TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Raadio- ja
sidetehnika instituut
Laboratoorse töö: Koormuse sobitamine
liiniga ARUANNE
Täitja(d)
Juhendaja Tatjana Kalinina
Töö tehtud 14.09.2011
Aruanne esitatud ………………………………………..
(kuupäev)
Aruanne tagastatud ……………………………………..
(kuupäev)
Aruanne kaitstud ……………………………………….
(kuupäev)
………………………………..
(juhendaja
allkiri )
1.
Mõõta lainepikkus liinis
a)
Käivitasime generaatori.
b)
Lülitasime lühise liini lõppu.
c)
Fikseerisime kahe järjestikuse pinge miinimumi.
d)
Arvutasime lainepikkuse.
x1
= 259 mm ja x2
= 480 mm
Lainepikkuse
valem:
λ
= 2 * ( x2
-
x1)
λ
= 2 * ( 480mm – 259mm) = 442 mm
2.
Koormuse asukoha määramine Smithi diagrammil
a)
Lülitasime koormuse liini lõppu.
b)
Mõõtsime seisulaineteguri
liinis .
Umax =84V
ja Umin=7V
SWR=
SQRT (Umax/Umin)
SWR=SQRT(84/7)=3,464
c)
Joonistasime konstantse SWR ringi diagrammile.
d)
Leidsime liinil miinimumkoha koormusega, mis asetseks punktide x1
ja x2
vahel.
x3=428mm
e)
Kandsime leitud punkti Z-diagrammile, st. punkti, kus SWR
aktiivtakistus on minimaalne.
f)
Liikusime piki konstantset SWR ringi lähima lühisega miinimumi -
x1.
Leidsime nihke suuruse lainepikkustes ning vastava punkti
Z-
diagrammil .
Nihke
suurus: ∆x=x3-
x1=428mm
– 259mm=169mm. Lainepikkustes: ∆x/ λ = 169mm/442mm = 0,382
Leidsime
vastava punkti Z-diagrammil arvestades et üks pööre on 0,5
lainepikkust liinis ning märkisime selle punkti Z-diagrammile.
3.
Sobitusskeemi parameetrite leidmine
a)
Et sobitame paralleelse reaktiivsusega, leidsime koormusele vastava
juhtivuse YL
diagrammil. Vastav
juhtivus asub 0,25 lainepikkuse kaugusel vastavast
komplekstakistuse punktist, seega leidsime punkti konstantsel SWR
liinil ZL
vastas 1800
.
b)
Liikusime punktist YL
piki konstantset SWR ringi generaatori poole kuni punktini ZX
=1.0±jx, milles
konstantne SWR ring lõikub
ringiga , mille
aktiivtakistus R=1 ehk on võrdne liini lainetakistusega. Lugesime
diagrammi servalt nihke suuruse lainepikkustes ning arvutasime
vastava nihke mm-tes.
0,17λ - 0,132λ = 0,038λ
l1=
442mm*0,038+442mm = 458,796mm
c)
Lühisliini pikkuse leidmiseks määrasime Zx
reaktiivtakistuse Xx.
Viimase kompenseerimiseks
valisime liinile lülitatava lühise
pikkuse sellise, et tema otstes realiseeruks reaktiivsus –Xx.
Selleks leidsime lühise takistuse diagrammil, teisendasime
juhtivuseks ning liikusime sealt edasi generaatori poole punktini
–Xx.
Saadud nihke teisendasime mm-ks.
L2=L2’*
λ +
λ /2=266,9mm
L2´=0,354-0,25=0,104
c) Koostasime vastava sobitusskeemi reallselt ja mõõtsime uue
seisulaineteguri.
L1=458,796mm ja L2=266,9-75=191,9mm
Mõõtsime uued Umax ja Umin.
Umax=52V
Umin=14V
SWR=SQRT(Umax/Umin)=SQRT(52/14)=1,927
4.Kokkuvõte
ja järeldused
Laboris õppisime sobitama koormust liiniga, mõõtsime
seisulainetegurid
sobitatud ja sobtamata liini korral ning leidsime
sobitusskeemi teisi parameetreid. Lainepikkuseks liinis
saime 442mm
ja seisulaineteguriks sobitamata liini korral saime 3,464 ja
sobitatud liini korral 1,927. Tulemusega võib rahule jääda kuna
seisulaine tegur vähenes tunduvaltm kuigi mõõtmistulemused ei
olnud kõige täpsemad.
Kõik kommentaarid