Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Karin ja Indrek - sarnased materjalid

karini, lunastus, indrekul, varandus, kapriisne, armastab, arvas, oligi, nälg, armastan, mistõttu, majale, sedagi, lähen, ohjad, valjad, tõepoolest, pankrott, mehele, armastama, naiseks, halvem, mainet, tundnud, toonud, teistsugune, magusaid, jooke, ümberringi, süües, tundmus, õpiks, kortsud, pidasid, mingu, pankrotti, ärgu, inimsoo, kulmude
thumbnail
5
docx

Tõde ja õigus põhjalik kokkuvõte

I- Karin rääkis Indrekule Köögertali pankrotist. Indrek oli maininud, et see võib juhtuda kõigiga, ka meiega. Karin tahtis minna välja rääkima, et ta mees ajab nad pankrotti, kuid mees ei lasknud. Karin tegi Indrekul küüntega näo katki. Seejärel istus Karin maha ja hakkas nutma. Indrek hakkas Karinit lohutama ja sellest tekkis uus tüli ja Karin lahkus toast. II- Indrek jäi üksi. Ta ei suutnud enam raamatut lugeda ja mõtles esimesele kohtingule. Ta mõtles veel, mis juhtus hetk tagasi Kariniga, pankrotile ja väiksele Andresele. Indrekule tundus nagu elu ähvardaks sassiminek. III- Peagi tuli ukse taha Tiki (noorem tütar), kes päris ema kohta. Indrek tahtis ta õe

Kirjandus
23 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Tõde ja õigus IV kõide

Tõde ja õigus IV köide I Karin ( Indreku naine) tormas tuppa ja hakkas Indrekule Köögertali pankrotist rääkima. Kui Indrek oli maininud, et see võib kõigiga juhtuda, kaasa arvatud meiega, siis Karin hakkas Indreku peale karjuma, et ta ajab nad pankrotti. Karin tahtis seda ka kohe teistele rääkima minna, et millinne mees tal on, kuid Indrek ei lasknud teda uksest välja. Karin tõmbas Indrekul küüntega näo katki. Seejärel karin istus maha ja hakkas nutma. Indrek hakkas Karinit lohutama, kuid sellest kujunes uuesti väike tüli välja ja Karin lahkus toast. II Nõnda jäi Indrek üksinda. Ta ei suutnud üksinda olles enam raamatut lugeda ja jäi mõtlema esimesele korrale kui ta Karinit kohtas, mida nad olid rääkinud ja mis oli juhtunud. Ta mõtles ka sellele jutule mis neil Kariniga hetk tagasi oli olnud, pankrotile ja ka Andresele kes oli kroonusse läinud

Kirjandus
642 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Tõde ja Õigus

Tema arusaam elust ja armastusest erineb tunduvalt Indreku arusaamast. Tema jaoks on kõige tähtsam käija kohvikutes ja olengutel ning veeta võimalikult palju aega seltskonnas. Mees ja lapsed on tema jaoks teisejärgulised. Seltskonda on Karin väga hästi sisse elanud ja tal on palju tutvusi. Teos algab seltskonnas ühe tuntuma ärimehe Köögertali pankrotiga. See, et Köögertal on pankrotti läinud, ohustab ka teisi ärimehi, kaasa arvatud Karini isa Vesiroosi. Vesiroosi ainukeseks pääseteeks on tema tütar Karin. Ta soovib nimelt Karinile pulmadeks kingitud majale obligatsioone teha, Karin aga keeldub sellest ja ka Indrek ei suuda teda ümber veenda (lisaks näide: lk 38). Nii peabki Vesiroos end mõnel muul viisil jalule upitama, kas siis alkoholi müügiga või mõnel muul ebaseaduslikul viisil. Teose põhiline sündmustik keerleb aga peamiselt Indreku ja Karini karidele jooksnud abielu ümber, mis viib lõpuks välja Karini

Kirjandus
14 allalaadimist
thumbnail
1
doc

A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus IV"

aga lähenevat trammi ning sureb traagiliselt. A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus IV" Probleemid Vesirooside majanduslikud raskused. Köögertal kiskus enda n-ö kavala pankrotiga kaasa ka Karini isa firma. See tingis Karini meeleheitlikud otsused Tegevuse koht ja aeg selle nimel, et olla ka edaspidi pidudele kutsutud. Tartu, XX sajandi teine veerand Karini ja Indreku suhted. Karin ja Indrek olid raamatu alguseks üksteisest juba tüdinenud

Kirjandus
154 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Tõde ja Õigus IV

Neljas osa käsitleb Indreku perekonnaelu kümmekond aastat pärast Kariniga abiellumist. Karin on kaupmehe Vesiroosi (natuke tuttav tegelane eelmisest osast, kodanlane) tütar, peen seltskonnapreili, kellele moega kaasaskäimine ja enda vormishoidmine tähendab kõike. Karini nimel on maja, tema on see kes liigub seltskonnas pärast seda kui Indrek enam ei viitsinud nende mandunud inimestega seal jamada, Karin on iseseisev naine, nagu Indrek ütleb. Ta on harjunud mehe (meeste) juures oma tahtmist saama, nutu või sundimisega, ükskõik kuidas. Kõige rohkem ajab Karinit närvi see, kui Indrek samamoodi ei ärritu kui tema. See teeb teda iga tüli ajal aina tigedamaks, kuni asi lõpeb Karini nutu ja lõppematute mehesüüdistustega. Ja nad

Kirjandus
701 allalaadimist
thumbnail
5
doc

A.H.Tammsaare Karin

KARIN "Tõe ja õiguse" neljandat osa lugedes suurem osa inimesi vihastub Karini peale,kuid ainult seetõttu,et ei saada aru tema käitumismotiividest.Võib ka juhtuda,et hakatakse temale kaasa tundma,sest käitumisest ei saada aru ning seejärel võetakse Karinit kui hüsteerikut või närvihaiget.Tegelikkuses on Karinil kindlad sihid,millega eesmärgi poole küündida.Ta ei otsi elus vaheldust ega ole ka Indrekust tüdinenud,vaid tegutseb kindla plaaniga,et oma peret ja majanduslikku olukorda päästa.

Kirjandus
5 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Tõde ja Õigus - Tammsaare - kokkuvõte

XXXI (349-360) Andres ja Indrek (noorem vend) unistasid Matu aegsest rõõmust, kaskedest allalaskmisest, tempudest. Andres kogu aeg peksis Indrekut. Indrekule ei meeldinud usside piinamine(352- 354), vareste-kullide võitlus. Kui Andres Indreku mütsi mulda täis toppis ning ära viskas, sai Indrek vihaseks, saatis Andrest kiviga, kuid pihta sai kartulit võttev Mari(357-358). Andresele see härdus ei meeldinud ning edaspidi lasi ta Indrekul üksinda nokitseda. XXXII (360-379) Tööd oleks nagu rohkem kui Vargamäele tulles. Andrese-Indreku omavaheline ületrumpamine(367). Andres otsustas noore Andrese tööpoisiks teha. Andres otsib abi piiblist. Maret-Liisi käivad Andrese eest salaja väljas(370-373), abi leidmine lauavirna tagant. XXXIII (380-401) Indrek püüdis tihti karjas olles kalakesi, otsis linnupesi. Kui kanaarilinnu pesa tühjaks söödi, mõtles Indrek välja, kuidas teada saada, kas see oli Riia Milli. Oli

Kirjandus
259 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

A.H Tammsaare "Tõde ja õigus IV"

 proua Ida  revolutsionäär Melesk Märksõnad  Tegevus toimub Eesti Vabariigi algusaastatel Tallinnas majanduslanguse ajal  Indrek tööinimene, aga naine seltskonnahing  Karinil pere teisejärguline  Köögertali pankrot (kingitud majale obligatsioone teha)  Teose põhiline sündmustik keerleb peamiselt Indreku ja Karini karidele jooksnud abielu ümber (enne romaani algust)  Palju kajastatud seltskondlikke sündmusi  Indrek tulistab revolvriga Probleemid ja lahendus  Armastuse kõrval on hirm, et teine ei armasta  "Kallis, sa armastasid ikka rohkem, kui mina suutsin uskuda.„ Indrek on Karini ees suletud ja Karin

Kirjandus
13 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Surm – probleemide eest põgenemine või lahendus?

Võibolla tahetakse hingevalust nõnda vabaneda või seda kergendada. Kuid tegelikult ei võta viha midagi ära, tekitab ainult rohkem tuska ja kurbust. Kurvem asi, mis võik ühe perekonnaga juhtuda, on lastekaotus. Tammsaare kirjutatud romaanisarja ''Tõe ja õiguse'' esimeses osas kaotavad Mari ja Andres kolm last : surevad Krõõda ja Andrese tütar Anni ning Mari ja Jussi lapsed Kata ja Juku. See oli perele raske ja väiksemad ei saanud aru, kuhu õed-vennad kadusid. Ema seletus tekitas Indrekul tunde, nagu oleks surm midagi ennenägematult ilusat.''Ema, mina tahan ka lennata, mina tahan ka ingliks saada, tiivad külge ja ...'' Aga Indrek kasvas ja kolmandas osas sai ta teada, kui kurb lähedaste kaotus tegelikult on. Tema vend Ants lasti maha, sest ta oli loonud Vargamäe Vabariigi, kuigi tegelikult oli see ju ainult laste mänguna mõeldud. Tundub absurdne, et keegi peab surema oma kujutlusvõime pärast. Vana Andres oli vihane ja meeleheitel: ''Tapsid ära, kuradid

Kirjandus
30 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Tõde ja Õigus I-V osa

Jutustab Inreku koolielust. Indrek sõitis linna kooli, teda võttis vastu rahaahne Maurus, kuid mitte kitsi. Sõbrunes Tigapuuga, kes kasutab Inrekut ära ja tüssab teda. Indrek püüab alguses alati tõtt rääkida, eriti Maurusele, kellele kõik valetavad. Aga teiste kombed hakkavad talle lõpuks külge, suureks eeskujuks on selles ka Maurus ise. Rahapuuduse tõttu peab Indrek teisel aastal allkorrusele teenjaks minema, jääb edasi ka õpilaseks. Ta hakkab suhtlema imeilusa Miraldaga, kes armastab endale teisi nimesid võtta. Poiss armub temasse. Nende armastuse sümboliks saavad tassikõrvad, üks on sööklas ühe murtud, teine teise. Miralda sõidab Saksamaale end tervendama. Indrek tutvub Molli, Tiina ja emand Vaarmanniga. Armub Mollisse, esimene suudlus. Kuid Molli tahab mehele minna rikkale ja vanale ning nende suhtlemisele tuleb kiiresti lõpp. Miralda tuleb tagasi, Indreku ja tütarlapse jutuajamine all toas, kus noormees tunnistab, et oleks Miraldale nõus enda verd loovutama.

Kirjandus
364 allalaadimist
thumbnail
2
docx

"Tõde ja õigus" IV osa kokkuvõte

Indrek ise seda enam ei mäleta. Karini isa jääb pankrotti, kui sõber Köögertal teda petab. Advokaadist seelikuküti Paralepa kaudu pääseb naine Köögertalide juurde peole, kus plaanib oma isa pankrotist välja aidata ja oma positsioon taastada, mille ta paratamatult isa pankroti tõttu kaotas. Varsti kuuleb Indrek oma töökaaslaselt Kalvilt, et kogu linn teab, et Paralepp suudelnud autos tema naist. Selle peale lõi mees Kalvit näkku. Karin arvas alates sellest suudlusest, et Paralepp on see õige mees, kellega ta tahab jagada head ja halba, kuni naine rääkis talle oma usust Kitty lapse haigesse kõhtu ja Kitty jalgadesse. See pakkus advokaadile lõputult palju nalja. Samuti avastas naine, et mees ei olnudki Karini antud raha kuhugi investeerinud, vaid maksnud olematuid intresse oma taskust ja et kõik oli ainult üks suur pettus. Karin räägib lõpuks Indrekule kõik ausalt ära, mida mees tegelikult ei soovi.

Kirjandus
36 allalaadimist
thumbnail
9
odt

Tõde Ja Õigus (kõigist 5. Osast)

Jääma paneb ta (teadmatult) Andres, kes Jussi matusel võttis lauluraamatu ja luges talle nagu poleks ta surmas midagi põlgusväärset ega ebanormaalselt, luges, nagu Krõõdalegi lugenud oli. Seda ei suutnud Mari unustada. Vahepeal muutub naabrite vahekord aina veidramaks ja pärast mõnda intsidenti ja kohtuprotsessi Pearu piirinihutamise pärast, saab Oru peremees aru et Andresega on suisa jama asju ajada. Nimelt arvas ta, et ainult tema krutskeid täis on, kuid ei - Andres laseb purjus(magava) Pearu oma rukkihakkidesse sõita ja nõuab selle eest kohtus kahjutasu, mida Pearu ka maksma peab, teadmata, kuidas ta sattus naabrimehe põllule. Pärast kõrtsis lubab Pearu maksta Andresele hulga raha, kui ta ütleb, mis oli kogu selle tembu taga (mõistagi valjusti, arvati). Andres ütlebki, kuid Pearule sosinal. See aga midagi nii häbistavat korrata kohe kuidagi ei saa. Pettumusest

Eesti keel
50 allalaadimist
thumbnail
2
doc

A.H.Tammsaare teosed

armastuseta). Loomingulises töös kibestus > Pearu (võitlused), lapsed(tahtis, et nad ka tulevikud Vargamäele nii pühenduksid) kannatasid. > sukeldus piiblisse, püüdis seal tõde leida. Pearu tegelaskuju oli Andrese peale kade Krõõda pärast ehk. Näitas om mehisus, piget nende vahel tekitas ka Krõõda lähesus. Tegelased läbi Tammsaare silmade: Andres mats, Pearuvurle Mats pos, traditsiooniline, püsiv, visa, alalhoidev, hoiab oma asjast kinni, armastab isegi seda, mille üle võitlust peab?? Vurle tema tunneb...; oma sisemises olemuses pole see ega teine ega kolmas; äärmiselt pealiskaudne, vahetab om aidentiteeti, ei pühendu millelegi. · Kogu kultuuri võitlus on matsi ja vurle heitlus ! Andrese suhtes lõppeb I osa pessimistlikult. Võitlus maaga tunneb, et hakkab alla jääma. Kirjaniku elu näited teoses: teoses on kirjaniku naabrimees, Andres= Tammsaare isa Peeter,

Kirjandus
53 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Tõde ja õigus - A.H.Tammsaare kokkuvõte (kõik osad)

Mässaja tüüp. Iseloom : · hella hingega(kahe talu mõistmatus) · mõistlik(ei hakka Pearuga võistlema) · isepäine(oma ideedes kinni) · emotsionaalne(süütunne visatud kivi vastu Mari puusa) Mauruse kool ­ kooljuhi Mauruse ainuvõim, väliselt suurejooneline, tegelikult valelik,silmakirjalik. Jumalat ei tohi tappa ( tahab jääda Vene kotka tiiva alla). Näiliselt vagane. ,,Keegi ei armasta eestlast, eestale isegi ei armasta, venelane armastat venelast, sakslane sakslast, lätlanegi armastab pisut lätlast, aga eestale eestlast ei armasta, tema armastab venelast ja sakslast ­ niisugune on eestlane..." ,,Tõde ja õigus" III osa Võitlus ühiskonnaga Indrek ja 1905. a revolutsioon · Proovinud 2 korda ülikooli sisse saada, ei saa. Elab Tallinas, tahab elamist üürida, et õppida. · Osaleb metsas töörahva koosolekul, saab haavata. · Satub ajalehe ,,Rahva sõber" toimetusse, hakkab lendlehti tegema. Vabadus

Kirjandus
275 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Tõde ja õigus

Indrek viib Andrese jõe edenemist vaatama kui tolle eluunistuse täitumist. Tagasiteel peab Indrek isa seljas kandma, nii väetiks on too jäänud. Nad puhkavad ühes küünis, kuid Andres ei ärka enam. Indrek kannab isa koju ja matused tulevad toredad, isegi Oru rahvas kutsutakse. Oma elu lõpul arvavad mõlemad, et õigus ei olnud neil vaid vastasel. Peale matuseid otsustas Tiina Vargamäelt lahkuda, Indreku pärast. Kuid teel räägib ta Maretile ära, et armastab ainult Indrekut ja sellepärast Oskariga abielluda ei saa, ja Indrekut aga sellepärast et too tegi ta vigased jalad terveks ja lubas Tiina naiseks võtta, kui ta suureks kasvab. Naised lähevad tagasi sauna, kus Tiina Indrekule kõik ära räägib. Ja Indrek ei oska Tiinaga muud peale hakata kui sauna jätta. Lõpusõnad: “ Ja ta (Indrek) pani esimest korda oma käe Tiinale ümber piha ning viis ta sellelt väljamäelt

Eesti kirjandus
3 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Tammsaare - "Juudit"

Ta lükkab Anna enesepakkumise tagasi, ei lähe Kõrbojale, pigem tapab enda. Neiu Weltmanil ei tulnud Koitjärvelt solvatud enesetundega lahkuda ja võibolla oli Tammsaare niisuguse asjade käiguga ka igati rahul. Kuid tema meeltesse pidi sellest tugev märk jääma. Naine on mehega suhetes initsiatiivikaks pooleks ka mitmes teises Tammsaare teoses. Kuidas abiellusid Karin ja Indrek? Oli ehk siingi Karin aktiivne pool? Õige põgusalt antakse meile Indreku ja Karini abielueelseid suhteid kujutades aimu, et see tõepoolest nii oli. "Tõe ja õiguse" IV osa alguses loeme: "Karin oli nimelt hakanud hoolitsema Indreku õnne eest, sest tema polnud kaotanud lootust, et mõne teise inimese õnne kaudu pääseb ka ise õnnele lähemale." Ja veidi edasi Karini kohta, kes loodab Indrekut endaga abielluma saada: "Ta läks üksipäinis mööda kõnniteed ja ei saanud pisaraist kuidagi võitu. Ta oli ju lootnud, et täna viib ta asjad Indrekuga ühele poole, aga nüüd

Kirjandus
246 allalaadimist
thumbnail
5
doc

A. H. Tammsaare Tõde ja Õigus 1-5

Inimesed pole need, kes nad tunduvad olevat. Pettumused. Ideaalide puudumine ­ nägi, et paljud tahtsid revolutsiooni, et kasu saada. Indreku ja Mari vahelised probleemid. IV osa. Võitlus iseenda ja oma eluõnnega. Inimene ja inimene. Eesti Vabariigi algusaastad. Indrek, Karin, Köögertal. Käsitleb Indreku perekonna elu. Ta on abielus Kariniga ja neil on 2 last. Majas on teenijanna Tiina, keda Indrek muidugi ära ei tunne. Karini isa on kaupmees ja üldse armastab Karin olla tuntud seltskonnas kuigi see on igav. Indrek seltskonda ei salli. Karin petab Indrekut. Neil tekivad lahkarvamused ja Indrek kogemata tulistab Karinit. Jääb ellu, kuid lõpus jääb auto alla kui tahab takistada Indrekut lahkumast. Indrek mõistab, et naine armastas teda. Põhiprobleem: Ühiskond kujundab inimestevahelised isiklikud suhted. Probleemid ühiskonnas siis ja praegu ­ kõrgkihi rumalus; püütakse olla see, kes sa

Kirjandus
159 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Armastus – igal suhtel omanägu.

" See tunne tuleb just siis, kui seda kõige vähem oodatakse ning samas võib sama ootamatult ka kaduda. Ükskõik kui palju ka ei püütaks, ei ole olemas suhet, kus poleks mõõnu, kuid siiski on kõik proportsioonid erinevad. Väga erinevate iseloomudega inimestel on tavaliselt raske kaua koos elada. Üldjuhul tekib nende inimeste vahel metsikult arusaamatusi, kuna sugupooled käituvad ning mõtlevad liiga erinevalt. ,,Tõe ja õiguse" IV osas oli näha Indreku ja Karini pika suhte kurba lõppu, kuna nende elustiilid erinesid täielikult. Mees oli töökas ning hoidis seltskonnast ning pidudest heameelega eemale, siis naine vastukaaluks nautis meeletult tähelepanu ning seltskonda, ta pidas tähtsaks mainet ning ilu, seetõttu soovis ta ka alati pidudel osaleda. Kari ütles enda kohta: ,,Aga sa ju tead, kuidas ma hirmsasti armastan, et mind pisinatukenegi imetletaks, nagu sina seda tegid alguses.". Neiu jumaldas tähelepanu ja seetõttu hakkas ta suhtlema

Kirjandus
13 allalaadimist
thumbnail
3
docx

A.H Tammsaare elulugu ja ,,Tõde ja Õigus,, märkmed

Revolutsioon tekkis ­ võib õndsaks saada ilma lunastuseta! Eeden on uuesti siinsamas. SOTSIAALNE EBAVÕRDSUS. 10. Inimesel on palju vara, siis ei tähenda, et ta oleks õnnelikum ­ pääs ei saa tulla ühiskonnas ­ pettumine! 11. IV osa ­ INIMESE VÕITLUS INIMESEGA. Karin on suurkaupmehe tütar (harjunud linnaeluga) kuulub kõrgseltskonda. Abielu ei kujunenud õnnelikuks, kuigi Indrek lootis. Seltskonnapeod, ärimaailm ­ polnud Indrekule tuttav. Tekib lõhe Karini ja Indreku vahel. Karini ja Indreku juurde tuleb koduabiline ­ Tiina (lombakas). Karin arvab, et Indrekul ja Tiinal on suhe, kuigi tegelt polnud. Tekib tüli Karini ja Indreku vahel ­ Indrek pakib asjad ja tahab kodust ära minna ­ võtab revolvri ­ REETMINE, Karin otsustab panna välja suurima relva, et kätte maksta ­ KEDA SA JÄLLE TAPMA LÄHED? (sest Indrek pm. Tappis ju ema) Raevohoos Indrek tulistab ­ Karin saab kriimu käe peale

Kirjandus
11 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Anton Hansen Tammsaare

võtta. Ta lükkab Anna enesepakkumise tagasi, ei lähe Kõrbojale, pigem tapab enda. Neiu Weltmanil ei tulnud Koitjärvelt solvatud enesetundega lahkuda ja võibolla oli Tammsaare niisuguse asjade käiguga ka igati rahul. Kuid tema meeltesse pidi sellest tugev märk jääma. Naine on mehega suhetes initsiatiivikaks pooleks ka mitmes teises Tammsaare teoses. Kuidas abiellusid Karin ja Indrek? Oli ehk siingi Karin aktiivne pool? Õige põgusalt antakse meile Indreku ja Karini abielueelseid suhteid kujutades aimu, et see tõepoolest nii oli. "Tõe ja õiguse" IV osa alguses loeme: "Karin oli nimelt hakanud hoolitsema Indreku õnne eest, sest tema polnud kaotanud lootust, et mõne teise inimese õnne kaudu pääseb ka ise õnnele lähemale." Ja veidi edasi Karini kohta, kes loodab Indrekut endaga abielluma saada: "Ta läks üksipäinis mööda kõnniteed ja ei saanud pisaraist kuidagi võitu. Ta oli ju lootnud, et täna viib ta asjad Indrekuga ühele

Kirjandus
8 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Tuglas ja Tammsaare

ei ole mässajate tegevusest eriti õhinas. Kristi-Lohkude tütar, huvitub mässust ja Indrekust, teeb enesetapu. Rev-ni otsustaval etapil sõidab Indrek hoopis ära Vargamäele, annab haigele emale halastavalt suure rohuannuse. Soldatid viivad ära isa ja venna antsu, Ants lastakse maha. IV.Eesti vabariigi algusaastad Tallinnas, Indrek on kooliõpetaja, tema naine Karin jõuka Vesiroosi tütar. Teenija Tiina, kes hoolitseb nende kahe lapse eest.Advokaat Paralepp ja üliõpilane Rönee, Karini nö kõrvalpõiked. Abielu jookseb karile, Indrek tulistab naist, õnneks mööda. Ükskõiksus ja hoolimatus viivad inimesed lahku. Indrek ja Tiina lähevad vargamäele. Karin hukkub rongi all. V.Tegevus kandub uuesti maale, ca pool sajandit hiljem. Uued peremehed, muutunud maastikud, teine eluviis. Endist Vargamäed ei ole enam, alles on ainult mälestus. Enam ei ole kõik unistused ainult maaga seotud. Indrek leiab, et ka mälestustel on oma väärtus.

Kirjandus
5 allalaadimist
thumbnail
25
docx

Eesti proosa

Laeva ei tulnud. Algselt on need ilmunud ajalehe järjejuttudena, mis põhjustab stiililist ebaühtlust. ,,Mahtra sõda" 1902. Juurde lisatud moto rahvalaulust. Tegemist armastuslooga, kus peategelaseks on suur ja turjakas ehtne eesti talupoeg Võllamäe Päärn. Armastatu Huntaugu Miina. Armukolmnurk, lisandub kubjas kellele ka Miina meeldib. Kubjas oli tööle sundija, ise oli ka reetur ­ nagu reetur, põlatud. Miina isa arvas et kupjale lapse andmine oleks hea kaup. Trööstitu pilt talurahva elust. 700 aastane orjaöö. Kujutas eestlasi viksi ja vilkana. Teine tegevusliin toimub mõisas. Mõisas valitseb parun Rüdigen, kes on pärisorjuse toetaja. Tema poeg käis euroopas õppimas ja tagasi tulles tahavad ka eesti teha muudatusi, kergendada talupoegade elu ja viia sisse euroopaliku pilti. Tegib kolmnurk mõisas. Koduõpetaja preili Marchand, sveitslanna

Kirjandus
61 allalaadimist
thumbnail
2
odt

On kujutlusi, millest tardub hing

Nad küll tülitsesid ja sõimlesid palju, kuid seda ei oleks ta osanud küll uskuda. See oli tugev löök mehele, sest siis ta alles taipas, et Karin armastas Indrekut rohkem, kui ta suutis uskuda. Ilmselt maksid Indreku sõnad temale endale kätte, kui nad olid rääkinud õnnest. Indrek: ,,suurim õnn on armastus" Karin: ,,Ja see tähendab surma?" Indrek: ,,Jah, kui ta on suur" Ma arvan, et Indrekul oli suhteliselt raske elu, sest tal oli kujutlusi, mis olid ilusad ja imestama panevad, kuid samas ka väga tugevalt löövaid ja tohutult valu tekitavaid. Elu ongi tegelikult selline tõusu ja mõõna mänglemine. Kord on kõik ilus ja tore, kuid järgneval hetkel me tunneme tohutult valu millegi muu üle. Kõik peab olema balansis.

Kirjandus
1 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Karin Raski elulugu

1997. aastal, õppinud aastatel 1997-1998 Tallinna Pedagoogikaülikoolis raadiorezii eriala ja lõpetanud EMA Kõrgema Lavakunstikooli näitleja eriala (XX lend, juhendaja E. Nüganen) 2002. aastal. Karin Rask on üks kahest EMA Kõrgema Lavakunstikooli 20. lennu lõpetajatest, kes on läinud tööle Nukuteatrisse. Kõige esimene roll oli tal Haapsalu Kooliteatri etenduses ,,Läänemaa lugu". Esimest korda tegi Karin muusikalis kaasa siis, kui mängis ülimenukas ,,Greases" nohikut. Karini arvates jääb see ka viimaseks korraks, sest ta väidab, et tema laulmisoskus ei ole just kiita. Alates 2003. aastast on ta teinud vahetevahel kaasa seriaalis ,,Kodu keset linna", kus ta on mänginud Steni (Indrek Ojari) pruuti Lucyt. Karin Rask on kaasa teinud ka serjaalis ,,Kelgukoerad". Ta on juhtinud koos Marko Matverega 2008. aastal ,, Laulud tähtedega" saadet, Karinile oli see esimene kogemus saate juhina, ta kõhkles algul, kuna tal puudus varasem saatejuhikogemus.

Teatriõpetus
6 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

Tammsaare ''Tõde ja õigus'' analüüs

Kes on mees? Indrek mehe ja abikaasana `'Sest enne oli nõnda, et kui oli veri, siis oli ka armastus, nüüd on vere asemel raha'' `'Armastus teeb pimedaks, Kui armastame, siis me ei näe teineteise kortse, ja kui ei armasta, siis on ju ükskõik'' `'Poisikesed võtavad mängu armastusena'' `'Ka iseoma naise hammas võib olla mürgine'' `'Maailmasõda oleks ehk tulemata jäänud, kui inimestel oleks olnud enesenägemise prillid'' Indreku ootused abielult `'Suurim õnn on armastus'' ... `'Ja see tähendab surma?'' ...''Jah, kui ta on suur.'' `'Surma ja armastuse vastu kindlustab vaid abielu.'' `'Mees arvab esijoones iseendast kõige halvemat, kui ta on õige mees... vähemalt arvavad kõik naised oma meeste kohta seda.'' `'Meie mõlemad rimume teineteist vastastikku, see ongi abielu'' `'Siis näitan ma sulle, kes majas peremees.'' Karini komistuskivid valesti taodeldud iseseisvus. vanade haavade lahtikiskumine. `'tagasi tegemine'' üle reageerimine. v�

Kirjandus
12 allalaadimist
thumbnail
2
odt

"Küpsiseparadiis" Kertu Rakke

Tallinna äärelinnas ja on naabrid. Pealegi on nad omavahel seotud, ilma et nad seda arvatagi oskaks. Peategelasteks on Karin, Annika, Cärolyn ja Tia. Karin on viiekümnendates naisterahvas, kes on just kaotanud oma mehe, kellega ta oli pool oma elust koos elanud. Kuna nad ei olnud abielus, palusid tema abikaasa lapsed varasemast abielust Karinil välja kolida. Niisiis sattuski Karin, oma tütre abiga, Tallinnasse elama. Seda sai ta lubada seepärast, et Karini arvates on tema tütar Brüsselis tähtis ametnik. Raamatu lõpus aga selgub, et tütar teenis oma elatist hoopis noorte tüdrukute kupeldamisega. Algul tahab Karin hoida oma naabritest eemale, aga ajapikku hakkab ta nendega üsna tihedalt läbi käima. Suvel kohtab ta ühte omavanust meest Peetrit, kes tuli Dorisele, Karini naabrile, appi kuuri ehitama. Alguses mõtleb Karin Peetrist kui imelikust vanamehest, aga ajamöödudes kiindub Karin temasse üha enam

Kirjandus
3 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kirjand "Armastuse mitu palet", "Tõde ja õigus" III, IV osa

Tunded seisavad habrastel alustel, mis võivad iga hetk puruneda. Indreku ja Kristi armastus ei olnud kuidagi mõeldav ning nad ei rääkinud sellest eriti. Terve sündmustiku vältel jäi mulje, nagu oleks tegemist lihtsalt kahe väga hea sõbraga, kes armastasid koos mässajate koosolekutel käia. Kuid ühised läbielamised ja katsumused tekitasid tahes tahtmata noorte südames armastuse. Seda tõestab ka Indreku mõttekäik tüdrukut silmitsedes: ,,Ja esimest korda arvas ta õieti taipavat, et armastuseks pole midagi muud vaja kui aga südant, mis armastab, mis suudab armastada." Kristi oli suhteliselt naiivne tütarlaps, kuid Indrekut see ei häirinud. Nende koosveedetud aeg pani noorel neiul nii mõnedki prioriteedid paika, mis lähendasid teda mehele veelgi. Siiski teadsid nad, et ei tasu suhet vähemalt revolutsiooni ajal väga arendama kippuda. Ühised rasked ajad

Kirjandus
97 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Anton Hansen Tammsaare

rahuneda. Ka Andres ja Pearu on teose algul elus ning kuna Pearu sureb, siis nende vahel ei selgugi, kes on ´võidumees´. Indrek aga ei taha Vargamäele jääda, sest ta on haritlane ja seetõttu jääb talu ta õe ja tolle mehe kätte. 1934 ,,Elu ja armastus" Rikka ärimehe Ikka ja teenija Irma armastuslugu. Ikka on naistemees ja jätab pärast mõnda koos veedetud aega Irma kõrvale ning Irma kavaler saab vihaseks ja tuleb maalt linna ja laseb Ikka maha. 1935 ,,Ma armastan sakslast" Oskarist saab haritud noormees, kes armastab oma teismelise east saadik saksa neidu, aga ta ei pea end neiu vääriliseks. 1936 ,,Kuningal on külm" Mägikülas elab neitsi Angela, kelle viib ära kuningas, kuid Angelal oli mägikülas austaja Karlo, kes tahab koos oma 2 peaga vasikaga Angela kuninga käest ära päästa. Ta leiab Angela, aga narr tapab vasika ja Karlo läheb vangi, kui kuningas sureb saab ka Angela vabaks ning Karlo vangist välja.

Kirjandus
69 allalaadimist
thumbnail
20
pdf

GÜMNAASIUMI KIRJANDUS

"Popi ja Huhuu"- SÜMBOLISM. Lugedes tekib ettekujutus, et tegemist on maaliga. Isan ärkab, paned end riidesse ja rohkem temast ei räägita. Tal oli koer Popi ja ahv Huhuu, kes oli puuris. Koera patsutab aga ahvile viibutab näppu. Terve lugu räägib ahvist ja koerast. Dialoog puudub. Kirjeldab Popi mõtteid. Huhuu pääseb puurist välja, hakkab laamendama ja jooma. Popile tundub ühel hetkel, et Huhuu on isand. Varastas korvi, kus verine lihakänts, ehmus ära. Popi arvas, et see talle toodud. Üha rohkem tundus talle, et ahv on tema isand. Lõpus toimus nende vahel vennastumine. Huhuu viskab ümmarguse asja maha, mille tõttu maja läheb keskelt pooleks. Lõpmatu türannia. "Inimese vari"- EKSPRESSIONISM-tekkis sõja vastasena, rõhub inimeste tunnetele. Jutustatud Eesti traditsioonis, läbi naise silmade. Ema Maret, kes ootab koju poega. Veab paadiga inimesi koju. Ühel öösel kuuleb karjet üle jõe. Tuleb räsitud põlenud näoga mees

Kirjandus
18 allalaadimist
thumbnail
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

kodust, mis harmoneeris tema endaga ja selle värvimata kastiga. Äkki ta märkas läbisegi sibavat inimhulka, märkas iseennastki oma kastiga, mida toetas paremale põlvele, et nõnda oleks kergem teda läbi müksleva inimmurru suruda. Varsti leidis ta enda jaamahoone seina äärest. Siia laskis ta kasti langeda, et pisut aru pidada ja inimvoolu hõrenemist oodata. See oli õnnelik tegu, sest siin oli tal juht tähele panna, et temast mööda kanti hullemaid ja suuremaidki kaste, kui tema oma oligi. Sellest sai ta südant: haaras kasti uuesti paremale põlvele ja hakkas edasi astuma. Kui Indrek jaamahoonest läbi tema esisele jõudis, oli suurem hulk juba lahkunud. Vaevalt sai ta kasti kõrvalisemasse paika maha panna, kui juba kräsus habemega rässakas vanamees oma troskaga tema juures peatus, piitsavarrega tema silme ees vehkis ja hüüdis: ,,Kulla noorhärra, kas sõidame?" Vastuseks ei saanud Indrek muud teha, kui võttis kasti, et teda sõidukile tõsta.

Eesti keel
32 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Anna Karenina

b. ei armastanud enam tõeliselt Vronskit c. ei suutnud Vronski tütart armastada nii nagu Serjozat Anna valu ei tahtnud keegi näha, kõik süüdistasid teda. Tal viskas elust üle, seepärast tappis ennast. Anna ja Vronski sobisid minu meelest aadlikihti, mis oleks midagi vahepealset Peterburi ja Moskva aadli vahel. 2) Kitty ja Levin Levin oli Anna venna sõber, kellel oli eesmärgiks abielluda Kittyga. Kitty loobub tema ettepanekust, sest armastab Vronskit. Kui Vronski armub Annasse, on Kitty süda purunenud. Mõne aja pärast paranevad ka Kitty ja Levini suhted, nad abielluvad. Kitty jääb rasedaks, sünnib poeg Dmitri. Levin on tõeotsija, tark ja tahtekindel , usub tõelise õiglase elu võimalikkusesse ja otsib teed sellesse ellu. Tema kujunemine on aga pikaajaline õnnelik elu Kittyga ei päästa teda kibedaist mõtisklusist oma kaasaja üle, tõe kättevõitmatuse üle, pere kõige

Kirjandus
36 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Tammsaare ja Gailit elulugu

nii satub ka noorukene Indrek pahatihti vastamisi oma teistsuguse tõe ja õiguse loomusundide pärast. Seda noorukest ja nõrgukest haarab juba varakult valguse valu, uimab kooliskäimise iha, kisub raamatulugemise kirg, mille teiseks pooleks on tegelikust maaelust eraldumine. Eks ole ju ülikooli hariduse osaliseks saanud Tammsaare ise oma esimeses isikus ilukõnelist tunnistust annud oma raamatuvaimustusest: ,,Ma armastan raamatuid kevadel, kui kõik loob lokkama, õilmitsema ja kui mesilased sumisedes mett korjavad: mina otsin mett raamatutest. Ma armastan raamatuid lugeda oja kaldal istudes, kuulates möödavulisevaid laineid nagu oleksid nad elutunnid: raamat päästab nii mõnegi silmapilgu kaduvusest. Ma armastan raamatuid sügisel, kui vihma padiseb tinasist pilvist ja tuul hulub toanurgal ja korstnasuul: on raamatuid, mida lugedes isegi taevatähed pisaratena paistavad!" (Ühes raamatuarvustuses,

Kirjandus
49 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti kirjanikud 20.saj

Ta tuli kirjandusse realistlike juttudega maaelust. 1907. aastal läheneb ta looming Noor-eestile. Ta kirjutab nüüd maaelu asemel rohkem linnaelus ja üliõpilastest ning vanemate-nooremate suhete asemel hingeelust ja mehe-naise vahelistest suhetest. Hilisemas perioodis keskendub rohkem inimeste vahelistele suhetele ja inimeste hingeelule. Tuntumad teosed: ,,Kõrboja peremees";näidend ,,Juudit"; ,,Mäetaguse vanad"; romaan ,,õde ja Õigus 1-5"; ,,Elu ja armastus"; ,,Ma armastan sakslast"; ,,Põrgupõhja uus Vanapagan"; Tõde ja õigus-pentaloogia e. 5.os.romaan,see on epopöa, mis ilmus a. 1926-1933.(peamine idee- inimene, kes kogu aeg kaugeneb maast, pöördub lõpuks taas maast jõudu ammutama.Eestlane on pärit talust, maalt, sealt on tema juured, ta püüab küll edasi areneda ja linna elama minna, kuid kui seal elu väga raskeks ja keeruliseks läheb, suundub ta maale tagasi. peateg.indrek paas-autori prototüüp. Esimene osa- 19

Kirjandus
31 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun