Füüsika labor nr 3 - Raskuskiirendus (0)

Eesti Infotehnoloogia Kolledzh - Füüsika - Füüsika

1 Hindamata

Tallinna tehnikakõrgkool
Füüsika laboratoorne töö nr 3
Raskuskiirendus
Õppeaines: Füüsika I
Mehaanikateaduskond
Õpperühm:
Üliõpilased:
Juhendaja : Peeter Otsnik
Tallinn

Tööülesanne
Maa raskuskiirenduse määramine.

Töövahendid
Pendlid, sekundimõõtjad, mõõtelint.

Töö teoreetilised alused
Tahket keha, mis on kinnitatud raskuskeskmest kõrgemal asuvast punktist ja võib raskusjõu mõjul vabalt võnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks. Idealiseeritud süsteemi, kus masspunkt võngub lõpmatult venimatu ja kaaluta niidi otsas, nimetatakse matemaatiliseks pendliks.
Matemaatilise pendli võnkeperiood T avaldub järgmiselt:
T= 2π√(l/g)
kus l – pendli pikkus
g –raskuskiirendus
Siit saame ka avaldada raskuskiirenduse
g= 4 π2l/T2
Valem kehtib ainult väikeste võnkeamplituudide korral, kui võnkumist võib lugeda harmooniliseks. Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest.
Füüsikalise pendli võnkeperiood T on arvutatav valemiga:
T=2 π√(I/mga)
kus I on pendli inertsmoment pöörlemistelje suhtes
a – masskeskme kaugus pöörlemisteljest,
m-pendli mass.

Töö käik
Raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil.

Mõõtsime pendli õla pikkuse

Panime pendli võnkuma väikese amplituudiga.Määrasime etteantud n täisvõngete aeg t. Täisvõngete arvuks võtsime 15.

Teostasime mõõtmised 6 erineva pendliga.

Arvutasime keskmise g väärtuse ja keskmise absoluutse vea.
Tulemused kandsime tabelisse
Katse nr.
l, m
n
t, s
T, s
T2, s2
gl, m/s2
∆=∆g- gl, m/s2
1.
0,777
15
26,65
1,78
3,17
9,68
0,08
2.
0,587
15
23,06
1,54
2,37
9,78
-0,02
3.
0,790
15
27,00
1,8
3,24
9,63
0,13
4.
0,755
15
26,00
1,73
2,99
9,97
-0,21
5.
0,595
15
23,38
1,56
2,43
9,67
0,09
6.
0,676
15
24,69
1,65
2,72
9,81
-0,05
∆g=9,76
∆=0,09
Järeldus:
Hindasime saadud tulemuste kvaliteeti vastates kolmele küsimusele.
Kas esines süstemaatilist viga?
Meie arvates on raskuskiirendus 9,67-9,85 m/s2.Kuna Gtegelik asub meie leitud tsoonis esines meie katsetel väike süstemaatiline viga.
Kas esines ka juhuslikke vigu?
Juhuslikud vead esinevad peaaegu alati. Keskmine absoluutne viga ∆ otsustab kui suur on juhuslik viga ja meie töös esines väike juhuslik viga.
Määrasime ka töö kvaliteedi.
δ=∆/∆g*100%
δ=0,09/9,76*100%= 0,9%
δtegelik=1%, ja lubatud relatiivse kvaliteedi kõikumine on 1% siis meie tehtud töö on kvaliteetne.
kuna δ

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 115 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-04-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

115 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

syrk Õppematerjali autor

1. Tööülesanne
Maa raskuskiirenduse määramine.
2. Töövahendid
Pendlid, sekundimõõtjad, mõõtelint.
3. Töö teoreetilised alused
Tahket keha, mis on kinnitatud raskuskeskmest kõrgemal asuvast punktist ja võib raskusjõu mõjul vabalt võnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks. Idealiseeritud süsteemi, kus masspunkt võngub lõpmatult venimatu ja kaaluta niidi otsas, nimetatakse matemaatiliseks pendliks.

Matemaatilise pendli võnkeperiood raskuskiirendus raskuskiirendus võnkeperiood juhuslik viga

Sarnased õppematerjalid

doc

Füüsika laboratoorne töö nr 3 - Füüsika laboratoorne töö nr 3 Raskuskiirendus

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Füüsika laboratoorne töö nr 3 Raskuskiirendus Õppeaines: FÜÜSIKA I Mehaanikateaduskond Õpperühm: Üliõpilased: Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 1. Tööülesanne Maa raskuskiirenduse määramine. 2. Töövahendid Pendlid, sekundimõõtjad, mõõtelint. 3. Töö teoreetilised alused Tahket keha, mis on kinnitatud raskuskeskmest kõrgemal asuvast punktist ja võib raskusjõu mõjul vabalt võnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks

Füüsika

pdf

Praktikum - Raskuskiirendus

Tahket keha, mis on kinnitatud raskuskeskmest kõrgemal asuvast punktist ja võib raskusjõu mõjul vabalt võnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks. Idealiseeritud süsteemi, kus masspunkt võngub lõpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas, nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli võnkeperiood T avaldub järgmiselt: T = 2 l/g kus l - pendli pikkus, g - raskuskiirendus. Valem kehtib ainult väikeste võnkeamplituudide korral, kui võnkumist võib lugeda harmooniliseks. Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest (joonis A). joonis A joonis B Füüsikalise pendli (joonis B) võnkeperiood T on arvutatav valemiga: T = 2 l/mga

Füüsika

doc

Füüsika I labor - raskuskiirendus

2.Töövahendid. Pendlid, sekundimõõtjad, mõõtelint. 3.Töö teoreetilised alused. Tahket keha,mis on kinnitatud raskuskeskmest krgemal asuvast punktist ja vib raskusju mjul vabalt vnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks.Idealiseeritud süsteemi,kus masspunkt vngub lpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas,nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli vnkeperiood T avaldub järgmiselt: kus l - pendli pikkus, g - raskuskiirendus. Valem kehtib ainult väikeste vnkeamplituudide korral,kui vnkumist vib lugeda harmooniliseks. Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest (joonis A). l joonis A joonis B Füüsikalise pendli (joonis B) vnkeperiood T on arvutatav valemiga: 2

Füüsika

doc

Raskuskiirendus

2.Töövahendid. Pendlid, sekundimõõtja, mõõtelint. 3.Töö teoreetilised alused. Tahket keha, mis on kinnitatud raskuskeskmest korgemal asuvast punktist ja võib raskusjõu mõjul vabalt võnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks.Idealiseeritud süsteemi,kus masspunkt võngub lõpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas,nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli võnkeperiood T avaldub järgmiselt: kus l - pendli pikkus, g - raskuskiirendus. Valem kehtib ainult väikeste võnkeamplituudide korral,kui võnkumist võib lugeda harmooniliseks. Matemaatilise pendlina kasutati antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest. Füüsikalise pendli võnkeperiood T on arvutatav valemiga: kus I on pendli inertsmoment pöörlemistelje suhtes, a - masskeskme kaugus pöörlemisteljest, m- pendli mass. Valem kehtib ainult väikeste vonkeamplituudide korral,kui vonkumist voib lugeda harmooniliseks

Füüsika

doc

Mehhaaniline energia

...............................................................3 1.1.3 Katse käik............................................................................................................................3 1.1.4 Järeldused............................................................................................................................5 2 LABORATOORNE TÖÖ NR. 2.......................................................................................................8 2.1 Raskuskiirendus..........................................................................................................................8 2.1.1 Tööülesanne.........................................................................................................................8 2.1.2 Töövahendid........................................................................................................................8 2.1.3 Töö käik..........................................................

Füüsika praktikum

docx

Raskuskiirendus aruanne

3.Töö teoreetilised alused. Tahket keha,mis on kinnitatud raskuskeskmest kōrgemal asuvast punktist ja vōib raskusjōu mōjul vabalt vōnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks.Idealiseeritud süsteemi,kus masspunkt vōngub lōpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas,nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli vōnkeperiood T avaldub järgmiselt: T= 2 * π* √(l/g) kus l - pendli pikkus, g – raskuskiirendus Valem kehtib ainult väikeste vōnkeamplituudide korral,kui vōnkumist vōib lugeda harmooniliseks. Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest (joonis A). Füüsikalise pendli (joonis B) vōnkeperiood T on arvutatav valemiga: T=2* π* √ (I/mga) kus I on pendli inertsmoment pöörlemistelje suhtes, a - masskeskme kaugus pöörlemisteljest, m- pendli mass. 4.Töökäik.

Füüsika

docx

Laboratoorsed tööd (KMI 11)

Pendlid, sekundimõõtjad, mõõtelint. 3. Töö teoreetilised alused. Tahket keha, mis on kinnitatud raskuskeskmest kõrgemal asuvast punktist ja võib raskusjõu mõjul vabalt võnkuda seda punkti läbiva telje ümber nimetatakse füüsikaliseks pendliks. Idealiseeritud süsteemi, kus masspunkt võngub lõpmatult venimatu ja kaaluta niidi otsas, nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli vnkeperiood T avaldub järgmiselt: kus l - pendli pikkus, g - raskuskiirendus. Valem kehtib ainult väikeste vonkeamplituudide korral,kui vonkumist voib lugeda harmooniliseks.Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest (joonis A). Füüsikalise pendli (joonis B) võnkeperiood T on arvutatav valemiga: kus I on pendli inertsmoment pöörlemistelje suhtes, a - masskeskme kaugus pöörlemisteljest, m- pendli mass. 4. Töökäik. Raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil.

Füüsika

docx

Raskuskiirendus

füüsikaliseks pendliks.Idealiseeritud süsteemi, kus masspunkt vōngub lōpmatult peene venimatu ja kaaluta niidi otsas, nimetatakse matemaatiliseks pendliks. Matemaatilise pendli vōnkeperiood T avaldub järgmiselt: T =2 π √ l g l = pendli pikkus ja g = raskuskiirendus Valem kehtib ainult väikeste vōnkeamplituudide korral,kui vōnkumist vōib lugeda harmooniliseks. Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ja kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest Füüsikalise pendli vōnkeperiood T on arvutatav valemiga: T =2 π √ l mga ,kus l = pendli inertsimoment pöörlemistelje suhtes, a =

Füüsika

Rohkem sarnaseid