Keisri hull Autor: Jaan Kross Sisu: Lugu algab sellega , et üks noormees otsustab tema jaoks tähtsal hetkel pävikut pidama hakkata. Algul räägib , kuidas olud on. On aasta 1827 ning koju vanglast oodatakse tema õe abikaasat Timot. Nad sõidavad selhetkel kodu mõisa... vankris istuvad peale tema veel ta õde Eeva, tema 9 aastane poeg Jüri, teener Käsper, toaneitsi Liiso, kutsar Juhan.... Timo tahab natukene ratsutada. Kui päevad mööduvad siis härra Mettich (Jakob;minategelane) kirjutab ka varem juhtunu kohta , et lugejale rohkem selgust tuua, miks ja milleks mõned asjad on sündinud.Ta alustab kohe päris algusest. Kui Eeva oli alles 14 aastane elasid nad perega talus ning too läks mõisa tööle.. See pereisale küll ei meeldinud aga mis seal ikka lapse tahtmise vastu saad. Seal
- Keisriks oli Aleksander I - Rahvas austas teda, kirjalikes pöördumistes rõhutati tema positsiooni, tema head valitsemist ja lahkust. - Timotheus von Bock (Võisiko mõisnik, hea positsiooniga ühiskonnas, kuulus Aleksander I lähikonda) - Võttis naiseks vaese talutüdruku Eeva, kes oli mõisas teenja. Timotheus läks Eevaga koos Eeva isa tallu tütre kätt paluma. Alguses arvas Eeva isa, et Timotheus tahab Eevat litsiks, aga Timotheus seletas kõik ära. - Timotheus saatis Eeva õppima viieks aastaks pastor Masingu juurde. Eeva sai ka oma venna Jakobi kaasa võtta, kes oli alguses väga rõõmus, kuid tundis siis ennast oma rahva reetjana. Nad õppisid seal saksa ja prantsuse keelt ning muud ,,inimesele vaja olevat". Õpingute käigus räägitakse Eevale, et
Enne abiellumist lasi Timo teda 6 aastat koolitada. Peale Timo surma kolis Jakobi juurde ning käis oma sapipuudulikusest tingimata ikka tihti oma mehe haual. Tal oli poeg Jüri. Jakob Mätlik ..oli Eeva Mätliku vend, kes uuris Timoga juhtunuist ning on niiöelda selle päevaraamatu autor. Teda iseloomustati kui saksa püstes prantsuse keelt kõnelevat pooleesti talupoega. 13. mai 1829 tegi Annale abieluettepaneku ning sai jaatava vastuse
Keisri hull – märkmed - Jakob hakkas päevaraamatut pidama, sest sattus asjadesse, mis olid ebaharilikud - Õde Eeva värvis juuksed mustaks, et näidata kõigile mis temaga tehtud on, uhkuseks, leinaks, demonstratsiooniks, nö leinalipp, peale 8 aastat pesi värvi äädika abil maha - Pidas päeva raamatut ja soovis seda teha salaja, seega otsis sellele peiduka, kuhu see kiirel panna vajadusel, milleks sai laeluugi taga olev laudkast - Sündis koos oma õe Eeva, ja väiksema õe ja vennaga, kes surid peale sündi kurgutaudi tõttu, Tömbi külas, isa Peetri Kannuka talus - Eevale pakuti toateenija ametit mõisas, kuhu ta ka minna otsustas, kuigi vanemad seda just heaks ei kiitnud, kus kohtus ohvitser Timotheusiga - Timotheus von Bock (keisri sõber) ratsutas Kannuka tallu koos Eevaga, soovides paluda isalt luba tütrega abielluda, vandudes, et tahab teda tõeliseks naiseks mitte
jutust). 12. Villu teeb kivide aupaugu, kuid nii ootamatult, et Villu ja Mikk saavad haavata. 13. Anna annab töölistele paremat sööki elu hakkab liikuma. Rein saab teada, et Villust võib saada peremees. 14. Villu tuleb haiglast. Ema-isa räägivad Villu Kõrbojale minekust. Villu parem käsi sant. 15. Villu läheb Eevi juurde ja räägib Kõrboja peremehe juttudest. 16. Anna sai teada, et Villu oma parema silma tema pärast kaotas poisikesena. 17. Villu ütles isale, et tahab Eeva naiseks võtta, Eeva ja ta ema jutt Annast ja Villust. 18. Eeva läheb Anna juurde, kuid ei räägi Villu rahulejätmisest midagi. 19. Pähklipüha. Villu joob ja tantsib Annaga ning kukub. 20. Kõrboja Anna kutsub Villut peremeheks ja Villu keeldub, kuid lubab mõelda. 21. Kõrboja koer Mousi sureb ja Katku koer ulub. Põhjuseks see, et Villu lasi end öösel maha. 22. Villu ema nutab koos Kõrboja perenaisega ja saab teada, et Villut kutsuti Kõrbojale peremeheks. 23
Maskide Ball Danielle rikka mõisaomaniku tütar, naiivne ja edev Adeele Danielle rikas sõbratar, upsakas Alexa noor ja elurõõmus vaese taluniku tütar, väga helge Marc Alexa vanem vend, kütkestav ja rüütellik Esme vana naine, ennustaja Eino Alexa isa, igavene toriseja ! Remargid on tekstis alla joonitud ! Eelmäng Alexa ja Marc istuvad keset põrandat, mängivad kaarte. Riided talulikud ja võimalikult vaesed. Laval on kardinad ees, tegevus toimub kardinaid avamata. Alexa: Hah! Näe jälle minu võit! Marc: Oota, oota, Alexa, veel pole lõpp! Möödub mängides paar sekundit Alexa: Viskab kaardid hõisates käest Ja mis ma sulle ütlesin? Ah? No näed sa, kellel täna pidupäev on! Jälle minu võit! Marc: Tusaselt enda ette pomisedes Jaa, jaa...on küll sinu võit...jälle... Alexa: Lööb vennale patsu õlale Aga ära meelt heida, venna! Tead ju küll seda vanasõna, et kellel kaartides ei vea, eks sellel veab siis armastuses...või oli se
Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus" I osa kokkuvõte Vastused arvatavatele küsimustele: 1)Eespere= (Vargamäe) Andres Paas= Mäe= Väljamäe Krõõt tuli kohast, kus olid põld, mets ja laas. 2)Tagapere= Pearu Murakas= Oru Pearu oli pärit Tuhalepast. Pearu oli kõhna, lühike, üle 30. aastane ning tal oli harv habe. 3)Naiste tööd: heinategu, kodused talitused, lehma lüpsmine, karjada tegelemine, peenrate rohimine, köögivilja kasvatamine, laste kasvatamine ja kasimine, toidu tegemine, talus koristamine. 4)Vargamäe lapsed(kõik alates vanemast): Krõõda lapsed= tütar Liisi, tütar Maret, tütar Anni (suri ära), poeg Andres Pearu naise lapsed= poeg Joosep, poeg Karla, tütar Riia, poeg Jüri Mari lapsed= Jussilt poeg Juku(suri ära) ja tütar Kata(suri ära), Andreselt poeg Indrek, poeg Ants, tütar Liine, tütar Tiiu, tütar Kadri. Liisi laps= poeg Joosep A. H. Tammsaare ütlusi: ,,Mees on mees ja ristikivi on ristikivi" ,,Tegu tuleb sul temaga si
Õpetaja Ilmar Lilleorg Maria Sillandi RP 121-T LOOGIKA Aine lõppeb testiga. Mis koosneb ülesannetest (Täpne mõistete sisu: mis on loogika, mis on mõtlemine - 3-4 küsimust). 70p. 51% on positiivse hinde piir. Töös tehnikat kasutada ei tohi. Õpetaja annab A4 formaadis spikri ise tööle. Materjalid: 1. Õppejõud. 2. Loogika harjutused ja ülesanded 1999 (pole kiiret sellega) On ka digiväljaandes. 3. http://web.zone.ee/aristoteles/ 4. Ene Graiberg ''Loogika, keel ja mõtlemine'' 1996 5. Galine Vuks ''Formaalse loogika ehk õige mõtlemise alused'' 1991 Aristotelese loogika (klassikaline loogika, formaalne loogika, modernne loogika) Esimene antiikaja mõtleja - Aristoteles (384-322). Temast algab loogika. Teda peetakse loogika rajajaks. Enne Aristotelest polnud loogikat. 1956 a
silmad. Ta oli eelarvamustega( Ei taha Villut Kõrbojale ), unistav, kannatlik, illusioonidega(mõtles ideaalse Kõrboja peale). Ta oli Anna isa. Rein saab teada, et Villust võib saada peremees. Villu naaseb haiglast. Ema-isa räägivad Villule Kõrbojale minekust. Villu läheb Eevi juurde ja räägib Kõrboja peremehe juttudest. Anna sai teada, et Villu oma parema silma tema pärast kaotas poisikesena. Villu ütles isale, et tahab Eeva naiseks võtta, kellega tal oli ka laps. Eeva läheb Anna juurde, kuid ei räägi Villu rahulejätmisest midagi. Villu joob ja tantsib Annaga ning kukub. Kõrboja Anna kutsub Villut peremeheks ja Villu keeldub, kuid lubab mõelda. Eevi peab lahkuma oma kodust, kuna ta ema oli haige ning suri. Emal oli kokkulepe., saab elada seal seni , kuni sureb. Kuna kokkulepe ei olnud Eeviga , visati nad koos pojaga sealt välja.( elasid metsale väga lähedal, saunas). Kõrboja koer Mousi sureb ja Katku koer ulub
"Külmale maale" E.Vilde Jaan, kes oli haige, kuulas nukralt orelimängu. Ta laskus väsinult istmele ja orelimängu tõttu läksid ta silmad niiskeks. Ta palvetas kaua, tänas selle eest, et tema noort elu kaitstud oli. Ta palus ja tänas, tänas ja palus, kuni ta meel vagusaks jäi. Kui tal enam midagi paluda ei olnud, ega mellegi eest tänada, ta vajus kössi ja püüdis jutlust kuulata. Kuid Jaani mõtted olid hajevil ja ta oli väsinud, ning ta jäi lõpuks jutlustuse ajal magama, ta ei olnud ainus magaja. Kuid õpetaja ei pannud seda neile pahaks. Jaan ärkas alles siis, kui orel uuesti mängima hakkas, tal oli häbi magama jäämise pärast. Kui kogu kirikurahvas välja läks, hakkas Jaani pea värsekst õhust ringi käima, ta toetus vastu kirikut ja ootas selle möödumist. Jaani ette seisis Virgu Anni, alguses ei öelnud kumbki sõnagi, vaikides teretasid üksteist. Siis aga tüdruk kurblikult ütles, et Jaan on nõrgaks jäänud, ja et Jaanil on pealagi juustest paljaks jä
Mats Traat ,,Tants aurukatla ümber" Hoolimata teksti lühidusest on Mats Traadi ,,Tants aurukatla ümber" ometi võimas monumentaalromaan eestlaste saatusest läbi mitme inimpõlve. Põlvkonnad ja mis peamine, poliitilised reziimid küll vahetuvad, kuid inimeste ,,tantsudes", nende probleemides ja saatuses väljendub eestluse püsimise lugu, mida sümboliseerib tegevustiku keskmes seisev aurukatel. Vormilt koosneb romaan viiest tantsust, millest viimane toob lugeja 1960. Aastaisse. ,,Tants aurukatla ümber" on Eesti elu allakäigu lugu ning küllap oli see ilmumise ajal ka romaani populaarsuse põhjuseks, sest okupatsioonid, küüditamised, Eesti alles tekkinud eliidi totaalne hävimine ja otse vastupidiste loosungitega ajuloputus oli teinud allakäigu selgesti tajutavaks. Ent peale olude toimub allakäik ka inimlikul pinnal. Kui Aiaste talu vanaperemees Mats Aniluik on täis väärikust ning vaatab selge silmaga tulevikku, kuigi tema enda jaoks on seda tulevikku vähe alles jä
uus kiuslemine Pearu kaebab Jaagupi kohtusse sulane saab karistada ja lahkub Vargamäelt Pearu saab kõrtsist tulles peksa Andres satub peale, viib naabri koju ; Pearu vihahoos pageb tema eit Eespere juurde varju kähmlus Andrese ja Pearu vahel Pearu tuleb seatapu pussiga ja on väga vihane XVII lk.190 Krõõt ootab neljandat last, Mari teist ; Mari saab tütre (Kata) ja Krõõt poja (Andres) ; Krõõt sureb matused ; kõige eest hakkab hoolitsema Mari ; Pearu teesillutamine ja emotsionaalne hetk XVIII lk.206 Mari veedab rohkem aega peres kui Jussiga saunas ; jõulupühade ajal läheb Mari Andresega kirikusse, mitte Jussiga Juss kurb ; Andres ütleb, et võtaks Mari Eespere perenaiseks ; Andres lööb Pearut kohus Andrese kaotus (rahatrahv + 8 päeva vee ja leiva peal) ; Juss palub, et Mari sauna tagasi tuleks, kuid too ei lähe ; Juss pussitab Andrest XIX lk
Mats Traat "Tants aurukatla ümber" Esimene tants Aiaste perepoeg Jüri (keskmine poeg) ja sulane toovad katelt. Vaevaliselt saadakse see savisest künkast üles. Vana peremees Mats Aniluik vaatas seda suure imetlusega. Mats noomib Jürit, et ta hobuse kaela oli lasknud katki hõõruda. Katel pandi viljapeksu jaoks valmis. Masinist Jakob Luisksepp sai kirja pojalt Elmarilt, kes oli sõjas. Katla kütmise juures oli Jakobile abiks Taavet (noorim poeg). Jakob loeb lehte. Ajalehe vahelt kukub välja kiri peremehele. Kaarel (vanim poeg, kes käib ülikoolis) kirjutas, et talle taas raha saadetaks. Jüri vihastas, et tema peab talus töötama ja nii venna õpingute jaoks raha teenima. Tallu jõuab Paul, kes on kohale tulnud, et oma viligi masinast läbi lasta. Taaveti ja Jüri hooleks jäeti musta peaga oina tapmine. Enne viljapeksu oli kombeks süüa. Paul oli ainus, kes kunagi pererahva pakutud toitu ei söönud. Tal oli alati oma toidukomps kaasas. Nooremad hakkasid vees
Kirjandus Esimene tants Aiaste perepoeg Jüri (keskmine poeg) ja sulane toovad katelt. Vaevaliselt saadakse see savisest künkast üles. Vana peremees Mats Aniluik vaatas seda suure imetlusega. Mats noomib Jürit, et ta hobuse kaela oli lasknud katki hõõruda. Katel pandi viljapeksu jaoks valmis. Masinist Jakob Luisksepp sai kirja pojalt Elmarilt, kes oli sõjas. Katla kütmise juures oli Jakobile abiks Taavet (noorim poeg). Jakob loeb lehte. Ajalehe vahelt kukub välja kiri peremehele. Kaarel (vanim poeg, kes käib ülikoolis) kirjutas, et talle taas raha saadetaks. Jüri vihastas, et tema peab talus töötama ja nii venna õpingute jaoks raha teenima. Tallu jõuab Paul, kes on kohale tulnud, et oma viligi masinast läbi lasta. Taaveti ja Jüri hooleks jäeti musta peaga oina tapmine. Enne viljapeksu oli kombeks süüa. Paul oli ainus, kes kunagi pererahva pakutud toitu ei söönud. Tal oli alati oma toidukomps kaasas. Nooremad hakkasid veesõda pidama. Jüri ärritus ja lõi venda
Robert Vaidlo Robert Vaidlo (1921-2004) oli eesti lastekirjanik ja ajakirjanik. Robert Vaidlo sündis Tartus haritlasperes. Põhihariduse omandas Tallinna Prantsuse Lütseumis. Enne Nõukogude armeesse mobiliseerimist 1941. aastal, õppis paar semestrit Tartu ülikoolis Pärast sõda töötas Robert Vaidlo Rahva Hääle ajakirjanikuna, lisaks tegi kaastöid ETVle, ajakirjale Looming ja ajalehele Kodumaa. Kessu ja Tripp Kessu on tavaline pikemat kasvu lühike plikatirts, kes kunagi midagi meeles ei pea, aga kõike väga hästi mäletab. Kessu on alati sõnakuulelik. Muidugi mitte neil kordadel, kui tal ema manitsused küll ühest kõrvast kenasti sisse lähevad, aga samas kogemata teise kõrva kaudu välja vupsavad, mida siiski alatihti ette tuleb.Tripp on punase-valgevöödilise tuttmütsi ja punase kostüümi ning võimatult keerdus ninaga sussides kloun. Ta esineb suures värvilises pildiraamatus tsirkusepildi peal. Tihtipeale klounitab
Taeva palge all August Mälk Romaan algab sellega, kui Tuisu Jüri oma pojale Kustasele linna bussi vastu tuleb. Kustas on viimased 6 aastat merel olnud ja otsustas nüüd koju tulla. Koduteel juba üsna küla lähedal tuleb neile vastu Hilde. Hilde ja Kustase vahel oli kogu aeg midagi olnud ning nüüd oli ta esimene inimene, keda Kustas kodukülas nägi. Tervitasid üksteist ja lubasid veel kohtuda. Lõpuks jõudsid Kustas ja Jüri Tuisu tallu. Seal tervitasid Kustast pisarsilmil ema, vend Kaarel, Kaarli naine Viia (suure kondiga tugev naine) ja nende kolmeaastane poeg Heino. Kustas päris noorima venna Lui kohta, see oli läinud laeva peale raha teenima. Kustas küsis kohe isa käest, miks tema enam laeva peal ei ole, kuid isa ainult ühmas midagi vastu, sest ta ei tahtnud esialgu tunnistada, et talle olevat laevakapteni kohale asendaja leitud ja sedagi sai ta teada küla pealt. Kaarlilt sai Kustas teada, et isal on mõte oma paat ehitada. Õhtul mängis Kustas oma laeva pealt oste
10. Dorian ja Henry vestlevad Basili kadumisest. Dorian teatab, et tema tappis Basili, aga Henry ei usu seda, sest ta arvab endiselt, et Dorian on täiuslik, ei tee kunagi vigu ega suudaks oma seisuse tõttu kellelegi liiga teha. 11. Dorian tahab oma hinge paremaks muuta uue eluga alustada. Ainus lahendus selleks on maal hävitada. Juhtub aga nii, et noaga pildile kallale minnes, sureb Dorian hoopis ise, aga pilt muutub jälle nii ilusaks, nagu see esialgu Basili maalides välja nägi. Dorian muutub äratundmatuseni koledaks ja vanaks ning teenrid tunnevad ta ainult sõrmuste järgi ära. "PYGMALION" G. B. Shaw 2) Kus ja millal? Londonis, 19. sajandil. 3) Peategelane
10. Dorian ja Henry vestlevad Basili kadumisest. Dorian teatab, et tema tappis Basili, aga Henry ei usu seda, sest ta arvab endiselt, et Dorian on täiuslik, ei tee kunagi vigu ega suudaks oma seisuse tõttu kellelegi liiga teha. 11. Dorian tahab oma hinge paremaks muuta uue eluga alustada. Ainus lahendus selleks on maal hävitada. Juhtub aga nii, et noaga pildile kallale minnes, sureb Dorian hoopis ise, aga pilt muutub jälle nii ilusaks, nagu see esialgu Basili maalides välja nägi. Dorian muutub äratundmatuseni koledaks ja vanaks ning teenrid tunnevad ta ainult sõrmuste järgi ära. "PYGMALION" G. B. Shaw 2) Kus ja millal? Londonis, 19. sajandil.
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................
Tegevus toimus aastatel 1827-1859, alates Jakobi päeviku pidamise alustamisest (kuhu ta eelnevatest ja tulevastest sündmustest kirjutab) kuni Jakobi viimase sissekandeni Tallinnas ,,Londoni" hotellis (kus ta peale kahtekümmend kahte aastat teeb viimase sissekande ja niiöelda viimased niidiotsad kokku seob). Kuid kui sisse arvata Jakobi minevikumeenutusi, siis algab tegevus juba 1813, kui Timotheus von Bock tuli oma polgukaaslase Paul von Bergiga kaasa Holstresse, kus Eeva oli Sabine von Bergi toaneitsiks. 2.Kes on teose peategelased, kirjelda tegelaste omavahelisi suhteid. Keda tegelastest Kross idealiseerib? Teose peategelased: Jakob Mättik, Timotheus von Bock, Eeva Mättik ehk Katariina von Bock ehk Kitty, Jüri ehk Georg von Bock, Anna, Laming, Jette, La Trobe ja Peter Mannteuffel. Omavahelised suhted: *Jakob armastas Jettet, võib isegi öelda, et ta oli mehe eluarmastus, kuid siiski ei saanud nad peale Jette lahkumist Võisikult enam kokku
Seega otsustab ta avaldada läheneval Maapäeval manifesti, mille saadab enne ka tsaarile. Aleksander I aga leiab, et seesugused seisukohad, sh põhiseadusliku riigikorra kehtestamine, ohustaksid tema positsiooni ning vaatamata varasematele soojadele suhetele, laseb ta Timo vangi panna. Laiemale avalikkusele põhjuste tagamaid aga ei avaldatagi. Timo on abielus talutüdruk Eevaga see on pälvinud seltskonna halvakspanu. Timo lasi Eeva ja ta venna, teose minategelase Jakobi Masingu juures koolitada. Timo vangis viibides sünnib neil ka poeg Jüri. Viletsate tingimustega vanglas viibib Timo üheksa aastat, sest uue tsaari võimule tõusmisega kuulutatakse mees nõdrameelseks ja vabastatakse, kuid siiski jääb talle eluaegne koduarest. Ta asub elama Võisiku mõisa ühte kõrvalhoonesse, mitte aga enam peamajja, kus nüüd elavad tema õde Elsy ja õemees Peeter.
juba on,kuna toidupoolist ning raha nappis, Jaan keeldus. Noorem õde-vend tahavad siiski süüa ning Jaani ema hakkab Jaani survestama, et see ikkagi lubaks lastele varastatud lihast tükki lõigata, Jaan annab järele, ise praetud liha ei söö. Anni aga tundis kohe liha lõhna kui neile külla läks. Kohe leiutas Jaan, et nad tapsid kesiku ja sealt liha tuligi.Õige varsti on ema ja väikesed lapsed haiged ja Liisu sureb.Ema rohud nõuavad raha, jaan hakkas Kaarlit taga igatsema. Jaan kutsus emale kirikuõpetaja, kuna Kai seda nõudis. Kuid Jaanil ei olnud rubla talle maksta, ja kirikuõpetaja pidas talle epistli maha ja tundis ennast solvatuna.Kalmistul nõuab kohalik papp Jaanilt matusekulude katmis, hakkab Jaan röövretkedest osa võtma ja müüs hobuse 80 rubla eest laadal. Koduteel peale kõrtsi Äärepealt
"Elu nullpunkt" Peet Vallak Puusepp Reos Lugu räägib puusepp Villem Reosest, kes armastab Ellu, kuid naine abiellub hoopis kingsepp Veskega. Villem nägi, et Ell ei ole õnnelik ja lootis, et naine tuleb tema juurde tagasi, sest tema ju armastas Ellu üle kõige. Puusepp parandas oma maja ja külas räägiti, et ta teeb seda seepärast, et kavatseb naise võtta. Ann, kes oli naabertalu teenijatüdruk, käis iga päev Villemi juures. Ann armastas puuseppa, kuid viimane oli Anne vastu väga tõrges. Villem pidas plaane Liinaga, aga kuna kogu küla rääkis, et Villem võtab Anne endale naiseks, jäi puusepp Liinast ilma. Peale seda hakkas ta mõtlema, et võiks siis ikkagi Annega naituda, mis sest, et Ann vanuse poolest ta tütar võiks olla. Kuid oli juba liiga hilja. Ühel õhtul tuli Ann jällegi Villemi juurde ja teatas, et leidis endale omavanuse noormehe, kellega abiellub. Nii jäi puusepp kõigist naisekandidaatidest ilma
VÕRU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Ilmar Valge ELULUGU UURIMISTÖÖ KOOSTAJA: GEIDY JUKS 12. KLASS JUHENDAJA: TIIT VAHER VÕRU 2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Minu uurimistöö pealkiri on ,,Ilmar Valge elulugu''. Valisin sellise teema sellepärast, et tuletada meelde ja jäädvustada mälestused oma vanaisast. Samuti tutvusin uurimistööd tehes vanaisa lapsepõlve- , kooliaastate- ja kodukohaga. Mina oma lapsepõlve veetsin vanaisa seltsis. Ta oli kõige lähedasem vanavanem mulle. Seega on mulle oluline temast rääkida ja tuletada meelde kõike head, mis praeguseks juba ununenud on. Töö eesmärgiks oli kirja panna vanaisa elukäigud. Selleks kogusin kokku vanad fotod ja otsisin informatsiooni kooli kohta, kus vanaisa õppis. Küsitlesin ka inimesi, et teada saada lapsepõlve ja tö
Hirm pole tähtis- Ketlin Priilinn Agnes Pentsa 7.b Tegelased Matilda peategelane, 11aastane . Mattias - Matilda vend, kaotas alla 8 aastaselt nägemise. Adeele - Matilda sõber, pruunid juuksed. Ema joob. Joanna - Matilda sõber, isa jättis pere maha. Olivia - Matilda sõber, esimene kes Matildaga tutvus. Elab vanaemaga. Ema - soomes. Õde, isa surnud. Antonia nõiatüdruk, ema suri kodutiigis. Dromodor - deemon Pikk sisu jutustlus Matilda kolis oma perega Pärnust väikesesse külla. Ta armastas oma venda, kes oli kahe aastaselt kaotanud oma nägemise. Nüüd oli ta vend kaheksane ja Matilda ise kaheteist aastane. Tal puudusid igasugused sõbrad Pärnus ning lootis siin alustada uut lehekülge. Kui nad saabusid külla, märkas Matilda esimesena tüdrukut, kelle silmis oli suur kurbus. Hiljem asju koju sisse tassides nägi ta maja juures kahte tema vanust tüdrukut ja lapsekäru
Mati Unt Sireen Sireenid (näkid) on ohtlikud, näitavad välja, mis nad on. Sireen ei varja oma plaani meest võrgutada, uputada või hukata. Vetemaa sireenid on enamasti blondid ja täidlased. Helena Trooja Helenat on tihti toodud tingnimetuseks puhtale ,,naiselikule" emotsionaalsusele, seksuaalsusele. Helena ei too endaga müstilist õnnetust, tema eluruum on argisem. Suhe temaga on üldiselt pealiskaudne ja elunautlev. Eeva Eeva pole niivõrd seksuaalne, kuivõrd instinktiivne. Ta esindab mehe kujutluste naist selle kõige esimesel, bioloogilisel tasemel. Tal pole oma Mina ja ta on hea materjal mehele, kes soovib lasta end imetleda. Ta võib olla mehele peegliks, teenijaks, laste emaks. Sophia See nimi on ikka sümboliseerinud puhast tarkust ja on veidi vägivaldne, ta tähistab naiste rühma, keda võib nimetada ka emantsipeerunud naisteks. Beatrice
Pearu kiusab oma sulast ja kahel korral lähevad asjad kohtusse. Teisel korral mõistetakse sulasele 50 vitsahoopi. Sulane lahkub Vargamäelt, aga varsti peale seda saab Pearu koduteel kõvasti peksa. Andres ja Pearu lähevad kõvasti tülli peale seda, kui Pearu naine põgeneb suure tüli ajal Andrese juurde. Pearu käib talu ees räuskamas ja pussi viibutamas. Krõõdal sünnib neljas laps, seekord poiss, saab nimeks Andres. Krõõt ise sureb peale sünnitust. Laste järgi hakkab valvama Sauna-Mari. Pearu laseb viletsa tee korda teha, et Krõõta oleks parem surnuaeda viia. Andresel tekib mõtte, et Mari võikski peresse jääda. Jussile see ei meeldi. Ta käib mitu korda Marit ära kutsumas. Saunatädi ajab ka oma jutuga tal meele mõruks. Lõpuks varitseb ta Andrest teepeal ja ründab teda noaga. Andres saab ainult jalga haavata ja Juss põgeneb metsa. Ta läheb sauna juures kuuse juurde ja poob end üles. Kõik on sokeeritud
l tuua aastaraamatu jaoks pilt ja kelleltki klassis küsida enda iseloomustus. -10.J juurde peaole ei tulegi kedagi rohkem kui Reelika paari sõbranna ja sõbraga. Reelika teab , et Liisa on helistanud teistele ja käskinud neil mitte tulla- miks?- Reelika ei tea ja, et Kristiina keda J tead eelmisest koolist on ka tema kohta mingeid jutte rääkinud- et uus poiss on tropp ja Marileenule oli J ka migdagi roppu öelnud. J muutub ärevaks, sest üks jama teise otsa. Tulevad veel Eeva ja Raimo. Pidu saab vaikne, Reelika jääb ühe sõbrannaga ööseks ja hommikune pannkoogitegu on vahva. -9. Kuigi Reelika kirjutas J kohta: Johannes on julge ja särav poiss, kes sulatab hea huumoriga kõigi südamed ja saab igas seltskonnas hakkama. Ilmselt see ikkagi iseloomustusena ei sobinud ja Peep(väike ja vaikne poiss, kes oli ühtlasi Liisa hea sõber) lasi klassis paberi ringi käia, et kõik saaksid J kohta kirjutada. Paber sattus J kätte ja see oli tõeline sokk mis
,,Tõde ja Õigus" I A. H. Tammsaare I Andres Paas toob noore naise (Krõõt) uude koju. Vargamäele Eespere talu. Värskelt koju jõudnud teatatakse neile lehma (Maasik) sohu kinni jäämisest. Peremees koos Sauna- Madisega aitab lehma välja. Krõõdale ei meeldi see talu väga, kuna ligipääs on halb soo ümberringi. Andres väidab, et polnud kuskilt paremat saada ning raha pole, et enamat osta. II Noor peremees vaatab ostetud valdusi üle. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres tundis naabrimehe (Pearu) vastu huvi, kuid teda polnud kodus. Sauna- Madis ja peremees proovisid rammu ning ikka Andres jäi peale. III Tehti tööd ning ühel päeval läksid noored külavahele kõrtsi, kuna neil oli vaja sulast ja tüdrukut. Nooruk jäi kõrtsi ette van
Mats Traat "Tants aurukatla ümber" I tants- Aiaste perepoeg Jüri ja sulane toovad katelt(vaevaliselt). Vana peremees Mats vaatab toimingut imetlusega. Katel valmistati viljapeksuks ette. Masinist Elmar sai pojalt sõjast kirja ning Mats Kaarelilt(vanimalt pojalt), kes jurat õpib. Kaarel palus kirjas raha juurde saata. Jüri vihastab, et peab talus rabama, et vennale saaks raha saata(ise ei saa endale uusi riideid lubada). Taavet(noorim poeg) peab veesõda. Jüri vihastab tema peale ja lööb. Jüril saab villand ja ta otsustab talust lahkuda. Mats kohkub ära ja lubab talu poisi nimele kirjutada. Nii minnaksegi testamenti muutma. Mats räägib tagasiteel, et võtab naiseks karjatüdruku Roosi. Isa pole nõus. Saabub teade, et Jüri peab minema sõtta(sealt ta ei naase). II tants- On toimunud põlvkondade vahetus.Taavet on Aiaste peremees ja Roosi perenaine(isa, ema, Jüri-surnud). Taavet oli leebem ja muretum peremees. Taavet sai teada, et Aiastel tuleb enampakkumine, sellepärast,
Krõõt ja Andres tulevad Vargamäele, mille jaoks oli Andresel piisavalt raha ja mida ta oli enne vaatamas käinud. Eespere ehk Mäe ehk Andrese talu. Tagapere ehk Oru ehk Pearu talu. Lehm jääb sohu kinni kevadel, maapind on niiske. Andres tahab Pearuga kahasse kraavi ehitada, kõik arvavad, et tuleb kallim. Pearu on nõus, kui kraav on tema maal ning vall on tema pool. Tehakse palju tööd, Andres tahab sellest mõnusa ja tulusa koha teha. Minnakse kõrtsi sulast ja talutüdrukut otsima. Pearu tahab seal juba rammu katsuda ja juua. Krõõt tutvub Aaseme perenaise ja teistega. Pearut oodatakse mitu päeva koju, teisipäeval, kui ta tuleb, läheb kismaks. Pärast rahunetakse maha, kuna Pearu Murakas tõi saia ja joogipoolist. Pearul 2 last. Nelipühad. Kirikus käimine, tutvumine Andrese talus, Pearu sulane Kaarel katsub Andresega rammu, Andres on tugevam. Sõnnikuveotalgud, Kaarel ja Andrese talutüdruk Mai teevad lähemalt tutvust. Veesõda. Palju tööd,
Tõde ja õigus - märkmed I - Naine Krõõt ja mees Andres Paas sõitsid hobusevankriga Vargamäe suunas, kuhu elama pidid minema - Pidid minema läbi soo, mille ületamine oli raske, plaanisid sinna tulevikus sügavamad kraavid ja kõrgema tee teha, et ületamine nii keeruline poleks - Teel jäi nende lehm Maasik sohu kinni, koduhoidjad (sauna-Madis, karjane, eit) tulid appi, tegid lõkke, et sohu kinni jäänud lehma jalgu soojendada, et too edasi liiguks, lõpuks saadi lehm välja ja jõuti uude koju - Krõõt pärib, miks Andres just selle koha valis, mees vastab et paremat ei olnud müügil või teised kohad olid liiga kallid, lohutab naist, et Vargamäel pole ka väga hull, tuleb ära harjuda II - järgmine päev oli uue kodukohaga tutvumiseks, esmalt taheti külastada naabrit, Tagapere Pearut, kuid ta oli kõrtsis - Saunatädi ja sauna-Madis tutvustasid uutele peremeestele ümbrust, see oli vaikne, soine, vesine, krunt oli suur, Andres mõtl
Mats Traat „Tants aurukatla ümber“ Lühikokkuvõte Raamat koosneb viiest peatükist ehk „tantsust“. Kogu tegevus toimub Aiaste talus viljapeksmise ajal. Teos algab uue aurukatla külla toomisega ja lõppeb selle vana roostes rauahunnikuna vedelema jätmisega. Esimeses tantsus toodi külla uus aurukatel ning algas rehepeks nagu ka kõikides järgnevates peatükkides. Taavet ajas karjatüdruk Roosit taga, kellest sai hiljem tema naine. Jüri tundis ennast talus alavääristatuna ning otsustas seetõttu lõplikult talust lahkuda. Mats Aniluik sattus talle peale ning ta ütles, et ta kirjutab talu Jüri nimele. Jüri jättis põgenemise katki ning nad ajasid selleks vajalikud paberiasjad linnas korda. Teel tagasi linnast koju oli vanal Aniluigel pisut nukker meel, sest ta polnud enam talu peremees. Ta küsis pojalt, kelle ta ka naiseks võtta tahab ning ise mõtles samal ajal, et oleks hea, ku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
