1952.a leping jõustus 1957.a EMÜ (Ühisturg) ja E Aatomienergiaühendus 1973.a SB, It, Iirimaa, Taani liitusid 1979.a eküü ühisraha (ecu) 1981.a Kreeka liitus 1985.a Gröönimaa astus välja 1986.a Hisp., Port. liitusid 1990.a Ida-Saksamaa liitus 1992.a Maastrichti leping (01.11.93) EMÜ -> EL 1995.a Soome, Rootsi, Austria liitusid 01.1.2002.a ühisraha EURO' 01.5.2004.a Baltimaad, Poola, Tsehhi, Slov., Ungari, Malta, Küpros liitusid 2007.a Rumeenia, Bulgaaria liitusid kandidaatriigid: Türgi, Island, Horvaatia, Montenegro, Makedoonia institutsioon on maj. ühiskondlik organisatsioon. EL on Euroopa riike hõlmav maj. pol. ühendus.
Jaanika Priimägi Kernu Põhikool 9.klass Euroopa riikide jaotus ELi liikmesriigid; ELi liikmestaatust taotlenud riigid; Muudetud riigid. ELi liikmesriigid Austria, Belgia, Bulgaaria, Küpros, Tsehhi Vabariik, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Iirimaa, Itaalia, Läti, Leedu, Luksemburg, Malta, Madalmaad, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi, Ühendkuningriik. Kandidaatriigid Horvaatia, endine Jugoslavia Makedoonia Vabariik, Island, Montenegro, Serbia, Türgi. Muud Euroopa riigid Albaania, Armeenia, Andorra, Aserbaidzaan, Valgevene, BosniaHertsegovina, Gruusia, Liechtenstein, Moldova, Monaco, Norra, Venemaa, San Marino, Sveits, Ukraina, Vatikan. Euroopa kaart Fakte Euroopast Euroopa asub maailma suurimal mandril Euraasias. Euroopa on üks kuuest maailmajaost. Euroopa asub Atlandi ookeani ääres. Euroopas on 44 riiki. Euroopa Liidu lipp
18.aprill 1951, ESTÜ asutamisleping Pariisis Edasised liitumised . . . Esimene laienemine toimus 1973.aastal. 1973 - Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriik 1981 - Kreeka 1986 - Hispaania ja Portugal 1995 - Soome, Rootsi ja Austria 2004- Eesti, Läti, Leedu, Poola,Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros 2007 - Rumeenia ja Bulgaaria http://www.youtube.com/watch?v=y7klq_EBUBo Tumeda sinisega Euroopa liikmesriigid Sinise värviga - Euroopa Liidu kandidaatriigid Hele sinisega - Euroopa Liiduga liitumine on aktuaalne ka Olulisemad sündmused EL-i ajaloos 1957. aastal sõlmiti Rooma leping, millega loodi Euroopa Majandusühendus (EMÜ) ehk ühisturg. . . . Tulevik?? Euroopa Liit võib ulatuslikult laieneda(27 riiki hetkel) . . . Kokkuvõte Ma sain vastuse oma küsimusele, et kas Euroopa Liidu loomine on seotud II Maailmasõjaga. ... Tänan tähelepanu eest
1957 allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) asutamislepingud Liikmed Asutajaliikmesriigid: Belgia, Itaalia, Luksemburg, Holland, Prantsusmaa, Saksamaa. 1973 Taani, Iirimaa, Ühendkuningriik 1981 Kreeka 1986 Hispaania ja Portugal 1995 Austria, Soome ja Rootsi 2004 - Eesti, Läti, Leedu, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tsehhi, Ungari, Küpros, Malta 2007 Bulgaaria ja Rumeenia Kandidaatriigid Türgi, Horvaatia, Endine Jugoslaavia Vabariik Makedoonia EL-i institutsioonid Euroopa Parlament Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Komisjoon Euroopa Kohus Euroopa Kontrollikoda Euroopa Parlament Esindab EL kodanikke ja valitakse vahetult kodanike poolt (iga 5 aasta tagant) 736 liiget 27 Euroopa Liidu liikmesriigist Liikmed on jaotatud seitsmesse üle- euroopalisse poliitilisse fraktsiooni. kolm asukohta: Brüsselis (Belgias), Luksemburgis ja Starsbourg'is (Prantsusmaal)
ekspluateerimine ning kliimamuutus. See ei tähenda mitte ainult kaunite maastike, loomade ja taimede kadumist, vaid mõjutab otseselt ka inimeste majanduslikku heaolu, turvalisust, tervist ja teisi igapäevaelu aspekte. Näiteks sõltub sellest enam kui 25% ravimitest. Aastal 2002 arvestati, et maakera suudab oma looduslikke olusid silmas pidades pakkuda inimese kohta 1,8 hektarit pinda, kuid reaalselt kasutasid Euroopa Liidu liikmesriigid ja tollased kandidaatriigid keskmiselt 4,7 hektarit inimese kohta, Eestis on need näitajad lausa 6,5 hektarit, mis paneb meid maailma riikide hulgas seitsmendale kohale. Selline võrdlus tähendab, et inimesed kasutavad juba praegu ressursse, mida tegelikult vajaksid tulevased põlvkonnad. Inimene käitub täna nagu rikas mees, kes raiskab ära kogu oma varanduse, jätmata midagi oma lastele. Arvestades kõiki neid asjaolusid ja inimeste mõtlematust, võib tõesti öelda, et üks hetk saab
võtma kogu Euroopa Liidu õigustiku. Rooma lepingu artiklis 237 on sätestatud, et ,,iga Euroopa riik võib esitada ühenduse liikmeks saamise taotluse". Maastrichti lepingu artiklis F on lisatud, et liikmesriikidel peab olema ,,.. demokraatia põhimõtetel rajanev valitsemissüsteem". Kopenhaageni kriteeriumid Pärast endistelt kommunistliku bloki riikidelt ühinemistaotluste saamist 1993. aastal kehtestas Euroopa Liit kolm tingimust, mida kandidaatriigid peavad täitma, et saada Euroopa Liidu liikmeks. Ühinemise ajaks peavad uuel liikmel olema: · stabiilsed institutsioonid, mis tagavad demokraatia, õigusriigi, inimõiguste järgimise ja rahvusvähemuste kaitse; · toimiv turumajandus ning võime tulla toime liidu turul valitseva konkurentsiga; · võime täita Euroopa Liidu liikmeksolekust tulenevaid kohustusi, sealhulgas ELi eesmärkide järgimisele kaasa aitamine. Kandidaatriikidel peavad olema
EMÜ-s. Kuna britid oma põllumajandust teiste vanade liikmesriikidega võrreldavas mastaabis ei doteeri, siis oli ja on nende nõue saada osa sissemakstud rahast tagasi. Kopenhaageni kriteeriumid 1993 kinnitas Euroopa Ülemkogu Kopenhaagenis esimest korda: "Kesk- ja Ida-Euroopa assotsieerunud riigid, kes seda soovivad, saavad Euroopa Liidu liikmeks." Kinnitati ka kolm põhimõttelist kriteeriumi (Kopenhaageni kriteeriumid), mida kandidaatriigid peavad täitma EL-i liikmeks saamiseks: 1) poliitiline kriteerium: stabiilsed institutsioonid, mis tagavad demokraatia, õigusriigi, inimõiguste järgimise ja rahvusvähemuste kaitse. 2) majanduslik kriteerium: toimiv turumajandus, suutelisus toime tulla konkurentsireeglitega. 3) õiguslik kriteerium: suutlikkus võtta endale kõik EL täisliikme kohustused. 2004.aastal ühinenud riike peeti sobivaks Euroopa Liitu kuuluma sellepärast, et EL-i uued
rahvusvaheliseks nimeks Makedoonia kuna Kreekale kuulub suur piirkond, mille nimi on ka Makedoonia. Hetkel käivad nime üle läbirääkimised ÜRO-s. 2008 pani Kreeka veto peale Makedoonia NATO-ga ühinemisele just kestva nimevaidluse pärast. Tänapäev Kreeka on olnud Euroopa Liidu liige juba aastast 1981, Sloveenia ja Küprus aastast 2004. Bulgaaria ja Rumeenia ühinesid 2007. Horvaatia, Türgi ja Makedoonia on vastu võetud kui kandidaatriigid. 2009 aastast on NATO liikmed Albaania, Bulgaaria, Horvaatia, Rumeenia ja Sloveenia. Kõik teised riigid on avaldanud soovi ühineda Euroopa Liiduga lähitulevikus.
Euroopa Keskpank;Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee;Regioonide Komitee ja Euroopa Ombudsman. Euroopa Liidu tähtsad isikud: Euroopa Parlamendi president Antonio Tajani; Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk ja Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker. Euroopa Liidu laienemine on üks ELi võtmepoliitikatest, mis aitab kaasa rahu, demokraatia, heaolu, julgeoleku ja stabiilsuse tagamisele Euroopas. Hetkel hõlmab laienemispoliitika seitset riiki, kellest viis on kandidaatriigid (Türgi, Montenegro, Serbia, Makedoonia ja Albaania) ning kaks on potentsiaalsed kandidaadid (Bosnia ja Hertsegoviina ning Kosovo). Laienemisprotsessi keskmes reformid põhivaldkondades, nagu õigusriik, põhiõigused, majandusareng ja konkurentsivõime ning demokraatlikud institutsioonid ja avalik haldus. Samuti on olulised heanaaberlikud suhted ja regionaalne koostöö. EL toetab laienemispoliitika elluviimist ühinemiseelse abi rahastamisvahendi kaudu (IPA II), mille eelarve kogumahuks
omakorda kuuluvad varjupaiga ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil ja kriminaalasjades ning tolli ja politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel. ELi laienemine · Euroopa Liit on avatud igale Euroopa riigile, kes on täitnud liikmekssaamise demokraatlikud, poliitilised ja majanduslikud tingimused. · Pärast mitut laienemist kuulub Euroopa Liitu 27 liikmesriiki. Mitu riiki on kandidaatriigid. · Iga uus liige võetakse liitu lepinguga, mille peavad kõik liikmesriigid ühehäälselt heaks kiitma. Lisaks hindab EL enne iga uut laienemist, kas ta suudab uue(d) liikmesriigi(d) endaga liita ja kas tema institutsioonid suudavad toimida nõuetekohaselt. · Järjestikused laienemised on tugevdanud demokraatiat, muutnud Euroopa turvalisemaks ja suurendanud kaubanduse ja majanduse kasvu potentsiaali. Prioriteediks majanduskasv ja tööhõive
kohta, kui rikas riik on. See on riigis aasta jooksul toodetu koguväärtus. Siin on see väljendatud ostujõu standardis (OJS) elaniku kohta. OJSi abil saab erinevate riikide andmed võrreldavaks muuta nii, et nende hinnatasemed arvutust ei mõjutaks. Üks OJS võrdub umbkaudu ühe euroga. Euroopa Liidu 25 riigi keskmine oli 23 300 OJS elaniku kohta. Riigid on loetletud tähestikulises järjekorras, lähtudes iga riigi omakeelsest nimetusest. Euroopa Liidu riigid (2006) Euroopa Liidu kandidaatriigid Muud riigid Euroopa Liidu riikide territooriumid © Avaldanud Euroopa Komisjon, teabevahetuse peadirektoraat, märts 2006. NA-69-05-399-ET-P
· Ühenduse Laienemine: o Looja riigid - 6 o 1973 Iirimaa, Taani+Gröönimaa(astus 1985 välja), SBR, - 3 o 1981 Kreeka - 1 o 1986 Hispaania, Portugal - 2 o 1990 Laienes SDV aladele. o 1995 Austri, Rootsi, Soome - 3 o 2004 Eesti,Läti,Leedu,Poola,Ungari,Tsehhi,Slovakkia,Sloveenia,Malta, Küpros 10 o 2007 Rumeenia,Bulgaaria - 2 o Kandidaatriigid: Türgi,Makedoonia,Horvaatia,Island,Montenegro o Aktuaalne riikides: Gruusia,Ukraina,Serbia,Albaania, Bosnja ja Hertsogoviina, Kosovos Valitsemiskorraldus EL-s · EL on majnduslik ja poliitiline ühendus(27 riiki) · Peamised institusioonid: o EL Nõukogu(Ministrike nõukogu) = seadusandlik võim ->esindab liikmesriike o Euroopa komisjon = täidesaatev võim -> kaitseb liidu kui terviku huve.
Parlamendile; hääletamismenetluse muutmine EL Nõukogus; Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Herman van Rompuy; EL välistegevuse ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ashton 2004 liitus 10 riiki- pole kunagi nii palju korraga. 1993 Kopenhaageni kriteerium. Pandi paika reeglid ehk enne liitumist täitmist nõudvad nõuded ehk kriteeriumid. Need olid liitutda tahtvatele riikidele, et nad saaksid liituda. 1996 Agenda 2000. EL reformi pakett. Selle alusel pandi kandidaatriigid pingeritta. Struktuur: I Tugevama ja laiema Euroopa suunas. II Ühinemiseelse strateegia tugevdamine. III Arvamused 10 kandidaat riigi kohta. El liitumisläbirääkimiste: objektiks ja eesmärgiks oli kandidaatriikide liitumine. Struktuuriks oli kõigepealt sõelumine, kus võrreldi kandidaatriigi seadusandlust olemas oleva Euroopa seadusandlusega. Tehti kindlaks tteatud pidepunktid, kust edasi minna ja mis valdkonnad tuleb täiesti ümber teha.
kasutamise analüüs elektrienergia tootmisel 1. Missugused on riigi energiaallikad? 2. Kus nad paiknevad? 3. Millest toodetakse elektrit? 4. Kumma riigi energiamajandus on jätkusuutlikum? Põhjenda! http://t1.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcRqUNxn3hXMleGcFZmNzIQ5yTquh6wOfi55Mol- HFlQKFlrDQBj Euroopa peamised majanduspiirkonnad Euroopa peamised majanduspiirkonnad Euroopa Liit Liikmesriike 27 Kandidaatriigid: Türgi, Makedoonia, Horvaatia, Island, Montenegro, Serbia, http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/9/9a/EU27-candidate_ countries_map.svg/236px-EU27-candidate_countries_map.svg.png Euroopa peamised majanduspiirkonnad EFTA- Euroopa vabakaubanduse Assotsiatsioon 4 liikmesriiki: Island Norra Liechtenstein Sveits http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/d/d2/EFTA
Liikmesriigid peavad olema loodusõnnetuste ja katastroofide korral solidaarsed ELi kuulub 27 riiki ja 499 miljonit inimest. 1952 Belgia, Itaalia, Luksemburg, Holland, Prantsusmaa, Saksa LV 1973 Iiri, Taani, Suurbritannia ja PõhjaIiri Ühendkuningriik 1981 Kreeka 1986 Hispaania, Portugal 1995 Austria, Soome, Rootsi 2004 Eesti, Läti, Leedu, Küpros, Malta, Poola, Tsehhi, Ungari, Slovakkia, Sloveenia 2007 Bulgaaria, Rumeenia Kandidaatriigid: Türgi (läbirääkimised alates 2005), Horvaatia, Island (2010), Montenegro, Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik. Euroopa Liidu sümboolika Hümn: Beethoveni 9. sümfoonia ,,Ood rõõmule" Euroopa päev: 9. mai Lipp: sinisel taustal 12 tähte ringis ühtsus ja täiuslikkus Moto: ühinenud mitmekesisus Euro Sularahana kasutusel 2002. Aastast. Austria, Belgia, Hispaania, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Luksemburg, Holland, Portugal,
ELi sümboliseeriv meloodia pärineb Ludwig van Beethoveni 1823. aastal loodud 9. sümfooniast. Milline on EL ühisraha ja mitmes riigis on see kasutusel? Euro on enamikus ELi liikmesriikides kasutatav ühisraha. Euro on ühisrahaks 18 riigis 28st ELi liikmesriigist ning seda kasutavad iga päev umbes 334 miljonit inimest. 2. EUROOPA LIIDU LIIKMESRIIGID Kanna kontuurkaardile Euroopa riikide nimed ja tähista need, mis on hetkel Euroopa Liidus koos liitumisaastaga. Tähista ka EL kandidaatriigid. (Nende kohta saad infot europa.eu veebilehelt) 3. EUROOPA LIIDU TÖÖKEELED EL-is on 24 ametlikku töökeelt. Millised need on? Bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keel. Milliseid keeli kasutab menetluskeeltena Euroopa Komisjon? Inglise, prantsuse ja saksa keeli. 4. EL INSTITUTSIOONID JA NENDE TOIMIMISLOOGIKA.
raha. 41) Eur integratsiooni edasised võimalikud suunad. Laienemine-liit säilitab praeguse integratsiooni taseme kuid kaasab uusi liikmeid ,stagnatsioon- seisak, süvenemine- eesmärk liikuda pol liidu poole, üldine edasiminek nii laienemise kui süvenemise alal 42) EL laienemisega seotud probleemid.kunagi ei ole olnud nii palju kandidaatriike, riikidele on suunatud ainulaadsed kolmikkriteeriumid, Acquis, mida kandidaatriikidel tuleb üle võtte ja aktsepteerida, on oluliselt ulatuslikum, kandidaatriigid on madalama maj arengutasemega ja rohkem põllumaj suunatud kui varem, kandidaatriigid kuuluvad teise julgeolekutsooni, laienemine muudab EL suurriikide jõuvahekordi. 43) Riikide huvid EL laienemisel- lähtuvalt komisjoni arvamusest otsustas ülemkogu Luxem tippkohtumisel alustada 1998 märtsis liitumisläbirääkimisi 10 KIE riigi ja Küprosega ning seejärel kahepoolseste läbirääkimistega 5KIE riigiga. 44)Kandidaatriikidele liitumiseks esitatavad nõuded( kopenh kriteeriumid), miks
ühtekuuluvusega". Hõlmad selliseid valdkondi nagu teadusuuringud, haridus, koolitus, interneti- ühendus ja online äritegevus, samuti Euroopa sotsiaalkindlustussüsteemide reformi. Igal kevadel arutab ülemkogu strateegia elluviimist Schengeni ala- territoorium, kus ei ole sisepiire (Schengen on linn Luxemburgis, kus leping allkirjastati) Kopenhaageni kriteeriumid- kriteeriumid (kehtestasid ELi juhid Kopenhaagenis 1993.a), mida kõik kandidaatriigid peavad EL-ga ühinemiseks täitma. Riigil peavad olema stabiilsed institutsioonid, mis tagavad demokraatia, õigusriigi ning inim- ja vähemuste õiguste austamise. Teiseks peab riigil olema toimiv turumajandus. Kolmandaks peab ta üle võtma ühenduse õigustiku ning järgima liidu sihte. Riigil peab olema avaliku halduse sektor. Rooma leping- rahvusvaheline leping, millega loodi Euroopa Majandusühendus. Lepingu
2001 - 2003 Euroopa Tuleviku Konvent -Põhiseadusliku lepingu projekt 5 Lähteülesanne: * Pädevuse jagamine EL institutsioonide ja liikmesriikide vahel * Rahvusparlamentide roll EL otsusetegemises * Aluslepingute süsteemi lihtsustamine * EL Põhiõiguste harta staatus Koosseis (kokku 217 esindajat 28 riigist): * Igast riigist (k.a. kandidaatriigid) 1 valitsuse esindaja ja 2 rahvusparlamendi esindajat * 2 Euroopa Komisjoni esindajat ja 16 Euroopa Parlamendi esindajat Tähtsamad arutlusteemad: * EL missioon ja pädevus * Õigus- ja siseküsimused * Välissuhted * Subsidiaarsus * Rahvusparlamendid Konvendi töö lõpptulemus: * EL põhiseadusliku lepingu projekt 21. EL põhiseaduse leping: põhieesmärgid ja punktid, peamised erinevused võrreldes varasema(te) lepingu(te)ga * Lihtsustamine ja läbipaistvus
20.EL Tuleviku Konvent: korraldus, lähteülesanded, peamised arutlusteemad ja tulemus 2001 - 2003 Euroopa Tuleviku Konvent -Põhiseadusliku lepingu projekt Lähteülesanne: * Pädevuse jagamine EL institutsioonide ja liikmesriikide vahel * Rahvusparlamentide roll EL otsusetegemises * Aluslepingute süsteemi lihtsustamine * EL Põhiõiguste harta staatus Koosseis (kokku 217 esindajat 28 riigist): * Igast riigist (k.a. kandidaatriigid) 1 valitsuse esindaja ja 2 rahvusparlamendi esindajat * 2 Euroopa Komisjoni esindajat ja 16 Euroopa Parlamendi esindajat Tähtsamad arutlusteemad: * EL missioon ja pädevus * Õigus- ja siseküsimused * Välissuhted * Subsidiaarsus * Rahvusparlamendid Konvendi töö lõpptulemus: * EL põhiseadusliku lepingu projekt 21. EL põhiseaduse leping: põhieesmärgid ja –punktid, peamised erinevused võrreldes varasema(te) lepingu(te)ga * Lihtsustamine ja läbipaistvus
2001 - 2003 Euroopa Tuleviku Konvent -Põhiseadusliku lepingu projekt 5 Lähteülesanne: * Pädevuse jagamine EL institutsioonide ja liikmesriikide vahel * Rahvusparlamentide roll EL otsusetegemises * Aluslepingute süsteemi lihtsustamine * EL Põhiõiguste harta staatus Koosseis (kokku 217 esindajat 28 riigist): * Igast riigist (k.a. kandidaatriigid) 1 valitsuse esindaja ja 2 rahvusparlamendi esindajat * 2 Euroopa Komisjoni esindajat ja 16 Euroopa Parlamendi esindajat Tähtsamad arutlusteemad: * EL missioon ja pädevus * Õigus- ja siseküsimused * Välissuhted * Subsidiaarsus * Rahvusparlamendid Konvendi töö lõpptulemus: * EL põhiseadusliku lepingu projekt 21. EL põhiseaduse leping: põhieesmärgid ja punktid, peamised erinevused võrreldes varasema(te) lepingu(te)ga * Lihtsustamine ja läbipaistvus
2001 - 2003 Euroopa Tuleviku Konvent -Põhiseadusliku lepingu projekt 5 Lähteülesanne: * Pädevuse jagamine EL institutsioonide ja liikmesriikide vahel * Rahvusparlamentide roll EL otsusetegemises * Aluslepingute süsteemi lihtsustamine * EL Põhiõiguste harta staatus Koosseis (kokku 217 esindajat 28 riigist): * Igast riigist (k.a. kandidaatriigid) 1 valitsuse esindaja ja 2 rahvusparlamendi esindajat * 2 Euroopa Komisjoni esindajat ja 16 Euroopa Parlamendi esindajat Tähtsamad arutlusteemad: * EL missioon ja pädevus * Õigus- ja siseküsimused * Välissuhted * Subsidiaarsus * Rahvusparlamendid Konvendi töö lõpptulemus: * EL põhiseadusliku lepingu projekt 21. EL põhiseaduse leping: põhieesmärgid ja punktid, peamised erinevused võrreldes varasema(te) lepingu(te)ga * Lihtsustamine ja läbipaistvus
· Euroopa Ülemkogu toimumise koht Kvalifitseeritud enamushääletuse laiendamine · Euroopa Tuleviku Konvent Lähteülesanne: Pädevuse jagamine EL institutsioonide ja liikmesriikide vahel Rahvusparlamentide roll EL otsusetegemises Aluslepingute süsteemi lihtsustamine EL Põhiõiguste harta staatus Koosseis (kokku 217 esindajat 28 riigist): Igast riigist (k.a. kandidaatriigid) 1 valitsuse esindaja ja 2 rahvusparlamendi esindajat, 2 Euroopa Komisjoni esindajat ja 16 Euroopa Parlamendi esindajat Tähtsamad arutlusteemad: EL missioon ja pädevus Õigus- ja siseküsimused Välissuhted Subsidiaarsus Rahvusparlamendid Konvendi töö lõpptulemus: EL põhiseadusliku lepingu projekt · EL põhiseaduse leping (jõustumata) Lihtsustamine ja läbipaistvus
-Põhiseadusliku lepingu projekt EL idalaienemine kui väljakutse Lähteülesanne: * Mitte kunagi ei ole kandidaatriike olnud nii palju * Pädevuse jagamine EL institutsioonide ja liikmesriikide vahel * Riikidele on kehtestatud ainulaadsed kolmikkriteeriumid * Rahvusparlamentide roll EL otsusetegemises * Kandidaatriigid on majanduslikult kehvemal järjel (vaesemad) ja * Aluslepingute süsteemi lihtsustamine rohkem põllumajandusele suunatud kui kunagi varem * EL Põhiõiguste harta staatus Koosseis (kokku 217 esindajat 28 * Rakendatav õigustik (acquis) on oluliselt ulatuslikum riigist): * Liitumisprotsess nõuab Euroopa Liidu siseselt väga ulatuslikke * Igast riigist (k.a
wikipedia.org/wiki/CE_mark lubada. Kõigis EL maades teostavad ametiasutused müügil olevate toodete üle järelevalvet kontrollimaks, kas need vastavad kõikidele töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele kooskõlas tootja poolt antud garantiiga. Juriidilisel tasandil ei ole CE-märk kohustuslik Kesk-Euroopa vabakaubandus- lepingu (CEFTA) liikmesriikides, kuigi mõned neist ( Makedoonia Vabariik, Horvaatia ning Serbia ja Montenegro) on ametlikud kandidaatriigid Euroopa Liiduga ühinemisel ning on juba õigusaktidesse sisse viinud muudatusi vastavalt EL-i standarditele.[8] 4.4 Tootja ja importija kohustused Tootja paigaldab oma toodetele ise CE-märgi. Sellele eelnevalt on vaja läbida teatavad kohustuslikud sammud. Ta peab esitama vastavushindamise läbiviimist tõendava tehnilise toimiku ja allkirjastama Euroopa Ühenduse vastavusdeklaratsiooni. Dokumentatsioon peab olema kättesaadav vastavatele ametiasutustele.
lõhestatud kontinendi taasühinemist. 2007. aastal liitusid veel kaks riiki – Bulgaaria ja Rumeenia. Euroopa Liiduga võib ühineda iga Euroopa riik, kus valitseb stabiilne demokraatia, on tagatud õigusriigi põhimõtete järgimine, inimõigused ja vähemuste kaitse. Seal peab olema toimiv turumajandus, samuti tõhus avalik haldus, mis on suuteline kohaldama ELi õigusakte. Horvaatia, endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariik ja Türgi on kandidaatriigid. Ühinemiseks valmistumise raames annab EL kandidaatriikidele märkimisväärset majanduslikku ja praktilist abi. Taotluse esitamisest kuni riigi tegeliku ühinemiseni Euroopa Liiduga võib kuluda kümme või enamgi aastat. Kui ühinemisleping on sõlmitud, peavad selle ratifitseerima Euroopa Parlament ning kandidaatriigi ja liikmesriikide parlamendid. Ülevaade ühinemistest Euroopa Liidu liikmed ja ühinemise aasta. 1952 Belgia, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa, Saksamaa
taasiseseisuvmist minimaalne. Maailma Kaubandusorganisatsiooni kaudu on Eesti võtnud endale kohustused, mis võimaldavad rakendada tollimakse põllumajandussaaduste importimisel suhteliselt madalal tasemel (max 59%). Ekspordisubsiidiumide rakendamise õigus Eestil puudub. Alates 2000. aasta 1. jaanuarist rakendati piiratud arvu riikide suhtes tollimaksud, kuid nende praktiline mõju kaubandusele kujunes minimaalseks. Sõlmitud on rida vabakaubanduslepinguid (Kesk-ja Ida- Euroopa EL kandidaatriigid, EFTA, Fääri saared, Türgi, Ukraina, Läti, Leedu) ja Euroopa leping, et suurendada Eesti kaupade juurdepääsu välisturgudele. Liitumine Euroopa Liiduga nõuab Eesti senise liberaalse ja vähese sekkumisega põllumajanduspoliitika muutmist ning EL acquis-st tulenevate turukorraldusmeetmete rakendamiseks vajalike seadusandlike aktide väljatöötamist ja rakendamist.Kaudsed võimalused Eesti põllumajandussaaduste kaubanduse edendamiseks on olemas ka enne liitumist. 1996.a
o EL pädevuse täpsem piiritlemine, ka osaline tagasitõmbamine liikmesriikide kasuks; o Kompromissid skeptiliselt meelestatud EL liikmesriikidega (teatud valdkondades); o Euroopa Liidu pädevuse täiendamine (teatud valdkondades) 23. Käimasoleva/viimase (2004) EL laienemisprotsessi eripärad võrreldes varasematega · Mitte kunagi ei ole kandidaatriike olnud nii palju · Riikidele on kehtestatud ainulaadsed kolmikkriteeriumid · Kandidaatriigid on majanduslikult kehvemal järjel (vaesemad) ja rohkem põllumajandusele suunatud kui kunagi varem · Rakendatav õigustik (acquis) on oluliselt ulatuslikum · Liitumisprotsess nõuab Euroopa Liidu siseselt väga ulatuslikke reforme ja ümberkorraldusi · Kandidaatriigid kuuluvad n-ö `teise' julgeolekutsooni 24. Kopenhaageni kriteeriumid (kellele, milleks, millised?) - TÄHTIS · Kellele: Riikidele, kes tahavad EL'iga liituda
kohta, kui rikas riik on. See on riigis aasta jooksul toodetu koguväärtus. Siin on see väljendatud ostujõu standardis (OJS) elaniku kohta. OJSi abil saab erinevate riikide andmed võrreldavaks muuta nii, et nende hinnatasemed arvutust ei mõjutaks. Üks OJS võrdub umbkaudu ühe euroga. Euroopa Liidu 25 riigi keskmine oli 23 300 OJS elaniku kohta. Riigid on loetletud tähestikulises järjekorras, lähtudes iga riigi omakeelsest nimetusest. Euroopa Liidu riigid (2006) Euroopa Liidu kandidaatriigid Muud riigid Euroopa Liidu riikide territooriumid © Avaldanud Euroopa Komisjon, teabevahetuse peadirektoraat, märts 2006. NA-69-05-399-ET-P 17 Euroopa riikide liigitus vastavalt piirkonnale (2004 a) 18
Ameerika Ühendriigid, Belgia, Hispaania (alates 1982. a), Holland, Island, Itaalia, Kanada, Kreeka (alates 1952. a), Luksemburg, Norra, Poola (alates 1999. a), Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa (alates 1955. a), Suurbritannia, Taani, Tsehhi (alates 1999. a), Türgi (alates 1952. a), Ungari (1999. a). Praha tippkohtumisel 2002. a. novembris esitas NATO kutsed liitumisläbirääkimisteks Bulgaariale, Eestile, Leedule, Lätile, Rumeeniale, Slovakkiale ja Sloveeniale (nemad ongi siis hetkel veel kandidaatriigid). Samas deklareeriti, et need kutsutud ei jää viimaseks, kes NATO-ga liituvad. NSV Liit ja sotsialistlikud riigid 1949 loodi VMN Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (=majanduslik organisatsioon) 1955 loodi VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon (=sõjaline organisatsioon) NSV Liidu eraldatust, suletust, vaenulikkust kapitalistliku maailma suhtes märgib ka väljend raudne eesriie. Näiteks: NSV Liidus elati raudse eesriide taga. (esimest korda kasutas seda
eraldi läbirääkimised iga riigiga, mis algavad sobival ajal vastavalt taotleja ettevalmistusastmele ning kulgevad oma tempos. 3. Ühinemiseelne strateegia vahendid 1994. aastal määratleti Essenis Euroopa Ülemkogul Kesk- ja Ida-Euroopa kandidaatriikide ELiga ühinemise ettevalmistamise ühinemiseelne strateegia, mis põhines Euroopa lepingutel ja PHARE finantsabi programmi rakendamisel ning ,,struktureeritud dialoogil", mis tõi kokku kõik liikmesriigid ja kandidaatriigid aruteludeks ühist huvi pakkuvates küsimustes. 1997. aasta detsembris tegi Luxembourgis kogunenud Euroopa Ülemkogu otsuse kümne Kesk- ja Ida-Euroopa riigi tõhustatud ühinemiseelse strateegia kohta. Strateegia hõlmas kaht vahendit: ühinemispartnerlused, mis ühendavad kõik ELi abi vormid ühte raamistikku eesmärgiga rakendada riiklikke programme, et kandidaatriike ühinemiseks ette valmistada. Programmid
NATO peasekretär: Anders Fogh Rasmussen EUROOPA LIIT Euroopa Liidus on kokku 27 liikmesriiki: Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa, Belgia, Luksemburg, Holland, Taani, Iirimaa, Suurbritannia, Kreeka, Hispaania, Portugal, Soome, Rootsi, Austria, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Sloveenia, Ungari, Malta, Küpros, Rumeenia ja Bulgaaria. Liituv riik: Horvaatia (allkirjastas liitumislepingu 9. dets. 2011 ning alates 2013. a. 1. juulist peaks Horvaatiast saama 28. ELi liikmesriik) Kandidaatriigid: Türgi (ühinemisläbirääkimisi alustati 3. oktoobril 2005) Endine Jugoslaavia Vabariik Makedoonia (ühinemisläbirääkimisi ei ole veel alustatud) Montenegro (ühinemisläbirääkimisi ei ole veel alustatud) Island (ühinemisläbirääkimised otsustati avada 17. juuni 2010) Serbia (kandidaatriigi staatus 2. märts 2012, esitas ühinemistaotluse 22. detsembril 2009) KUNINGRIIGID=> Holland, Belgia, Taani, Norra, Rootsi, UK + Luxembourgi Suurhertsogiriik Holland- Kuninganna Beatrix
õpetajad, õppejõud, koolitajad, noorsootöötajad, haridustöötajad.Olulisemad võimalikud tegevused on õpiränne ja praktika, töövarjuks olemine, rahvusvahelised noortevahetused, noortega töötavate inimeste koolitus- ja võrgustikutegevused. Erasmus+ programmis soovitakse tihedamalt siduda haridus-, koolitus- ja noorteprogramme ning poliitilisi lahendusi. Erasmus+ osalevad riigid on Euroopa Liidu liikmesriigid, Euroopa Liidu majanduspiirkonna riigid ja kandidaatriigid (Türgi, Liechtenstein, Norra, Island, endine Jugoslaavia vabariik Makedoonia ), Kagu-Euroopa riigid, Ida-Euroopa ja Kaukaasia riigid, Vahemere piirkonna riigid. Erinevus Erasmuse ja Erasmus+ vahel ongi see, et Erasmus vahendab vaid üliõpilasi välismaale kuid Erasmus + soodustab ka õpetajate ning muude inimeste välismaale minekut. (Erasmus, 2015) Dream Foundation Dream Foundationi kaudu on võimalik kandideerida õppima pea 50 kooli, mis pakuvad enam kui 4000 ingliskeelset eriala
liikmesriikide ühiseid õigusi ja kohustusi. Õigustik hõlmab kõiki ELi lepinguid ja seadusi, deklaratsioone ja resolutsioone, rahvusvahelisi lepingud ja Euroopa Kohtu otsuseid. Sinna kuuluvad ka liikmesriikide valitsuste ühised ettevõtmised justiits- ja siseküsimustes ning ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas. Ühenduse õigustiku ülevõtmine tähendab ELi käsitlemist sellisena nagu ta on. Kandidaatriigid peavad enne ühinemist õigustiku üle võtma ja muutma ELi õiguse oma riigi õiguse osaks. Valitsustevaheline konverents: konverents, kuhu kogunevad liikmesriikide valitsuste liikmed muutmaks Euroopa Liidu asutamislepinguid. 2003. aasta valitsustevahelise konverentsi tulemusena allkirjastati Euroopa Liidu põhiseadus 2004. aastal. EUROOPA ÜHENDAMISE MÕTTE AJALOOST Euroopa ühendamise idee tekkis eelmise aastatuhande algul, nn klassikalisel keskajal, kui kogu maailma liitis
1990. aastatel keskel liitumissoovi Ungari, Poola, Rumeenia, Läti, Slovakkia, Eesti, Leedu, Bulgaaria, Tsehhi, Sloveenia, Küpros, Malta, Türgi. Liituda soovivate riikidega olid juba varem sõlmitud assotsieerumislepingud. Kopenhaageni kriteeriumid 1993 kinnitas Euroopa Ülemkogu Kopenhaagenis esimest korda: "Kesk- ja Ida-Euroopa assotsieerunud riigid, kes seda soovivad, saavad Euroopa Liidu liikmeks." Kinnitati ka kolm põhimõttelist kriteeriumi (Kopenhaageni kriteeriumid), mida kandidaatriigid peavad täitma EL-i liikmeks saamiseks. 1) poliitiline kriteerium: stabiilsed institutsioonid, mis tagavad demokraatia, õigusriigi, inimõiguste järgimise ja rahvusvähemuste kaitse. 2) majanduslik kriteerium: toimiv turumajandus, suutelisus toime tulla konkurentsireeglitega. 3) õiguslik kriteerium: suutlikkus võtta endale kõik EL täisliikme kohustused. Tegelikult on kriteeriumid vaid abivahend, laienemine oli poliitiline otsus. On välja öeldud, et riigi
EUROOPA KONTUURKAART: 25. Täida järgmine ülesanne. a) Mis on Euroopa Liidu neljas vabaduses [tööjõu vaba liikumine (1), kapitali vaba liikumine (2), kaupade vaba liikumine (3), teenuste vaba liikumine(4)] sinu arvates Eesti jaoks positiivset, mis negatiivset? Kanna oma hinnangud skaalal pingeritta. NEGATIIVNE 0 POSITIIVNE b) Märgi kontuurkaardile (lk. 29) riigid, kes olid 2002. a. Euroopa Liidu kandidaatriigid. 23 26. Täida lüngad: Eesti Vabariigi Põhiseadus võeti vastu............aastal ............................................ (kuidas?) Põhiseaduse kohaselt on kõrgeima võimu kandja riigis ................................, kes teostab võimu kahel viisil: ..........................................................ja ................................................. . Seadusandlik ehk esimene võim riigis kuulub ....................
mille nõukogu määrab selle ülesande täitmisel komisjoni abistama, ning niisuguste juhiste raames, mida nõukogu peab vajalikuks komiteele anda. Komisjon annab erikomiteele ja Euroopa Parlamendile regulaarselt aru läbirääkimiste edenemise kohta. Erinevad koostöövormid • Euroopa Majanduspiirkonna riigid (EEA) – Norra, Liechtensteini ja Islandi õigus tegutseda Euroopa Liidu ühtsel turul. Šveitsil on sarnased õigused, aga ei ole EEA liige. • Euroopa Liit ja kandidaatriigid – erireeglid vastavalt assotsieerumislepingutele. • Euroopa Liit ja bilateraalsed kaubanduslepped – paljud lepped WTO õigusraamistikus, aga ka teised bilateraalsed ja multilateraalsed lepped. • Euroopa Liit ja Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) VI LOENG EUROOPA LIIDU KOHUS Euroopa Kohus – menetleb kohtuasju komisjon vs liikmesriik, (liikmesriik vs liikmesriik), teatavaid
otsused; LR-dele täitmiseks kohustuslikud; panid peale kohustusi ning andsid õigusi ka LR-de füüsilistele ja juriidilistele isikutele. Euroopa Kohus tunnustas ka ühenduse õiguse ülimuslikkust. Roheline: EL liikmesriigid, kus euro on kasutusel Eli laienemine: Laienemine 6.riigist 27ni. 2004: 10 uut liikmesriiki: Küpros, Tehhi, Eesti, Ungari, Läti, Leedu, Malta, Poola, Sloveenia, Slovakkia 2007: Bulgaaria, Rumeenia Kandidaatriigid: Horvaatia, Island, Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Montenegro, Türgi. 83.EL õigusaktid Määrus on üldkohaldatav õigustloov akt, tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides. Direktiiv on täitmiseks kohustuslik nendes liikmesriikides, kellele see on suunatud. Riigil on õigus otsustada rakendamise meetodi ja vormi üle. Otsus on tervikuna siduv, kuid see ei ole õigustloov akt. Kui otsuses on täpsustatud selle adressaate, siis on
elluviimisel Saksamaa, Itaalia, Holland 28 29 26. Kopenhaageni kriteeriumid ning nende seos haldussuutlikkusega (Leno loeng IV) Kuna loengumaterjalide hulgas peale paari märksõna rohkem polnud, siis otsisin infot netist. Andmed võtsin http://europa.eu/abc/eurojargon/index_et.htm#copenhagen) Juunis 1993 kehtestasid Euroopa Liidu juhid Kopenhaagenis kriteeriumid, mida kõik kandidaatriigid peavad Euroopa Liiduga ühinemiseks täitma. Taustinfo: ühiste kriteeriumide määramise vajaduse tingis see, et NSVLi võimu alt vabanenud riigid saaksid kunagi ELiga liituda ja selleks, et nad sobiksid ja saaksid ELis hakkama oligi vaja neid kriteeriume määrata. 30 Esiteks peavad riigil olema stabiilsed institutsioonid, mis tagavad demokraatia, õigusriigi ning inim- ja vähemuste õiguste austamise
1990. aastatel keskel liitumissoovi Ungari, Poola, Rumeenia, Läti, Slovakkia, Eesti, Leedu, Bulgaaria, Tsehhi, Sloveenia, Küpros, Malta, Türgi. Liituda soovivate riikidega olid juba varem sõlmitud assotsieerumislepingud. 1993 kinnitas Euroopa Ülemkogu Kopenhaagenis esimest korda: "Kesk- ja Ida-Euroopa assotsieerunud riigid, kes seda soovivad, saavad Euroopa Liidu liikmeks." Kinnitati ka kolm põhimõttelist kriteeriumi, mida kandidaatriigid peavad täitma EL-i liikmeks saamiseks. 1) poliitiline kriteerium - stabiilsed institutsioonid, mis tagavad demokraatia, õigusriigi, inimõiguste järgimise ja rahvusvähemuste kaitse. 2) toimiv turumajandus, suutelisus toime tulla konkurentsireeglitega. 3) suutlikkus võtta endale kõik EL täisliikme kohustused. EURORAHA 1. jaanuar 1999 arveldustes tuli käibele EL ühisraha euro. Varem nimetati ECU e eküü (European Currency Unit)
annaabi.ee 
