPI MITTE LEGALISEERIMINE ! :) Paljud inimesed usuvad, et kanep on kahjutum ka tubakast ning selle kasutamine peaks olema seadusega lubatud. on tõestatud, et kanep tekitab vaimset sõltuvust!!!!!!!!!!!!!. Kui tubakas rikub üksnes inimese tervist, siis kanep tekitab veel ka näiteks mäluhäireid. Sageli on pikaajalised kanepisuitsetajad apaatsed ja teotahtetud. Kanep on ka väga ohtlik liikluses. Kanep on taim, mille tähtsamate alaliikide ladinakeelsed nimed on Cannabis sativa ja Cannabis indica. Kanepitaimed ja selle ekstraktid sisaldavad üle 60 keemilise aine, mille koondnimetus on kannabinoidid. Nende ühendite tõttu ongi kanepil psühhoaktiivsed omadused: kanepit tarvitades muutuvad inimese maailmataju ja käitumine ning asju hakkab juhtuma...' Kanepist kui levinud uimastist
Kanep on taim, mille tähtsamate alaliikide ladinakeelsed nimed on Cannabis sativa ja Cannabis indica. Kanepitaimed ja selle ekstraktid sisaldavad üle 60 keemilise aine, mille koondnimetus on kannabinoidid. Nende ühendite tõttu ongi kanepil psühhoaktiivsed omadused: kanepit tarvitades muutuvad inimese maailmataju ja käitumine ning asju hakkab juhtuma. Kõige olulisem ja tugevatoimelisem kannabinoid, mida kanep sisaldab, on delta-9-tetrahüdrokannabinool ehk lihtsalt THC. Sõltuvalt tootmisviisist saab kanepitaimest marihuaanat või hasisit. · Marihuaana on kanepi emastaime kuivatatud ja peenestatud ladvad, väikesed varretükid ja õisikuosad. · Hasisit saadakse kanepitaimede vaigutaolisest eritisest, mis kuivatatakse ja pressitakse kokku. Eriti tugeva toimega on kanepiõli,kanepitaimede osadest koosnev viskoosne alkoholiekstrakt.
enesetunnet, käitumist ja teda ümbritseva maailma tajumist; • Kõik uimastid võivad tekitada sõltuvust; • Uimasti mõju sõltub tarvitajast ja tarvitamisviisist; • Uimastid on seadusega lubatud ehk legaalsed (näiteks alkohol, tubakas, energiajoogid) või keelatud ehk illegaalsed (näiteks kokaiin, heroiin); • Päritolult kas looduslikud (kanep) või keemiliselt toodetud (LSD); • Jagunevad vastavalt toimele: stimulandid, depressandid, hallutsinogeenid, muud. Lähtuvalt nende toimest kesknärvisüsteemile võib uimasteid jagada erinevatesse rühmadesse:
kool Narkootikumid Referaat Koostanud: nimi klass Juhendaja: õp. Tallinn 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Narkootikumid 2.1.Erinevad narkootikumid 2.2.Tagajärjed 3. Sõltuvus 4. Üledoos 5. Kasutamis põhjused 6. Seadus ja karistus 7. Kokkuvõte 8. Lisa1 Müüdid 9. Kasutatud materjal 2 Sissejuhatus Narkootikum on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja ka emotsionaalsetes talitlustes. Narkootikumide hulka kuuluvad paljud sõltumusravimid, samuti ained, mida me tavaelus narkootikumideks ei pea
narkootikumide registriks. Vastavas nimekirjas olevad ained on ohtlikud, uimastavad ja sõltuvustpõhjustavad. Seadusandlus ei loe kõiki uimastava toimega aineid narkootikumideks, isegi, kui neil on uimastav mõju. Samuti on selles registris palju aineid, mis ei ole uimastava toimega vaid on ergutid. Narkootukumideks loetakse ka neid aineid, kus on tegemist seguga ja millel ei ole uimastavat toimet. Illegaalsete uimastite omamine on üldjuhul keelatud, kuid on ka mitmel pool lubatud, näiteks teadusasutustele ja muudele asutustele eriotstarbeks kasutuseks erilitsentsi alusel. Näiteks botaanikaaias on lubatud kasvatada kanepit, et bioloogidel oleks võimalik selle taimega tutvuda ja seda ära tunda. Eriseadusega reguleeritud juhtudel võib narkootilisi aineid kasutada ravimites, eriti palju on selliseid ravimeid Hollandis, ent ka Euroopa Liit on heaks kiitnud mitmeid selliseid ravimeid. Mis on sõltuvus?
Kokaiini tõmmatakse ninna või süstitakse. Ninna tõmbamisel algab toime mõne minuti pärast ning kestab umbes 40 minutit. Süstimisel algab toime mõne sekundi jooksul ja kestab umbes 20 minutit. Levinum manustamisviis on kokaiini ninnatõmbamine. Uimasti suitsetamise, süstimise või suukaudse manustamisega võivad kaasneda eluohtlikud mürgistused. Kokaiinist kujuneb tugev sõltuvus juba peale esimest tarvitamist. Kuigi seda kasutatakse enim mõnuainena, on kokaiin ka tuimesti, mida kasutatakse meditsiinis silma-, kurgu- ja ninaoperatsioonidel. Ka oli aastani 1903 tuntud joogi "Coca-Cola" sees teatud hulk kokaiini. Paljude arvavates, on kokaiin märk, et kuulud rikaste ja ilusate hulka. On tõsi, et kokaiinitarvitajate hulgas on mitmeid kuulsaid inimesi. Aga palju rohkem on kokaiinisõltlastest asotsiaale, pätte ja kurjategijaid. Kindlasti ei tee triibu tõmbamine kedagi edukaks. Kokaiin
Taim on vastupidav, kuid tunneb end kõige paremini subtroopilises kliimas. Kanepit kasvatatakse ka toataimena, kuid sellisel juhul tuleb kasvukohaks valida päikseline aknaga ruum või kui see ei ole võimalik, siis peab kasutama tugevat elektrivalgust. Taime on traditsiooniliselt kasutatud nii ravim-, õli- kui kiutaimena. Klassikaliselt on perekonda arvatud 1...3 liiki, mõne käsitluse kohaselt ka rohkem. · Harilik kanep - Cannabis sativa L (Cannabis sativa ssp sativa) · India kanep - Cannabis indica Lam (Cannabis sativa ssp indica E. Small & Cronquist) · Metsik kanep - Cannabis ruderalis Janisch Eristatakse hulgaliselt erinevaid liike, alamliike, vorme, varieteete: · C. intersita · C. americana · C. chinensis · C. erratica · C. foetens · C. generalis · C. gigantea · C. kafiristanica · C. lupulus · C. macrosperma · C
NARKOOTIKUMIDE TARVITAMINE KULLAMAA KESKKOOLI 9. – 12. KLASSI ÕPILASTE HULGAS Uurimistöö Juhendaja: Mai Jõevee Kullamaa 2016 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS............................................................................................ 4 1.MIS ON NARKOOTIKUM?...........................................................................6 2.KÜSITLUSE KOKKUVÕTE JA ANALÜÜS......................................................15 KOKKUVÕTE............................................................................................. 27 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................28 LISA 1...................................................................................................... 30
Uurimistöö Juhendaja: Tiia Liivak Alavere 2008 1 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 MEELEMÜRKIDE LIIGID................................................................................................ 4 Kanep (Lisa 2)..................................................................................................................4 Ecstasy (Lisa 1)................................................................................................................5 Amfetamiin...................................................................................................................... 5 Kokaiin......................................................................................................
Narkootikumid Inimorganismil pole narkootiliste vahendite vastu mingeid kaitsemehhanisme. Ohtlik on iga liiki narkootikum, isegi juba selle ühekordne proovimine. Kordamisel tekib ülikergesti harjumus. Narkootikumi puudumisel kannatab inimene piinava enesetunde, meeleheite, ärrituvuse, hirmu ja unepuuduse all. Ta haarab uue annuse järele ja läheb selle hankimiseks kas või kuriteoni, muutub hukatusliku kire orjaks. Leiab aset isiksuse katastroofiline väärastumine. Narkootikumide toimel on inimese teadvus hägune, ta on ülierutuv, mõtlemine või tajumine on korrapäratud
Juba aastatuhandeid tagasi tarvitasid vanad egiptlased unimaguna piimmahla (oopiumi) valu vaigistajana ja eufooria tekitajana, hiljem sai oopium tuntuks ka Indias ja Hiinas. Ka kanepit on mitutuhat aastat kasutatud meeldivate psüühiliste elamuste esilekutsumiseks. Lõuna-Ameerikas on ammuilma mälutud kokapõõsa lehti töövõime parandamiseks ja eufooria saavutamiseks. Ka muid aineid on kasutatud maakera eri paikades meeleolu muutmiseks. 1. MIS ON NARKOOTIKUM? Sõna narkootikumid tähistab kõnekeeles aineid, millel on enesetunnet muutev toime. Tekib sõltuvus ja nendest loobumine on väga raske, kui mitte võimatu. Meditsiinilises mõttes on narkootikum aina, mille mõju kesknärvisüsteemile väljendub eeskätt tundlikkuse ja teadvuse seisundi muutuses. Organism kohaneb ainega nii, et samasugune toime on vaja järjest suuremat annust. Mõningaid narkootikume kasutatakse valuvaigistamisel ja psüühikahäirete puhul
Sauga Põhikool Uimastid Referaat Peeter Hansen 8. klass Pärnu 2014 Sisukord Sissejuhatus Uimastid Sõltuvus 1.1 Toksiidilised ained 1.2 Alkohol 1.3 Tubakas 1.4 Kofeiin 2.1. Kanep 2.2 Heroiin 2.3 Kokaiin 2.4 LSD 2.5 Amfetamiin 2.6 GHB Sissejuhatus Järjest enam on meediast kuulda inimestest, kes on leidnud otsa uimasteid tarbides. Tihti arvatakse, et uimastid ja narkootikumid on üks ja sama. Nii see ei ole. Uimastite alla kuuluvad ka alkohol, tubakas, liimid, bensiin ja kofeiin. Need ained on legaalsed. Kõik narkootikumid on illegaalsed. Tihti ei tea inimesed kuidas uimasti toimib ja mida sisaldab. Uimastid Kõige üldisemas mõttes on uimastid sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Kõik uimastid võivad tekitada sõltuvust ehk soovi ja vajadust saada seda uimastit üha uuesti
......................................................................................5 1.2 Uimastikahjustused inimese tervisele........................................................................................5 1.3 Uimastikahjustused ühiskonnale................................................................................................6 2.Uimastavate ainete mõju inimesele...................................................................................................8 2.1 Kanep .......................................................................................................................................8 2.1.1. Kanepi mõjud inimese kehale...........................................................................................9 2.2 Amfetamiin..............................................................................................................................10 2.2.1Amfetamiini mõjud inimese kehale.......................................
Tallinn 2008 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. TEEMA TEOREETILINE KÄSITLUS 4 1. 1. Uimastid 4 1. 2. Sõltuvus 5 1. 3. Stimulandid ehk ergutid 6 1.3.1. Kofeiin 6 1.3.2. Kokaiin 8 1.3.3. Nikotiin 10 1.3.4. Inhalandid 12 1.3.5. Amfetamiin 13 1.3.6. Metamfatamiin 13 1.3.7. Ecstasy 14 1.3.8. Kanep 15 1.3.9. GHB ehk gammahüdroksübutüraat 16 2
..................................................................................11 · KANEPIST VALMISTATAVAD NARKOOTILISED AINED................................11 · UNIMAGUNAST VALMISTATAVAD NARKOOTILISED AINED - OPIAADID.....15 · AMFETAMIIN........................................................................................................18 · METAMFETAMIIN.................................................................................................19 · ECSTASY, MDMA............................................................................................................20 · METKATINOON ehk EFEDROON......................................................................21 · KOKAIIN.................................................................................................................22 · LSD ehk LÜSERGIID...............................................................................................23
Rakvere Reaalgümnaasium Diana Laurend 10. M klass HALLUTSINOGEENID psühholoogia referaat Hindaja: ... Rakvere 2009 SISUKORD 1. HALLUTSINOGEENID....................................................................................................4 1.2 Marihuaana ehk kanep..................................................................................................4 1.2 LSD.............................................................................................................................. 9 1.3 Meskaliin....................................................................................................................11 1.4 PCP.....................................................................................................................
· Aafrika ida-osas ja Araabia poolsaarel - khati närimine valu vaigistamiseks ja väsimuse peletamiseks; · Põhja-Ameerika ja Mehhikos indiaanlastel- mehhiko kaktuse (peyote kaktuse) ja nö. maagiliste seente (psilotsübiini sisaldavate) mahl- kasutamine religioossetel kombetlitlustel; · Maailma eri paigus - india kanepi lehtede (marihuaana) suitsetamine religioossetel kombetalitlustel ja valuvaigistina; (on olemas ka metsik kanep ja kasvatada lubatud kanep) · Euroopa kultuuris on alates Vana Kreeka ja Vana-Rooma ajast alkohoolsed joogid meeleolumuutuse esilekutsumiseks. Looduslike ainete (uimastite) kasutamine kui sotsiaalse suhtlemise traditsiooniline osa. Uimastite kasutamist kontrollisid religioossed rituaalid ja elamistavad. Sotsiaalselt kontrollitud uimasti kasutamine oli kultuuri lahutamatu osa. Vein- Vahemere ääres, kus viinamari kasvas
kasutab illegaalset mõnuainet kord kuus, 6% kaks-kolm korda kuus ja 4% kord nädalas. 59% kõigist vastanutest kinnitas, et nende tutvusringkonnas on narkoainete pruukijaid. 48% õpilastest ei ole ise narkootikume proovinud, küll on nende tutvusringis inimesi, kes meelemürke tarvitavad. Ja vaid 40% õpilastest ei ole narkootikumidega mingeid kokkupuuteid olnud. Hinnangute keskmise põhjal on sellisel juhul tutvusringkonnas 7 inimest, kes võivad kokku puutuda narkootiliste ainetega. See, et narkootikumid õpilastele üpris kättesaadavad on, pole eriline saladus. Ja see, et lausa 48%-l küsitletud kooliõpilastest on tuttavaid, kes narkootikume tarvitavad, lubab oletada, et tegelikult on meelemürke vähemalt kordki proovinute hulk veelgi suurem kui 12%. Pisut rõõmustavam on see, et 82% üldhariduskoolide õpilastest peab ka mõnekordset narkootiliste ainete tarvitamist kahjulikuks. Vaatamata sellele on nendest 8% ise vähemalt korra narkootikume proovinud. 18% usub, et
· 1984- pöörduvad tagasi Afganistani sõjaveteranid · 1988-1991 kaotatakse medits. kontrollsüsteem, uimastite ülistamine meedias Eesti Vabariik · 1991-1995 arutluse all uimastite legaliseerimine · 1996.a.dets. - ühinemine uimastite levikut piiravate ÜRO 1961 ja 1971.a. konventsioonidega · 1997 - Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse vastuvõtmine Keelatud tarbiine, omamine, kasvatamine jne. · Sel perioodil üldsuse tähelepanu võitnud sündmused: "moonisõda" ja eesti narkokullerite vahistamine Tais · 2000 ÜRO 1988.a. uimastikaubanduse ja rahapesu vastase konventsiooni vastuvõtmine Narkokurjategijate vara võib konfiskeerida · 2001-2002 o narkokuritegevuse kasv ja Eesti muutumine narkootikumide transiitmaaks
Oma lastega alkoholist rääkimine ei pruugi paljude vanemate jaoks olla kuigi keeruline, küll aga kipub seda olema vestlus keelatud uimastitest. Sageli tunnevad vanemad end ebakindlalt näiteks põlvkondade vaheliste erinevuste tõttu, või siis seepärast, et konkreetseid teadmisi napib. Tihtilugu vaadatakse teemast lihtsalt mööda, uskudes lapse enese tarkusesse või siis pimesi lootes, et ,,meie peres seda ei juhtu" Mis on narko? Kõige üldisemas mõttes on narkootikumid kõik sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks siiski aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid võivad olla kas looduslikku päritolu (näiteks kanep) või tehakse neid keemiliselt (näiteks LSD). Eesti keeles kutsutakse narkootikume ka uimastiteks. Lisaks on igal uimastil oma nimi ja
käitumine süüdimõistetute seas" ja ,,Uimastite sisseveo takistamine vanglates ", on süüdimõistetutest pooltel vanglas kaaslasi, kes on proovinud või kasutavad narkootikume. Üks kümnendik uuringus "HIV/AIDS-i ja narkomaaniaga seotud teadmised, hoiakud ja käitumine süüdimõistetute seas" osalenuist väitis, et narkootikume kasutab enamik nende kaaslastest. (Liilia Lõhmus 2004; Justiitsministeerium 2005) Levinuimad uimastid vanglates on kanep, amfetamiin, rahustid, heroiin, ecstasy, oopium, GHB, ketamiin, LCD ja kokaiin (Liilia Lõhmus, 2004). Lisaks kanepile, amfetamiinile ja opiaatidele kasutavad süüdimõistetud veel rahusteid (Justiitsministeerium 2005). Vastavalt uuringule ,,Narkosüüteod ja nende mõju kuritegevusele Eestis" (Eesti Politseiameti Arenguosakond, 1999-2004) on kõige tavalisemad narkootilised ained vanglates amfetamiin, kanepitooted, heroiin ja vähesemal määral fentanüül ning MDMA. Keskmine uimastitarbimise sagedus vanglates on 6,7 korda kuus
*vegetatiivne närvisüsteem, *KNS (koordinatsioonihäired). 23. Uimastite ja narkootikumide definitsioon:Aineid, mida kasutatakse psüühika mõjutamiseks, nim. psühhoaktiivseteks aineteks e. uimastiteks. Psühhoaktiivseid aineid, mille käitlemine on seadusega keelatud, nim. narkootikumideks. Uimastiks võivad olla ained, mis kuuluvad kontrollitavate narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjadesse (narkootikumid, alkohol, tubakas, mitmesugused lahustid, liimid, aerosoolid). 24. Uimastite klassifitseerimise võimalused:1) valmistusviisi järgi: kodusel teel marihuaana, moonivedelik; tööstuslikult morfiin, amfetamiin)2) päritolu järgi: looduslikud kanep, unimagun, kokapõõsa lehed; sünteetilised a) Poolsünteetilised ehk looduslikust toorainest valmistatud (n. heroiin); b) Täissünteetilised ehk keemilistest ühenditest valmistatud (n. amfetamiin,
1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil (looteiga) Välimine looteleht ehk ektoderm paneb aluse närvisüsteemile. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjuttiks. Ürgjutt muutub kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem kujunevad pea- ja seljaaju. 2. Närviraku ehitus ja liigid. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Raku kehas paikneb üks suhteliselt suur tsentraalselt asetsev tuumakesega tuum, mida ümbritsevad hästi arenenud kare endoplasmaatiline retiikulum ja Golgi aparaat. Mitokondreid on võrdlemisi vähe. Jätkeid on kahte tüüpi: dendriidid on lühikesed, enamasti tugevasti hargnevad jätked; dendriidid moodustavad teiste närvirakkude aksonitega sünapseid ja suunavad elektrilisi s
- Kõrgema ärevustasemega emadel on hüperaktiivsed, madala sünnikaaluga, söömis ja magamisprobleemidega lapsed Geneetilised haigused - Amniotsentees - U 2% rasedustest on geneetiline defekt - Tehakse uuringuid - Vanemate kohanemine loote geneetilise defektiga Ema psühhoaktiivsete ainete tarvitamine - Suitsetamine – madal sünnikaal, enneaegsus, äkksurm - Alkohol – 40 000 last aastas alkokahjustusega, ADHD, loote alkoholisündroom - Kanep – madal sünnikaal, enneaegsus, võõrutusnähud - Kokaiin - Heroiin - Ravimid Vastsündinuiga - Vastsündinu ei ole puhas leht - Neil on palju temperamendierinevusi Enneaegsus - Enne 34 nädal sündinud - Õpiraskused, emotsionaalsed ja käitumuslikud probleemid, vaimne alaareng, väärkohtlemine Arengulased verstapostid: - Refleksid, ellujäämissüsteemid - Keel ja kognitiivne areng - Emotsionaalne ja sotsiaalne areng
Toiduohutuse eksami teemad keemilised ohud. 1. Toit kui keeruline ja muutuv keemiline süsteem Toit on kompleksne ning keeruline süsteem , mis koosneb paljudest erinevatest enamasti loodusliku päritoluga kõrg-ja madalmolekulaarsetest ainetest nagu valgud, süsivesikud, rasvad, aminohapped, polüfenoolid, alkaloidid, aroomiained, vitamiinid, mineraalid jne. Suur osa neist ainest on inimesele normaalseks elutegevuseks vajalikud kas organismi ehitusmaterjali ja energiaallikatena või siis normaalsete mõnuallikatena, mille funktsiooniks on toidu söömise muutmine nauditavaks ja sellega ka seedimine täielikumaks. Teisalt sisaldab toit alati aineid, mis võivad esile kutsuda suuremaid või väiksemaid terviserikkeid, st. toit võib olla mürgine e. toksiline. Mürgised ained võivad pärineda toormaterjalist, aga nad võivad toitu sattuda ka selle valmistamise, transpordi ja säilitamise käigus. Toksilised võivad olla ka (sageli sünteetilised) ained, mida meelega lisatakse to
1. KRIMINAALNE KÄITUMINE 1.1 Kriminaalne käitumine Kriminaalne käitumine on kuriteo toimepanek. Kuritegu on tegu või käitumine, mis on kriminaalseadusega keelatud ja karistatav. Mõiste hõlmab erinevaid määratlusi: kuritegevus kitsamas mõttes, st kuriteod, mis on määratletud riikide krimiaalkoodeksis (nt tapmine, vägistamine, teatud salakaubandus); vähemtõsised kuriteod, mis esinevad tegelikult sagedamini (nt vargus, varastatud asjade omamine, vägivallateod, pettus, kelmus); vägivald eri konstekstides (kool, spordiväljakud, maanteed, koduvägivald jne); antisotsiaalne käitumine , mis olemata tingimata kriminaalkuritegu, võib tänu kuhjuvatele mõjudele tekitada pinget ja ebaturvalisuse õhkkonna. (Hilborn, 2008, lk 16-17;241) 1.2 Kriminaal Kriminaal on isik, kes rikub seadust. Kriminaal ehk kurjategija tahab või suudab, otsib või korraldab kuritegeliku olukorra või siseneb sellesse
· Pea suurus ja kuju · Näo assümeetria · Silmade defektid ja iseärasused · Lõualuu ja põsesarnade liigne suurus · Ebaharilikud sõrnad · Jne 1 Lombroso käsitles ka muid faktoreid: · meteoroloogilised, klimaatilised tingimused · orograafilised tingimused (kui isoleeritud on piirkond muust maailmast) · tsivilisatsiooni tase · elanikkonna tihedus · toitumus · alkohol, narkootikumid · haridus · majandus · religioon · perekonnaseis · jne Ta kasutas algset valedetektorit. 2.3. Enrico Ferri. Enrico Ferri (1856-1929) itaalia kriminoloog, Lombroso õpilane ja mõttekaaslane Ferri faktorite teooria · Füüsikalised faktorid Füüsikalised faktorid on kliima temperatuur jne. Alguses võib tekkida imestus, et miks need peaks siis kuritegevust mõjutama. Kuidas füüsilised faktorid mõjutavad kuritegevust?
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
DEPRESSIOON 1. Sissejuhatus Depressioon on piinav. See on võimetuks tegev haigus, mis tabab igal aastal miljoneid inimesi, tekitades tohutut ahastust, segades argitoimetusi, perekonnaelu ja tööd, suurendades kehaliste haiguste ohtu ning viies vahel koguni enesetapule. Ometi on depressioon täiesti ravitav haigus, nagu ma käesolevas raamatus selgeks teen. Paraku ei saa enamik depressioonis inimesi mingit ravi ega teagi, et abi on täiesti kättesaadav. Üks depressiooni piinavamaid aspekte on abitus- ja jõuetustunne, mis masenduses inimesi sageli valdab. Võib-olla tunnete end olevat lõksus, võimetu üle saama hirmsast meeleheitest ja lootusetusest. Võimalik, et sõbrad, kes teie pärast muretsevad, üritavad teil tuju tõsta, öeldes: "Küll see üle läheb... Leia kõigest midagi head..." Enamjaolt ei suuda se
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu
annaabi.ee 
