Kariibi meri Mere asend: Kariibi meri on atlandi ookeani osa ja lõunas Lõuna-Ameerikaga läänes Kesk-Ameerikaga Kariibi meri asub 9-22 º N ja 89-60 º W. Saared ja väinad : Kariibi mere saared moodustavad alates Kuubast ning Jamaicast kuni Trinidadi ja Tobagoni kulgeva kaare. Paikneb kokku üle 7000 saare. Suuremad saared: · Haiti, · Jamaica, · Kuuba, · Ja Puerto Rico, mille kohta arvati, et need on kunagi mandrist eraldunud. Suurus: Sügavus kuni 7110 meetrit Suurim sügavus 7090m Pindala on umbes 2.754.000 km ² Vees soolsus: Kariibi meri on üks kõige soolasema veega meri 36 promilli. Vee Temperatuur ja jääolud: Sõltumata kellaajast ei lange õhutemperatuur Kariibi meres kunagi alla 25 kraadi nagu ka merevesi on aastaringselt 25-30 kraadi. Kuna selle mere vesi ei külmu, pole Kariibi meres proobleeme talvel merevee jäätumisega. Vee liikumine Merd läbib...
Kariibi meri Mirjami Uutela Kristiina Kimask Kariibi mere asukoht • Atlandi ookeani osa • On ääremeri • Piirneb . – lõunas Lõuna- Ameerikaga – läänes Kesk- Ameerikaga – Kariibi meri asub 9-22 º N ja 89-60 º W. Suurus Sügavus kuni 7110 meetrit Suurim sügavus 7090m Pindala on umbes 2.754.000 km ² Võrdlus Kariibi meri Läänemeri Pindala 2.754.000 373.000 km2 km2 Keskmine 7110 52 m sügavus Suurim 7.686 m 459 m sügavus Võrdlus skeemina Kariibi meri on 136 korda sügavam kui Läänemeri Kõige... Kariibi meri on üks kõige soolasema veega meri 36 promilli Enim kasutatud meri filmide tegemisel ...
Kariibi meri Asukoht Kariibi meri on Atlandi ookeani osa. Seda ümbritseb lõunas Lõuna-Ameerika, läänes Kesk-Ameerika, põhjas Suured Antillid ja idas Väiksed Antillid. Kariibi meri on ääremeri. Üldandmed Mere pindala on 2 754 000 km². Keskmine sügavus on 2642m. Suurim sügavus on 7 686 m. Soolsus on u. 36‰. Šelfiala on kitsas. Sügavaimad kohad on mere loodeosas. Hoovused Läbi Kariibi mere kulgeb idast läände soe Kariibi hoovus. Kariibi mere vesi hoiab Lääne- Euroopat soojana. Kui see ühendus katkeb, muutub ka kliima Lääne- Euroopas jahedamaks. Elustik Kariibi meri on koduks umbes 9% kogu maailma korallriffidele ehk 52000 km². Kohalikud saavad raha teenida kui turistid käivad seal sukeldumas. Majandus Kariibi meri on üks suurimaid nafta tootmise piirkondi, se...
SISUKORD MERE ASEND................................................................................................................... 2 MERE NIMI....................................................................................................................... 2 SAARTEVAHELINE MERI..............................................................................................3 MERE SUURUS.................................................................................................................4 MERE SÜGAVUS.............................................................................................................4 MEREVEE SOOLSUS.......................................................................................................5 VEE TEMPERATUUR JA JÄÄOLUD............................................................................. 5 VEE LIIKUMINE................................................................
Kariibi meri Hanna-Maria Hurt 8b. klass Üldine info mere kohta Kariibi meri asub Kesk- ja Lõuna-Ameerika vahel ning on ääremeri. On Atlandi Ookeani osa. Mere üldandmed Pindala: 2 512 000 km2 Keskmine sügavus: 2429 m Suurim sügavus: 7 680 m Saared Kariibi meres asuvad sellised saared nagu Kuuba, Haiti, Dominikaani Vabariik ja Väiksed Antillid, kuigi neid on veel rohkem. Kõige suuremad neist on Kuuba, Haiti ja Dominikaani Vabariik. Kliima saartel Kariibi mere troopilise kliima tõttu langeb temperatuur väga harva alla 25 kraadi, kuid tihti leevendab päevast palavust jahutav meretuul. Mõnikord tabavad saari ägedad orkaanid, mis tekitavad tõsiseid purustusi. Aasta temperatuuri amplituud on väike. Mere elustik Tuntuimate Kriibi mere piirkonna korallide hulka kuuluvad kork- ja kivikorallilised. Korallrahude vahel ujuvad imekauni värvusega kalade parved, näiteks huul-...
Kariibi meri 2. Kariibi meri on Atlandi ookeani osa. 3. Kariibi meri on ääremeri. Merd ümbritsevad mandrid on Põhja- ja Lõuna-Ameerika; saared on Jamaica, Haiti ja Puerto Rico; saarestikud on Väikesed Antillid ja Suured Antillid (Jamaica, Haiti, Puerto Rico); poolsaar on Yucatàni. Mehhiko lahega ühendab Yucàtani väin, Sargasso merega ühendab Tuulepealne väin. 4. Mere pindala on 2 754 000 km², keskmine sügavus on 2 642 m, suurim sügavus on 7 680 m, keskmiselt soolane u 36, sügavamad kohad on mere loodeosas, selfiala on kitsas. 5.Läbi Kariibi mere kulgeb idast läände soe Kariibi hoovus. Kariibi mere vesi hoiab Lääne- Euroopat soojana. Kui see ühendus katkeb, muutub ka kliima Lääne-Euroopas jahedamaks. Kariibi meres on nõrgad looded. 6.Tõusu ja mõõna vahe on väike, 50-80cm. 7.Kariibi mere korallirifid moodustavad 8% kogu maailma koralliriffidest. Kariibi mere ümbruses elab väga palu linde, keda mujal m...
docstxt/134791913243.txt
Must Meri 1. Must Meri asub Atlandi ookeanist idas . Meri on ovaalse kujuga. Krimmi poolsaar Aasovi meri Kertshi väin Joonis 1. Musta mere asend. Bosporuse väin Marmara meri Egeuse meri 2. Musta merd kutsutakse Mustaks mereks, sest pilvise ilmaga või tormi ajal muutub merepind tormi ajal tumedaks, mustaks. Samuti muudavad Musta mere vee tumedaks ja väheläbipaistvaks mikrovetikad. Tormide ja udu tõttu on Mustal merel sageli ohtlik, mistõttu arvatakse, et sõna ,,must" võib tähendada ,,ähvardavat" või ,,ohtlikku". 3. Must meri on sisemeri. Musta merd ja Atlandi ookeani ühendab Vahemeri. Vahemerd ühendab Musta mere ja Egeuse merega Bosporuse väin, Marmara meri ja Dardanellid. Musta mere põhjaosas asub Krimmi poolsaar. 4. Musta mere pind...
MEREDE TÜÜBID MEREDE TÜÜBID MERI ON MAAILMAMERE OSA, MIS ON OOKEANIST ERALDATUD POOLSAARTE VÕI SAARTEGA I. SISEMERI ASUB SAARTE VÕI SAARESTIKE VAHEL A. ATLANDI OOKEAN 1. LÄÄNEMERI VAHEMERI MUST MERI AASOVI MERI B. PÕHJA-JÄÄMERI 1. VALGE MERI HUDSONI LAHT II. SAARTE-VAHELINE TUNGINUD SÜGAVALT MANDRISSE, ÜMBRITSEB VALDAVALT MAISMAA, ÜHENDUS OOKEANIGA KITSA VÄINA KAUDU A. VAIKNE OOKEAN 1. FILIPIINI SULU SULAWESI JAAVA BANDA B. ATLANDI OOKEAN 1. IIRI MERI III. ÄÄREMERI ASUB MANDRI ÄÄREALAL, OOKEANIST ERALDATUD SAARTE VÕI POOLSAARTEGA A. INDIA OOKEAN 1. PUNANE MERI PÄRSIA LAHT B. ATLANDI OOKEAN 1. PÕHJAMERI KARI...
Mered ja lahed Läänemeri Põhjameri Barentsi meri Vahemeri Must meri Punane meri Kariibi meri Jaapani meri Mehhiko laht Guinea laht Pärsia laht Hudsoni laht Kanalid Panama Suessi Kieli Väinad Taani väinad Inglise kanal e. La Manche Gibraltar Bosporus Dardanellid Beringi Magalhaesi Saared ja saarestikud Suurbritannia Iiri Island Kreeta Küpros Sitsiilia Sardiinia Korsika Gröönimaa Kuuba Madagaskar Sri Lanka Sumatra Jaava Kalimantan Uus-Guinea Jaapan Uus-Meremaa Poolsaared Skandinaavia Jüüti Apenniini Pürenee Balkan Araabia Hindustani Indo-Hiina Korea Labradori Mäestikud Skandinaavia Alpid Apenniinid Püreneed Uural Kaukasus Himaalaja Kordiljeerid Apalatšid Andid Kaljumäestik Suur Veelahkmeahelik Atlas Mägismaad Tiibet Brasiilia Etioopia Tasandikud Ida-Euroopa lauskmaa Lääne-Siberi lauskmaa Induse madalik Gangese madalik Kaspia alamik Suur-Hiina tasandik Mississippi madalik Suurtasandik Kesktasandik Amazonase madalik ...
MUST MERI Must meri Must meri asub Atlandi ookeanist idas. Must meri on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri. Kuna nime päritolu on teadmata, siis pole ka kindlat teadmist selle tähenduse kohta, levinum on aga oletus, et sellel merel võivad sinu kohale ilmuda äkitselt ülitumedad äikesepilved, värvides merepinna mustaks. Ägedate tormide ja tiheda udu tõttu on Mustal merel sageli ohtlik. Sõna "must" võib tähendada 'ähvardav, ohtlik'. Seda seostatakse ka Noa laeva aegse veeuputusega. Türgi legendi järgi lebab Musta mere põhjas vägilasemõõk, mis visati sinna sureva võluri Ali palvel. Seetõttu meri lainetab ja püüab mõõka kaldale visata ning vee värvus muutub mustaks. Tegelikkuses Musta mere mikrovetikad muudavad vee tumedaks ja väheläbipaistvaks. Kõige vanemates iraani tekstides nimetati merd "tume, mitteläbipaistev, must". On kasutatud eirinev...
Lahed ja mered Poolsaared Orinoco madalik Läänemeri Patagoonia madalik Põhjameri Skandinaavia ps. Mehhiko kiltmaa barentsi meri Jüüti ps. Ida-aafrika kiltmaa vahemeri Apenniini ps. Sahara kiltmaa kariibi meri Pürenee ps. Kesk-siberi kiltmaa jaapani meri Balkani ps. mehhiko laht Araabia ps. Jõed guinea laht Hindustani ps. pärsia laht Indohiina ps. Rein hudsoni laht Korea ps. Doonau panama Labratori ps. Volga punane meri Galifornia ps. Huang he suessi kanal Florida ps. Jangste kieli kanal Somaalia ps. Mekong Indus Väinad Pinnamood Ganges Mississippi j...
KARIIBI MERE PIIRKOND Kariibi meri on Atlandi ookeani osa. Piirneb lõunas Lõuna-Ameerika ja läänes Kesk-Ameerikaga, põhjas Suurte Antillide (Kuuba, Haiti ja Puerto Rico), idas Väikeste Antillidega. Loodes Yucatáni väina kaudu ühendatud Mehhiko lahega. Sügavus kuni 7110 meetrit. Meres on nõrgad looded. Kliima on troopiline, esineb orkaane. KARIIBI MERE SAARED Kariibi mere saared paiknevad Florida poolsaare ja Lõuna-Ameerika mandri vahelises vööndis. Kliima on siin pea aasta läbi troopiline, keskmine temperatuur on umbes 26º C. Suviti esineb siin sageli torme ja koguni vulkaane. Kriibi mere saartel võib kohata mitmeid erinevaid keskkondi. Üha suurenevast turistide voolust hoolimata elutseb siin endiselt hulgaliselt mitmesuguseid loomaliike. SAARTE TEKE Kariibi mere saared moodustavad alates Kuubast ning Jamaicast kuni Trinidadi ja Tobagoni kulgeva k...
Veestik õpik lk 28-45 (GEO 2) Kordamisküsimused 1. Iseloomusta vee jaotumist Maal. Vett on maakeral väga palju, kuid Maal on ka piirkondi, mis kannatavad veepuuduses. Enamik Maa veevarudest on soolane ja paikneb maailmameres. Magedat vett on vaid 3% ja sellestki on kaks kolmandikku liustikes jääna ning ligi kolmandik põhjaveena maa sees. / 97% Maal paiknevast veest asub maailmameres ja on soolane. 2. Too näiteid vee tähtsusest looduses. Veel on oluline roll kliima ja pinnamoe kujunemises. Vesi on mulla tähtis koostisosa. Veeta ei kasva taimed ega ela loomad./Looduses on vesi ringluses. 3. Too näiteid vee kasutamisest ja säästmise võimalustest. Vett kasutatakse joogiks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks, põldude niisutamiseks ja kaupade valmistamiseks tööstustes. Vett saab säästa vett mitte raisates, võimalusel kasutada taimede kastmisel vihmavett. 4. Nimeta piirkondi, kus napib puhast magevett (lk 29). Aafrika, Ukraina, Lähis-Ida, A...
Bioloogilise mitmekesisuse väljasuremine e. vähenemine. Gretel Aess ja Caroline Müür 9.e klass Mis on bioloogiline mitmekesisus? Bioloogiline mitmekesisus on meie planeedi elu alus ja tagatis. Juba majanduslikust enesehuvist peab inimene püüdlema ökosüsteemide stabiilsuse säilitamise poole. Lisaks kohustab vastutus loodu ees liigilist mitmekesisust säilitama. Bioloogilise mitmekesisuse kaitse ei ole luksus, mida saab endale lubada või millest võiks loobuda. Kasu ja oht Kõige suuremat kasu bioloogilisest mitmekesisusest saab inimene ise, samas on ta ise hetkel selle vähenemise peasüüdlane. Kuna Euroopa Liidu seni võetud meetmetest ei piisa viimaste aastakümnete negatiivsete arengute peatamiseks, eeldatakse et bioloogiline mitmekesisus on Euroopas endiselt suures ohus. Mis on bioloogilise mitmekesisuse väljasuremi...
Maailma Kalandus 1. ) Maailma kalapüügi liigid. 1.1. ookeani püük. kalavarud ei paikne keset ookeani vaid nad on suhteliselt ranniku lähedal. Süvavete kerke alal palju kalu, suurte jõgede suubumise alal. Keset ookeani ei ole toiteained. Meie euroopa kalad on pärit Põhja-Merest. 1.2. Rannikupüük. Ei nõua nii keerulist ja kallist tehnoloogiat. Arengumaades rohkem levinud. Liigse püügi surve all. Läänemeri. 1.3. Magevete kalandus Osakaal väike, rikastab kala toidulauda. Eesti püüab igalt poolt. Peipsi järv. 1.4. Kalakasvandused . Osakaal maailmas kasvab pidevalt. Suured veekogud reostunud, ja kannatavad ülepüügi all. 2.) Probleemid maailma kalavarudega. 2.1 Peaaegu kõik maailmamered ja ookeanid kannatavad ülepüügi all. kalavarud on seetõttu vähenenud. 2.2 Ranniku meredest paljud on reostunud. Maailma kõige reostunud meri on Läänemeri, Lisaks on reostunud vahemeri, kariibi meri. Kala hind kasvab aina. Kasvandus nõuab raha rohkem. 3.) Mee...
Olmeegid Maiad Asteegid Inkad Millal ? 1200.a eKr 300-800.a pKr XVI.sajand XV.sajand Linnad,riik Puudus ühtne riik,iga linn Väikesed linnad suuremate Palju inimesi Neli suurt püiirkonda,kogu moodustas omaette väikese võimu all,puudus ühtne linnas,korrapäraselt maa kuulus riigile. võimukeskuse,elanike riik,linna keskel tempel planeeritud vähe ,linna keskel tempel Asukoht Mehhiko kiltmaalt-Yucatani Yucatani poolsaare Kesk-Ameerika,Mehhiko Lõuna-Ameerika ranniku poolsaareni,ühelt poolt vihmametsades,Kesk- kiltmaa,algul Texcoco järve piirkondades,vaikse ookeani vaikne ookean ja teiselt Ameerikas,ühelt poolt pi...
1940- Aasia riigid iseseis. 1955 SEATO ndad 1955 CENTO 20.nov.1945 - Nürnbergi protsess 1955 Bangduni konverents 1.okt.1946 1955 Hallsteini dokriin 17.juuli - Potsdami konverents 26.juuli Eg. riigist. Suessi kanali 2.aug.1945 1956 1945 - tekkis 98 uut riiki 29.aug.1956 - Suessi kriis 1990 6.nov.1956 juuli-okt. Pariisi rahukonverents 1956 - Kuuba partisanisõda 1946 1958 veeb. Stalini kõne Moskvas 1957 Eisenhoweri dokriin 1946 1957 - Vietnami kodusõda märts C...
1. Kuidas kogutakse tänapäeval andmeid Maa siseehituse kohta? Puurid, puuraugud; vulkaanide uurimine; seismiliste lainete uurimine; kivistused. 2. Millega tegelevad geoloogid? Geoloogid tegelevad Maa siseehituse, kivimite uurimisega. 3. Millistel elualadel vajatakse geoloogilisi uuringuid? Geoloogilisi uuringuid vajatakse näiteks ehituses, maavarade kaevanduses, kaevude rajamisel. 4. Töö näiteid piirkondadest, kus maakoor kerkib või vajub. Lääne-Eestis kerkib, Tiibetis ja Hollandis vajub. 5. Kuidas muutub kivimainese tihedus Maa sisemuse suunas? Mis on selle põhjuseks? See suureneb, kuna suureneb rõhk. 6. Mis vahe on maakoorel ja litosfääril? Litosfääri moodustavad maakoor ja selle all olev kivimiline osa (astenosfääri peal olev osa) 7. Miks on ookeaniline maakoor tunduvalt noorem kui mandriline maakoor? Sellepärast, et ookeaniline maakoor on õhem ning on püsivas muutumises. 8. Selgita konvensioonivoolude...
Pala Põhikool KOLUMBIA Referaat Koostas: Keegi Muu Pala 2002 Kolumbia asub Ameerika maailmajaos, Lõuna- Ameerika mandril ja veel täpsemalt öeldes Lõuna- Ameerika loode osas. Ta jääb 13º põhja laiuse ja 5º lõuna laiuse, 67º lääne pikkuse ja 78º lääne pikkuse vahele. Põhjast ümbritseb riiki Kariibi meri ja läänest Vaikne ookean. Kolumbias on ainult üks poolsaar, mis on Guajira poolsaar. Kolumbiat läbib maailma pikim mäestikusüsteem Kordiljeerid, mille Lõuna- Ameerika osa nimetatakse Andideks. Riigi piires ulatuvad Andide kõrgemad tipud üle 5500 m. Alates 4700 meetrist katab neid igilumi, vaatamata sellele, et jalamil, otse ekvaatoril, valitseb igavene lumi.Cristobal Coloni mägi on 5800 m kõrge. Andidest läänes on suhteliselt kitsas Vaikse ookeani rannikumadalik. Kolumbia pealinna Bogota ja Eesti pealinna Tallinna vahemaa on 11 845 km. Eesti ja Kolumbia ajavahe on seitse tundi. Põhjas ja läänes on riigil...
Must meri Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi teemaks on Musta mere tutvustamine ning kirjeldamine. Antud töös kirjutan Musta mere paiknemisest, selle vee omadustest ning vee elustikust. Teemaks valisin Musta mere, sest mulle pakub huvi selle uurimine, kuna ma sain oma eelnevaid teadmisi kinnistada ning sain ka omandada palju uusi ning huvitavaid fakte ja aspekte antud mere kohta. Kindlasti oleks üheks põhjuseks - soov oma saadud teadmisi tutvustada kaasüliõpilastele. Paiknemine Must meri (vene keeles , ukraina keeles , bulgaaria keeles , vene keeles rumeenia keeles Marea Neagr, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles [savi zgva]) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike- Aasia vahele jääv sisemeri. Merest lõunas on Väike Aasia vahele jääv sisemeri. Merest lõunas on Väike-Aasia, idas Kaukaasia, põhjas Ida-Euroopa lauskmaa ja läänes Balkani poolsaar. [4] Egeuse m...
Kadrioru Saksa Gümnaasium Erso: Rahmaninovi kolmas Retsensioon Autor: Karolina Perv 11.2 Tallinn 2019 Mina külastasin 11. jaanuaril, Estonia kontserdisaali, kus käisin kuulamas Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ehk ERSO poolt korraldatud kontserti, sarjast „Klaverikontsert” II kontsert. Esitusele tulid Sergei Rahmaninovi Klaverikontsert nr 3 d-moll, Claude Debussy Kolm sümfoonilist eskiisi „Meri” (“La Mer”) ja Maurice Raveli „Valss” ("La Valse”). Kontserdi pianist oli Mihkel Poll, ning dirigendiks oli Mihhail Gerts. Valisin just selle kontserdi, kuna parasjagu õppisime muusikatundides impressionismi ja hilis-romantismi, ning just see kontsert sisaldas nende ajastute heliloojate teoseid. Kontserdi esimeses pooles kõlas Sergei Rahmaninovi Klaverikontsert nr 3 d-moll, kus pianistina mängis suurepäraselt Mihkel Poll. Eriti meeldisid mulle sel...
HÜDROSFÄÄR · looduses eriline roll · teiste sfääridega läbi põimunud: atmosfääris veeaur litosfääris ja mullas põhjavesi organismide koostises vesi · veekogud ja neid siduv veeringe moodustavad iseseisva sfääri Veeringe maal · sademed ookeanide pinnalt aurunud vesi: - suurem osa langeb sademetena sinna tagasi - osa kandub õhuvooluga maismaale - mida kaugemale maismaale liigub mereline õhk, seda ulatuslikum on sademeterohke ala maismaalt auranud niiskus: - osa langeb sademetena maha maismaa kohal - vähesel hulgal jõuab niiskus ookeanide kohal tekkivatesse sademetesse · auramine veeringe teiseks lüliks toimub kogu aeg nii maa-kui veekogude pinnalt sõltub: - pinnase omadustest - taimestikust - õhu ja maapinna niiskusest - temperatuurist - tuule kiirusest · jõgede äravool sõltub sademete ja auramise vahekorrast ...
Kruiisiturismi peetakse üheks kiiremini kasvavaks valdkonnaks turismimajanduses. Kui 1970. aastal oli kruiisireisijate arvuks pool miljonit, siis aastaks 2002 oli arvuks 10 miljonit ja 2010. aastaks ennustatakse 20 miljoni kruiisituristini jõudmist. Kruiisitööstus on puhkereiside turul kõige kiirema kasvuga kategooria alates 1990.-dest on kruiisitööstuse reisijate keskmine kasvutempo olnud aastas 7,4%. Kruiisireiside populaarsemaks sihtkohaks on Kariibi meri, kus leiavad aset ligi pooled kogu maailma kruiisidest. Populaarsuselt järgnevad Vahemere regioon, Euroopa ja Alaska viimane nimetatutest on väga soositud ameeriklaste hulgas. Euroopa kui sihtkoha alla kuulub ka Läänemere piirkond, millest on saanud reisijate arvult kolmas kruiisiturg maailmas ja mis on üheks kiireimini kasvavaks kruiisipiirkonnaks kogu maailmas. Ka Tallinn kuulub Läänemere regiooni alla ja 2009. aasta kruiisihooaeg tõi siia 302 kruiisilaeva 415 000 kruiisituri...
Sisukord: Asukoht..................................................................4-5 Andmed Iseloomustus Pinnamood...............................................................5-6 Pinnamoe iseloomustus Mõjud saarele Maavarad Asukoht maamunal Kliima.....................................................................6-8 Kliima iseloomustus Mõju tegurid Võrdlus moment Majandus Looduskatastroofid Veekogud, jõed..........................................................8- 9 Veevarud Jõed Järved Vee kasutusalad Veega seostuvad probleemid Arengutase.................................................................................9-10 Kuuluvus rahvusvahelisse organisatsiooni Tuntuim firma Rahvastik................................................................................
Venezuela. República Bolivariana de Venezuela Koostaja: Klass: XI B Juhendaja: Tallinn 2009 1. Riigi üldiseloomustus 1.1 Üldandmed riigi kohta Venezuela (República Bolivariana de Venezuela) on riik Lõuna-Ameerikas. Piirneb põhjast Kariibi merega, kirdest Atlandi ookeaniga, läänest Colombiaga, lõunast Brasiiliaga ja idast Guyanaga. Riigi suurus on 916 445 km² ning seal elab ligikaudu 26,414,816 elanikku ning keskmine rahvastiku tihedus on 27 in/km². Venezuela pealinn on Caracas, mis on samuti ka ühendriigi suurim linn. Ametlik riigi keel on hispaania keel, peamiselt sellepärast, et Venezuela oli 16.sajandil Hispaania poolt koloniseeritud. Praegune president on Hugo Chávez ning asepresident José Vicente Rangel. Lipul olev kollane värv tähistab maa rikkust, sinine julgust ning pu...
Ahto Walter Aasta 1930. Ahto ja Kõu Walter purjetasid jahil Ahto (endine Auli) üle Atlandi ookeani Eestist Ameerikasse. 1930 aasta 7.augustil ei andnud Tallinna sadamakapten Ahtole kaugesõiduks luba ning vennad Ahto ja Kõu klaarisid jahi piirivalvepunktis lühemaks kalastusretkeks... ja läksid vastu ookeaniavarustele. Kaks noort Eesti poissi Atlandi ookeani vallutama. Ajalehed ei kirjutanud sellest veel midagi. Vennad purjetasid Läänemerest Põhjamerele ja sealt Inglismaale. Londonis tervitasid Ahtot ja Kõud suure hallooga inglise ajakirjanikud. Mööda Inglismaa lõunarannikut seilates jõudsid nad Torquaysse, kus poiste noorus ja Ahto sarm võlusid kohalikku purjetajaskonda nii, et nendest said Torquay Kuningliku jahtklubi auliikmed. Uuesti teele asudes jõudsid nad 22 päevaga Funchali Madeirasse; sealt edasi Las Palmassesse, kus nad toiduvarusid kogudes valmistusid Atlandi ookeani ületamiseks....
HÜDROSFÄÄR Vee hea liikuvuse tõttu on hüdrosfäär teiste sfääridega läbi põimunud: atmosfääris on veeauru, litosfääris ja mullas leidub põhjavett ning organismide koostises on palju vett. Vee olekust oleneb tema liikumise kiirus. VEERINGE MAAL Sademed. Suur osa ookeani pinnalt aurunud veest langeb sademetena tagasi, osa kandub õhuvooludega maismaale. Õhumasside ette jäävate mäestike juures sajab suurem osa sademeid maha mägistel rannikutel. Maismaalt tulev niiskus sajab osaliselt maha maismaal ja vähe jõuab ookeani kohale. Merelt aurab tunduvalt rohkem kui maismaalt pindala suurem, veekogu on kogu aeg veega küllastunud auramine ei vähene vee defitsiidi tõttu. Üle 3000 mm/a ekvaatori ümbruses(tõusvad õhuvoolud, aurumine suur), üle 2000 mm/a Põhja-Ameerika looderannik (Alaska hoovus, Kordiljeerid), alla 100mm/a pöörijoonte piirkonnad(püsiv kõrgrõhk, laskuvad õhuvoolud), mandrite sise...
Kolumbia referaat 2009, Tallinn Sisukord Kolumbiast üldiselt............................................................lk 1- 2 Kolumbia departemangud .....................................................lk 3 Populatsioon..........................................................................lk 4 Inimarengu indeks.................................................................lk 5 Maa kasutus...........................................................................lk 6 Majanduslik aktiivsus.............................................................lk7 Faktid.....................................................................................lk 8 Pildid................................................................................lk 9-10 Kasutatud kirjandus..............................................................lk 11 Kolumbiast üldiselt...
MEHHIKO ÜHENDRIIGID ESTADOS UNIDOS MEXICANOS Riigi pindala: 1 964 375 km² Rahvaarv: 111,211,789 (Juuli 2009) Pealinn: Mexico City Pealinna elanike arv: 13 083 400 Riigi lühend: MEX, MX Keel: hispaania keel (92,7% elanikest) Rahaühik: peeso Riigi kahetäheline kood: MX Joonis 1. Mehhiko lipp. Allikas https://www.cia.gov Joonis 2. Mehhiko vapp. Allikas http://www.ngw.nl Joonis 3. Mehhiko kaart. Allikas www.otsimram.net Riigi geograafiline asend Mehhiko asub Põhja-Ameerika mandri lõunaosas, Ameerika maailmajao keskosas. Rahvasuus kutsutakse Mehhiko asukohta Kesk-Ameerikaks. Mehhiko kuulub Ladina-Ameerika kultuurigeograafilisse suurregiooni. Mehhikot ümbritseb läänest Vaikne ookean ning idast Mehhiko laht ja Kariibi meri. Riigi kaguosas on palju veer...
Rahvusvahelised põhjused Uute loodusvarade otsimine maagid, troopilised kultuurid Laiendatud turg uute tarbijate otsing ... Rahvusvaheliste põlvkodade areng 1 põlvkond enne 19 saj (kaubanduskompaniid) 2 põlvkond 19 saj lõpp (ettevõtted kes tegelevad toorainete tootmisega, maavarad, nafta ja põllumajandus saadused) 3 põlvkond 20 saj keskpaik (tegeleb hankimisega, tehnoloogia on täiustunud ja kasutusele on võetud transport et kaup kiiremini kohale viia) 4 põlvkond 20 saj lõpp (ettevõtlusvõrgustik, igaüks teeb niipalju mida oskab ... ja neid mida ei osata ostetakse sisse nt koolis koristajad või firmas raamatupidajad) Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid Jaotatakse: · Majandusühendused riigid, kes teevad oma vahel tugevat koostööd. Leidub kogu maailmas Riikidevaheline kaubandus · Toorainekartell siia kuuluvad riigid, kes toodavad mingit toorainet või põllumajandussaadusi (nt kohvi ja tee) ...
Tarmo Tuuling Atlandi ookean PÄRNU TÄISKASVANUTEGÜMNAASIUM Tarmo Tuuling ATLANDI OOKEAN Referaat Pärnu 20013 Tarmo Tuuling Atlandi ookean SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. SUURUS 4 2. ASEND JA PÕHJA RELJEEF 4 3. VEESTIKU ISELOOMUSTUS 5 4. TAIMESTIK 5 5. LOOMASTIK 5 6. KESKKONNA PROBLEEMID 6 KOKKUVÕTE 7 KASUTATUD KIRJANDUST 8 Tarmo Tuuling Atlandi ookean SISSEJUHATUS Ookean (Okeanose järgi; ingl ocean, vn ), maailmamere suurim osa, mis on mitmest küljest piiratud mandriga. Esmakordselt eristas ookeane 17. sajandi Madalmaade geograaf Bernhardus Varenius, kelle järgi maailmameri jaotub viieks ookeaniks (Atlandi, Vaikne ja India...
Aasia pindala: 31 764 000 km² rahvaarv: 3 701 000 000 riikide arv: 48 suurim riik: venemaa, millest 75 % asub aasias väikseim riik: maldiivid (298 km²) kõrgeim tipp: mount everest (8848 m) suurim järv: kaspia meri (371 800 km²) pikim jõgi: jangtse (6300 km) Maavarana leidub naftat. Kasvatatakse Riisi. On suurim maailmajagu, hõlmab maismaast peaaegu kolmandiku ja ühtlasi tihedamini asustatud maailmajagu ( Hiinas ja Indias asub üle miljoni inimese ) . Aasia ja euroopa vahel looduslikku piiri pole vaid on Uurli mäestik. Aasias paiknevad laiaulatuslikud kiltmaad nt. Tiibeti kiltmaa. Maailmajao keskosas on kõrbed , Põhjas igikeltsad ja lõunas rannikualad. Aasias voolab mitu võimsat jõge : Jangtse , Ganges . Suuremad järved : Kaspia ja Araabia meri. Suuremate pindaladega riigid : Venemaa , Aasia osa , Hiina , India . Suuremate rahvaarvudega riigid : Hiina , India , Indoneesia, Pakistan. Edelaosas on pinnamood mägine , kliima on vahemereline. ...
Variant 1. 1. Nimetage IMO keskkonnakaitset puudutavaid konventsioone. Globaalne organisatsioon (ÜRO egiidi all), haldab merendusalaseid rahvusvahelisi konventsioone. IMO on loodud 1948. aastal toimunud konverentsil Genfis. Eesmärk:ohutu, kindel ja tõhus laevandus puhtal maailmamerel Rahvusvahelised konventsioonid: INTERVENTION-sekkumisest naftareostuskahjude korral avamerel CLC-tsiviilvastutusest naftareostusest põhjustatud kahju korral FUND-naftareostuse kahju kompenseerimise fondi asutamisest LONDON DUMPING-merereostuse vältimine jäätmete ja muu dumpingust MARPOL-reostuse vältimiseks laevadelt OPRC-valmisolekust, vastutusest ja koostööst naftareostuse korral HELCOM-Läänemerepiirkonna merekeskkonna kaitsest OSPAR-Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitsest HNS -vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ainete mereveol BUNKER-tsiviilvastutusest laevakütusereostuse korral AFS-laevakorpuse kinnikasvamist takistavatest värvidest BWM-laevade b...
HÜDROSFÄÄR Maailmameri - moodustab kogu Maa pindalast 71% 3 ... 5 ookeani: Põhja-Jäämeri, Lõuna-Jäämeri, Atlandi ookean, India ookean, Vaikne ookean Omistatakse 3-5 ookeaani ning neid eristavad mandrid või kokkuleppelised piirid. 1 liitris merevees on 35 g soola. Ehk maailmamere soolasus on 35 promilli. Mereveest on leitud üle 80 keemilise elemendi. Millest sõltub merevee soolsus? Sademete-aurumise vahekorrast (soolsus on väiksem kui sademed ületavad aurumise ja jõed toovad magedat vett lisaks ; mida suurem on Päikese kõrgusnurk, seda rohkem on aurumist) (kõrgrõhualas on sademeid vähe nii et seal on mere soolsus suurem - sest aurumine on suurem kui sademete hulk) Miks vahemeri on soolasem kui maailmameri? Ühendus ookeaniga on takistatud Aurumine on suurem kui sademeid on Jõed toovad magedat vett vähe juurde Miks on Läänemere vee soolsus keskmisest madalam? Soolsus on 17 promilli - tunduvalt väiksem kui maailmamer...
Laamtektoonika. Laam litosfääri plaat, mis koosneb maakoorest ja ülemisest vahevööst. Laamade teke ja triiv A. Wegener avastas, et mandrid olid kunagi koos ja arvas, et mandrid triivivad ookeani põhjas, tegelikult triivivad astenosfääri peal. Tähtsamad laamad Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Euraasia, Aafrika, Vaikse ookeani, Nazca, Filipiini, Kariibi, India-Austraalia, Laamade kokkupõrke 3 varianti: Ookeaniline mandriline (nt. Nazca Lõuna- Ameerika), Mandriline mandriline (nt. India Euraasia, Himaalaja), Ookeaniline ookeaniline (nt. Vaikse ookeani - Filipiini). Laamade lahknemine Ookeani keskahelik(rift)- kaks ookeanilist laama eemalduvad teineteisest, magama jahtub ja tardub, tekivad veealused vulkaanilised mäeahelikud (nt Atlandi keskosas, Island). Mandriline ehk kontinentaalne rift kaks mandrilist laama eemalduvad teineteisest, tekivad riftiorud, mis täituvad veega, tekib ooken (nt. Punane meri ja Ida- Aafrika...
UURIMISTÖÖ Venezuela Tähti Kull Kose Gümnaasium 10a klass Juhendas Epp Tähe 07.01.2009 Sisukord Riigi põllumajanduse iseloomustus 2 Metsamajandus ja metsatööstus 6 Tööstuse areng 8 Transpordi iseloomustus 9 Turismi iseloomustus 11 Kontuurkaart 12 Kasutatud kirjandus 13 2 Riigi põllumajanduse iseloomustus 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis? a) Kui suur osa territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav (Andmed tabelist. Joonista sektorgiagramm maakasutamise kohta, milline osa territooriumist on põllumaade, milline osa rohumaade all, lisada võiks ka metsade osatähtsus). a) Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohast. Venezuela asub Lõuna-Ameerika põhjaosas, mida ümbritseb põhjast Kariibi meri ja Vaikne ookean. Lõunas on Brasiilia, lää...
HÜDROSFÄÄR Soolane 97,2% Mage 2,8% MAGE VESI · Pinnavesi 77,8% · Põhjavesi 22,0% · Mullavesi 0,2% PINNAVESI · LIUSTIKUD 99,36 % · JÄRVED JA JÕED 0,61% · ATMOSFÄÄR 0,03% VEE VIIBEAEG · Biosfääris 1 nädal · Atmosfääris 1,5 nädalat · Jõgedes 2 kuud · Mullas 2 nädalat1 aasta · Soos 110 aastat · Järvedes 10 aastat · Liustikes 1000 aastat · Meredes ja ookeanides 4000 aastat · Põhjavesi 2 nädalat10 000 aastat VEERINGED ATMOSFÄÄR auramine sademed auramine sademed MAAILMAMERI MAISMAA VEEBILANSS Veekogusse või mingile maa alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahe kindlal ajavahemikul Väike ja suur veeringe · Veeringed · Väike veeringe · Suur veeringe esineb esineb nii mere kui maailmamere ja maapinna kohal selle kohal asuva asuva õhkkonna õhkkonna vahel. vahel. Väike veeringe · V...
Minu Maailmameri kokkuvõte Johann Ortin Õun 8.B 1. Andmed raamatu kohta "Minu maailmameri - Esimene Eestlane, kes purjetas üksi ümber maakera" autoriks on Uku Randmaa, 2012, Petrone Print 2. Tegevusaeg raamatus 6. juuni 2010 kuni jaanuar 2012 3. Tegevuskoht Ta läbis peaaegu kõik 4 maailma ookeani, välja arvatud Põhja-Jäämere (ega sellestki palju puudu ei jäänud). Ta alustas Tallinnast, läbis Läänemere, siis purjetas ümber Islandi, käis mitmetes Euroopa linnades ja purjetas Euroopast mööda Kanaarisaarteni, ning siis Roheneemesaartelt läbi, purjetas üle Atlandi ookeani, Kariibi mere ja Panama kanali läbi Ameerika, samuti kais ta ära nii Austraalia põhjarannikul kui ka Aafrika lõunatipus, siis jõudis tagasi Roheneemesaarteni ja siis jättis oma 43-jalase jahi Temptation'i Gran Canariale. Kariibidelt sõitis ta lennukiga Eestisse. 4. Ülevaade kesksetest ...
ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: 1. kasutab kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, olukordade hindamiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; ÜLDMAATEADUS LITOSFÄÄR 2. iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort; 3. võrdleb geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke,süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) laamade erinevatel servaaladel (ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe ookeanilise laama põrkumine) ning kontinentaalse rifti ja kuuma täpi piirkonnas; 4. teab vulkaanide tekkepõhjusi, levikut ning võrdleb neid kuju ja purske iseloomu järgi; 5. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Rich...
Üldist Veekogusid jaotatakse nende keemilise koostise alusel soolasteks ja magedateks. Ookeanid, mered ja soolajärved on soolaseveelised. Mageveekogud on jõed, mageveejärved ja enamik allikaid. Lisaks neile eristatakse ka riimveekogusid. Enamasti on need alla 18 promillise soolasisaldusega mered või lahed, kus merevesi seguneb jõgedest tuleva mageveega. Vee liikumise alusel eristatakse seisu- ja vooluveekogusid. Vooluveekogudele on iseloomulik vee pidev ühesuunaline liikumine, seisuveekogudes liigub vesi vastavalt tuule suunale või Kuu mõjule (tõus ja mõõn). Tekke järgi eristatakse looduslikke ja tehisveekogusid. Eestis leidub nii looduslikke (meri, järved, jõed, allikad) kui ka tehisveekogusid (veehoidlad, kanalid, kraavid, tiigid, karjäärid). Soolase veega on Läänemeri, mis tegelikult on riimveeline veekogu. Eestis on ligikaudu 1200 järve, millest umbes 1000 on looduslikud. Vooluveekogusid on Eesti territooriumil üle 7000, neist kümm...
Tallinna Pääsküla Gümnaasium Bermuda kolmnurk ja infraheli Referaat 2007 Bermuda kolmnurk, mõnikord kutsutakse seda ka Saatana kolmnurgaks, on mereala Bermuda saare, Puerto Rico loodetipu ja Florida poolsaare lõunatipu vahel, kus väidetavalt esinevad paranormaalsed nähtused. Laialt on levinud arvamus, et Bermuda kolmnurk on ala, kus on seletamatutel asjaoludel kadunud ebanormaalselt palju laevu ja lennukeid. Saatanamerel kaduvatest laevadest on jutud liikunud juba alates eelmise sajandi viiekümnendatest aastatest. Bermuda kolmnurgast on kirjutatud raamatuid ja palju artikleid. Nagu ikka erutab miski näiliselt seletamatu inimesi ja teema on pälvinud laialdast tähelepanu. Paljud inimesed usuvad, et Bermuda kolmnurga laeva- ja lennuõnnetuste taga on mingi müstiline jõud. Tavalisimaks kahtlusaluseks on loomulikult UFO-d. See on olnud ja ilmselt jääb meie t...
Teenindusmajandus Teenustesektori kiire kasvu maailmas on teinud võimalikuks side ja tehnoloogia kiire areng, vaba aeg, transpordiareng jne. Teenuste jagunemine Tootja- ehk äriteenused (osaline töötsükkel, ettevõte, firma,tootmisotstarbel) : kaupade vedu poodi; turu- uuring; raamatupidamine; kontoriruumide koristamine; kinnisvara konsultatsioon; tööjõu koolitamine; ETV uudistesaadete tegemine; laste õpetamine Isikuteenused (lõpptarbija) : maniküür; raamatupidamine; kinnisvara konsultatsioon; laste õpetamine; arstiabi Avalikeks teenusteks nim. Teenuseid, mida korraldatakse kogutud maksumaksija raha eest. Avalikud teenused, mille kulud kaetakse riigi eelarvest: haridus, arstiabi, televisioon, raadio, looduskaitsealad, politseiabi, piirivalve jne A.t, mille eest maksab kohalik omavalitsus: koolimajandamine, ühistransport, teedekorrastus, valgustus, haljastus, raamatute laenutus vms, sotsiaalabi Teenuste üleilmastumist soodustavad: üha suur...
Põhikooli geograafia lõpueksami juhend 2012 Ainekava teemad on kaetud järgmistes proportsioonides (maksimum 75 punkti): Kaardiõpetus 12-18p 16-24% Geoloogia 4-8p 6-11% Pinnamood 4-8p 6-11% Kliima 4-8p 6-11% Veestik 4-8p 6-11% Mullastik kuni 3p kuni 4% Loodusvööndid 5-10p 7-14% Rahvastik ja asustus 5-8p 7-11% Majandus 5-10p 7-14% Keskkond ja inimene 5-8p 7-11% Üldine geograafia kuni 5p kuni 7% sh Eesti geograafia 22-30p 30-40% sh maailma geograafia 45-53p 60-70% GEOLOOGIA · kirjeldab joonise abil Maa siseehitust; · iseloomustab jooniste ja kaartide abil laamade liikumist, teab laamade liikumisega seotud geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, pinnamoe muutumine, kivimite teke ja muutumine; · tunneb joonistel ja kaartidel ära laamade lahknemise ja põrkumise piirkonnad, seostab vulkaanide ja maavärinate leviku laamade liikumisega; · teab kivimite tekkeviise ning toob näiteid erineva tekkega ...
Imetajad. Imetajad ilmusid Maale keskaegkonnas, 200 miljonit aastat tagasi, kuid nende tormiline areng toimus peamiselt uusaegkonna jooksul, pärast suurte dinosauruste kadumist. Imetajad on vallutanud kõik eluks sobivad keskkonnad: nad elavad maismaal (hunt), maa all ( mutt), õhus (nahkhiir) või vees (delfiin). Tänapäeval on maakeral teadolevalt umbes 5000 liiki imetajaid. Need loomad on valdavalt vivipaarid (poegijad), nende munad arenevad kas osaliselt või täielikult emaslooma kõhus ja sündinud pojad sarnanevad oma vanematega (nad ei pea enne täiskasvanuks saamist moondeid läbi tegema). Kukurloomadel (nagu känguru ja koaala) lõpetab vastsündinu oma arengu ema kõhul asetsevas kukrus. Ainukesed erandid kuuluvad ainupiluliste seltsi, need on tänapäeval elavad ürgimetajad nokkloom ja sipelgasiil, kes sigivad munemise teel ja hauvad oma poegi koopas. Kõik imetajad toidavad poegi emapiimaga. Enamasti toimub see nis...
Geograafia. Kalandus. Metsandus. KALANDUS Kalandus on majandusharu, mis on keskendunud mereandide püügile. (kalad, krevetid, kalmaarid, homaar, pärlid, vetikad, krabid). Hülgepüügi ja valapüügiga üldjuhul ei tegeleta. Va. vaalapüüdjad Jaapan ja Norra (rahvustoit) ja Venemaa põhjarahvad tsuktsid ja eskimod, kes kütivad hülgeid. Kalapüük Valdav osa maailma kalasaagist püütakse madalatest rannikumeredest. 67 % maailmamerest 16% magevee kalakasvatus 10% mere kalakasvatus 7% sisevetest (enamuses arengumaad; India, Bangladesh, Indoneesia (Hiina)) 1. Atlandi ookeani põhjaosa (eriti Norra meri, Ameerika rannikualad). Kalavarud külmas vees suuremad (hapnik lahustub paremini) - Labradori hoovus. Soe Golfi hoovus toob toidu (mineraalide ja toitainete lahustumine suurem - plankton. Parasvöötmes on kõige suurem produktiivsus. liigid: heeringas, krevetid, rannakarp, krabi, hõbeheik, tursk, makrell, saida, moiva 2) Ka...
1. Miks on põhja- ja lõunapoolkeral erinevad aastaajad? Maa tiirleb ümber päikese ning poole aasta jooksul on päikese poole pööratud põhjapoolkera, teise ajal lõunapoolkera. 2. Kuidas tasapinnalised kaardid moonutavad maailma? Maakera on tegelikult ümmargune. Maailma kujutamine tasapinnalistel kaartidel on moonutatud, sest regioonid tunduvad suurematena, kui nad gloobusel on. Tegelik vahemaa tasapinnalistel kaartidel ei ole sirgjooneliselt mõõdetav. 3. Kuidas ja mille järgi mäestikke liigitatakse? Mäestikke liigitatakse: · Kõrguse järgi: - kõrgmäestik - keskmise kõrgusega mäestik - madalmäestik · Vanuse järgi: - vana mäestik - noor mäestik · Tekke järgi: - kurdmäestik - pangasmäestik - kurdpangasmäestik 4. Mis on ilma ja kliima erinevus? Ilma on maa atmosfääri alumise osa hetkeseisund, mis muutuvad pidevalt. Il...
Meresaaste vältimine. Küsimustik arvestuseks, semester 2.3. 1.Nimetage IMO keskkonnakaitset puudutavaid konventsioone. INTERVENTION sekkumisest naftareostuskahjude korral avamerel (1969) CLC tsiviilvastutusest naftareostusest põhjustatud kahju korral (1969) FUND naftareostuse kahju kompenseerimise fondi asutamisest (1971) LONDON DUMPING merereostuse vältimine jäätmete ja muu dumpingust (1972) MARPOL reostuse vältimiseks laevadelt (1973/78/97) Lisad I-VI OPRC valmisolekust, vastutusest ja koostööst naftareostuse korral (1990) HELCOM Läänemerepiirkonna merekeskkonna kaitsest (1992) OSPAR Kirde-Atlandi merekeskkonna kaitsest (1992) Bonni kokkulepe HNS vastutusest ja kahju hüvitamisest ohtlike ainete mereveol (1996) BUNKER tsiviilvastutusest laevakütusereostuse korral (2001) AFS laevak...
Kool Nimi klass MEHHIKO Juhendaja: Koht aasta Mehhiko (Mehhiko lipp, 2009) Üldandmed: · Pindala on 1 972 550 km² · Rahvaarv on 111 211 789 inimest · Pealinnaks on Mexico · Keeleks on hispaania keel · Rahaühikuks on peeso · Mexicos elab 2009 aasta seisuga 14 007 495 inimest (Mehhiko üldandmed, 2009). Geograafiline asend: (Mehhiko,2009) Mehhiko asub Kesk-Ameerikas. Idast piirab teda Mexico laht ja Kariibi meri ning läänest piirab Mehhikot Vaikne ookean. Mehhiko asub Ameerika Ühendriikide ja Guatemala vahel. Geograafilised koordinaadid: 23 00 N, 102 00 W Maaala: · Üldine: 1 972 550 km² · Maismaa: 1 923 040 km² · Vesi: 49 510 km² Maaala võrdlus: Natuke vähem kui kolm korda Texase maala ulatus. ...
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS TOIDUPUUDUS MAAILMAS Referaat Juhendaja: Jelena Vill Koostaja: Jelizaveta Kuznetsova 205 MRA TALLINN 2015 Оглавление Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Mis on nälg ja miks see tekkib?............................................................................. 4 Näljahäda piirkonnad ja tagajärjed..............................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
