11.2011 Aruande esitamise kuupäev: 29.11.2011 Hinnang tööle: Tallinn 2011 Töö eesmärk Töö eesmärgiks oli valmistada erinevate kõrgustega astmeline võll. Töövahendid Metallitreipink : Treipink Haas TL-2 , 2011 a. Treiterad : 90 kraadine astmetera 45 kraadine astmetera Mõõteriistad : nihik,kruvik,joonlaud. Muud abivahendid : võtmed treiterade ja tooriku kinnituseks. Lõikereziimid Lõikereziimid arvutasime teooriatundides ja kandsime tulemused operatsioonikaardile. Lõikekiiruse valem V=3.14xDiameeter x spindlipöörded 1000 Spindlipöörded n= 1000 x V 3.14 x D Lõikesügavus t= D-d / 2 Töö kirjeldus · Saagisime lintsaega 25mm läbimõõduga võlli tooriku pikkusega 142mm · Paigutasime tooriku treipinki ning asetasime terahoidjasse tera.
5. 25 5,14 5,04 0,1 6. 30 6,10 6,05 0,05 7. 35 7,14 7,05 0,09 8. 40 8,09 8,05 0,04 9. 45 9,05 9,01 0,04 10. 50 10,10 1,10 0 Mõõtetulemused kandsime tabelisse. 6.Leidke saadud voltmeetri pohiviga DU. Pohiviga DU = DUe + DU1 + 1/2 DUv = 0,01+0,1+ 1/2 * 0,079 = 0,01495 kus: DUe - etalon voltmeetri abs. viga. DU1 - kaliibritava galvanomeetri lugemi viga(voetakse pool jaotise väärtusest). DUv - variatsioon,leiame tabelist. 7.Arvutage taandatud viga. = = 0,01495 8.Arvutage täpsusklass. Täpsusklass = d·100 % = 0,01495 * 100% = 1,5%
Labori läbiviimiseks kasutasime NI ELVISmx II laiendusplaati Mechatronics Sensor Trainer. Sensoritest olid kasutada tensoandur, surveandur, optiline positsiooniandur ja magnetväljaandur. Praktikumi teostamine 4.1 Tensoandur 4.1.1 Andmete kogumine Liigutasime plekiriba -1 cm peale ning kandsime lugemi tabelisse. Kordasime mõõtmisi -0,5 cm, 0 cm, 0,5 cm ja 1 cm peal. Kõik tulemused kandsime tabelisse. Tulemuseks saime mõningate
vesi 4x lahutava geeli puhver SDS-i 10% lahus akrüülamiid/bisakrüülamiidi lahus Viimastena lisasime TEMED tõmbe all (ebameeldiva kalmaitselise lõhna pärast) ja seejärel APSi, mis katalüüsivad polümerisatsioonireaktsiooni. 2. Valasime alumist – lahutavat geeli – kahe klaasplaadi vahele. Geeli lahust plaadidevahelise ruumi täitsime nii, et ülemise ääreni jääks ~2 cm ruumi. Jälgisime, et ei tekkiks õhumulle. Kandsime geelile 1 ml EtOH. Lasesime geelil tarduda (8-15 min). Selleks, et jälgida geeli tardumist(polümeriseerumist), kasutasime falkooni: kui falkoonis ülejäänud geel on tardunud, võib teha järgmist etappi (etanooli visata ära ja kontsentreeritava geeli peale valada) 3. Valmistada kontsentreeriva geeli (stacking gel) lahus (NB! Kui lahutav geel on polümeriseerunud): Akrüülamiid 30%/ bisakrüülamiid 0,8% 0,67 ml
3. 127 kindel 161 34 122 39 Tabel 3.1 GIS ja käsi GPS mõõdetud pindade pindalade võrdlus Pindalade pindade mõõtmisel GPS ei lõpetanud mõõtmist, kui vajutasid stopp nuppu. Sel põhjusel tabelis arvatavasti 4 pindala. Arvutis näitas ilusti 3 maatükki pindala väärtust. Aga teiste maaalade pindaladest pole kindel. Joonis 3.2 Pindalade arvutamine Mõõtsime punktide ja pindade skeemi ArcGIS tarkvaraga ja kandsime antud andmed ortofotole. Esines probleeme GIS GPS-iga et, pind ei lõppetanud mõõtmist, kuigi vajutasime stopp nuppu. Joonis 3.2 Mõõdetud punktide ja pindade skeem ortofotol ArcGIS tarkvaras Kandsime GIS ja käsi GPS-iga mõõdetud punktid ortofotole. Töös kasutame teise rühma joomist, kuna meie fail ei avanenud uuest, kui soovime teised punktid lisada ortofotole (vaata joonist 3.3). Joonisele lisatud meie, eelmise tunni punktid. Joonis 3
signaali spektri mõõtmiseks. Mõõtsime spektrijoone amplituudi ja sageduse ning saime, et tulemused langevad peaaegu kokku generaatori väljundsignaali andmetega. 2. Mõõtsime analüsaatori abil sama sagedusega ja suurusega, kuid siinusest erineva kujuga perioodiliste signaalide spektreid. Selleks seadsime generaatori väljundsignaali kujuks nii nelinurga, kolmnurga ja kahepoolse kolmnurga ning mõõtsime markeri abil spektrijoonte kõrgused ja samuti ka joonte sagedused. Saadud tulemused kandsime tabelisse nr. 1. 3. Mõõtsime amplituudmoduleeritud (AM) ja sagedusmoduleeritud (FM) signaalide spektrid. Selleks kasutasime signaali allikana kõrgsagedusgeneraatorit välise modulatsiooniga reziimis. Mõõtmiseks seadsime generaatori HP8648B väljundisse signaali, mille parameetrid olid: kandesagedus 200 MHz, moduleeriv sagedus 50 kHz, modulatsiooni tüüp: väline, AM korral modulatsioonitegur 60% ja FM korral deviatsioon 100 kHz. Mõõtsime markeri abil mõlema
Töökäik 1. Identifitseerimine silmaga vaadeldes, noaga lõigates ning selle järgi määratledes võimalikke materjale. 2. Kaalusime kehasi ning mõõtsime mahtu ning massi vees . See järel arvutasime tihetused, võrdlesime tabelis olevatega ning määrasime materjalid. 3. Kui said materjalid määratletud mõõtsime nende kõvadust kolmel eri meetodil(Rockwell ja Barcoli. Viimasega me häid tulemusi ei saanud, kuna tegelikult oli halb variant) 4. Kandsime andmed tabelisse. Plastide läbipaistvus ja lõigatavus Plastide tihedus Plastide kõvaduse määramise tulemused
Selleks asetasime katsekeha vastavalt soovitud mõõtotsiku vahele ning lükkasime mõõtotsikud tihedalt vastu katsekeha ja seejärel võitsime lugemilt lugemi. Kordasime seda meetodid iga vastava eseme mõõtmisel. Igat vastavat eset mõõtsime viiest erinevast kohast, seejärel leidsime keskmise mõõdu ning lisaks eseme keskmise- absoluutse-ja relatiivse (suhteline viga) vea. 3. Mõõtmistulemused kandsime seejärel tabelisse 5. Kasutaud füüsikalised/matemaatilised valemid, koos füüsikaliste suurustega -Keskmine mõõt ja tema valem: _ ∆= d1- di→vastus mm-des -Keskmine kõrgus ja tema valem: _ ∆= h - hi→vastus mm-des -Eseme absoluutse vea arvutamise valem: δ= ∆÷d1＊100%→vastus %-des - Eseme relatiivse vea arvutamise valem: - δ= ∆÷ h＊100%→vastus %-des 5.1 Joonised Joonis.1 Joonis.2 Joonis.3 Joonis
Rootsi reis Klassireis rootsi oli minu arust väga tore ja lõbus. Kõige toredam oli laeva peal, kus me jooksime ja tantsisime niisama. Väga lahe oli ka käia relvamuuseumis ja saada teada palju uut rootsi ajaloo kohta. Koos Annu ja Mammuga oli shoppamine parim. Me ostsime igasugu riideid ja ehteid, mida me kandsime ka pärast õhtusöögil. Sai tehtud väga palju pilte ja kõvasti sai ka naerdud. Meile meeldis üheksandal korrusel teki peal jooksmas käia, sest meil oli külmast ükskõik. Viimasel õhtul sai kõige rohkem nalja, kui me poistele oma kajutikaardi andsime ja nad end meie vetsus peidsid. Pärast seda Mammu kontrollis iga kord vetsu üle, kui me kajutisse läksime. Sellel õhtul me ei jõudnudki enda kajutisse magama, sest olime liiga väsinud ja jäime poiste kajutisse. Kokkuvõttes
Töökäik: 1. Identifitseerimine silmaga vaadeldes, küünega kraapides, noaga lõigates ning selle järgi määratledes võimalikke materjale. 2. Kaalusime materjalid ning mõõtsime mahu ning massi veel. Seejärel arvutasime tihedused, võrdlesime tabelis olevatega ning määrasime materjalid. 3. Kui said materjalid määratletud mõõtsime kõvadust Rockwelli ja Barcol’i meetoditega 4. Kandsime andmed tabelisse Kokkuvõte/järeldused: Antud katsete ja tulemuste uurimisel identifitseerisime meile viiest plasti tükist ära neli.Esimese sammuna tehtud küünega kraapimise ja noaga lõikamise järel oli veel suur segadus, et missugune plast mis on, aga pärast materjalide tiheduste ja kõvaduste määramist
Töö käik: Võtsime lubiväetise purgist nr. 12. Kaalusime väetist 2.00g. Panime kaalutise kolbi. Enne soolhappe lisamist lisasime liigse vahutamise vältimiseks 10 20 ml destilleeritud vett, peale seda lisasime 50 ml 1N HCl lahust. Edasi katsime kolbi lehtriga ning kuumutasime keemiseni. Lahust lasime keeda 5min, seda pidevalt loksutades. Seejärel lasime segul aeglaselt jahtuda toatemperatuurini. Kui lahus on jahtunud, kandsime kogu vedeliku 250 ml mõõtkolbi. Kolbi pidi täitma kriipsuni. Kuna meil nii palju lahust polnud, siis lisasime juurde destilleritud vett, et lahus oleks kriipsuni siis loksutasime segi ning filtreerisime. Järgmisena pipeteerisime 100 ml suurusesse koonilisse kolbi 25 ml filtraati, lisasime Fe- ja Al- ühendite sadestumise vältimiseks 2 ml 20%-list Seignett'i soola ja paar tilka fenoolftaleiini. Seejärel tiitrisime 0,1 N NaOH-lahusega püsiva roosa värvuse ilmumiseni. Arvutuskäik:
Katsekeha tiheduse saame arvutada kasutades valemit: D = , V kus D katsekeha materjali tihedus (kg/m³) m katsekeha mass (kg) V katsekeha ruumala (m³) Torukujulise katsekeha ruumala arvutasime kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. 4) Töö käik koos näidisarvutustega 1) Kõik mõõtmiste käigus saadud tulemused kandsime tabelisse 1 . Tegime uuritavate katsekehade eskiisjoonised koos mõõdetavate suuruste tähistega (a, b, c) tabelisse 1. 2) Mõõtsime kehade metalliosade ruumalade arvutamiseks vajalikud mõõtmed ja kandsime need mõõtmed tabelisse 1. 3) Arvutasime välja metallkehade ruumalad vastavalt nende kehade ruumala valemiga. Kehadega nr. 1-5 oli vaja leida raadius, et arvutada välja ruumala. Raadiuse leidmiseks jagasime mõõdetud keha diameetri kahega
Vanandamine liigse vase eraldumine CuAl2 näol · Loomulik normaaltemperatuuril · Kunstlik kõrgematel temperatuuridel Töökäik Antud materjali (AlCu4Mgl) tugevuse mõõtmine. Esiteks panime materjali ahju 550C 20 minutiks. Järgmiseks karastasime vette ning taas mõõtsime tugevust. Selle järel jaotasime materjali 6ks osaks ning vanandasime keevas vees 100C juures erinevate aegadega (0.5- 20min). Vanandamise järel mõõtsime taas iga katsekeha tugevuse ning kandsime andmed tabelisse. Katsetulemused Termotöötlemise viis Vanandamise kestus (min) Kõvadus HRB Enne karastamist 63,5 Pärast karastamist 26 Pärast vanandamist 0.5 55,5 1 50 3 29
SILINDRI INERTSIMOMENT PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA I Ehitusinstituut Õpperühm: HE 11/21b Juhendaja: lektor Esitamiskuupäev:................ Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 Töö ülesanne: Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. Töö vahendid: Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. Töö teoreetilised alused: Antud töös mõõdetakse erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aeg ja arvutatakse nende inertsimomendid. Koostasime katseandmete tabeli Katse nr. l, m t, s m, kg d, m I, kgm² It, kgm² 1. 0,702 1,67 0.155 0,0125 0,00002027 0,00001211 1,785 1,65 = 1...
järjekorras kokku: mQ – 4,0 ml 4x lahutava geeli puhver (1,5M Tris-Cl, pH 8,8) – 2,5 ml SDS-i 10% lahus – 0,1 ml Akrüülamiid 30%/ bisakrüülamiid 0,8% lahus – 3,3 ml Polümerisatsioonireaktsiooni katalüseerimiseks: TEMED – 7 µl tõbmekapi all APS – 70 µl 2. Valasime alumise – lahutava geeli – kahe klaasplaadi vahele nii, et ülemise ääreni jäi ~2 cm ruumi. Kontrollisime, et õhumulle ei tekkinud. Kandsime geelile 1 ml EtOH ning ootasime kuni geel tardus (8-15 min) jälgides polümeriseerumist külili asetatud falkonis. 3. Valmistasime kontsentreeriva geeli (stacking gel) lahus, selleks segasime omavahel antud järjekorras kokku: mQ – 3 ml 4x kontsentreeriva geeli puhver (0,5M Tris-Cl, pH 6,8) – 1,25 ml SDS-i 10% lahus – 50 µl Akrüülamiid 30%/ bisakrüülamiid 0,8% lahus – 0,67 ml Polümerisatsioonireaktsiooni katalüseerimiseks:
2l r - silindri raadius (m) g = 9,81 (m/s2) sin = 0,093 Töökäik Mõõtmised teostasime 4 erineva silindriga. Mõõtsime kaldpinna pikkuse l, silindri massi m ja silindri diameetri d. Arvutasime silindri inertsmomendi teoreetilise valemi It = mr2/2 järgi. Lasime silindri kaldteel vabalt liikuma ja ajamõõtja abil saime t. Arvutasime inertsmomendi valemi abil inertsmomendi I. Saadud tulemused kandsime tabelisse: Katse nr l, m t, s m, kg d, m I, kgm2 It, kgm2 1. 1,65 64*10-3 32,92*10-3 1,35*10-6 1,65*10-6 2. 1,60 30*10-3 21,09*10-3 11,04*10-6 11,82*10-6 70,3*10-3 3. 1,57 104*10-3 19,99*10-3 8,76*10-6 8,633*10-6 4
12.2013 Aruande esitamise kuupäev: 02.12.2013 Hinnang tööle: Töö eesmärk Töö eesmärgiks oli valmistada peaga sõrm. Töövahendid Metallitreipink : Treipink Haas TL-2 , 2011 a. Treiterad : 90 kraadine astmetera. 45 kraadine astmetera. Keermelõikur Mõõteriistad : Nihik,kruvik,joonlaud. Muud abivahendid : Võtmed treiterade ja tooriku kinnituseks,viil. Lõikereziimid Lõikereziimid arvutasime teooriatundides kasutades alltoodud valemeid ja kandsime need operatsiooni kaarti. Lõikekiiruse valem V=3.14xDiameeter x spindlipöörded/1000 Spindlipöörded n=1000 x V/3.14 x D Lõikesügavus t= D-d / 2 Töö kirjeldus Esiteks saagisime metall latist 132mm pikkuse tooriku läbimõõduga 25mm,kasutades lintsaagi. Paigaldasime tooriku pingile ning kinnitasime tera terahoidjasse. Seadsime treipingi tooriku töötlemiseks valmis,kasutades
välja ja karastasime vette. 5. Seejärel mõõtsime uuesti detaili kõvaduse ja murdsime detaili kuueks võrdseks tükiks. 6. Edasi järgneb katsekehade kunstlik vanandamine ahjus temperatuuril 210 C, ahjust võtsime katsekehad välja ükshaaval 1. 1 min; 2. 3min; 3. 5 min; 4. 10 min; 5. 15 min ja 6. 20 min. 7. Pärast vanandamist määrasime kõigi katsekehade kõvaduse, kandsime saadud tulemused tabelisse 7.3 ja joonestasime nende alusel graafik HRB= f(tvan). Katsetulemused: Termotöötlemise Vanandamise HRB 1. HRB 2. HRB 3. viis kestus Enne karastamist 69 68,5 69 Pärast karastamist 29 30,5 29,5
Sagedusmõõturi tööpõhimõttega ning sagedusmõõturi erinevate kasutusvõimalustega tutvumine. 2. Kasutatavad seadmed 1.) sagedusmõõtur HP53131A 2.) signaaligeneraator 3-112/1 3. Töö käik 1.Sageduse ja perioodi mõõtmine. Tegime mõõtmised järgmises vahemikus: 1kHz..10Hz, sammuga 1kHz. Ühendasime generaatori sagedusmõõturiga, lülitasime seadmed võõluvõrku. Ootasime ~2min, et seadmed tööreziimi panna toatemperatuuri vahemikus. Vastavalt juhendile tegime tabeli ja kandsime mõõtetulemused koos lubatud veaga juhendist. Samuti vea minimeerimiseks panime nihkeanduri maksimaalse võimaliku tundlikkuse peale (kasutasime kogu skaalat). Lubatud mõõtevead: kus td on diskreetsuse viga (keskmiselt 0,35 ns, maks. 1,25 ns) kv - kvartsgeneraatori viga (ajabaasi viga 5*10-6 HP53131A jaoks), Tm = Tm1 - 1. mõõteaeg 1 ms ... 10 s (GATE TIME HP53131A jaoks). Generaatori Mõõdetud Lubatud Mõõdetud Lubatud
2. Mõõtsime kaldpinna pikkuse l . ( 0,9m ) 3. Arvutasime silindri inertsmomendi teoreetilise vaelmi järgi järgi. 4. Nullisime ajamõõtja 5. Lasime silindri vabalt veerema. 6. Kirjutasime üles ajamõõtja näidu, ning kordasime katset 3 korda. Arvutasime valemi järgi välja inertsmomendi. Ning võrdlesime erinevatel meetoditel saadud tulemusi. sin = 0,085 g = 9,81 7. Kordasime katsed kõigi nelja silindriga. 8. Kandsime andmed tabelisse. Katse l,m t,s m ,kg d,m I , kgm2 , kgm2 nr. 1 0,9 1,8 89 22,6 7,9 2 0,9 1,8 155 24,9 12,1 12,1 3 0,9 1,9 64 32,9 11,7 8,7 4 0,9 1,8 30 21,5 1,7 1,7 Katse 1,2,4 tulemused sarnanevad 100% siis 3. katse erinevuse leian rist korrutisega
puudutas kolbi põhja Vesi soojenes küünla parafiini põlemisel eraldunud soojuse tõttu. katse käigus tuli kolbi ava katta kinni/isoleerida, et parafiini põletamisel saadud energia ei kanduks edasi ümbritsevasse õhku, vaid suunduks vette mõõtsime iga katse juures vee temperatuuri enne ja pärast küünlaga soojendamist iga katse korral kuumutasime vett küünla kohal ~1min tulemused kandsime tabelisse Tabel: vee m1(kg) m2(g) m (g) t1(°C) t2(°C) t (°C) Qvesi= cmt (J) k=Q/m mass (MJ/kg) (kg) 0,05 0,01325 0,01319 0,00006 25,2 31,8 6,6 1386 23,1 0,06 0,01319 0,01313 0,00006 24,2 29,4 5,2 1310,4 21,8
a masskeskme kaugus pöörlemisteljest, m-pendli mass. 4. Töö käik Raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil. a. Mõõtsime pendli õla pikkuse b. Panime pendli võnkuma väikese amplituudiga.Määrasime etteantud n täisvõngete aeg t. Täisvõngete arvuks võtsime 15. c. Teostasime mõõtmised 6 erineva pendliga. d. Arvutasime keskmise g väärtuse ja keskmise absoluutse vea. Tulemused kandsime tabelisse Katse nr. l, m n t, s T, s T2, s2 gl, m/s2 =g- gl, m/s2 1. 0,777 15 26,65 1,78 3,17 9,68 0,08 2. 0,587 15 23,06 1,54 2,37 9,78 -0,02 3
a – masskeskme kaugus pöörlemisteljest, m-pendli mass. 4. Töö käik Raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil. a. Mõõtsime pendli õla pikkuse b. Panime pendli võnkuma väikese amplituudiga.Määrasime etteantud n täisvõngete aeg t. Täisvõngete arvuks võtsime 15. c. Teostasime mõõtmised 6 erineva pendliga. d. Arvutasime keskmise g väärtuse ja keskmise absoluutse vea. Tulemused kandsime tabelisse Katse nr. l, m n t, s T, s T2, s2 gl, m/s2 ∆=∆g- gl, m/s2 1. 0,777 15 26,65 1,78 3,17 9,68 0,08 2. 0,587 15 23,06 1,54 2,37 9,78 -0,02 3
selle uuesti plaatplokile. Nii tegime kolm korda. 8. Tõstsime arretiiriga mõõtotsaku üles ja võtsime plaatploki laualt ära. 9. Tõstsime mõõtotsaku arretiiriga üles ja asetasime pikkusmõõtplaatploki asemele mõõdetava kaliiber. Nihutades kaliibrit ettevaatlikult töölaual võtsime lugemi, mis vastas suurimale mõõtmele. 10. Mõõtsime detaili otste lähedalt kahes ristuvas sihis. Igat mõõdet võtsime kolm korda. 11. Mõõtetulemused kandsime tabelisse, arvutasime detaili keskmise tegeliku mõõtme ja analüüsisime kujuhälbeid. Mõõteskeem: Mõõtetulemused: Mõõte- lugem ristlõikes Keskm. Seade- Tegelik siht A-A B-B lugem mõõde mõõde I-I 0,038 0,036 0,285 38,000 37,715 II-II 0,033 0,034
10.2013 Aruande esitamise kuupäev: 11.11.2013 Hinnang tööle: Töö eesmärk Töö eesmärgiks oli valmistada erinevate kõrgustega astmeline võll. Töövahendid Metallitreipink : Treipink Haas TL-2 , 2011 a. Treiterad : 90 kraadine astmetera. 45 kraadine astmetera. Mõõteriistad : Nihik,kruvik,joonlaud. Muud abivahendid : Võtmed treiterade ja tooriku kinnituseks,viil. Lõikereziimid Lõikereziimid arvutasime teooriatundides kasutades alltoodud valemeid ja kandsime need operatsiooni kaarti. Lõikekiiruse valem V=3.14xDiameeter x spindlipöörded 1000 Spindlipöörded n= 1000 x V 3.14 x D Lõikesügavus t= D-d / 2 Töö kirjeldus Esiteks saagisime metall latist 142mm pikkuse tooriku läbimõõduga 25mm,kasutades lintsaagi. Paigaldasime tooriku pingile ning kinnitasime tera terahoidjasse.
d) Arvutasime lainepikkuse. x1 = 259 mm ja x2 = 480 mm Lainepikkuse valem: = 2 * ( x 2 - x1 ) = 2 * ( 480mm 259mm) = 442 mm 2. Koormuse asukoha määramine Smithi diagrammil a) Lülitasime koormuse liini lõppu. b) Mõõtsime seisulaineteguri liinis. Umax=84V ja Umin=7V SWR=SQRT(Umax/Umin) SWR=SQRT(84/7)=3,464 c) Joonistasime konstantse SWR ringi diagrammile. d) Leidsime liinil miinimumkoha koormusega, mis asetseks punktide x1 ja x2 vahel. x3=428mm e) Kandsime leitud punkti Z-diagrammile, st. punkti, kus SWR aktiivtakistus on minimaalne. f) Liikusime piki konstantset SWR ringi lähima lühisega miinimumi - x1. Leidsime nihke suuruse lainepikkustes ning vastava punkti Z-diagrammil. Nihke suurus: x=x3- x1=428mm 259mm=169mm. Lainepikkustes: x/ = 169mm/442mm = 0,382 Leidsime vastava punkti Z-diagrammil arvestades et üks pööre on 0,5 lainepikkust liinis ning märkisime selle punkti Z-diagrammile. 3. Sobitusskeemi parameetrite leidmine
6. Kirjutasime üles ajamõõtja näidu, ning kordasime katset 3 korda. Arvutasime valemi järgi välja inertsmomendi. Ning võrdlesime erinevatel meetoditel saadud tulemusi. ¿ 2 sin α I =mr 2 ( 2l −1) sin α = 0,11 g = 9,81 7. Kordasime katsed kõigi nelja silindriga. 8. Kandsime andmed tabelisse. Kats l,m t,s m ,kg d,m I , kgm2 I t , kgm2 e nr. 1 0,68 1,37 64 32,9 8,5 ∙10 −6 8,7 ∙10−6 9 ∙10−3 ∙10−3 2 0,68 1,37 408 37,2 66,3 ∙10
5. 25 5,14 5,04 0,1 6. 30 6,10 6,05 0,05 7. 35 7,14 7,05 0,09 8. 40 8,09 8,05 0,04 9. 45 9,05 9,01 0,04 10. 50 10,10 1,10 0 Mõõtetulemused kandsime tabelisse. 6.Leidsime saadud ampermeetri põhivea I. Pohiviga I = Ie + I1 + 1/2 Iv = 0,01+0,1+ 1/2 * 0,079 = 0,01495 kus: Ie - etalonampermeetri absoluutne viga. I1 - kaliibritava galvanomeetri lugemi viga (voetakse pool jaotise väärtusest). I v - variatsioon,leiame tabelist. 7.Arvutage taandatud viga. = = 0,01495 8.Arvutage täpsusklass. Täpsusklass = d ·100 % = 0,01495 * 100% = 1,5% Järeldus :
= 2 * ( 700 485 ) = 430 mm 2. Koormuse asukoha määramine Smithi diagrammil Lülitasime koormuse liini lõppu ning mõõtsime Umax ja Umin, milledeks saime Umin = 3 mV ja Umax = 47 mV Valemi SWR = SQRT( Umax / Umin ) järgi saame arvutada seisulaineteguri SWR = SQRT( 47 / 3) = 3,958 Seejärel joonistasime konstantse SWR ringi diagrammile. Miinimumkohaks koormusega liinil, mis asetseks punktide x1 ja x2 vahel, saime x3 = 650 mm Kandsime leitud punkti Z-diagrammile, st. punkti, kus SWR ringil aktiivtakistus on minimaalne. Liikusime piki konstantset SWR ringi lähima lühisega miinimumi, milleks on x2. Nihke suuruseks saime x2 - x3 = 700 - 650 = 50 mm ning lainepikkustes valemi l / järgi 50 / 430 = 0,1163 Leidsime vastava punkti Z-diagrammil, arvestades et üks pööre = 0,5 lainepikkust liinis ning jälgides nihke suuna liinis ja diagrammis vastavust. Saime 0,5 - 0,1163 = 0,3837 ja märkisime selle Z-diagrammile. 3
Selleks asetasime katsekeha nihiku mõõtotsikute vahele ning lükkasime need tihedalt vastu katsekeha ja saime tulemuse 0,01mm täpsusega. Kordasime mõõtmist igal kehal viiest erinevast kohast. Leidsime keskmise mõõdu ∆´ ja tema absoluutse vea ning relatiivse ehk suhtelise vea δ . δ = ∗100 d´ Mõõtmistulemused kandsime tabelitesse. Tabel 1. Katsekeha nr.1. Mõõtmise ∆=d´1−d i ´ i ∆=h−h ∆=d´2−di d1 h d2 nr. 1. 17,96 0,09 39,53 0,48 16,11 0,10 2. 17,72 0,15 39,22 0,17 15,91 0,10 3
valjuhääldi suhtes seni , kuni saadakse ekraanil uus sirgjoone kujutis.Teostatud nihke suurus võrdub poole lainepikkusega. Töö käik 1.Lülitati sisse ostsilloskoop. 2.Lülitati sisse heligeneraator ja reguleeriti ta juhendaja poolt antud sagedusele f . 3.Leidsime minimaalne kauguse mikrofoni ja T vahel nii, et ellips ostsilloskoobi ekraanil muutuks sirgloiguks. 4.Leidsime kuus järgmist mikrofoni ja T vahelist kaugust ln , kus ellips samuti muutub sirgloiguks. 5.Kandsime tulemused tabelisse. Tabel 1 Katse nr. f (Hz ) lo (cm ) ln (cm) ln (cm ) (m) 1 2542 21,8 28,9 7,1 0,14 2 2542 28,9 36,0 7,1 3 2542 36,0 43,1 7,1 4 2542 43,1 50,1 7,0 5 2542 50,1 57,3 7,2
Tollal sõideti välitingimustes kehva ilma ja jääpragusid trotsides, suur müts peas, puuvillane vorm seljas. Tänapäeval on välirajad unustatud, jää valmistamise tehnoloogia areneb iga aastaga, klassikaliste uiskude asemele on ilmunud libisemist pikendavad klappuisud, võistluskostüümid valmistatakse uuest õhutakistust vähendavast materjalist. "Meie ajal ja meie kiiruste juures ei mõelnud keegi aerodünaamikale," tunnistab Antson. "Mäletan, et kandsime kõrgeid puuvillaseid mütse, kuni välismaal ilmusid välja esimesed nailonist peakatted. Välisreisilt tulles oli igal mehel paar tükki kaasas, aga need läksid enamasti müügiks." Mis aga enim Antsoni tähelepanu pälvib, on jää. "Ausalt öeldes esimese poole tunni jooksul ma muud ei teinudki kui imetlesin rada. Kõigil on võrdsed tingimused, sirgetel pole jääl näha ühtki kriimu. Vanasti jälgisime nagu suusatajad, kuidas ilm ja tingimused muutuvad," räägib Antson.
periood kahe sisendsignaali sageduste suhe kahe signaali ajaline nihe (ajaintervall) kahe signaali vaheline faasinihe impulsi kestus impulsi täitetegur impulsi esi- ja tagakülje kestus mõõtmiste käivitushetke seadmine pinge tippväärtuse mõõtmine 2.) Sageduse ja perioodi mõõtmine: Andsime madalsagedusgeneraatorist 3-112/1 0,5V amplituudiga siinuspinge sagedusmõõturi HP53131A 1. kanalisse ning mõõtsime igas mõõtepunktis signaali sageduse. Tulemused kandsime tabelisse. Sageduse ja perioodi suhteline mõõtevea ülempiir (piirhälve) avaldub valemitega: 0,35 10 -9 f = ± 5 10 -6 f i 0,1 0,35 10 -9 T = ± 5 10 -6 Ti 0,1 Sagedusvahemik 2-3MHz Samm f =100kHz Mõõdetud sageduste tulemused : Tabel 1. Sagedusmõõturi esimese kanali mõõdetud sagedused. Generaatori Generaatori
uus sirgjoone kujutis. Teostatud nihke suurus võrdub poole lainepikkusega. 5. Töökäik 1. Lülitasime sisse ostsilloskoobi. 2. Lülitasime sisse heligeneraatori ja reguleerisime ta juhendaja poolt antud sagedusele f. 3. Leidsime minimaalse kauguse mikrofoni ja VH vahel nii, et ellips ostsilloskoobi ekraanil muutus sirglõiguks. 4. Leidsime kuus järgmist mikrofoni ja VH vahelist kaugust ln, kus ellips muutub sirglõiguks. Tulemused kandsime tabelisse: Δ l n=l 0 −l n ¿ ) Katse nr. F, Hz l 0 , cm l n , cm Δl n , cm ,m 1. 4,933 Hz 69,3 cm 65,8 cm 3,5 cm 7* 10
saadakse ekraanil uus sirgjoone kujutis.Teostatud nihke suurus võrdub poole lainepikkusega. Töö käik 1.Lülitati sisse ostsilloskoop. 2.Lülitati sisse heligeneraator ja reguleeriti ta juhendaja poolt antud sagedusele f . 3.Leidsime minimaalne kauguse mikrofoni ja T vahel nii, et ellips ostsilloskoobi ekraanil muutuks sirgloiguks. 4.Leidsime kuus järgmist mikrofoni ja T vahelist kaugust ln , kus ellips samuti muutub sirgloiguks. 5.Kandsime tulemused tabelisse. Tabel 1 , m katse nr f, Hz l 0 , cm ln, cm ln, cm 0,1 1. 3.8 kHz 3,4 8,5 5,1 0,095 2. 3.8 kHz 3,4 12,9 9,5 0,091 3. 3.8 kHz 3,4 17,1 13,7
Peale otsuse tegemist alustasime sahtli kere tegemisega. Selleks lõikasime paksemast vineerist välja esipaneelist väiksemate mõõtudega plaadid, millest üks kinnitub esipaneelile ja teine jääb tagumiseks seinaks. Samuti lõikasime sahtli seinte jaoks õhemast vineerist plaadid, mille kinnitasime otsaplaatidele tavaliste kipsikruvidega. Seejärel asusime valmistama sahtlipõhja. Selleks oli meie juhendaja meile välja otsinud õhukest vineeri, mille peale kandsime laiuse ja pikkuse ning lõikasime välja sobiva plaadi. Pärast seda kontrollisime, et see sobiks sahtli põhja ning mõõtsime ära põhja üleval hoidvate liistude mõõdud. Liistud valmistasime õhukesed ja neljakandilised ning kinnitasime need sahtli kere külgedele liimi ning naeltega. Naelad olid vajalikud liistude soovimatu liikumise vältimiseks ja vastupidavuse suurendamiseks. Kui liistud olid liimitud ning põhjaplaat paigas, kinnitasime kogu sahtlite kere tükid omavahel ning
Joonis 4 Joonis 5 12 13 Töö ülesanne 2 Kulukoefitsentide väärtuste määramine vee väljavoolamisel paagi erineva kujuga külgavadest statsionaarsel ja mittestatsionaarsel režiimil ning saadud tulemuste võrdlemine kirjandusandmetega. Arvutused 1) Kulukoefitsentide määramine statsionaarsel režiimil väljavoolanud vee maht 2) Leidsime ka vee tegeliku kiiruse ω= ava ristlõike pindalaga Ja kandsime katse tulemuste tabelisse 4 3) Vee teoreetiline kiirus ω= √ 2 gH , tulemused esitatud tabelis 4 vee tegelik kiirus 4) Kulu koefitsient on arvutatav ka α= vee teoreetiline kiirus 14 Tabel 4 15 Kokkuvõte 16 17
üksteisega, kui üleminevate elektronide (e- tähiseks) arv ei klapi. Need arvud millega elektronide ülekande läbi korrutasime, saame nüüd ära kasutada reaktsioonivõrrandi tasakaalustamisel. Ehk siis meil osalebki reaktsioonis kokku 2 aatomit mangaani (Mn) OA-ga +VII ja 5 aatomit väävlit (S) OA-ga +IV. Juhin veel tähelepanu, et osalevad just nende OA-ga elemendid, mis redoksreaktsioonis olid, sest algses reaktsioonivõrrandis oli ka väävlit OA-ga + VI. Kandsime reaktsioonivõrrandisse need kordajad, mille saime redoksreaktsioonist, ehk siis 2 aatomit Mn-i ja 5 aatomit S-t (ainult OA +IV ga, mitte +VI ga). Nende kaudu saime nüüd ka lähteainetes oleva kaaliumi (K) ja naatriumi (Na) koguse. Ehk siis nii lähteainetes kui ka saadustes 2 K ja 10 Na aatomit. Tänu Na ja K koguste lisamisele saadustesse saime nüüd ka kogu saadustes oleva väävli (S) koguse – 8 S aatomit . Küll aga on juba 5 S aatomit lähteainetes olemas, seega on vaid 3S
vaikselt loksutada). 3. Valmistasime ette planaarkromatograafiaplaadi. Tõmmates hariliku pliiatsiga plaadile ~1 cm kaugusele alumisest servast stardijoone ja märkides sellele väikese ristikesega punkti kuhu automaatpipetiotsikuga proov asetatakse. Planaatkromatograafiaplaati liigutasime sõrmedega puudutades vaid ääri või pintsettidega, et vältida väga rabeda silikageeli kihi kahjustamist. 4. Kandsime eelnevalt saadud ekstrakti automaatpipetiotsikuga stardijoonele märgitud asukohale. 5. Asetasime proovi planaarkromatograafiaplaadiga stardijoonepoolse otsaga eluendi sisse nii, et stradijoon oleks paralleelne eluendi nivooga nõus. Jälgides, et eluendi nivoo oleks stardijoonest allpool. 6. Sulgesime nõud uuesti voolutusnõu kaanega ja lasime eluendil tõusta ~1 cm kauguseni plaadi ülemisest servast. Seejärel võtsime plaadi elueerimisnõust
mis protsessi käigus, st ohu kiiruse suurenedes peaks vähenema. Katsetulemuste põhjal arvutasime maasiülekandetegurid erinevatel ohu kiirustel (seega ka massiläbikandetegurid, kuna m 1, siis põhiline takistus massiläbikandele on koondunud gaasifaasi ja Ky ky). Seejärel leidsime arvutuslikud massiülekandetegurid Solomaha ja Planovski jargi. Katseliste ja arvutuslike väärtuste võrdlused on tabelis 2 ning tabeli andmete põhjal kandsime joonisele 2 graafilised sõltuvused kykats =f(wõ) ja kyarv =f(wõ). üldine tendents on, et ohu kiiruse suurendes suurenevad ka massiulekandetegurid. Meie graafikult võib seda järeldada. Massiülekandetegurite omavahelisel võrdlusel võib märgata, et keskmine katseline k on tunduvalt suurem kui arvutuslik. 9
tunda kõrvalmaitset ning konsistents oli ebaühtlane ning vedel. Jogurt number 3 meenutas maitselt ja konsistentsilt rohkem jogurtit, mis oli valmistatud UHT töödeldud piimast, kuid maitseomadustelt jäi siiski veidi alla. Kõigil variantidel oli jogurtile iseloomulik veidi hapukas lõhn, teistest enam oli seda tunda toorpiimast tehtud jogurti korra. Teises osas uurisime mikroskoobi all erinevaid piimhappebaktereid. Eelnevalt valmistasime kuumfikseeritud preparaadid ning igale preparaadile kandsime võrdluseks E.Coli ja Sarcina tüved. See järel asusime preparaate mikroskopeerima ja pildistama. Preparaadid tulid välja ning uurimise käigus selgus, et tegu oli gram-positiivsete piimhappebakteritega. Leidus nii ümaraid kuid kepikestekujulis bakterite kogumeid, mõnede preparaatide vaatlusel selgus, et osad tüved on tihedamad kui teised. Kolmandas osas uurimiseme bakterite genotüüpe. Võõtkoodi alusel on tõenäoliselt suguluses Lb. Lactis ja Lactobacillus rhamnosus 2, Lb
tunda kõrvalmaitset ning konsistents oli ebaühtlane ning vedel. Jogurt number 3 meenutas maitselt ja konsistentsilt rohkem jogurtit, mis oli valmistatud UHT töödeldud piimast, kuid maitseomadustelt jäi siiski veidi alla. Kõigil variantidel oli jogurtile iseloomulik veidi hapukas lõhn, teistest enam oli seda tunda toorpiimast tehtud jogurti korra. Teises osas uurisime mikroskoobi all erinevaid piimhappebaktereid. Eelnevalt valmistasime kuumfikseeritud preparaadid ning igale preparaadile kandsime võrdluseks E.Coli ja Sarcina tüved. See järel asusime preparaate mikroskopeerima ja pildistama. Preparaadid tulid välja ning uurimise käigus selgus, et tegu oli gram-positiivsete piimhappebakteritega. Leidus nii ümaraid kuid kepikestekujulis bakterite kogumeid, mõnede preparaatide vaatlusel selgus, et osad tüved on tihedamad kui teised. Kolmandas osas uurimiseme bakterite genotüüpe. Võõtkoodi alusel on tõenäoliselt suguluses Lb. Lactis ja Lactobacillus rhamnosus 2, Lb
käigus, st õhu kiiruse suurenedes peaks vähenema. Katsetulemuste põhjal arvutasime maasiülekandetegurid erinevatel õhu kiirustel (seega ka massiläbikandetegurid, kuna m 1, siis põhiline takistus massiläbikandele on koondunud gaasifaasi ja Ky ky). Seejärel leidsime arvutuslikud massiülekandetegurid Solomaha ja Planovski järgi. Katseliste ja arvutuslike väärtuste võrdlused on tabelis 4 ning tabeli andmete põhjal kandsime joonisele 2 graafilised sõltuvused kykats =f(wõ) ja kyarv =f(wõ). Üldine tendents on, et õhu kiiruse suurendes suurenevad ka massiülekandetegurid. Meie graafikult võib seda järeldada. Massiülekandetegurite omavahelisel võrdlusel võib märgata, et keskmine katseline k on tunduvalt suurem kui arvutuslik.
juures, kuni alles oli ~10 l lahust, puhusime inertgaasiga kergelt läbi. Lahustasime metüleeritud rasvhapped metanoolis. 7. Metüleerimise kontroll ja GC proovide ettevalmistamine Kontrollisime metüleerimise toimumist TLC analüüsiga. Plaadilt oli näha, et metüleerimine on õnnestunud, kuna proov oli vähempolaarne, kui standard (st plekk asus standardi plekist kõrgemal) ning oli suurem, kui standardi plekk. Jätkasime GC analüüsiga kandsime metüleerunud proovi proovipudeli mikrosisusse, sulgesime tuubi ning panime proovipudeli GC aparaati. 8. GC analüüsi tulemused ja tulemuste analüüs GC analüüsil tuvastasime proovist 19 rasvhapet. Suurtes kogustes leidus proovis müristüülhapet (5%), palmithapet (26%), palmitolehapet (10%), olehapet (19%), linoolhapet (6%), eikosapentaeenhapet (6%) ja dokosaheksaeenhapet (6%). Küllastatud rasvhappeid oli 35,9%, monoküllastamata rasvhappeid oli 31,0% ja
pöörlemisteljest, m- pendli mass. 4. Töökäik. Raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil. a) Mõõtsime pendli õla pikkuse; b) Panime pendli võnkuma väikese amplituudiga. Veendusime,et pendel võngub ilma keerdvõnkumisteta. Määrasime etteantud n täisvõngete kestvuse aja t; Täisvõngete arvuks võtsin 15; c) Mõõtmised teostasime6 erineva pendliga; d) Tulemused kandsime tabelisse; Katse l (m) n t (s) T (s) T² (s²) (m/s²) - (m/s²) nr. 1 0,737 15 26,00 1,73 3,00 9,70 0,01 2 0,548 15 22,47 1,50 2,24 9,66 0,05 3 0,801 15 26,97 1,80 3,23 9,79 - 0,08 4 0,720 15 25,53 1,70 2,90 9,80 - 0,09
· kui tehniliste ühiskaitsevahenditega ei ole võimalik kiirgusvälja taset piirnormini vähendada, andma töötajale asjakohased isikukaitsevahendid; · hindama ja kontrollima töötajate ekspositsiooni vähendamiseks kasutusele võetud abinõude efektiivsust. Töö käik: · Hindasime elektrivälja ja magnetvälja tugevust vastava mõõteseadmega. · Märkisime üles andmed. · Analüüsisime nende tugevust ja ohtlikkust inimorganismile. · Kandsime tulemused tabelisse. Mõõtmistulemused: Elektrivälja Seadmed Magnetvälja kiirgus kiirgus Samsung E570 mobiiltelefon 2 15 ooteseisundis Samsung E570 mobiiltelefon kõne 19 1200 ajal Nokia E51 mobiiltelefon
lisasime kriiti. Tiftide paigaldamiseks väikesed haamrid. Pilt 15. haamrid Osaliselt puhastatud ja puhastatud akna võtrdlus. Värvi eemaldamiseks kasutasime soojapuhurit ning kaabitsaid. Pilt 16. Pilt 17. Parandustega raam ning ilma parandusteta puhastatud raamid. Pilt18. Pestud ja pesemata akna võrdlus. Akende pesemiseks kasutasime kaabitsaid ning seepi. Aknale on kantud kaks kihti värvi ning kitt. Raam kuivab ning peale seda kandsime peale viimase värvikihi, kattes ka kiti. Pilt 19. Kittimine Paigaldatud kitikiht oli liiga vedel. Eemaldasime vedela kihi, lisasime kitile kriiti ning paigaldasime kitikihi uuesti. Pilt 20. Kiti katmine värviga Värskelt peale kantud viimane kiht värvi. Kaetud on ka eelnevalt paigaldatud ja kuivanud kitikiht. Pilt 21. Valmis aken Valmis aknapiit, peale on just kantud viimane, kolmas värvikiht. Pilt 22. Aknapiit 9. TEHTUD VEAD
Peale selle tuli mõõta kaldpinnal olevate ajamõõtja väravate vahe (l-meetrites). Seejärel arvutasime silindrite teoreetilised inertsmomendid (It-kgm2). Kui teoreetilised inertsmomendid olid mõõdetud, siis alustasime katsetega. Katse käigus veeretasime igat silindrit kolm korda kaldpinnast alla, see juures mitte hoogu lükkamata vaid lasime raskuskiirendusel vedada silindrit edasi ning peale seda arvutasime saadud aegade (t-sekundites) keskmise tulemuse ning kandsime selle tabelisse (). Pärast mõõtmistulemuste saamist, arvutasime praktilise silindrite inertsmomendid (I-kgm2), misjärel võrdlesime teoreetilist ja praktilist inertsmomendi tulemust. Tulemused lisasime tabelisse(Tabel 4). Praktiline silindri inertsmoment ei tohi erineda teoreetilisest rohkem kui 10%. Sinα=0,088 g=9,81 m/s2 15 Tabel 3
Mida söödi klassiõhtutel Võileibu ja kooke. Milliseid mänge mängiti kõige tihedamini? Pikka nina, Millist muusikat kuulati klassiõhtutel? Nimetage populaarsemaid tolleaegseid lauljaid ja bände. 80ndate lõpu- 90ndate disko, rock, Bet Shop Boys, Modern Talking, Dr.Alban, Haddaway Kas klassiõhtud olid temaatilised ja kas riietus pidi olema vastav ? Kui jah, siis tooge näiteid. Ei mäleta selliseid klassiõhtuid. Aga oli koolipäevi stiili-riietusega, mida kandsime tundides ja vahetundides. Retro-stiil. Ja ükskord poisid tüdrukuteks ja tüdrukud poisteks. Mis meeldis klassiõhtute puhul ja mis ei meeldinud? Miks? Meeldi vaba koos-olemine. Kas klassiõhtul osalemine oli kohustuslik? Ei olnud kohustuslik. Kes kattis klassiõhtu läbiviimiseks vajalikud rahalised kulutused ? Kas majanduslik kitsikus oli klassiõhtult puudumise põhjuseks? Kulutusi oli vist ainult seoses toiduga, ei mäleta, kas organiseerijad
kõigest paremat pilti saada. Ta pidi olema pettumuseks valmis. See ei saanud olla tema esimene kord mil ta on kaugele reisinud ja talent pole tema ootustele vastav ja see ei olnud ka tähtis mäng. Ei olnud põhjust miks peaks keegi endast täieliku andma ja võibolla tõõtas tulla sellest järjekordne igav mäng. Keegi ei teadnud. Mehed Ajaxist olid rääkinud seda ja toda ja ma olin pisut närvis. Üsna vara esimesel poolajal sain ma sõõdu paremalt. Ma olin väljaspool kasti ja me kandsime meie helesiniseid särke. Aeg oli 15.47 kui uskuda kehva videot, mis on YouTubes. Oli väga kuum vaatamata tuulele rannikult, see ei näinud välja nagu ohtlik sündmus. See oli passiivne mäng. Ma nägin aga võimalust, see oli üks nendest piltidest, mis lihtsalt ilmub mu pähe, üks neid kiireid stseene, mis käivad kiirelt läbi mu pea, mida ma ei ole kunagi osanud seletada. Jalgpall ei ole midagi, mida sa plaanid
annaabi.ee 
