Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kartograafiline generaliseerimine Referaat Koostajad: … Juhendaja: … Tartu 2015 Sisukord Table of Contents Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Generaliseerimine ja selle kasulikus........................................................................................... 4
Eesti kartograafiline süsteem Eesti kartograafia oli enne II maailmasõda võrdne teiste Euroopa riikidega.1940.a likvideeriti Eesti kartograafiateenistus Nõukogude võimu poolt. Nõukogude võimu ajal tehtud kaardid olid venekeelsed ja salastatud, avalikuks kasutamiseks väljaantud kaardid olid aga moonutatud. Eesti taasiseseisvumisega moodustati 1990.a Maa-amet ning selles geodeesia ja kartograafia osakonnad. Alates 1992.a on lõpetatud Eesti territooriumi kaartide ja geodeetiliste andmete salastamine. Eestis kasutusel olevad kartograafilised projektsioonid Eestis on praegu kasutusel kaks kartograafilist projektsiooni: - Transversaalne Mercatori projektsioon (TM-BALTI) kogu Baltikumi jaoks telgmeridiaaniga 24°ellipsoidil GRS-80. Selles projektsioonis on välja antud Eesti Baaskaart - Lamberti konformne kooniline projektsioon (L-EST) telgmeridiaaniga 24°ellipsoidil GRS-80, mida kasutatakse Eesti Põhikaardi j...
Kahte punki maakeral läbib ainult üks ortodroom. Nõuded merekaartidele 1 Pidev graafiline arvestus laeva liikumise kohta eeldab laeva tee ja orientiiride suurendada pidevat märkimist merekaardile.Nende toimingute lihtsustamiseks ja kiireks kontrolliks peab merekaart vastama järgmistele põhinõuetele : Kursijoon (loksodroom) peab olema sirge.Selleks peavad meridiaanid olema: - sirged - omavahel rööpsed - risti sirgete paralleelidega Kartograafiline projektsioon peab olema võrdnurkne , st nurgad kaardil peavad võrduma nurkadega looduses. Nõuded merekaardile 2 Kartograafiline Projektsioon peab olema võrdnurkne , st nurgad kaardil peavad võrduma nurkadega looduses. See lihtsustab looduses mõõdetud peilingute ja nurkade kandmist kaardile. Kaldajoonte ja saarte konfiguratsioon kaardil vastab nende konfiguratsioonile looduses. See teeb laeva asukoha äratundmise hõlpsamaks. Merkaatori projektsioon 2
Kiviminte porsumine murenemine vee, hapniku, CO2 või biokeemilisel mõjul. Tähtsad mullas toimuvad protsessid: 1. Orgaanilise aine akumulatsioon, nt kamardumine 2. Mineraalse aine akumulatsioon, nt küllastumine 3. Väljauhtumisega seotud, nt leetumine 4. Liigniiskus, nt gleistumine Erinevad lähenemisviisid maastikele: Loodusgeograafiline · Kõige vanem · Keskendub aset leidvatele protsessidele · Kasutatakse kartograafiline meetod, kompleksprofiil Maastikuökoloogiline · Maastikukomponentide omavaheline analüüsimine · Kasutatakse kartograafiline meetod, kompleksprofiil, modelleerimine Kultuurilooline · Oluline ajaloolis-kultuuriline taust · Taastatakse maastikke vanal kujul · Lisaks eelnevatele meetoditele kasutatakse arhiivimaterjalide uurimist, arheoloogilise meetodeid jne Sotsiaalmajanduslik · Inimese ja looduse vastastikune koostoime
Intress ehk intressimäär- Panka hoiustatud või välja laenatud rahalt teenitav tuli, mille suurust väljendatakse protsentides. Investeering- Pikaajalise kasusaamise eesmärgil tehtav rahapaigutus. Kapital- tootmisse paigutatud ehk investeeritud raha, millest saadakse tulu. Kartograafiline uurimismeetod- Uurimismeetod, mis põhineb geograafilise kaardi kasutamisele. Kartogramm- Mingi nähtuste leviku või ulatuse näitlik iseloomustamine geograafilisel kaardil (viirutus, punktid, värvitoonid) Kartodiagramm- Geograafilisele kaardile kantud arvjoonis, mis on paigutatud iseloomustava nähtuse konkreetsesse asukohta. Keelkond- Ühest algkeelest kujunenud keelte kogum, nt indo-euroopa keeles, soome-ugri keeled. Keemiatööstus- Tööstusharu, mis toodab mitmesuguseid keemilisi
· Õige 3. Rändkaupmehe ülesanne: · Tegeleb teekonna optimeerimisega · Eeldab topoloogiliselt korrastatud andmestikku 4. Geomeetrilised primitiivid on (seonduvad): · Nähtuste kajastamine dimensionaalsusest lähtuvate kujutusviiside kaudu · Maailma nägemine punktide, joonte ja pindadena 5. Seadke loogilisimasse vastavusse erinevaid vaatenurki geoinformaatikale iseloomustavad omadused: · Kartograafiline suutlikkus käsitleda korraga nii raster- kui vektorkujul andmeid · Andmebaasiline suutlikkus asukohaga siduda ulatuslikke tärkandmete mahte · Analüütiline võimalus teha ruumiandmetest mõistlikke järeldusi 6. Seadke loogilisimasse vastavusse nõuded/ootused GIS-ile vastavalt vaatenurgale: · Hea projektsiooniteisendus suutlikkus kartograafiline · Lihtne seostumine andmehaldustarkvaradega andmebaasiline
· Õige 3. Rändkaupmehe ülesanne: · Tegeleb teekonna optimeerimisega · Eeldab topoloogiliselt korrastatud andmestikku 4. Geomeetrilised primitiivid on (seonduvad): · Nähtuste kajastamine dimensionaalsusest lähtuvate kujutusviiside kaudu · Maailma nägemine punktide, joonte ja pindadena 5. Seadke loogilisimasse vastavusse erinevaid vaatenurki geoinformaatikale iseloomustavad omadused: · Kartograafiline suutlikkus käsitleda korraga nii raster- kui vektorkujul andmeid · Andmebaasiline suutlikkus asukohaga siduda ulatuslikke tärkandmete mahte · Analüütiline võimalus teha ruumiandmetest mõistlikke järeldusi 6. Seadke loogilisimasse vastavusse nõuded/ootused GIS-ile vastavalt vaatenurgale: · Hea projektsiooniteisendus suutlikkus kartograafiline · Lihtne seostumine andmehaldustarkvaradega andmebaasiline
GIS Teemakaardid 2009 GEOINFOSÜSTEEM Automatiseeritud süsteem geograafilise ruumiga seotud andmete kogumiseks, haldamiseks, säilitamiseks, päringute tegemiseks, analüüsiks ja esituseks. Vaatenurgast GIS-ile sõltub, milliseid võimalusi tema juures oluliseks peetakse Kartograafiline vaatenurk - kaardid Andmebaasilik vaatenurk andmestruktuur- ja baasid Analüütiline vaatenurk ruumiline analüüs TEEMAKAARDID · Kaart maapinna või muu taevakeha üldistatud ja leppemärkidega seletatud matemaatiliselt määratletud vähendatud kujutis. · Kaardiga on keerulist geograafilist sõnumit lihtsam edasi anda kui sõnade või tabelite abil. · Õnnestunud ja kvaliteetne kaart on ise sõnumi kandja ning vajab väga vähe teksti sõnumi
Kooniline projektsioon Silindriline projektsioon 2. Kuidas on omavahel seotud ühtlase heksagonaalse jaotusega esinduspunktidest moodustuv tessolatsioon, millise kujuga on Thiessani polügoonid nende esinduspunktide ümber . Iseloomustage selle võre geomeetriat. Esinduspunktide ümber on kuusnurksed võred, mis on üksteisega külgnevuses. 3. Iseloomustage lühidalt erinevaid vaatenurki geoinformaatikale, iseloomustage nende nõudeid/ootusi GIS-le. Kartograafiline vaatenurk - Kartograaf ootab GISilt järgmist: suudab näidata raster ja vektorkujul kaarte, oskab valmistada trükifaile kõrge eraldusvõimega filmiplotteritele, saab hakkama väga suurte andmemahtudega, kvaliteetseid fonte jne. Andmebaasiline vaatenurk - GISile peab olulisimaks andmebaasistruktuuri ning funktsioone, millega andmeid andmebaasist kätte saab. Tähtis on ka ruumiliste andmete integratsioon alfanumeerilistega, sageli on/oli tegu nn tavalise andmebaasi
* seob need omavahel ühtseks tervikuks. Ainete migratsiooni looduses raske jälgida. Looduses omad "arhiivid". Olulist informatsiooni annavad mullaprofiilid. Eriti olulised nõgudes akumuleerunud ained. Sood ja soosetted. Loodusgeograafiline lähenemisviis: keskendub peamiselt maastikes aset leidvatele protsessidele geokeemilised aineringed, energiaringed, mulla areng jms. Kasutatavad meetodid: ·kartograafiline meetod (võrdlev analüüs) ·kompleksprofiilmeetod ·jm Maastikuökoloogiline lähenemisviis: ·keskendub maastikukomponentide omavahelisele analüüsile Kasutatavad meetodid: ·kartograafiline meetod (võrdlev analüüs) ·kompleksprofiilmeetod ·modelleerimine ·jm Kultuurilooline lähenemisviis:
Mõõtkava all mõistetakse plaanil või kaardil oleva joonepikkuse suhet vastava maastikujoone horisontaalprojektsiooni pikkusesse. Mõõtkava väljendatakse arvmõõtkavana , selgitava mõõtkavana ning graafiliselt joon- ja põikmõõtkavana. 13. Nimeta punkti asukoha määramise viise. Ristjoonteviis, polaarviis, nurklõigete viis, joonlõigete viis. 14. Nimeta kartograafilisi projektsioone ja nende asetus maakera suhtes. Kartograafiline projektsioon on maaellipsoidi pinna tasandil matemaatiliselt väljendatud kujutamise viis. Topograafiliste kaartide ja plaanide koostamisel kasutatakse projektsiooni abipinnana tavaliselt: Tasandit, Silindrit, Koonust. Tasand - paralleelne ekvaatoriga. Projektsiooni tsenter asub maakera keskpunktis. Puudutab maakera põhjapoolusel. Silinder - levinud püst- ja põiksilindriline projektsioon. Püstsilindrilise projektsioomi juhul ühtib silindri telg maakera pöörlamisteljega
1.Selgita kartograafilise proektsiooni mõistet. Kaardiprojektsioon (kartograafiline projektsioon) on moodus, millega sfääriline pind esitatakse tasapinnal (kahemõõtmelisel pinnal). Ellipsoidi või safari kujutamisel tasandil vastab igale ellipsoidi või safari punktile A punkt A’ kartograafilises proektsioonis. 1) Ellipsoidi (sfaari) mingi punkti koordinaatide (φ,Λ) lõpmata väikesel muutusel peavad ka proektsiooni vastava punkti koordinaatid (x,y) saama lõpmata väikesed muutused
9. Mis on kaardi esitusmudel, milleks on teda vaja? a. Kujutab endast leppemärkide süsteemi. b. Valitakse andmemudeli alamhulk ning moodustatakse selle visuaalselt tajutav kujutis. Annab edasi leppemärkide suuruse ja värvuse. Kaardi legend. Kaardikirjad. 10. Millist koosneb kaardi kompositsioon? a. Kaardi kompositsioon koosneb kaardiväljast (kaardisisu ehk informatsioon, mis kaardilt saadakse ja kartograafiline kujutis ehk leppemärkide süsteem), matemaatilisest alusest (kaardivõrk, mõõtkava, projektsiooni info, magnetiline deklinatsioon, kaardi nomenklatuur jne), abistavatest osunditest (kaardi legend, kartogrammid/diagrammid, tabelid/graafikud, marginaalkirjad/juriidilised osundid) ja lisainfost (lisakaardid, profiilid, pildid, tekstid). 11. Milliste tunnuste alusel kaarte klassifitseeritakse? a
o Mõõdavad ruumiliste (geograafiliste) nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte; o Esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või andmebaasina, toomaks välja ruumilisi seoseid, teemasid tervikud; o Transformeerivad esitusi, sobitades neid muude tervikute ja seostega; o Opereerivad nende esitustega, tekitamaks uusi (mõõtmis)tulemusi ja leidmaks uusi seoseid, sulandades erinevaid andmeallikaid. Vaatenurgad · Kartograafiline rõhutab kaarti kui GISi peamist komponenti.Andmed tulevad kaardilt ning tulemused väljastatkse kaardile. Suurt rõhku pannakse väljundi graafilisele ja kartograafilisele kvaliteedile. Kasutavad kartograafid ja planeerijad. · Kartigraaf ootab GISilt: raster- ja vektrokujul kaarte, trükifaile kõrge eraldusvõimega filmiplotteritele, kvaliteetseid fonte, oskust muuta andmete projektsiooni.Korralik andmebaasiside pole oluline.
6. Mis on kaardi esitusmudel, milleks on teda vaja? MILLISEID leppemärke kasutada? Kujutab endas leppemärkide süsteemi. Valitakse andmemudeli alamhulk ning moodustatakse selle visuaalselt tajutav kujutis. Annab edasi leppemärkide suuruse ja värvuse kaardilegend. Kaardikirjad. Kaardi legend on esitusmudel. 7. Mis on kaardi kvaliteedimudel, milleks on teda vaja? 8. Millest koosneb kaardi kompositsioon? Kaardiväli(kaardisisu e informatsiooni, mis kaardilt saadakse; kartograafiline kujutis e. LM süsteem) Matemaatiline alus(kaardivõrk koos kaardiraamiga; mõõtkava; projetsiooni info; magnetiline deklinatsioon(sõjaväe ja topo kaartidel); kaardi nomenklatuur jne) Abistavad osundid(kaardi legend; kartogrammid ja diagrammid; tabelid ja graafikud; marginaalkirjad ja juriidilised osundid) Lisainfo(lisakaardid;prifiilid;pildid;tekstid) Kaardi kompositsioon- kuidas komponendid omavahel paiknevad (komp. Paiknemine, fookus, tasakaal) 9
Tõelist päikeseaega nim ka kohalikuks ajaks. -Pööripäev on ööpäev, millele langeb päikeseseisak ehk solstiitsium või võrdpäevsus ehk ekvinoks. Kevadine pööripäev 20. või 21. märtsi paiku. Suvine pööripäev 20. või 21. juuni paiku. Sügisene pööripäev 22. või 23. septembri paiku. Talvine pööripäev 21. või 22. detsembri paiku . 7. Mis on Foucalt'i pendel ning mida see demonstreerib? 8. Maa kaardistamise probleemid. Kartograafiline projektsioon, selle põhilised tüübid. Moonutused kaartidel. Kaartide jaotus mastaabi, sisu ja kasutusotstarbe järgi. -Kartograafiline projektsioon kujutab endast matemaatiliselt korrektset võtete süsteemi, mille abil kantakse kumera pöördellipsoidi pinnalt geograafilised koordinaadid tasapinnale. Abivahendina kasutatakse mitmesuguseid geomeetrilisi kujundeid, sagedamini koonust ja tasapinda.
jagam süst. Mõõtkavad: *ArvM * JoonM M aluseks valitakse selline arv cm, millele vastaks ümmargune arv m looduses. * Põikjooneline M põikjoonelise M kõrguse ühele jaotisele vastab 1/100 aluse jaotisest. Mõõtkava täpsuseks nim joone pikkust looduses, mis vastab 0,1mm-ga plaanil 1:500 5cm. M täpsuse kahekordset väärtust nim äärmiseks veaks. Topograafiline kaart maapinna füüsilisi omadusi peegeldav suuremõõtkavaline kaart. Kartograafiline e. kaardiprojektsioon on maaellipsoidi pinna tasandil matemaatiliselt väljendatud kujtamise viis. Projektsioonide liigitamine:1) horisontaalpinna abil horisontaalprojektsioon. 2) silindri või koonuse abil: *silindriline *põiksilindriline *püstsilindriline *kooniline. 3) projekteerivate kiirte abil: *paralleelproj.- projekteerivad kiired on paralleelsed *tsentraalproj. - silmapunkt asub tasapinna keskel *stereograafiline proj
[http://en.wikipedia.org/wiki/Atlante_Internazionale_del_Touring_Club_Italiano] (13.10.2009) Pergamon World Atlas "Pergamon World Atlas" algselt valmis Poola sõjaväe topograafilise teenistuse poolt ja kirjastati nime all "Swiata" (maailma atlas) aastal 1962. Atlas sisaldas 380 lehekülge kaarte, 10 arvandmeid ja tabeleid ning 150 000 indeksi. Iga kartograafiline kaart on täiendatud teemakaartide ja linnakaartidega. Atlasesse oli lisatud lisakaarte UK ja Canada kohta. [ http://en.wikipedia.org/wiki/Pergamon_World_Atlas] (13.10.2009) 11 Kokkuvõte Sõna atlast kasutatakse kaardikogude kohta ja varasemaid atlaseid ei kutsutud koostamisperioodi järgi vaid kirjastajate nimede järgi. Sõna atlase võttis kasutusele esmakordselt Mercator
Horisontaalnurk ja joone horisontaalporjektsioon Kõrgus-süsteemid Absoluutkõrgus-geoid Elliposidkõrgus Suvaline ehk suhteline Kaardiprojektsioonid Kaardiprojektsioon on selleks, et mittesirgel maal võetud mõõdud saab panna mudelile -on maaellipsoidi(e maakera) pinna tasandil matemaatiliselt väljendatud kujutamise viis Kaardivõrk- kaardile kantud meridiaanide ja paralleelide võrk(kuju, väärtused) Kaardiprojektsioon ehk kartograafiline projektsioon on sfäärilise pinna tasapinnal kujutamise matemaatiline viis Lamberti konformne kooniline projektsioon (L-Est97) Eesti kaart on kujutatud koonuse peale. Koonuse 2 lõikeparalleeli 59°20' ja 58° Kui on vaja leida joone pikkust looduses, tuleb arvestada mõõteteguriga mis tuleb korrutada läbi mõõdetud joonega. Elektrontahhüm.-sse saab sisestada mõõteteguri, mis arvutab ise joone pikkuse looduses. Ümardamine
kartograafia on teinud tõhus edu ja ja olid endast selliste suurte töödega teatanud nagu meridiani kaare mõõtmine (Struve juhtimisel) Laplandiast Dunai jõesuueni ning lääne guberniate kolmeverstanite topograafiliste kaartide koostamine (al. 1846.a.). Aleksanderi II ajal hakati neid lehti müüma ja samal ajal oli välja antud Euroopaliku Venemaa 10-verstaniline kaart. Samuti mõned Aasialiku Venemaa kaardid (Kaukaas, Keskaasia), paljud erikaardid jms. Sellelt ajalt tekkis Venemaal ka kartograafiline erategevus. (. .) 16 Kasutatud kirjanduse loetelu , . 2004. . : . 319 . Saarte hääl- Nullmeridiaani määramisest Ka Kuressaare on olnud geograafiliste pikkuste lugemise algpunktiks. 14.06.2008 [http://www.saartehaal.ee/index.php? content=artiklid&sub=12&artid=7734] (26.10.2011) . - -. [http://antiquariy.ru/history.html?hid=12] (27.10.2011) - - - 30.10.2011 [http://ru
1:10000 mõõtkava täpsuseks on 1,0 m. Millised on situatsioonipunkti asukoha määramise viisid? Polaarnurga ja -kauguse järgi, mõõdistamispunktide järgi. Mida tähendab polaarviis? Teodoliidi abi mõõdetakse horisontaalnurk mõõdistuskäigu külje suunas punktile viiva suunani ja kaugus seisupunktist kuni mõõdistatava punktini. Mida tähendab ristjoonte viis? Kasutatakse tasasel või nõrga reljeefiga avamaastikul. Mis on kartograafilised projektsioonid? Kartograafiline projektsioon (kaardiprojektsioon) on moodus, millega sfääriline pind esitatakse tasapinnal (kahemõõtmelisel pinnal). Millised on kartograafiliste projektsioonide abipinnad? Siirdepinnad - silinder, koonus. Mis on kaart, mis on plaan? Kaart on maapinna, taevakeha pinna või tähistaeva vähendatud, üldistatud ja matemaatiliselt määratletud tasapinnaline kujutis (1:2000; 1:20000). Plaan on mingi teatud maa-ala kujutis, mis saadakse väikeste alade mõõdistamisel,
Maa pind on geomeetria seisukohast väga keeruline ja seda on võimatu ilma moonutusteta kujutada. 2. Selgita geograafilise kaardi mõistet. Milline on selle tähtsamaid alaliike? Lk. 12 Geograafiline kaart on Maa või mingi teise taevakeha pinna vähendatud, üldistatud ja teatud matemaatiliste reeglite kohane kujutis tasandis, mis näitab loodus-, tehis-, ja ühiskondlike nähtuste seisundit, asendit, vajadusel ka arengut leppemärkide abil. Geograafilisel kaardil on oma kartograafiline projektsioon, kartograafilise kujutise metoodika (leppemärgid), kujutavate objektide ja nähtuste valik ja üldistamine. Tähtsamad alaliigid: Topograafiline kaart – universaalne eesmärgiga suure või keskmõõtkavaline kaart, mis kujutab Maa pinda vähendatult ja üldistatult. Topograafiliste kaartide puhul kasutatakse võimalikult väikeste moonutustega projektsioone. ? Topograafiline plaan – piiratud maa-ala kujutis tasandil mingis kartograafilises projektsioonis,
nähtused üksteise suhtes paiknevad. -Maapinna või muu taevakeha üldistatud ja leppemärkidega seletatud matemaatiliselt määratletud vähendatud kujutis. Oluline on rõhutada üldistatuse ja 1eppemärkidega seletatuse nõuet. See tähendab, et igasuguse valikuta, üks-ühele tehtud reaalsuse koopia ei ole veel täisväärtuslik kaart. Plaan - 1) ruumiliste nähtuste kokkuleppeline vähendatud esitus pinnal ortograafilises projektsioonis; 2) maa-ala kartograafiline kujutis suures mõõtkavas, kusjuures on jäetud arvestamata maakera kumerus. Inimene kui asjade mõõt: • Väljasirutatud pöidla ja nimetissõrme otsa kaugus • Väljasirutatud käte laius sõrme otstest sõrme otsteni • Jalalaba pikkus e kukkesammu pikkus Geograafilised koordinaadid on maapealse punkti nurkkoordinaadid: geograafiline pikkus λ ja geograafiline laius φ. Geograafilisi koordinaate määratakse ellipsoidil või geoidil kraadides.
kuhu; ent õhtul oskan peale selle öelda sulle vahemaad kilomeetrites ja kompassi suunad kõigi paikade vahel selles piirkonnas, või siit ükskõik kuhu tervel maal või isegi kõikjale terves laias 4 maailmas." Lisaks tuttavatele hommikustele ülesannetele võib ta nüüd hakkama saada ka keerukate õhtustega. Mõlemad on territoriaalsed ülesanded ühe ja sama piirkonna kohta; ehkki eri tasandeilt. "Õhtune" ehk kartograafiline on keerukam "hommikusest", üksnes kellegi juhtimisest kirikust raudteejaama. Aga mingis olulises mõttes parasiteerib "õhtune" ülesanne "hommiku"-tüüpi ülesannetel, võib öelda, et selle nn sularaha-väärtus, mida esindavad koodsümbolid kaardil, seisneb nimelt nendes põldudes, sildades, teeradades, jõgedes ja jaamades, millega kohalikud elanikud ja külastajad ja isegi maamõõdistajad pole tutvunud mitte kaardiuuringute abil, vaid ambulando.
teisel sajandil Kesk-Euroopa, Läänemere idakalda ja sealhulgas Poola, Leedu, Läti ja võib-olla ka Eesti alade kohta. Muidugi peab mainima, et see ligi 1900 aastat vana kaart on tänapäeva mõistes ebatäpne ja suures osas vale, pikkuskraadide määramine kaardil on vigane ning kõigele lisaks esineb väga palju välja mõeldud geograafilisi objekte. Gustaitise koopiat Ptolemaiose Kesk-Euroopa kaardist, mis on arvatavasti vanim teadaolev kartograafiline pilt Baltikumist, võib näha Leedu Martynas Mazvydasse nimelise Rahvusraamatukogu lituanistika osakonnas. Eesti ja Ptolemaios ,,Geograafias" avaldatud Sarmaatia tabelil (kaardil) esitatud läänepolseim, Vistula jõgi on üle tuhande aasta olnud teada nime järgi Visla. Kaua aega otsiti vasteid Chrononile ja Rubonile Baltikumi lõunakaldal olevate jõgede hulgast. Nüüdseks on kuid mitte lõplikult - Chronon ja Rubon tuvastatud Neemeni ja Väinajõena.
7 GEOINFOSÜSTEEMID Eksamiteemad kaardiraam - kaarti piirav vormikohane joonestik, mille matemaatiliseks tähenduseks on kaardi koordinaatvälja piiramine; vormiliselt kasutatakse kaardiraami ka koordinaatide tähistamiseks. Kartograafiline projektsioon - matemaatiline algoritmide süsteem, mille abil kantakse kumera pöördellipsoidi pinnalt geograafilised koordinaadid tasapinnale. Aluseks on seega ellipsoid, mis määrab ära kõik muu. Hetkel kasutatavad tuntumad ellipsoidid: WGS 84 - World Geodetic System 1984 - sellel tugineb GPS ja kasutatakse üsna laialt (varasemad näiteks NAD27 jm) GRS 80 - Geodetic Reference System 1980 - sellel põhinevad enamus suuremõõtkavalisi Eesti kaarte (viimasest ajast)
7. Mis on kaardi kvaliteedimudel, milleks on teda vaja? Kvaliteedimudel on mudel, mis vastab meie vajadustele ja ootustele. Vajadused ja ootused paigutame 3 küsimuse alla: · Mida me tahame? · Millal me tahame? · Kui palju oleme valmis loovutama? 8. Millest koosneb kaardi kompositsioon? Kaardi kompositsioon koosneb: kaardiväljast (kaardisisu ehk informatsioon, mis kaardilt saadakse ja kartograafiline kujutis ehk leppemärkide süsteem), matemaatilisest alusest (kaardivõrk, mõõtkava, projektsiooni info, magnetiline deklinatsioon, kaardi nomenklatuur jne), abistavatest osunditest (kaardi legend, kartogrammid/diagrammid, tabelid/graafikud, marginaalkirjad/juriidilised osundid) ja lisainfost (lisakaardid, profiilid, pildid, tekstid). Kaardikompositsioon: · kaardikomponentide paiknemisest · fookusest · tasakaalust 9
USAst. 1950ndate aastate Tsehhoslovakkia andmed näitavad tervat erinevust sisemise rände suhteliselt arenenud lääne Tsehhi regioonidesse ning kõrvalpiirkonna- vähemarenenud ida piirkond, mis varasemalt näitas suuremat rännet. See kalle rändekäitumises tõenäoliselt näitab III faasi lähenemist. Varasem Tsehhoslovakkia kaart näitas, et 1921a sisemine migratsioon kindlat kontrasti mobiilsete tsehhide ja koduste slovakkide vahel. Kartograafiline dokumentatsioon on olemas, mis näitab II faasi lähedal toimuvat. 4 kaardi sari näitab netomigratsiooni Hollandis 4 intervalli vältel, venitades selle 1840a kuni 1967aastani, mis kujutab maakonna negatiivsete väärtuste süvenemist. Suurepärane Rootsi demograafiline andmestik aastate 1881-1890, 1891-1900, 1901-1910 ja 1946-1950 kohta, näitab üldist taandumist põhja ning teisest taganemist Stockholmi lähedusse. Teine kaartideseeria näitab väljarändajate arvu Rootsist aastatel
................... 9 2.2. Vilsandi saar.............................................................................................................. 11 2.3. Uurimisalade valiku põhjendus................................................................................. 13 3. MATERJAL JA METOODIKA ............................................................................... 14 3.1. Maastike uurimisel kasutatavad mõisted ja klassifikatsioonid ................................. 14 3.2. Kartograafiline materjal ja välitööd .......................................................................... 16 3.3. Maastikulise liigestatuse analüüsi meetodid ............................................................. 17 3.3.1. Kuju ja tekstuuri analüüs .................................................................................... 17 3.3.2. Valitud kuju ja tekstuuri analüüsi meetodite põhjendus ..................................... 18 3.3.3
Paradigma - eeskujuna kasitletav arusaam, kuidas seda teadust tegema peaks. Geograafia ajalugu jaotatakse kolme paradigmaatilisse perioodi. 1. Maadeavastuslik paradigma (antiikaeg kuni uusaeg [19. saj algus]) 2. Klassifitseerimise/regiooniparadigma (19. saj kuni 20. saj algus) 3. Süsteemlähenemise või ruumikorralduse paradigma(d) (alates 1960-datest) VARASEM PERIOOD Geograafia maadeavastuste paradigma aegadel Ptolemaiose kartograafiline meetod. Seadis esimesena maa mudelile koordinaatvõrgu geograafilistest laiustest ja pikkustest. Võimadas registreeridaja kaardile kanda uut infot. Kaardid kordinaatvõrgustik oli täidetud hõredalt sisuga. Nähtavale tulid nn valged laigud, mida oli veel vaja avastada. Geograafist sai maadeavastaja. Strabo panus. Kuna kogu infot ei saa kaardile kanda, tuleb kirjutada tekste. Oli vaja leida kompromiss, mida vaja kirjeldada ja mida mitte ning kuidas valida regioone. Eeskujuks oli pikka
dünastia aegses keeles kirja pandud ajaloolised tekstid. Selle ajajärgu kirjutised moodustavad mahukaima osa viienda dünastia lõpul või kuuenda dünastia ajal rajatud püramiididesse jäädvustatud arvukad rituaalsed tekstid ning loitsud. Keskegiptuse keele kasutamine toimus Keskmise Riigi ajal. Allikad: sargatekstid (vanemad esimesel vaheperioodil, ja nooremad Keskmise Riigi ajal), "Kahe tee raamat" (teisepoolsuse vanim kartograafiline kirjeldus). Uusegiptuse / hilisegiptuse keel. Allikad: Surnuteraamat, "Teisepoolsuse juhid" (Päikese öine sõit läbi maailma), rohkete hümnide ja palvete üleskirjutamine. Demootilist keelt kasutati Kesk- ja uus/hilisegiptuse keelele vastavalt Keskmise, Uue ja Hilise Riigi ajal ning need olid üsna lähedal rahva igapäevakeelele. Antud keeltes on tänapäevani säilinud kaheteistkümnendast dünastiast kuni Uue Riigi alguseni loodud kirjutised: jutud,
11 avastasid teekaaslased Bjarni ja Leifr Eiriksson läbi jää lõunasse purjetades jumala tahtel uue, väga viljaka maa, kus leidus isegi viinapuid, mispärast nad andsid saarele nimeks Vinland..." (Ceram 1978:22). * Lisa 2. (Joonis 1, 2 ja 3) 1965. aastal järgnenud publikatsioonile "The Vinland Map" kirjutab Vietor : "Vinlandi kaart on mõlema Ameerika kõigi osade vanim tuntud ja kindlaks tehtud kartograafiline kujutus ja sisaldab nii üllatavalt täpse Gröönimaa kontuuri, et ta väga hästi võiks olla praktiliste kogemuste alusel tehtud. Kui see osa kaardist on valminud põhjas, tõenäoliselt Islandil, nagu mr. Skelton oletab, siis kujutab see endast muistse Põhjamaade kartograafia ainsat säilinud näidist. Juhul kui neid lõppjäreldusi aktsepteeritakse, tulenevad sellest kaugeleulatuvad järeldused nii kartograafia ajaloo kui ka viikingite laevasõitude ajaloo kohta." (Ceram 1978:22).
Punkt polaarkoordinaadistikus on defineeritud polaarteljel asetseva pooluse 0 ja punkti vahelise pikkuse r ja polaartelje vahelise nurga abil. Polaarkoordinaadid esitatakse nurgaga koordinaattelje suhtes ja kaugusega telje alguspunktist. Nurki mõõdetakse kraadides (goonides), kaugusi meetrites. Et saada otsitava punkti polaarkoordinaate, on vaja eelnevalt teada vähemalt kahe lähtepunkti koordinaate. 7. Kumeral pinnal saadud mõõtmistulemuste väljendamine tasapinnal. Kartograafiline projektsioon on maaellipsoidi pinnatasandil matemaatiliselt väljendatud kujutamise viis. Et Maa füüsikaline pind on ebatasane ega lange ühte maaellipsoidi pinnaga, siis topograafilise kaardi saamiseks on vajalik kõigepealt projekteerida geodeetilise põhivõrgu punktid maaellipsoidi pinnale. Seejärel valitakse projektsiooni abipind, millele kantakse üle maaellipsoidi kaardivõrk ja geodeetilise põhivõrgu punktid, ning siis nende suhtes määratud maastiku objektid. 8
Punkt polaarkoordinaadistikus on defineeritud polaarteljel asetseva pooluse 0 ja punkti vahelise pikkuse r ja polaartelje vahelise nurga θ abil. Polaarkoordinaadid esitatakse nurgaga koordinaattelje suhtes ja kaugusega telje alguspunktist. Nurki mõõdetakse kraadides (goonides), kaugusi meetrites. Et saada otsitava punkti polaarkoordinaate, on vaja eelnevalt teada vähemalt kahe lähtepunkti koordinaate. 7. Kumeral pinnal saadud mõõtmistulemuste väljendamine tasapinnal. Kartograafiline projektsioon on maaellipsoidi pinnatasandil matemaatiliselt väljendatud kujutamise viis. Et Maa füüsikaline pind on ebatasane ega lange ühte maaellipsoidi pinnaga, siis topograafilise kaardi saamiseks on vajalik kõigepealt projekteerida geodeetilise põhivõrgu punktid maaellipsoidi pinnale. Seejärel valitakse projektsiooni abipind, millele kantakse üle maaellipsoidi kaardivõrk ja geodeetilise põhivõrgu punktid, ning siis nende suhtes määratud maastiku objektid. 8
tekstid. Selle ajajärgu kirjutised moodustavad mahukaima osa viienda dünastia lõpul (24.s.) või kuuenda dünastia ajal (24-22 ss.) rajatud püramiididesse jäädvustatud arvukad rituaalsed tekstid ning loitsud. Keskegiptuse keele kasutamine 22-14 ss. (esimene vaheperiood: 23 21 ss., Keskmine Riik: 21-18 ss.). Allikad: sargatekstid (vanemad esimesel vaheperioodil, ja nooremad Keskmise Riigi ajal), "Kahe tee raamat" (teisepoolsuse vanim kartograafiline kirjeldus). Uusegiptuse / hilisegiptuse keel 14-7 ss. (Uus Riik: 16-11 ss.). Allikad: Surnuteraamat, "Teisepoolsuse juhid" (Päikese öine sõit läbi maailma), rohkete hümnide ja palvete üleskirjutamine. Demootiline keel 8/7 s. eKr 5 s. pKr. Kesk- ja uus/hilisegiptuse keelt kasutati vastavalt Keskmise, Uue ja Hilise Riigi ajal ning need olid üsna lähedal rahva igapäevakeelele. Antud keeltes on tänapäevani säilinud kaheteistkümnendast dünastiast (16-14 ss
Tänapäeval on Lääs kulutanud selle riigi ülesehitamiseks koos 27 sõjategevusega juba sadu miljardeid dollareid, kuid tulemus on siiani nullilähedane. 80% maailma salaoopiumist tuleb Afganistanist. Välismaine majandus- ja toiduabi ainult suurendab võimalusi oopiumi külvipinda laiendada ja Talibani rahastada – kui toitu välismaalt ei tuleks, peaks ju nälja vältimiseks vähemalt osa praegusi moonipõlde teravilja all hoidma. Tänapäeva Somaalia on vaid kartograafiline nähtus. Riik on pudenenud kuueks erinevaks mereröövlite piirkonnaks ja iseseisvaks Somaalimaaks, mida keegi ei tunnusta iseseisva riigina. Tagatipuks redutab kusagil poolkõrbes veel seaduslik valitsus, mis püsib koos valdavalt Etioopia sõjalisel toel. Riigipoolse sekkumise, st sisuliselt majanduspoliitika põhiküsimused on: Millistel juhtudel peab valitsus sekkuma? Kuidas peaks valitsus sekkuma?
annaabi.ee 
