Küsimused Egle Kaljumäe Kuidas luumurrud paranevad? Luumurrud paranevad põhiliselt tänu kallusele- luumurru murrupindade vahele kasvav ja neid ühendav sidekude, millest vähehaaval areneb kõhr- ja luukude Miks vananedes kuulmine halveneb? Alates viiekümnendast eluaastast võib tekkida füsioloogiline east tingitud kuulmise langus Vanuse kasvades halveneb eelkõige sisekõrvas teo sees olevate karvarakkude tegevus kõrgetel sagedustel, see omakorda halvendab kõnest arusaamist ja kuulmist müras. Kuulmislanguse võib põhjustada geneetiline defekt, müra, vibratsioon, elu jooksul põetud keskkõrvahaigused, viirushaigused, kõrvanärvi kahjustavad ehk ototoksilised ravimid, kuulmekile vigastused ja kuulmeluude haigused Kuidas peatada väiksem, suurem verejooks? Suure verejooksu korral tuleb verejooks kiiresti peatada surudes haavale ja seejärel teha rõhkside kui võimalik
kõneprotsessor, kus signaalid filtreeritakse, analüüsitakse ning saadetakse kodeerituna edasi saatjarõngasse, ja saatjarõngas, mis on magneti abil ühenduses vastuvõtjaga. Vastuvõtja ja elektroodid paigaldatakse operatsiooni ajal patsiendile naha alla ja seega on need ka mitte 4 nähtavad osad. Teos paiknevad elektroodid hakkavad täitma hävinenud karvarakkude ülesannet, milleks karvarakud ei ole enam võimelised, see tähendab, et need annavad kuulmisnärvile edasi impulsse. Elektroodide arv on siiski palju väiksem kuulja inimese karvarakkude arvust. Tänu sellele ei suuda raske või sügava kuulmislangusega inimese aju treeningust hoolimata eristada heli ja kõne kõiki varjundeid. Seega on implantaadi kasutajal vaja palju vaeva näha, et kõne korrektselt mõista. (Snellman, Lindberg, 2007)
väljaspool trummikilet). 3. Sisekõrv: (ka labürint) Asub oimuluu sees; luu sees on õõnte süsteem – luuline labürint, selle sees kilelabürint; täidetud vedelikega (endolümf ja perilümf), retseptorrakkude, väikeste ganglionide ja närvikiududega. Suured osad eest taha: tigu, esik ja poolringkanalid. Tigu (cochlea): Väliselt spiraalne luukanal, selle sees kileline teojuha (nn. Cort`i organ), milles paiknevad kuulmisretseptorid – karvarakud. Karvarakkude ärritajaks on vedelikuvõnked, mis painutavad karvakesi. Teost väljuvatest närvikiududest tekib teonärv, mis on VIII peaajunärvi (esiku- teonärvi!) kuulmisosa. Poolringkanalid: 3 üksteise suhtes umbes risti asuvat poolkaart, laienenud otsad avanevad esikusse; poolringjuhades asuvad karvarakud, mille ümber on sültjas vedelik ja selles lubjakristallikesed. Kui pea asend muutub, liiguvad kristallid ühtede rakkude pealt teiste peale ja ärritavad seega karvarakke.
Sisekõrva viib esiku- e. ovaalaken. Esikuaknas asub jaluseplaat. Sisekõrval on kolm osa: esik, tigu ja poolringkanalid. Poolringkanalid asetsevad eri tasapindades. Tigu kujutab endast teokarbitaolist spiraalkanalit. Tigu on jaotatud kaheks osaks ja on täidetud vedelikuga. Membraanil, mis kohlea kaheks osaks jaotab, on tuhanded (20-24 000) kuulmiskiud. Jalasi poolt ovaalaknale edasi antud võnked panevad võnkuma vedeliku ja membraani, basilaarmembraani võnkumisel puutuvad karvarakkude karvakesed kokku kattemembraaniga ning sel momendil muudetakse mehaaniline võnkumisenergia elektriliseks närviimpulsiks. Edasi kulgevad elektrilised närviimpulsid mööda kuulmisnärvi peaajju. 1. Välis- ja keskkõrvas ja Neurosensoorne kurtus Välis- ja keskkõrvas toimub helide juhtimine, sisekõrvas nende muutmine elektrilisteks närviimpulssideks
kõrgusega helide kõrguste eristamise aluseks on signaali eristamine? neuraalselt see, millised neuronid basilaarmembraanil parasjagu signaali edastavad. Kindlad neuronid aktiveeruvad kindla sageduse peale. 2. sagedusteooria - Kogu basilaarmembraan võngub erinevate helikõrguste esitamisel. Spetsiaalsete karvarakkude ja auditoorse närvi ergastussagedusest sõltub helikõrguste eristamine. Mis on heli? Millist Õhus leiduvate molekulide L3 helivahemikku suudab süstemaatiline võnkumine. Inimkõrv inimkõrv eristada? suudab eristada 20-20 000 Hz (Hz) Mida mõõdetakse Võimsust, intensiivsust L3 detsibellides? Kuidas toimib L2 tasakaalumeel ja
Jalus paneb siis omakorda võnkuma sisekõrva membraani, mille tulemusena võnked kanduvad edasi teosse mööda võnkeid edasikandvat basilaarmembraani. Basilaarmembraani peal asub selline elunkond, mida kutsutakse Corti elundiks. Võnked panevad seal sisekõrvas omakorda liikuma vedelikuga kotikese, mida nimetatakse perilümfiks, mille liikumine avaldab omakorda survet endolümfile, mis on kontaktis ka karvarakkudega ja neid karvarakke siis mõjutavad. Karvarakkude liikumine ongi siis see signaal, mis transduktsiooni käigus kodeeritakse närvisignaaliks ja see signaal saab siis edastatud ajju. Aju teatud piirkond võtab siis selle signaali vastu ja saab toimuma siis juba taju elamus. Lühidalt: Võnkuvad molekulid jõudnud teo juurde, teos hakkab liikuma vedelik, vedelik paneb liikuma basilaarmembraani. Basilaarmembraani peal Corti elundis karvarakud hakkavad liikuma sellest liikumisest. Seega, see basilaarmembraan paneb liikuma need karvarakud.
basilaarmembraani. Basilaarmembraani peal asub selline elunkond, mida kutsutakse Corti elundiks. Selle peal asuvad karvarakud hakkavad siis tänu sinnani jõudnud signaalile võnkuma. Võnked panevad seal sisekõrvas omakorda liikuma vedelikuga kotikese, mida nimetatakse perilümfiks, mis mille liikumine avaldab omakorda survet endolümfile, mis on kontaktis ka karvarakkudega ja neid karvarakke siis mõjutavad. Karvarakkude liikumine ongi siis see signaal, mis transduktsiooni käigus kodeeritakse närvisignaaliks ja see signaal saab siis edastatud ajju. Aju teatud piirkond võtab siis selle signaali vastu ja saab toimuma siis juba taju elamus. 2. Kuidas toimub sisekõrvas erineva kõrgusega helide signaali eristamine? Kohateooria olemasolu selgitab siis nõnda, et helide kõrguste eristamine on neuraalne ja heli eristumine toimub vastavalt sellele, millised neuronid siis parasjagu
2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab võnkuma. Keskkõrvas olevad kuulmeluukesed suunavad helivõnked sisekõrva, kus karvarakkude abil tekitatakse närviimpulsid, mis liiguvad kuulmisnärvi kaudu ajutüvesse ja edasi juhteteede abil oimusagara kuulmiskeskusesse. Nii kuuleme helisid ja kõnet. Kuulmiselundiks on kõrv, millel eristatakse: väliskõrva, keskkõrva, sisekõrva.Väliskõrv koosneb kõrvalestast ja oimuluuse minevast kuulmekäigust. Kuulmekäigu pikkuseks on umbes 3 cm. Seal paiknevad kõrvavaigunäärmed ja vahel ka karvad . • Kõrvalesta ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku
teoks, siin toimub helihelivõngete muundamine närviimpulssideks. Kuulmisnärvi mööda liiguvad närviimpulsid peaajus oimusagarani, kus asub kuulmiskeskus. Kuulmisanalüsaator koosneb: 1. Väliskõrvast 2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab võnkuma. Keskkõrvas olevad kuulmeluukesed suunavad helivõnked sisekõrva, kus karvarakkude abil tekitatakse närviimpulsid, mis liiguvad kuulmisnärvi kaudu ajutüvesse ja edasi juhteteede abil oimusagara kuulmiskeskusesse. Nii kuuleme helisid ja kõnet. Kuulmiselundiks on kõrv, millel eristatakse: väliskõrva, keskkõrva, sisekõrva. Väliskõrv koosneb kõrvalestast ja oimuluuse minevast kuulmekäigust. Kuulmekäigu pikkuseks on umbes 3 cm. Seal paiknevad kõrvavaigunäärmed ja vahel ka karvad . Kõrvalesta ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku
Kokkupuude töömüraga võib kahjustada töötajate tervist. Kõige paremini teatakse, et töömüra kahjustab kuulmist seda probleemi täheldati vaskseppadel juba 1731. aastal. Kuid see võib ka süvendada stressi ja suurendada õnnetusjuhtumite ohtu. Käesolevas teabelehes kirjeldatakse töökoha müra mõju. Kuulmiskahjustused Kuulmiskahjustused võivad tuleneda heli sisekõrva edastamise mehaanilisest blokeerimisest (konduktiivne kuulmiskahjustus)või sisekõrva teo karvarakkude kahjustusest (sensorineuraalne kuulmiskahjustus). Harva võivad kuulmiskahjustust põhjustada ka kuulmistaju keskse töötlemise häired (kui on kahjustatud aju kuulmiskeskused). Mürast põhjustatud kuulmiskahjustused Mürast põhjustatud kuulmiskahjustus (NIHL) on Euroopas kõige levinum kutsehaigus, mis moodustab ligikaudu kolmandiku kõigist tööga seotud haigustest; sellele järgnevad nahahaigused ja hingamisteede haigused
Aisting on sõlmimata taju omadus ehk kvaal (taju aatom) Taju on sõlmitud representatsioon ehk taju molekul Tajumulje on teadvustatud ja terviklik representatsioon Kuidas kulgeb taju protsess kuulmises, haistmises, maitsmises ja kehameeltes? Kuulmises heli- proksimaalne stiimul (laine amplituud, sagedus, struktuur, ajaline erinevus), millele vastab aisting (valjus, kõrgus, tämber, suund)- transduktsioon ja kodeerimine-teo basilaarmembraani karvarakkude liikumine ja selle kaks koodi: > 500Hz - membraani deformeerumise asukoht (mida lähemal ovaalaknale, seda kõrgem) < 5000Hz - retseptorrakkude laenglemissagedus. 500 5000 Hz toimivad mõlemad Maitsmises proksimaalne stiimul-happed (aisting hapu), naatrium (aisting soolane), mürgised ained (kibe), suhkrud jt (magus), teatud aminihapped (hõrk)- transduktsioon- retseptorrakud (5 tüüpi, 10 000tk) keele maitsenäsades, maitseelamus sõltuvuses ka lõhnast,
soojendamine, niisutamine ja puhastamine. 2. Kõrva anatoomia ja füsioloogia Kuulmisanalüsaator koosneb: 1. Väliskõrvast 2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab võnkuma. Keskkõrvas olevad kuulmeluukesed suunavad helivõnked sisekõrva, kus karvarakkude abil tekitatakse närviimpulsid, mis liiguvad kuulmisnärvi kaudu ajutüvesse ja edasi juhteteede abil oimusagara kuulmiskeskusesse. Nii kuuleme helisid ja kõnet. Kuulmiselundiks on kõrv, millel eristatakse: väliskõrva, keskkõrva, sisekõrva. Väliskõrv koosneb kõrvalestast ja oimuluuse minevast kuulmekäigust. Kuulmekäigu pikkuseks on
soojendamine, niisutamine ja puhastamine. 2. Kõrva anatoomia ja füsioloogia Kuulmisanalüsaator koosneb: 1. Väliskõrvast 2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise kuulmekäigu kaudu trummikilele, mis hakkab võnkuma. Keskkõrvas olevad kuulmeluukesed suunavad helivõnked sisekõrva, kus karvarakkude abil tekitatakse närviimpulsid, mis liiguvad kuulmisnärvi kaudu ajutüvesse ja edasi juhteteede abil oimusagara kuulmiskeskusesse. Nii kuuleme helisid ja kõnet. Kuulmiselundiks on kõrv, millel eristatakse: väliskõrva, keskkõrva, sisekõrva. Väliskõrv koosneb kõrvalestast ja oimuluuse minevast kuulmekäigust. Kuulmekäigu pikkuseks on umbes 3 cm. Seal paiknevad kõrvavaigunäärmed ja vahel ka karvad . Kõrvalesta ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku
Ülesanded: mehhaanilise võnkumise muundamine närviimplussideks, sageduskomponentide analüüs basilaarmembraanil. Tigu: koosneb kahest osast (ülemine ehk esikuastrik ja alumina ehk trummiastrik), suur, luine ja spiraaljas elund. Basilaarmembraan: kulgeb mööda trummiastriku siseseina. Peenemas otsas toimub kõrgete sageduste analüüs, jämedamas otsas analüüsitakse madalamad sagedused. Corti elund: on meie kuulmissüsteemi tüvi, asub basilaarmembraanil. Karvarakkude deformatsioonist tekivad närviimplusid, mis saadetakse kuulmisnärvi abil ajju. 52. Kuidas me tajume helikõrgust ja selle muutumist? Alla 1000 Hz jäävaid helisid tajume lineaarselt, üle 100 Hz jäävaid helisid tajume logaritmiliselt. Erinevatele kriitilistele ribadele sattuvad sagedused on tajus tugevalt eristatud. Erinevatesse sageduspiirkondadesse kuuluvad sageduskomponendid määravad tajus heli valjuse, kõrguse ning selle spektri. 53
liimumisteed, elektrilöögioht, põleng ja plahvatus, masinad ja seadmed, loomad, soojus ja külmus, surveanumad ja seadme surve all olevad osad, töötamine kõrgustes ja kaeveööd. Müra on korrapäratu sageduse ja amplituudiga soovimatu heli. Mürakahjustus võib tekkida väga tugeva heliimpulsi toimel- akustiline traume – näiteks plahvatus, helitugevus ületab 140dB, kestab sageli vähem kui 0,2 sekundit.Pikaaegse püsiva või muutuva tasemega ülenormatiivne müra tekitab karvarakkude ainevahetuse häireid, rakud degenereeruvad ja asenduvad sidekoega. Kutsehaigusena võib diagnoosida nii osalist kuulmislangust kui kurdistumist müra tagajärjel. Vibratsioon on jäikade kehade mehaaniline võnkumine. Vibratsiooni liigitataks eiseloomu ja mõju järgi. Üldvibratsioon on mehaaniline võnkumine, mis kandub üle tööttaja kehale. Töötaja üldvibratsiooniga päevase kokkupuute piirnorm on 1,15 m/s2. Kohtvibratsioon on mehaaniline võnkumine, mis kandub üe töötaja kätele
kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid Müra on heli, mis koosneb suurest hulgast erineva kõrgusega ja tugevusega lihtsatest toonidest ning avaldab häirivat või tervistkahjustavat mõju organismile. Müra tugevust mõõdetakse detsibellides. Müra päevase kokkupuutetaseme piirnorm on 85 dB(A), meetmete rakendusväärtus 80 dB(A).Pikaaegse püsiva või muutuva tasemega ülenormatiivne müra tekitab karvarakkude ainevahetuse häireid, rakud degenereeruvad ja asenduvad sidekoega. Kutsehaigusena võib diagnoosida nii osalist kuulmislangust kui kurdistumist müra tagajärjel. Vibratsioon on masinates, mehhanismides, konstruktsioonides jm. toimuv mehhaaniline võnkumine. Vibratsiooni liigitataks eiseloomu ja mõju järgi. Üldvibratsioon on mehaaniline võnkumine, mis kandub üle tööttaja kehale. Töötaja üldvibratsiooniga päevase kokkupuute piirnorm on 1,15 m/s2. Kohtvibratsioon on
retseporrakkudest e KARVRAKKUDEST. TASAKAALUELUND e vestibulaaraparaat 5 Kuidas tekib heli? HELILAINED ---> välimise kuulmekäigu kaudu---> TRUMMIKILENI---> panevad ta võnkuma ---> VÕNKED---> kuulmeluukesteahela ja esikuakna kaudu ---> SPIRAALELUNDILE---> retseptoosete rakkude karvakeste hõõrdumine vastu nende kohal olevat KATTELESTET. Need karvarakkude MEHHAANILISED ÄRRITUSED transformeeritakse NÄRVIIMPULSIKS. SPIRAALELUNDIST---> närviimpulsid---> TEONÄRVI (VIII esiku-teonärv N.VESTIBULOCOCHLEARIS) ja akustiliste juhteteede kaudu suuraju poolkerade koorde ---> tekivad KUULMISAISTINGUD! Mis on Corti organ? ● Spiraalelund, mis koosneb heliärritusi vastuvõtvatest retseptoorsetest rakkudest ehk KARVRAKKUDEST. Millede kaudu juhitakse õhk ninaneelust trummiõõnde ja miks?
liikumisele reageerivale organile ka nägemise ja süvatundlikkuse abil. Tasakaalutaju organid esik ja labürint paiknevad sisekõrvas. Sissejuhatus psühholoogiasse 26 Poolringkanalid: nurkkiirendus ja selle suund Pea liikumine nurkkiirendusega endolümfi (vedelik poolringkanalites) liikumine liikumise tasandil olevas kanalis ampulli (laiend poolringkanali otsas) harja asendi muutus vestibulaarsete karvarakkude aktiveerumine. Karvarakud reageerivad erinevalt sõltuvalt liikumise suunast Vestibulum (utriculum ja sacculum e. mõik ja kotike): pea asend ruumis, lineaarne kiirendus ja selle suund Pea asendi muutumisel ruumis, või lineaarsel kiirendusel, liiguvad otoliidid (kaltsium-karbonaadi kristallid) koos zelatiinitaolise materjaliga mõjutades nii karvarakke, need aktiveeruvad tasakaalunärv Oma asendi tõttu reageerib kotike rohkem vertikaalsele
süvatundlikkuse abil. Tasakaaluaistingu organid:paiknevad sisekõrvas: *labürint(nurkkiirendus) *esik(pea asend ruumis, lineaarkiirendus) Labürindi poolringkanalid: nurkkiirendus ja selle suund: Pea liikumine nurkkiirendusega endolümfi (vedelik poolringkanalites) liikumine liikumise tasandil olevas kanalis ampulli (laiend poolringkanali otsas) harja asendi muutus vestibulaarsete karvarakkude aktiveerumine. Karvarakud reageerivad erinevalt sõltuvalt liikumise suunast. Vestibulum (utriculum ja sacculum e. mõik ja kotike): pea asend ruumis, lineaarne kiirendus ja selle suund: Pea asendi muutumisel ruumis, või lineaarsel kiirendusel, liiguvad otoliidid (CaCO3 kristallid) koos zelatiinitaolise materjaliga mõjutavad karvarakke, mis aktiveeruvad tasakaalunärv. Asendi tõttu reageerib kotike vertikaalsele ja mõik horisontaalsele kiirendusele
Nemad võtavad vastu erutusi pea asendi liikumisest. Registreerib ringliikumist. Ampullide ja ümar- ning ovaalkotikeste sisepinnal on piirkonnad, kus paiknevad tasakaalu retseptoorsed rakud. Harjad ja tähnid sisaldavad retseptoorseid karvarakke ja tugirakke. Keha liikumise suuna ja kiiruse muutumine põhjustab nii harjadel zeleetaolise aine kui ka tähnidel sültja massi nihkumise, mis omakorda kutsub esile nendes paiknevate retseptoorsete karvarakkude erutuse. Erutus kantakse edasi tasakaalunärvi kiududele. želeekuppel 178. Silmamuna ehitus: tagakamber 179. Kirjeldage valguskiire teed silmas jõudmaks nägemisretseptoriteni: Valguskiir läbib esmalt sarvkesta, seejärel eeskambri. Lääts murrab läbi pupilli silma klaaskehasse jõudnud valguskiiri nii, et vaadeldava eseme pööratud kujutis projekteerub täpselt võrkkestale
närviimpulssideks. Tasakaalu tajume lisaks erilisele gavitatsioonile ja liikumisele reageerivale organile ka nägemise ja süvatundlikkuse abil. Tasukaalutaju organid-esik ja labürint-paiknevad sisekõrvas. Labürindi poolringkanalid: nurkkiirendus ja selle suund: pea liikumine nurkkiirendusega- endolümfi(vedelik poolringkanalites) liikumine liikumise tasandil olevas kanalis- ampulli( laiend poolringkanali otsas) harja asendi muutus-vestibulaarsete karvarakkude aktiveerumine. Karvarakud reageerivad erinevalt sõltuvalt liikumise suunas. Vestibulum (mõik ja kotike): pea asend ruumis, lineaarne kiirendus ja selle suund)Pea asendi muutumisel v lineaarsel kiirendusel liiguvad otoliidid(kaltsium.karbonaadi kristallid) koos zelatinitaolise materjaliga- mõjutades nii karvarakke, need aktiveeruvad-tasakaalunärv. Karvarakke on tasakaaluelundis kahte tüüpi, mõlemad rakutüübid saavad ajutüvest sisendi, millega reguleeritakse retseptori tundlikkust
lineaar- kiirendus) – paiknevad sisekõrvas. 63 Labürindi poolringkanalid: nurkkiirendus ja selle suund: Pea liikumine nurkkiirendusega endolümfi (vedelik poolringkanalites) liikumine liikumise tasandil olevas kanalis ampulli (laiend poolringkanali otsas) harja asendi muutus vestibulaarsete karvarakkude aktiveerumine. Karvarakud reageerivad erinevalt sõltuvalt liikumise suunast 64 Vestibulum (utriculum ja sacculum e. mõik ja kotike): pea asend ruumis, lineaarne kiirendus ja selle suund: Pea asendi muutumisel ruumis, või
Registreerib ringliikumist. 82 Ampullide ja ümar- ning ovaalkotikeste sisepinnal on piirkonnad, kus paiknevad tasakaalu retseptoorsed rakud. Harjad ja tähnid sisaldavad retseptoorseid karvarakke ja tugirakke. Keha liikumise suuna ja kiiruse muutumine põhjustab nii harjadel zeleetaolise aine kui ka tähnidel sültja massi nihkumise, mis omakorda kutsub esile nendes paiknevate retseptoorsete karvarakkude erutuse. Erutus kantakse edasi tasakaalunärvi kiududele.Tsentraalne osa-väikeaju ussis ja koores. 159) Silmamuna ehitus?(joonis) 83 159)Kirjeldage valguskiirte teed silmas jõudmaks nägemisretseptoriteni 1.sarvkest-2.eeskamber-3.pupill-4.lääts-5.klaaskeha-6.võrkkest 180)Kuidas toimub silma läätse kuju muutumine? 160) Silma abiseadeldised? RIPSMED kaitsevad silmamuna
Nemad võtavad vastu erutusi pea asendi liikumisest. Registreerib ringliikumist. Ampullide ja ümar- ning ovaalkotikeste sisepinnal on piirkonnad, kus paiknevad tasakaalu retseptoorsed rakud. Harjad ja tähnid sisaldavad retseptoorseid karvarakke ja tugirakke. Keha liikumise suuna ja kiiruse muutumine põhjustab nii harjadel zeleetaolise aine kui ka tähnidel sültja massi nihkumise, mis omakorda kutsub esile nendes paiknevate retseptoorsete karvarakkude erutuse. Erutus kantakse edasi tasakaalunärvi kiududele.Tsentraalne osa-väikeaju ussis ja koores. 82 159) Silmamuna ehitus?(joonis) 83 159)Kirjeldage valguskiirte teed silmas jõudmaks nägemisretseptoriteni 1.sarvkest-2.eeskamber-3.pupill-4.lääts-5.klaaskeha-6.võrkkest 180)Kuidas toimub silma läätse kuju muutumine? 160) Silma abiseadeldised?
rakkudest ja kahest tunnelist (sisemine ja välimine) Corti organis eristame meelerakke ja nelja liiki tugirakke Olulisemad rakud on sisemised ja välimised karvarakud – paiknevad falangirakkudeks nimetatavate tugirakkude peal Vestibulaarhuulelt ulatub Corti organi kohale suht jäik kattemembraan Helivõngete jõudmisel sisekõrva surutakse karvarakkude stereotsiiliad vastu kattemembraani, mis põhjustab nende asendi muutumise käivitab karvarakkudes protsessi, mis viib lõppkokkuvõttes kuulmisaistingu tekkele SEEDEORGANITE ÜLDINE ISELOOMUSTUS. KESTAD, KIHID. PINNAEHITUS, EPITEEL, NÄÄRMED. Seedetrakt koosneb seedekanalist ja sellega seotud organitest – suuõõnes paiknevad organid, kõhunääre, maks ja sapipõis
Nemad võtavad vastu erutusi pea asendi liikumisest. Registreerib ringliikumist. Ampullide ja ümar- ning ovaalkotikeste sisepinnal on piirkonnad, kus paiknevad tasakaalu retseptoorsed rakud. Harjad ja tähnid sisaldavad retseptoorseid karvarakke ja tugirakke. Keha liikumise suuna ja kiiruse muutumine põhjustab nii harjadel zeleetaolise aine kui ka tähnidel sültja massi nihkumise, mis omakorda kutsub esile nendes paiknevate retseptoorsete karvarakkude erutuse. Erutus kantakse edasi tasakaalunärvi kiududele. 81 159) Silmamuna ehitus? 160) Silma abiseadeldised? RIPSMED kaitsevad silmamuna SILMALAUD kaitsevad ja niisutavad silmamuna KULMUD takistavad laubalt higi silma valgumist LIHASED (6 vöötlihast) aitavad suunata silmamuna 82
TEOJUHA. Trummiastrik ja esikuastrik on omavahel ühendatud teomulgu kaudu. Esikuastrikku ja trummiastrikku täidab PERILÜMF.- sarnaneb rakuvälisvedelikuga, palju Na+. TEOJUHA täidab ENDOLÜMF, kus on palju K+ TEOJUHAS on CORTI organ (teojuha ja trummiastriku vahel), mis asub basilaarmembraanil ning on kaetud kattemembraaniga, Corti organis asuvadki karvarakud. Kui kattemembraan liigub vedeliku liikumise tõttu, liiguvad ka karvarakkude karvakesed, mis on omavahel ühendatud proteiinisildadega, mis avavad ja sulgevad ioonkanaleid ja sellega muudavad membraanipotentsiaali. Kui karvakesed painudvad ühes suunas, Maali-Liina, jaanuar 2012 avanevad kanalid, katioonid tulevad rakku , neurotransmitterit vabaneb ning tekib AP närvirakkudes.
vastassuunas liikuma ümarakna membraani. ·Samas rütmis võngub üles ja alla ka "endolümfitoru"koos basillaarmembraan. ·Mida madalamad on vastuvõetud helid, seda enam teotipu lähedal tekib võnke ampletuudi maksimum (resonants). Kõrgemate helide korral paikneb maksimum ovaalaknale lähedal. ·Basilaarmembraanil asuvate karvarakkude jätked (pikkus 4...5m) kontakteeruvad võnkumisel kattemembraaniga. Seega, teatud kõrgusega helile reageerivad kindlad rakud. ·Neis tekib sensori potentsiaal, mis kutsub teonärvis aktsioonipotentsiaalidejada. ·Erutus kulgeb läbi spiraalganglioni teonärvi, mis esikuteonärvi(VIII peaajunärvi) koosseisus viib signaaliteonärvi selgmise ja kõhtmise tuumani. TASAKAALUMEEL
põhi- ja ülemtoonideks. Inimese kuulmissüsteem on suuteline lihthelides korraga eristama kuni seitset lihtheli. Nagu öeldud, kujundavad liitheli põhi- ja ülemtoonid kuuldava heli tämbri ehk värvingu. Kui omavahel liituvad mittesinusoidaalsed võnkumised, on tulemuseks mittesinusoidaalsed liitunud helilained, mida subjektiivselt tajutakse mürana. Kuulmise kohateooria Hermann von Helmholz (1821 - 1894) ja Georg von Bekesy (1899 - 1972): Kõrged sagedused tuvastatakse basilaarmembraani karvarakkude poolt ovaalakna juures, madalad teo tipu lähedal. Kohateooria ei suuda seletada alla 500 Hz sageduse helina tunnetamise mehhanismi, seletatav on aistingute tekke võimalikkus sageduste vahemikus 500 20000 Hz. © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 24 Kuulmise sagedusteooria W. Rutherford (1886): Madalamatel sagedustel (kuni 1000 Hz) võngub
annaabi.ee 
