Näiteks heroiiniga võrreldes on kanepi puhul risk mitmesuguste vaimsete häirete avaldumiseks või võimendumiseks palju suurem. Nii on tänaseks selge, et kanepiga saab seostada järgmiste vaimsete häirete avaldumist või seisundi halvenemist: · sõltuvuse väljaarenemine; · deliirium; · kanepipsühhoos; · skisofreenia; · ärevushäired; · depressioon; · tahtetuse sündroom. Kanepi nagu ka teiste uimastite puhul tuleb teha selget vahet tarvitamise, kuritarvitamise ja sõltuvuse vahel. Kuritarvitamine toob endaga kaasa kehalisi, vaimseid ja/või sotsiaalseid probleeme, mille põhjused tulenevad otseselt ja ainult uimasti tarvitamisest. Samas ei pruugi uimastipruukimine kuritarvitamise etapis olla veel tingimata regulaarne: inimesel säilib kanepi kasutamise üle osaline kontroll ning aeg-ajalt on ta suuteline ka ilma hakkama saama. Sõltuvuse staadiumis on kasutamisest saanud aga igapäevane vajadus uimastit pidevalt kuritarvitada.
alguses kasutas hiina meditsiin kanepit valuvaigistina, samuti lihastõmbluse, unehäirete, krampide ja iivelduse vastu. Mis ilmtingimata ei tähenda, et sellest alati palju kasu oleks olnud: veel keskajal lasti kultuurses Euroopas peaaegu iga haiguse raviks aadrit, Paunveres aga oli Punzli õli lausa tunnustatud vahend ishiase peamise ravimeetodina. Aafrikas siiski usuti kanepi abistavasse toimesse malaaria, düsenteeria ja palaviku korral. ...KANEPIst ja TARVITAMISE tagajärgedest Kanepisõbrad armastavad tihti võrrelda kanepit alkoholi ja tubakaga: kanep olla nende kõrval süütu lilleke või lausa tervisele kasulik. Tegelikult on sellised võrdlused muidugi demagoogia, sest kõikidel neil ainetel on oma kahjulikud mõjud. Sama hästi võiks arutada, kumb on tervisele vähem kahjulik: kas jääda pimedas maanteel veoauto alla või saada löök sõiduautolt. Küsimus on ainult kahju suuruses; selles, et negatiivsed tagajärjed on olemas, pole kahtlust
suitsetamise kestust ja viisi) tagab küll saadud elamuse tugevuse, kuid paraku vastutab ka hilisemate kahjude ulatuse eest. Kanepi THC-sisaldus sõltub taime sordist, kasvutingimustest ja hilisemast töötlemisviisist. 1960- 70. aastatel sisaldas keskmine marihuaanasigaret 1–3% THC-d (ehk umbes 10 mg sigareti kohta), nüüd on kanepisigareti (nii marihuaana kui hašiši) sisaldus harilikult 6–20% (umbes 60–200 mg. sigareti kohta). Sellepärast on suure hulga varasemate kanepitoodete tarvitamise uuringute tulemused muutunud küsitavaks, sest tänapäeva marihuaana või hašiši suitsetaja tarvitab THC-d kordades rohkem. Üks viise kanepitaime THC-sisalduse suurendamiseks on emastaimede tolmlemise takistamine, et ei tekiks seemneid. Sellist marihuaanat tuntakse sinsemilla (hispaania keeles seemneteta) nime all. Tihti kasutatakse rääkides termineid kannabis ja kanep, mis on üldisemad ega täpsusta, millise konkreetse tootega – marihuaana, hašiši või hašišiõliga – on tegemist
kool Narkootikumid Referaat Koostanud: nimi klass Juhendaja: õp. Tallinn 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Narkootikumid 2.1.Erinevad narkootikumid 2.2.Tagajärjed 3. Sõltuvus 4. Üledoos 5. Kasutamis põhjused 6. Seadus ja karistus 7. Kokkuvõte 8. Lisa1 Müüdid 9. Kasutatud materjal 2 Sissejuhatus Narkootikum on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja ka emotsionaalsetes talitlustes. Narkootikumide hulka kuuluvad paljud sõltumusravimid, samuti ained, mida me tavaelus narkootikumideks ei pea
on ka mitmel pool lubatud, näiteks teadusasutustele ja muudele asutustele eriotstarbeks kasutuseks erilitsentsi alusel. Näiteks botaanikaaias on lubatud kasvatada kanepit, et bioloogidel oleks võimalik selle taimega tutvuda ja seda ära tunda. Eriseadusega reguleeritud juhtudel võib narkootilisi aineid kasutada ravimites, eriti palju on selliseid ravimeid Hollandis, ent ka Euroopa Liit on heaks kiitnud mitmeid selliseid ravimeid. Mis on sõltuvus? Kõik narkootikumid tekitavad sõltuvust ehk soovi saada uimastit aina uuesti ja uuesti. Sõltuvus võib olla kas vaimne või füüsiline. Vaimne sõltuvus tähendab, et peale narkootikumi mõju kadumist tekib inimesel varem või hiljem vastupandamatu tung võtta seda uuesti. Enamasti ei suudeta sellele tahtmisele vastu seista ja hangitaksegi uus kogus. ( Mida suurem kogus deda ohtlikum). Vaimne sõltuvus tähendab ka seda, et ilma uimastita ei suudeta ennast enam mõnusalt tunda.
järelduseni, et kroonilise kokaiinitarbimise korral väheneb aju glükoosi kasutamise võime, mis koos kokaiinist põhjustatud ajuveresoonte rikkumisega viib üldisele aju taandarengule. Viimase aja uuringud osutavad ka kokaiini loodet kahjustatavale toimele, kui seda on kasutatud raseduse ajal. Tulemuseks on kaasasündinud väärarendid ja iseeneslikud abordid. LSD LSD on kõige tugevam meelepetteid ja kujutelmi tekitav narkootikum, mis üldse olemas on, see on narkootikum, mida valmistatakse kunstlikult. Seda kutsutakse veel ruuduks, happeks, acidiks, reisiks, tripiks, markiks, paberiks, plaastriks. LSD on väike paberitükk, millel võivad olla erinevad pildid. Paberitükki imetakse ja seejärel neelatakse alla. Mõju algab umbes pooleteise tunni pärast ja kestab kuni 8 tundi. LSD moonutab tugevalt taju:, maailm kasutaja ümber muutub, tundub, et asjad hakkavad liigutama, kõik näib kiirenevat või aeglustuvat. Nähakse kummalisi nägemusi, kuuldakse hääli
ja pressitakse mitmesuguse kujuga tükikesteks. Nende kuju võib tootmispiirkonniti olla erinev, kusjuures mõnikord on nad ka kaubamärgiga tähistatud. Värvilt must, tumepruun, pruun, helepruun, punakaspruun, hallikaspruun, hallikasroheline või roheline, ta võib olla nii teraline, kui ka ühtlane, kuiv või pehme, elastne või kõva. Spetsiifilise imalmagusa lõhnaga. Levinumad hüüdnimed Eestis: plastiliin, afganka, maroko, hash. Hasis segatakse tubakaga ja suitsetatakse sigaretina või piibuga . Tubakas asetatakse sigaretipaberile ja vaiku lõigatakse kuuma noaga, pudendatakse ja segatakse tubakaga. Sigaret keeratakse ühest otsast kokku, et vaik välja ei langeks. Kanepivaigust tekkiv suits on kuum ning et mitte kõrvetada huuli, asetatakse sigareti sisse filter.Seda juuakse ka teena, siis neelatakse aineosakesed koos teega alla. Hasis segatakse ka suhkru või maitseainetega, n-ö
NARKOOTIKUMIDE TARVITAMINE KULLAMAA KESKKOOLI 9. – 12. KLASSI ÕPILASTE HULGAS Uurimistöö Juhendaja: Mai Jõevee Kullamaa 2016 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS............................................................................................ 4 1.MIS ON NARKOOTIKUM?...........................................................................6 2.KÜSITLUSE KOKKUVÕTE JA ANALÜÜS......................................................15 KOKKUVÕTE............................................................................................. 27 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................28 LISA 1...................................................................................................... 30
Kõik kommentaarid