Keemiline valem: CaSO4*2H2O Molekulmass 172,17; tihedus (g/cm³)|2,31 Kips on tavaline mineraal, sulfaatsetest mineraalidest kõige laialdasema levikuga. Kips on mineraalina suhteliselt pehme. Puhas kips on värvuselt valge või värvitu, kuid lisandite tõttu võib värvuda hallikaks, kollakaks, sinakaks, punakaks või pruuniks. Esineb massina, kristallidena või kiudja agregaadina. Tekkelt on kips evaporiit, sarnanedes haliidi ja sülviiniga. Et kaltsiumsulfaat lahustub vees väiksemal määral kui näiteks naatriumkloriid või kaaliumkloriid, hakkab ta ka varem lahusest välja kristalliseeruma. Kips võib moodustuda ka vulkaanilistes piirkondades, kui fumaroolidest väljunud väävliühendeist moodustunud väävelhape reageerib lubjakiviga. Samuti võib kips moodustuda lõhedes, kus püriidi oksüdatsiooni teel vabanenud väävel moodustab väävelhappe, mis reageerib lubjakivist ümbriskivimiga. Kips moodustub ka anhüdriidi hüdratatsioonil.
Pehme veega pesemisel kulub vähe seepi, seep vahutab hästi; kareda veega pesemisel aga kulub rohkesti seepi ja seep ei vahuta. Karedas vees ei kee oad, herned ja tangud pehmeks, teel ja kohvil ei ole õiget maitset ega aroomi. Kare vesi tekitab soojaveeboilerites ja keedunõudes katlakivi. Õrna nahaga inimestel võib kareda veega pesemine põhjustada nahaärritust, kihelust ja ketendust. Vee karedus oleneb vees lahustunud mineraalainete (peamiselt kaltsiumkarbonaat, magneesiumkarbonaat, kaltsiumsulfaat, magneesiumsulfaat) hulgast. Referaadi koosatamiseks kasutasin interneti ja raamatute abi . Uurisin vee kareduse olemust, sellest tingitud probleeme ja vee kareduse astme määramist. 3 Vee karedus Looduslik vesi sisaldab alati mitmesuguseid lahustunud lisandeid, peamiselt kaltsiumi- ja magneesiumisoolasid. Niisugust vett nimetatakse karedaks veeks. Enamasti temperatuuri mõjul,
Seetõttu tekivadki pika aja jooksul loodusliku vee läbivoolamisel paekivilademetest mitmed lõhed ja ka koopad. Koopaid võib kohata näiteks Põhja-Eesti karstialadel. Koobastes toimub kaltsiumvesinikkarbonaadiga pöördprotsess ja vee aurustumisel sadeb kaltsiumkarbonaat uuesti välja. Seda on näha karstikoobaste laes alla rippuvate stalaktiitidena ja põrandal neile niiöelda vastu kasvavate stalagmiitidena. Stalaktiidid ja stalakmiidid on kaltsiidist. CaSO4 kaltsiumsulfaat Kaltsiumsulfaat on vees vähelahustuv kristalne aine. Tavaliselt esineb ta kristallhüdraadina CaSO4*2H2O, mida nimetatakse kipsiks. Kips on valge, suhteliselt pehme ja kergesti murenev aine. Kuumutamisel (150-160 ºC) eraldub temast osa kristallvett ja ta muutub niiöelda põletatud kipsiks CaSO 4*0,5H2O ehk 2CaSO4*H2O CaSO4*2H2OCaSO4*0,5H2O + 1,5H2O Kui põletatud kipsile lisada vett, siis muutub see tagasi kipsiks ja mass kivistub. Sel
leelismetallide hüdroksiidid. Kaltsiumhüdroksiid on suhteliselt tugev alus, leelis, vees lahustub vähe. Kustutatud lubjale vee lisamisel tekib valge piimjas lubjapiim, millest flirtimisel saadakse lubjavesi. Kaltsium- ja magneesiumhüdroksiid reageerivad nii hapete kui happeliste oksiididega, kuumutamisel jagunevad veeks ja oksiidiks. Kaltsium- ja magneesiumsoolad on valdavalt ioonilise sidemega valged tahked ained, lahustuvad vähem kui leelismetallide soolad. Kaltsiumsulfaat esineb tavaliselt kipsina (valge, suhteliselt pehme ja kergesti murenev tahke aine; mõõdukal kuumutamisel tekib põletatud kips; meditsiinis, ehituses). Looduses esineb kaltsium CaCO3-na (marmor, lubjakivi, kriit, paas), millest happe lahusega reageerimisel eraldub mullidena süsihappegaasi, vees halvasti lahustuv. Kaltsiumit esineb luudes, veres, kudedes. Magneesiumi ja kaltsiumi vaheline tasakaal reguleerib mitmeid protsesse, sealhulgas südame tööd.
Seetõttu tekivadki pika aja jooksul loodusliku vee läbivoolamisel paekivilademetest mitmed lõhed ja ka koopad. Koopaid võib kohata näiteks Põhja-Eesti karstialadel. Koobastes toimub kaltsiumvesinikkarbonaadiga pöördprotsess ja vee aurustumisel sadeneb kaltsiumkarbonaat uuesti välja. Seda on näha karstikoobaste laes alla rippuvate stalaktiitidena ja põrandal neile niiöelda vastu kasvavate stalagmiitidena. Stalaktiidid ja stalakmiidid on kaltsiidist. 3) CaSO4 kaltsiumsulfaat Kaltsiumsulfaat on vees vähelahustuv kristalne aine. Tavaliselt esineb ta kristallhüdraadina CaSO4*2H2O, mida nimetatakse kipsiks. Kips on valge, suhteliselt pehme ja kergesti murenev aine. Kuumutamisel (150-160 ºC) eraldub temast osa kristallvett ja ta muutub niiöelda põletatud kipsiks CaSO4*0,5H2O ehk 2CaSO4*H2O tº Kui põletatud kipsile lisada vett, siis muutub see tagasi kipsiks ja mass kivistub. Sel
LEIDUMINE Kaltsiumit leidub looduses ainult ühenditena: kaltsiumkarbonaadina, (lubjakivi, kriit, marmor), kaltsiumfosfaadina (fosforiit, apatiit), mida sisaldub ka hambapastas, mis takistab hambasööbija teket, kaltsiumsulfaadina (anhüdriit, kips) ja mitmesuguste silikaatide koostises. Tähtsamad kaltsiumiühendid on kaltsiumoksiid (põletatud e. kustutamata lubi), kaltsiumhüdroksiid (kustutatud lubi), kaltsiumkloriid ja kaltsiumsulfaat. Kaltsiumi ühendeid kasutatakse meditsiinis ja põllumajanduses (väetisena). Kaltsiumoksiidi, kaltsiumhüdroksiidi ja kipsi kasutati juba antiikajal 3 KALTSIUMI OMADUSED Kaltsiumoksiid Ca + O2 CaO Kaltsiumkloriid Hcl + Ca CaCl + H2 Kaltsiumhüdroksiid Ca + H2O Ca(OH)2 Kustutamata lubi Kustutamata lupja ehk kaltsiumoksiidi saadakse kaltsiumkarbonaadi põletamisel: CaCO3 CaO + CO2 Kustutatud lubi
) ning ammoonium- soolad. (NH4NO3, jt.) Kaaliumväetisena kasutatakse kõige sagedamini kaaliumkloriidi ja kaaliumnitraati. Nii lämmastik- kui ka kaaliumväetised lahustuvad vees hästi, taimed omas- tavad neid kergesti. Üks sagedamini kasutatavaid fosforväetisi superfosfaat sisaldab kaltsiumdivesinikfosfaati (Ca(H2PO4)2), mis lahustub vees üsna hästi. CaSO4 x 2H2O sool ; kaltsiumsulfaadi dihüdraat ehk kips Küllalt sageli kasutatav sool on kaltsiumsulfaat CaSO4. Tahke kaltsiumsulfaat lahustub vees üsna halvasti, kuid veega segatult seostub ta tugevasti veega ning kivistub peagi kõvaks tah- keks massiks kipsiks. Niisugune omadus võimaldab kipsi hästi vormida ja kasutada kipsi- kujude valmistamiseks ja lahaste tegemiseks ning ehitusmaterjalina. ALUSED NaOH alus ; naatriumhüdroksiid ehk seebikivi 4NaOH = 2Na2O + 2H2O Ta on valge tahke aine, mis lahustub väga hästi vees, eraldades seejuures palju soojust.Tah-
Alused e. hdroksiidid- Leelised- Na Oh-naatriumhdroksiid K OH-kaaliumhdroksiid Ca Oh-kaltsiumhdroksiid Ba Oh-baariumhdroksiid Vees lahustumatud alused- Fe Oh-raudhdroksiid Fe Oh-raudhdroksiid Cu Oh-vaskhrdoksiid Al Oh-alumiinuimhdroksiid ALUSED KOOSNEVAD MATALLID JA OH RHMAST Oh-hdroksiidirhm 8:15 19.02.2009 Liitained: Oksiidid- 2 elementi,ks on 0 N2O3-alumiiniumoksiid Fe2O3-raudoksiid SO3-vveltioksiid N2O3-dilmmastikpentaoksiid Alused- Metall-OH NaOH-Na-hdroksiid Ca(OH)2-Ca-hdroksiid Fe(OH)2-raudhdraksiid Happed- Vesinik-happeanioona HCl-soolhape H2SO4-vvelhape H3PO4-fofforhape Soolad- Metall-happeanioon NaCl-naatriumkloriid CaSO4-kaltsiumsulfaat K3PO4-kaaliumfosfaat
Puurmani Gümnaasium KALTSIUM REFERAAT Referaadi Koostaja: Triin Kukk Klass:10.klass Juhendaja: Aleksandr Kirpu Puurmani2010 1 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................................... 3 KALTSIUMI ÜLDISELOOMUSTUS..................................................................................................................4 KALTSIUM KASUTAMINE.................................................................................................................................4 KALTSIUMI OMADUSED...................................................................................................................................5 KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................................
Kordamine: Ainete klassid 1. Mõisted Lihtaine; liitaine; oksiid, alus, hape sool 2. Triviaalnimetus-valem-keemiline nimetus Triviaalnimetus valem keemiline nimetus Keedusool NaCl Naatriumkloriid Sooda Na2CO3 Naatriumkarbonaat Söögisooda NaHCO3 Naatriumvesinikkarbonaat Lubjakivi, kriit CaCO3 Kaltsiumkarbonaat Kips CaSO4 Kaltsiumsulfaat Süsihappegaas CO2 Süsinikdioksiid Vingugaas CO Süsinikoksiid Seebikivi NaOH Naatriumhüdroksiid Kustutamata lubi CaO Kaltsiumoksiid Kustutatud lubi Ca(OH)2 Kaltsiumhüdroksiid Akuhape H2SO4 Väävelhape Soolhape e. maohape HCl Vesinikkloriidhape 3. Ainete klassi määramine: metall või mittemetall; oksiid, alus, hape, sool 4
Seebikivi Naatriumhüdroksiid Marmor Kaltsiumkarbonaat Tšiili salpeeter Naatriumnitraat Punane rauamaak Raud III oksiid Rubiin Alumiiniumoksiid Magnetiit triraudtetraoksiid Lillatera Kaaliumpermanganaat Keedusool Naatriumkloriid Lubjakivi Kaltsiumkarbonaat Lubjavesi Kaltsiumhüdroksiidi vesilahus Raudvitriol Raud II sulfaat Dolomiit Kaltsium-ja magneesiumkarbonaat Kips kaltsiumsulfaat Boksiit Alumiiniumoksiid Katlakivi kaltsiumkarbonaat Kustutatud lubi kaltsiumhüdroksiid Kustutamata lubi kaltsiumoksiid Pesusooda Naatriumkarbonaat Söögisooda Naatriumvesinikkarbonaat Safiir Alumiiniumoksiid Potas Kaaliumkarbonaat Rauatagi Triraudtetraoksiid Karbonaat Süsihappe sool Mõrusool Magneesiumsulfaat Kriit Kaltsiumkarbonaat Glaugrisool Naatriumsulfaat
ammooniumhüdroksiid) – nuuskpiiritus. Fe2O3 – raud(III)oksiid – rooste, punane ja pruun rauamaak, rauamennik, ooker, muumia. Fe3O4 – magnetiit, must rauamaak CaO – kaltsiumoksiid, kustutamata lubi. Veega reageerimine lubja kustutamine. Ca(OH)2 – kustutatud lubi /lubimört/ lubjavesi Al2O3 – alumiiniumoksiid – Boksiit, korund, safiir, rubiin CaCO3 – kaltsiumkarbonaat – lubjakivi, kriit, paekivi, marmor, munakoore koostises CaSO4• 2H2O – kaltsiumhüdraat ehk/ kaltsiumsulfaat korda 2 vett – kips, ilma veeta põletatud kips NaCl – naatriumkloriid – keedusool NaOH – naatriumhüdroksiid – seebikivi Na2CO3 – naatriumkarbonaat – pesusooda NaHCO3 – naatriumvesinikkarbonaat – söögisooda HCl – vesinikkloriidhape – soolhape/maohape NH4HCO3 – ammooniumvesinikkarbonaat – põdrasarvesool C- süsinik – teemant, grafiit SiO2 – kvarts, liiva põhikomponenet K2CO3 – potas NaNO3 – salpeeter KNO3- musta püssirohu koostisosa, ka väetis
ammooniumhüdroksiid) nuuskpiiritus. Fe2O3 raud(III)oksiid rooste, punane ja pruun rauamaak, rauamennik, ooker, muumia. Fe3O4 magnetiit, must rauamaak CaO kaltsiumoksiid, kustutamata lubi. Veega reageerimine lubja kustutamine. Ca(OH)2 kustutatud lubi /lubimört/ lubjavesi Al2O3 alumiiniumoksiid Boksiit, korund, safiir, rubiin CaCO3 kaltsiumkarbonaat lubjakivi, kriit, paekivi, marmor, munakoore koostises CaSO4· 2H2O kaltsiumhüdraat ehk/ kaltsiumsulfaat korda 2 vett kips, ilma veeta põletatud kips NaCl naatriumkloriid keedusool NaOH naatriumhüdroksiid seebikivi Na2CO3 naatriumkarbonaat pesusooda NaHCO3 naatriumvesinikkarbonaat söögisooda HCl vesinikkloriidhape soolhape/maohape NH4HCO3 ammooniumvesinikkarbonaat põdrasarvesool C- süsinik teemant, grafiit SiO2 kvarts, liiva põhikomponenet K2CO3 potas NaNO3 salpeeter KNO3- musta püssirohu koostisosa, ka väetis
Br- - bromiid HBr - vesinikbromiidhape AgBr - hõbebromiid Liitaniooni nimede võimalikke lõppe on rohkem. Tavalisim on -aat, veel on kasutusel -it, traditsiooniliselt nimetatakse mõningaid liitioone nii nagu lihtioonegi. Nime lõpp - ioon on ära jäetud. Ioon Hape Mõni näide OH- - hüdroksiid -------- Fe(OH)3 - raud(III)hüdroksiid SO42- - sulfaat H2SO4 - väävelhape CaSO4 - kaltsiumsulfaat SO32- - sulfit H2SO3 - väävlishape Na2SO3 - naatriumsulfit PO43- - fosfaat H3PO4 - fosforhape K3PO4 - kaaliumfosfaat NO3- - nitraat HNO3 - lämmastikhape KNO3 - kaaliumnitraat SiO44- - silikaat H4SiO4 - ränihape Al4 (SiO4)3 - alumiiniumsilikaat CO32- - karbonaat H2CO3 - süsihape CaCO3 - kaltsiumkarbonaat
Ioonid, aatomid, Lahused molekulid Lahus koosned lahustunud ainest ja lahustist LAHUS=LAHUSTI + LAHUSTUNUD AINE Difusioon-ühe aine levimine teises aines, tänu osakeste soojusliikumisele Veemolekulis on polaarne kovalentne side Hüdraatumine-lahustunud aine osakeste seostumine veemolekulidega Elektrolüüdid Tugevad Lagunev ad täielikult Nõrgad Ei lagune täielikult Aine temperatuur tõuseb, kui hüdraatumisel eraldub rohkem energiat, kui kulub kristallvõre lõhkumiseks Aine temperatuur langeb, kui hüdraatumisel eraldub vähem energiat, kui kulus kristallvõre lõhkumiseks *Tahkete ainete lahustumine on enamasti endotermiline *Vedelike ja gaaside lahustumine on enamasti eksotermili...
Sool + leelis = hüdroksiid + sool CuSO4 + 2NaOH = Cu(OH)2 + Na2SO4 HAPPED HCl vesinikkloriidhape 1.Happeline oksiid + vesi = hape H2CO3 süsihape SO2 + H2O = H2SO3 H2SO4 väävelhape 2.Hape + sool = sool + hape H2S + CuSO4 = CuS + H2SO4 SOOLAD CaSO4 kaltsiumsulfaat 1. Metall + mittemetall = sool FeCl2 raud(II)kloriid Ca + Cl = CaCl2 2.Alus + hape = sool + vesi Ca(OH)2 + H2SO4 = CaSO4 + 2H2O 3.Metall + hape = sool + vesinik (pingerida!!) Ca + H2SO4 = CaSO4 + H2
Kõik soolad on inimesele kahjulikud suures koguses, sest nad vähendavad kehas vett. Igapäevaelus kasutatav nimetus-söögisooda KNO3-sool Kaaliumnitraat ühed tuntuimaid kaaliumväetised, vees lahustuvus vees väga. hea NaNO3-sool Naatriumnitraat lämmastikväetis, see on väga hästi lahustub veega NH4NO3-sool Amooniumnitraat Ca(H2PO4)2-sobimata ühend Väetis.aga nüüd on fosforväätis CaSO4 x 2H2O- on valem, mille järgi saab teha kipsi, kaltsiumsulfaat * kaks vee molekuli.Kips on kasutusel ehitusel ja ka meditsiinis NH3*H2O on valem millest saadakse nuuskpiiritust
Humphry Davy Ajalugu Lupja kasutati ehitusmatrjalina (7000 14000 aastat eKr) Lubjakrohvist säilinud kujud (7000 aastat eKr) Esimene lubjapõletusahi on leitud Khafajah mesopotaamiast (2500 aastat eKr) Ain Ghazal Ühendid Kaltsiumkarbonaat (CaCo3)- tsement, mört, hambapasta, paberitööstus, lubjakivi Kaltsiumfosfaat (Ca3(PO4)2)- loomasööt, väetisena, pärmitaigna toodetes ja klaasitootmises Kaltsiumsulfaat (CaSO4·2H2O) ehk kips, kriit, lahas, seinade ning lagede ehituses, krohvis Ühendid Kaltsiumoksiid (CaO)- ehk kustutamata lupja kasutatakse metallide tootmisel, keraamikas, putukamürgina Kaltsiumhüdroksiid (Ca(OH)2)- ehituses mördi ja krohvi koostisosana, juuksepehmentajates seebikivi asendajana Kaltsiumkloriid (CaCl2)- toidulisaainena E509, kasutatakse jää kõrvaldamiseks teedelt Inimene ja kaltsium
Pehme veega pesemisel kulub vähe seepi, seep vahutab hästi; kareda veega pesemisel aga kulub rohkesti seepi ja seep ei vahuta. Karedas vees ei kee oad, herned ja tangud pehmeks, teel ja kohvil ei ole õiget maitset ega aroomi. Kare vesi tekitab soojaveeboilerites ja keedunõudes katlakivi. Õrna nahaga inimestel võib kareda veega pesemine põhjustada nahaärritust, kihelust ja ketendust. Vee karedus oleneb vees lahustunud mineraalainete (peamiselt kaltsiumkarbonaat, magneesiumkarbonaat, kaltsiumsulfaat, magneesiumsulfaat) hulgast. Eriti pehme on vihmavesi ja destilleeritud vesi; üsna vähese karedusega on Eesti lahtiste siseveekogude - jõgede ja järvede vesi; raketega kaevude ja puurkaevude vesi on enamasti suurema karedusega; väga kare on merevesi. Vee kareduse vähendamiseks lisatakse veele soodat, lupja või naatriumhüdroksiidi või filtreeritakse vesi läbi spetsiaalsete ioonvahetusfiltrite. Karedus väheneb tunduvalt ka
NaOH naatriumhüdroksiid seebikivi kosmeetikatööstus NaCl naatriumkloriid keedusool keemia-, toiduainetetööstus Na2CO3 naatriumkarbonaat sooda klaasitehas NaHCO3 naatriumvesinikkarbonaat söögisooda toiduainetetööstus kergitusaine KCl, KNO3 kaaliumhüdroksiid väetis . CaSO4 2H2O kaltsiumsulfaat 2vesi kips ehitus, meditsiinis CaCO3 kaltsiumkarbonaat paekivi, kriit, ehitus marmor, lubjakivi CaCO3.MgCO3 kaltsiumkarbonaat dolomiit ehitus magneesiumkarbonaat Ca3(PO4)2 kaltsiumfosfaat annab luudele kõvaduse Kas aine lahustub vees ja milline keskkond nende lahustumisel tekib?
11. Metallide keemilised omadused. 12. Mis on korrosioon ja kuidas selle vastu saab? 13. Leelismetallid ja nende ühendid. 14. Leelismuldmetallid, iseloomustus ja nende ühendid. · Leelismuldmetallid on: Mg, Ca, Be. Looduses neid vabalt ei leidu, need esinevad karbonaatide, sulfaatide ja silikaatidena. Need on väga aktiivsed metallid. Mg- hõbevalge, kergesti sulav. Ca-hõbevalge, veest 1, 5 korda raskem. Ühendid: Kaltsiumoksiid CaO ehk kustutamata lubi. Kaltsiumsulfaat CaS04 ehk kips. Ehitusmaterjal, lahaste koostises. Kaltsiumkarbonaat CaCO3 ehk lubjakivi (paas, marmor, kriit) · Leelismetallid on: Na, K, Li. On aktiivsed metallid, esinevad looduses ühenditena. LM on pehmed, kerged, madala sulamistemp. Ühendid: Naatriumkloriid NaCl ehk keedusool. Naatriumhüdroksiid NaOH ehk seebikivi, kasut seepide valmistamisel rasvadest. Naatriumkarbonaat NaCO3 ehk sooda, toiduainetööstuses ja koos liiva ja lubjakiviga klaasi koostises
Lahus on ühtlane segu, mis koosneb lahustist (võib olla nii vedelas, tahkes kui gaasilises olekus, kui on vedel, siis on ka lahus vedel) ja selles ühtlaselt jaotunud ühest (jaotunud üliväikeste osade aatomite, molekulide või ioonidena) või mitmest ainest (soolvesi). Aine lahustuvus iseloomustab aine sisaldust küllastanud lahuses. Elektrolüütide hulka kuuluvad happed, alused ja soolad. Tugevad elektrolüüdid on lahuses täielikult jagunenud ioonideks, nende molekule lahuses ei esine (enamik sooladest, tugevda happed ning leelised). Nõrgad elektrolüüdid on vaid osaliselt jagunenud ioonideks. Põhiliselt esinevad nad lahuses molekulidena (nõrgad happed ja nõrgad alused). Kui aine kristallid koosnevad ioonidest, mida hoiavad kristallvõres koos nendevahelised tõmbejõud, siis ümbritsevad aine kristalli vee molekulid. Seejuures pöörduvad vee molekulid aine katioonide poole oma negatiivse poolusega ning aine anioonide poole positiivse poolusega....
Kipsplaadid Referaat Juhendaja: Koostaja: Koosneb Kips on looduslikul toorainel baseeruv- või tööstuse kõrvalproduktina saadav ehitusmaterjal, mis töödeldakse tugeva kartongiga kaetud ehitusplaadiks. Kipsplaate kasutatakse põrandates, siseseintes ja -lagedes ning tuuletõkkevoodrina. Plaatide valmistamine Valmistamisel on kaks etappi. Esimeses etapis kaltsineeritakse looduslik toorkips ehk kaltsiumsulfaat, stukk-kipsipulbriks. Teises etapis valatakse stukk-kipsist, veest ja lisaainetest saadud mass kartongpinnaga plaadiks. Puhas ja kahjutu Kipsplaat on lõhnatu ja tervisele ohutu ehitusmaterjal. Plaadi koostisest moodustab kips 93% ja kartong 6%. Üks protsent koosneb niiskusest, tärklisest ja orgaanilisest pindaktiivsest ainest. Plaadi koostisesse kuuluvad ained ei mõju tervisele kahjulikult materjali käsitsemisel, ehitamisel ega nendes ruumides elamisel. Tavalistes tingimustes ei kahjusta p...
Tuntuim leelismetalli sool keedusool (NaCl) Vajalik keemiatoostuses. Leidu lahustunud merevees,soolajärvedes. Kas toiduainete säilitamisel,puistatakse teedele. Naatriumkarbonaat e sooda. (Na2HCO3) Esineb kristallühenditena,kas klaasi valamisel. Sõõgisooda (NaHCO3) Kas taignate kergitamiseks. Hapega reag eraldab süsihapegaasi mis kergitabki tainast. Neutraliseeritakse tugevaid hapeid. Kaaliumsoolad Kaalium ja naatrium kasulik südamele,kaaliumväetised. Kaltsiumsoolad - tuntuim kaltsiumsulfaat CaSO4. Esineb kristallhüdraadina CaSO4* 2H2O. Nn kips. Kuumutamisel muutud põletatud kipsiks. Kaltsiumkaronaat - reag. Pikaajaliselt loodusliku veega , mis voolad läbi lubjakivilademetest, siis tekkivad koopad. CaCO3+CO2+H2O Ca(HCO3)2 VEE KAREDUS Vees lah, Ca ja Mg soolad põhj karedust .karedas vees seep ei vahuta. (Ca ja Mgioonide reag seebiga mood vette helbeline sade. 1)mööduv karedus , kaltsium ja magneesiumvesinikkarbonaadi esinemine vees.võimalik kõrvaldada vee keetmisel
Samuti kasutatakse kontsentreeritud väävelhapet ka gaaside kuivatamiseks, mis väävelhappega ei reageeri. Kasutus • ~60% kogutoodangust kasutatakse väetistes • ~20% keemiatööstuses (värvained, antifriis, ravimid) • ~6% lisaainena värvides, printeri tindis • Ülejäänud toodang on jagatud mitmetesse aladesse nagu näiteks lõhkeained, määrdeained, akud. Tähtsamad ühendid • Soolad CuSO4 Vasksulfaat (vasevitriol) CaSO4 Kaltsiumsulfaat (kips, alabaster, anhüdriit) BaSO4 Baariumsulfaat (barüüt, Schwerspat) FeSO4 Raudsulfaat (rauavitriol) Na2SO4 Naatriumsulfaat (glaubrisool) • Estrid Dimetüülsulfaat (lahusti, väga mürgine) Ülesanded 1. Cu + H2SO4 → 9. SO3 + H2O → 2. Na + H2SO4 → 10. Mg + H2SO4 → 3. Ca + H2SO4 → 11. C + H2SO4 → 4. Ba + H2SO4 → 12. S + H2SO4 → 5. Fe + H2SO4 → 13. NaCl + H2SO4 → 6. H2O + H2SO4 → 7. Zn + H2SO4 → 8
Tahkel kujul esineb ta tavaliselt kristallhüdraadina. Sooda on üks põhitoorained klaasi valmistamisel. · Kaaliumsoolad on omadustelt lähedased vastavatele naatriumsooladele. Kaalium kuulub elutähtsate elementide hulka, ta reguleerib rakkude veesisaldust. Kaaliumirikkad toiduained on näiteks rosinad ja lehtsalat. Kasutatakse enamasti väetisena kaaliumväetis. Üsna rikas kaaalimiühendite poolest on puutuhk. · Kaltsiumsooladest üks tuntumaid on kaltsiumsulfaat, esineb tavaliselt kristallhüdraadina kips. Valge, pehme ja kergesti murenev · Kaltsiumi tähtsaim looduslik ühend on kaltsiumkarbonaat. Tal on mitmeid esinemisrolle looduses: marmor, lubjakivi, kriit. Üks Eesti tähtsamaid maavarasid, paekivi ehk paas on samuti lubjakivi. Paekivi alla käib ka dolomiit. Marmori ja lubjakivi kui ehitusmaterjalide puuduseks on nende tundlikkus happevihmade suhtes. Kaltsiumkarbonaat vees praktiliselt ei lahustu, kuid reageerib pikkamööda loodusliku
Ca(OH)2 kasutatakse koos vee ja liivaga lubimördi (sideaine müüride ladumisel ja krohvimisel) koostises. Ca(OH)2 kasut. ka põllumajanduses mulla happelisuse vähendamiseks. · Ca2+ ioonide tõestamine lahusest juhitakse läbi CO2 lahus muutub häguseks (tekib CaCO3 valge sade). Tähendab lahuses on Ca2+ ioone. · Ca ja Mg soolad ioonilise sidemega ained. Lahustuvad vees vähem kui IA rühma metallide soolad. · Kaltsiumsulfaat tavaliselt CaSO4 2H2O kips. Kasut. ehituses, meditsiinis. · Kaltsiumkarbonaat (CaCO3) väga levinud, on mitmeid esinemisvorme marmor, lubjakivi (paekivi), kriit. · Dolomiit CaCO3 MgCO3. Leidub Saaremaal. · Ca3(PO4)2 luude põhiline koostisosa. · Ca ja Mg on elusorganismides väga tähtsal kohal. Mg - taimedes (klorofüll). 4. Veekaredus · Vee karedus on tingitud Ca ja Mg sooladest. Karbonaadid mööduv karedus,
Reageerimine sooladega H2SO4+CaCO3=CaSO4+H2O+CO2 *Tugevam hape tõrjub nõrgema soolast välja, nõrgem hape tugevama happe soolaga ei reageeri Soolad Soolad Liitained, mis koosnevad metalliioonidest ja happeanioonidest. Lahustuvuse järgi liigitatakse lahustuvateks, rasklahustuvateks ja praktiliselt mittelahustuvateks. Happeaniooni järgi antakse soolale nimetus: Cl kloriidioon NaCl naatriumkloriid SO42 sulfaatioon CaSO4 kaltsiumsulfaat Omadused Vees lahustuvad soolad reageerivad leelistega, kui tekib mittelahustuv hüdroksiid CuSO4 +2NaOH = Cu(OH)2+ Na2SO4 Tugevam hape tõrjub nõrgema soolast välja H2SO4+Na2S=Na2SO4+H2S Omadused Vees lahustuvad soolad reageerivad omavahel, kui tekib mittelahustuv sool AgNO3+KCl=KNO3+AgCl Soolalahused reageerivad metallidega, mis asuvad pingereas soola koostises olevast metallist eespool Zn+CuSO4=ZnSO4+Cu
Kaltsiumkarbonaati esineb luudes, munakoortes, korallides, limuste kodades ja pärlikarbis. Kaltsium esineb peamiselt karbonaatide (lubjakivi, kriit, marmor), sulfaatide (kips) ja fosfaatide (fosforiit, apatiit) koostises või fluoriidina. Tähtsamad ühendid: Kõige tuntum ja tähtsam nendest on kaltsiumoksiid CaO, mida nimetatakse tavaliselt kustutamata lubjaks. Ta reageerib aktiivselt veega, moodustades kaltsiumhüdroksiidi Ca(OH)2 ehk kustutatud lubja. kaltsiumsulfaat CaSO4 füsioloogiline toime: Ca on luude ja hammaste põhielement. Vähemal määral esineb Ca veres, lümfis ja biovedelikes. Ca osaleb rakkude moodustumisest kuni hormoonide moodustumiseni, on seotud antikehade tekke, energia genereerimise, glükogeeni degratsiooni, lihaste kontraktsiooni ja paljude teiste bioprotsessidega. Ca reguleerib veresoonte läbilaskvust, verehüüvet, südametegevust, osaleb bioprotsessides
YKI0020 Keemia alused Üldmõisted Mõisted Maht on tuletatud ühik - pikkus kuubis. SI - süsteemis on ühikuks m3. 1 m3 = 1000 dm3 Põhimõisted 1 m3 = 1000 l Aatommass (Ar ) näitab elemendi aatomi massi aatommassiühikutes, s.t mitu korda on 1 dm3 = 1000 cm3 antud elemendi aatom raskem 1/12 süsiniku aatomist. Aatommass on dimensioonita 1l = 1000 ml suurus, elem...
Na2CO3- sooda, puhastusvahend NaOH+CO2 Na2CO3+H2O CaO- kustutamata lubi, gaaside ja vedelike kuivatamiseks CaCO3 CaO+CO2 lubjapõletamise protsess Ca(OH)2 kustutatud lubi, ehitusel CaO + H2O Ca(OH)2 - lubjakustutamine CaCO3 kaltsiumkarbonaat, paekivi Ca(OH)2+ h2CO3 CaCO3+2H2O krohvi kuivamine Ca(HCO3)2 kaltsiumvesinikkarbonaat, lõhed ja koopad CaCO3+ CO2+H2O Ca(HCO3)2 vee kareduse moodustumine. CaSO4 kaltsiumsulfaat, tavaliselt kips, ehitusel KNO3- kaaliumväetis, taimede kasvuks Ca3(PO4)2 kaltsiumsool, kaltsiumfosfaat, eluslooduse oluline osa Fe2O3- rooste 4Fe+ 3 O2 2 Fe2O3- rooste teke Al2O3- alumiiniumoksiid, boksiidi põhikoostises Al Al2O3+O2 7. O-a on seotud elektronide loovutamisega. Kroom- III o-a Mangaan- II või IV Raud- III või II hapnikuga reageerides. Koobalt- II Nikkel-II Vask- II Hõbe- I Tsink- II Elavhõbe- II
Kaltsiidil on mitmeid erinevaid kristallivorme ning looduses võib teda leida lubja ehk paekivi ehk paasina, kriidi ja marmorina. Kaltsiumkarbonaat on vees praktiliselt mittelahustuv aine, kuid pika aja vältel ta reageerib veega ja selles lahustunult sisalduva süsihappegaasiga. Tekkinud reaktsiooni tagajärel moodustub vees hästi lahustuv kaltsiumvesinikkarbonaat, mis läheb ioonidena lahusesse * CaSO4 kaltsiumsulfaat on vees vähelahustuv kristalne aine. Tavaliselt esineb ta kristallhüdraadina, mida nimetatakse kipsiks. Kips on valge, suhteliselt pehme ja kergesti murenev aine. * BaSO4 baariumsulfaat on valge kristalne tahke aine, mis vees praktiliselt ei lahustu. Baariumsulfaadi baasil valmistatud tsement ja betoon neelavad hästi radioaktiivset kiirgust, mistõttu leiavad viimased kasutust radiatsioonikaitse ekraanides
KIPSPLAAT SEINA HELIISOLATSIOON Riiko Kojoni 2017 Koosneb Kips on looduslikul toorainel baseeruv- või tööstuse kõrvalproduktina saadav ehitusmaterjal, mis töödeldakse tugeva kartongiga kaetud ehitusplaadiks. Kipsplaate kasutatakse põrandates, siseseintes ja -lagedes ning tuuletõkkevoodrina. Plaatide valmistamine Valmistamisel on kaks etappi. Esimeses etapis kaltsineeritakse looduslik toorkips ehk kaltsiumsulfaat, stukk-kipsipulbriks. Teises etapis valatakse stukk-kipsist, veest ja lisaainetest saadud mass kartongpinnaga plaadiks. Puhas ja kahjutu Kipsplaat on lõhnatu ja tervisele ohutu ehitusmaterjal. Plaadi koostisest moodustab kips 93% ja kartong 6%. Üks protsent koosneb niiskusest, tärklisest ja orgaanilisest pindaktiivsest ainest. Plaadi koostisesse kuuluvad ained ei mõju tervisele kahjulikult materjali käsitsemisel, ehitamisel ega nendes ruumides elamisel.
Sander Leppik 8c Keemia meie igapäevaelus ja tööstuses Kaltsiumoksiid e. kustutamata lubi. Tööstuses saadakse põhiliselt lubjakivi lagundamisel kõrgel temperatuuril. Lubjakivi põhikoostisaine CaCO3 laguneb kuumutamisel vastavalt reaktsioonivõrrandile CaCO3CaO+CO2. Kustutamata lupja "kustutatakse" veega. Kaltsiumoksiid reageerib väga aktiivselt veega, moodustades kustutatud lubja e. kaltsiumhüdrooksiidi Ca(OH)2. Kustutatud lupja kasutatakse ehitusmaterjalina. CO- süsinikoksiid e. vingugaas; oksiid; tekib, kui põlemisel ei jätku piisavalt hapniku e. mittetäielikul põlemisel. See on väga mürgine gaas ja eriti ohtlik, kuna ta on värvitu ja lõhnatu. Tekib siis kui sulgeda ahju siiber liiga vara. CO2- süsinikdioksiid; oksiid; Tekib kütuste ja teiste süsinikku si...
Kipsplaatide pikad küljed on kas faasitud (servast õhendatud) või õhendamata. Tootesortimenti kuulub kuus erinevat plaaditüüpi ja lai valik akustilisi plaate. Standardplaat GN 13 Eriti kõva plaat GEK 13 Tuuletõkkeplaat GTS 9 Remondiplaat GN 6 Tuletõkkeplaat GF 15 Põrandaplaat GL 15 Gyptone-akustilised plaadid Plaatide valmistamine Valmistamisel on kaks etappi. Esimeses etapis kaltsineeritakse looduslik toorkips ehk kaltsiumsulfaat, stukk-kipsipulbriks. Teises etapis valatakse stukk- kipsist, veest ja lisaainetest saadud mass kartongpinnaga plaadiks. Page 4 of 10 Tallinna Ehituskool Puhas ja kahjutu Kipsplaat on lõhnatu ja tervisele ohutu ehitusmaterjal. Plaadi koostisest moodustab kips 93% ja kartong 6%. Üks protsent koosneb niiskusest, tärklisest ja orgaanilisest pindaktiivsest ainest
KOOLI NIMETUS ERIALA Rühmatähis Eesnimi Perekonnanimi Toidulisandid uurimustöö Juhendaja: Linn 2100© Sisukord Table of Contents Toidulisand................................................................................................................................... 3 Tingimused................................................................................................................................... 3 Toidulisandi koostis .....................................................................................................................4 Toidulisandi märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuded.........................................6 Millised tooted võivad kuuluda ravimite alla?............................................................................. 7 Kas teises Euroopa Liidu liikmesriigis toidulisandina turul olev toode võib olla Eestis ravim?. 7 Millisei...
Litosfäär (üldküsimused) Loengud 8 - 9 13. aprill 2007 LITOSFÄÄR ... on maakoor + ülaosa mantiast, ulatub 100 km sügavuseni Madalaim punkt Maapinnal on Surnud mere kaldal, Iisrael/Jordan ~418 m Kõrgeim punkt merepinnast 8848 m Mount Everest Kõrgeim asustatud punkt Lõuna-Peruus 5100 m üle merepinna (kaevanduslinn La Rinconada ~7000 elanikku) Sügavaim puurauk on 7,7 km Sügavaim kaevandus 3,4 km (Sügavaim koht hüdrosfääris on~11 kilomeetrit - Mariani süvik Vaikses ookeanis) Maakera ristlõige Rmaa = 6370 km Maa = 5,5 g/cm3 kivimid = 2,8 g/cm3 Üldandmed Maakera mass ~ 5.98 ×1024 kg Koosneb rauast Fe (32.1%), hapnikust O (30.1%), ränist Si (15.1%), magneesiumist Mg (13.9%), väävlist S (2.9%), niklist Ni (1.8%), kaltsiumist Ca (1.5%) ja alumiiniumist Al (1.4%); 1.2% on teiste elementide päralt Maa tuumas on oletatavasti 88.8% Fe,...
Minimaalne toiteaine sisaldus massiprotsentides on 38 % P2O5. Fosfor väljendatakse neutraalses ammooniumtsitraadi lahuses lahustuva P2O5-na, kusjuures vähemalt 93 % deklareeritavast väetises sisalduvast P2O5-st peab olema lahustuv vees. 3 ) Osaliselt solubiliseeritud fosforiit on toode, mis saadakse peenestatud fosforiidi osalisel solubiliseerimisel väävelhappe või fosforhappega ning mille olulised komponendid on monokaltsiumfosfaat, trikaltsiumfosfaat ja kaltsiumsulfaat. Minimaalne toiteaine sisaldus massiprotsentides on 20 % P2O5. Fosfor väljendatakse anorgaanilistes hapetes lahustuva P2O5- na, kusjuures vähemalt 40 % deklareeritavast väetises sisalduvast P2O5-st peab olema vees lahustuv. 4) Dikaltsiumfosfaat on toode, mis saadakse mineraalsetest fosfaatidest või kontidest pärineva solubiliseeritud fosforhappe sadestamisel ning mille oluline komponent on dikaltsiumfosfaatdihüdraat. Minimaalne toiteaine sisaldus massiprotsentides on 38 % P2O5.
LISAAINE E-kood Kurkumiin (75 300)3 E 100 Riboflaviin, riboflaviin-5´-fosfaat E 101 Tartrasiin (19 140) E 102 Kinoliinkollane, Quinoline Yellow (47 005) E 104 Päikeseloojangukollane, Sunset Yellow FCF, oranzkollane S (15 985) E 110 Karmiin, karmiinhape, Cochineal (75 470) E 120 Asorubiin, karmoisiin (14 720) E 122 Amarant (16 185)4 E 123 Erkpunane 4R, Ponceau 4R, Cochineal Red A (16 255) E 124 Erütrosiin (45 430)4 E 127 Võlupunane AC, Allura Red AC(16 035) E 129 Patentsinine V, Patent Blue V (42 05...
Kustutamata CaO Kaltsiumoksiid Ehitus lubi Kustutatud Ca(OH)2 Kaltsiumhüdroksiid Ehitus, metallurgia lubi Seebikivi NaOH Naatriumhüdroksiid Seebi valmistamine Pesusooda Na2CO3 Naatriumkarbonaad Pindade puhastamine, pesupulber Söögisooda NaHCO3 Naatriumvesinikkarb Küpsetised onaad Kips CaSO4*2H2O Kaltsiumsulfaat ja Ehitus, meditsiin vesi Vaskvitriol CuSO4*5H2O Vasksulfaat ja vesi Taimekahjurite tõrje Keedusool NaCl Naatriumkloriid Toiduaine tööstus, meditsiin
õhendamata. Tootesortimenti kuulub kuus erinevat plaaditüüpi ja lai valik akustilisi plaate. · Standardplaat GN 13 · Eriti kõva plaat GEK 13 · Tuuletõkkeplaat GTS 9 · Remondiplaat GN 6 · Tuletõkkeplaat GF 15 · Põrandaplaat GL 15 · Gyptone-akustilised plaadid Plaatide valmistamine Valmistamisel on kaks etappi. Esimeses etapis kaltsineeritakse looduslik toorkips ehk kaltsiumsulfaat, stukk- kipsipulbriks. Teises etapis valatakse stukk-kipsist, veest ja lisaainetest saadud mass kartongpinnaga plaadiks. Puhas ja kahjutu Kipsplaat on lõhnatu ja tervisele ohutu ehitusmaterjal. Plaadi koostisest moodustab kips 93% ja kartong 6%. Üks protsent koosneb niiskusest, tärklisest ja orgaanilisest pindaktiivsest ainest. Plaadi koostisesse kuuluvad ained ei mõju tervisele kahjulikult materjali käsitsemisel, ehitamisel ega nendes ruumides elamisel
Põlemisõhk suunatakse resti alla nii suure kiirusega, et see viib nii põletatava kütuse kui ka mineraalsed abiaine osakesed hõljuvasse olekusse. Keevkihikolde keskkonnasõbralikkus seisneb võimaluses piirata eralduvate vääveldioksiidi SO2 ja lämmastikoksiidide NOx koguseid. Põlemisel eralduvat SO2 saab siduda koldes olevate lubjakivi osakeste abil, mis termilise lagunemise tulemusena annavad SO2-ga reageeriva aktiivse kaltsiumoksiidi (CaO). Reaktsiooni tulemusena tekib kaltsiumsulfaat (kips). NOx koguste piiramisele aitab kaasa madalam põlemistemperatuur keevkihikoldes (800-900C). Tekkinud kaltsiumsulfaat eraldub koldest koos lendtuhaga. 7. Gaaside puhastamine väävel- ja lämmastikoksiididest Vääveldioksiidi eraldumist atmosfääri saab vähendada järgmiste meetoditega: - väävli eemaldamine kütusest enne selle põletamist, - vähese väävlisisaldusega kütuse kasutamine, - väävlit siduva põletustehnoloogia kasutamine,
NaHCO3 Söögisooda lahused nõrgalt aluselised; kasutatakse küpsetuspulbrite koostises koos nõrkade hapetega, nt sidrunhappega; reageerimisel happega eraldub gaasiline CO2, mis kergitab küpsevat tainast. CaCO3 Kaltsiumkarbonaat vees praktiliselt lahustumatu, kuid tundlik hapete suhtes; põhiaineks mitmete kivimite ja mineraalide koostises, nt lubjakivi, marmor, looduslik kriit jt; leidub ka luudes, munakoortes, tigude ja karpide kodades ja looduslikes pärlites. CaSO4 kaltsiumsulfaat (kips) vees vähelahustuv, kuid veega segatult kivistub tahkeks massiks kipsiks CaSO 4*H2O; kipsi kasutatakse ehitusmaterjalina, kujude valmistamisel ning lahaste tegemiseks luumurdude korral. Lämmastikväetised eelkõige mitmed nitraadid (KNO3, NaNO3, Ca(NO3)2) ning ammooniumsoolad (NH4NO3). Kaaliumväetised põhilised on kaaliumkloriid KCl ja kaaliumnitrat KNO 3 Nii lämmastik- kui ka kaaliumväetised lahustuvad vees hästi, omastavad taimed neid kergesti.
Loodusteaduste olümpiaadiks valmistumine Tihedus: Füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. Seda tähistatakse reeglina sümboliga ρ ning mõõdetakse ühikutes kg/m3 (SI-süsteemi põhiühik) või g/cm3. Definitsiooni järgi Suuruse nimi Tihedus , kus m on aine mass ruumalas V. Suuruse tähis Ρ (roo) Ainete tiheduse väärtused antakse enamasti standardtingimustel SI ühiku nimi Kilogrammi t=20°C ja p=101325 Pa. kuupmeetri kohta Võimsus: SI ühiku tähis Kg/m3 Põhimõõtühi 1 kg/m3 on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teeb jõud k ajaühiku jooksul, seega väljendab võimsus töö teg...
Kipsi tooraine, tootmine ja kasutamine.......................................................................................3 Betoonisegu valmistamine, transport ja paigaldamine...............................................................6 Klaasi tooraine, tootmine ja klaasmaterjalid.............................................................................10 Kiudbetoon- omadused, kasutamine, erinevad kiudude tüübid................................................16 Kips Kips ehk kaltsiumsulfaat on maavara, mida leidub suurtes kogustes kogu maailmas. Arvatakse, et loodusliku kipsi varude suurus on ligikaudu 2500 miljardit tonni seejuures arvestamata merevees lahustunud ja selle loodusliku osa moodustavat kipsi (ca 1,6 kg kuupmeetri kohta). Kipsi tooraine Kipsi toodetele ja kipsplaatide peamine tooraine on kips. Omi omadusi kips ei kaota ka pärast korduvat ümbertöötlemist, kõvenenud ja juba kord kasutatud kipsi massi võib peenestada, töödelda ja kasutada veel ja veel
Toidu lisaained Toiduainete valik kauplustes on viimastel aastatel suurenenud. Eestlane tunneb üha rohkem huvi selle vastu, mida ta sööb. Paljud pakendatud toiduained sisaldavad lisaaineid, mis peavad olema ka pakendil toodud kas rühma- ja lisaaine nimetusega või Euroopa Liidus kehtiva E- koodi abil. Mis on lisaained? Toiduainete lisaained on ained, mida lisatakse toiduainetesse tahtlikult toiduainete töötlemisel eesmärgiga pidurdada riknemist, parandada välimust, struktuuri, maitset, aroomi või mõnda muud omadust. Lisaained on mitmesuguse päritoluga. Esimeses rühma moodustavad ained, mis on eraldatud toiduainetest või muust elusast ainest. Siia kuuluvad agar-agar /E 406/ ja karragenaan /E 407/ merevetikatest, letsitiin /E 322/ sojaubadest, pektiin /E 440/ puuviljadest, naatriumkaseinaat piimast jne. Teise rühma moodustavad ained, mis esinevad küll toiduainetes, kuid on saadud sünteesi teel. Neid aineid nimetatakse ka loodusidentsete...
Kaltsiumhüdroksiid on suhteliselt tugev alus, leelis, vees lahustub vähe. Kustutatud lubjale vee lisamisel tekib valge piimjas lubjapiim, millest flirtimisel saadakse lubjavesi. Kaltsium- ja magneesiumhüdroksiid reageerivad nii hapete kui happeliste oksiididega, kuumutamisel jagunevad veeks ja oksiidiks. Kaltsium- ja magneesiumsoolad on valdavalt ioonilise sidemega valged tahked ained, lahustuvad vähem kui leelismetallide soolad. Kaltsiumsulfaat esineb tavaliselt kipsina (valge, suhteliselt pehme ja kergesti murenev tahke aine; mõõdukal kuumutamisel tekib põletatud kips; meditsiinis, ehituses). Looduses esineb kaltsium CaCO3-na (marmor, lubjakivi, kriit, paas), millest happe lahusega reageerimisel eraldub mullidena süsihappegaasi, vees halvasti lahustuv. Kaltsiumit esineb luudes, veres, kudedes. Magneesiumi ja kaltsiumi vaheline tasakaal reguleerib mitmeid protsesse, sealhulgas südame tööd
Põlemisõhk suunatakse resti alla nii suure kiirusega, et see viib nii põletatava kütuse kui ka mineraalsed abiaine osakesed hõljuvasse olekusse. Keevkihikolde keskkonnasõbralikkus seisneb võimaluses piirata eralduvate vääveldioksiidi SO2 ja lämmastikoksiidide NOx koguseid. Põlemisel eralduvat SO2 saab siduda koldes olevate lubjakivi osakeste abil, mis termilise lagunemise tulemusena annavad SO2-ga reageeriva aktiivse kaltsiumoksiidi (CaO). Reaktsiooni tulemusena tekib kaltsiumsulfaat (kips). NOx koguste piiramisele aitab kaasa madalam põlemistemperatuur keevkihikoldes (800-900oC). Tekkinud kaltsiumsulfaat eraldub koldest koos lendtuhaga. Gaasisegust võib mõnda komponenti eraldada ka kondenseerimisega, mis tähendab gaasisegu jahutamist kuni vastava komponendi veeldumis- temperatuurini. Sama tulemuseni võib jõuda ka gaasisegu rõhu tõstmisega. Kondensatsioon ei ole kuigi efektiivne moodus gaasisegude puhastamisel ja tema kasutamine piirdub mõne erijuhuga. 6
TOIDUAINETE KOOSTISE ANALÜÜS E-AINED HANNES JAAGO, BIANKA KARLSON JA JANNE KAARNEEM XII ÕA SISUKORD 1) FIZZ RASBERRY LK 3 2) KEELETARREND Atria LK 4 3) TÄISSUITSU PÕDRAVORST Linnamäe Lihatööstus LK 5 4) PANDA SOKOLAADIKOMMIDE SEGU 250G LK 6 5) FELIX LIHAPALLISUPP LK 8 6) FELIX KARTULIPUDER LK 9 7) FELIX KANA-KARRI RIISIROOG LK 10 8) FUN LIGHT VAARIKA LK 11 9) KÜÜSLAUGU MARINAAD Santa Maria LK 13 10) LU PIMS LK 15 11) LISAAINETE LOETELU LK 17 12) E-AINED MEIE TOIDULAUAL LK 32 2 FIZZ RASBERRY Koostis: Valmistatud õunaveinist ning vaarika-tähtvilja ...
Voolusängi -Oandu lade: Vasalemma, Rägavere, Hirmuse, veekogust otse evaporiidina kristalliseeruda. põhjas liiguvad kaasa ainult kõige jämedamad Variku ja Mosseni kihistud Kukruse eas tekkis Eesti põlevkivi kihistu. terad, mida liigutatakse edasi veeretamisega . -Rakvere lade: Rägavere, Variku ja Mosseni Anhüdriit – kaltsiumsulfaat, mineraal, vee toimel Liivaterakesi haarab kaasa turbulentne vool kihistud Tüüpilised Ordoviitsiumi kivistised: muutub kipsiks. sängi põhjast ,koheselt, kui turbulents lakkab, -Nabala lade: Paekna, Saunja ja Mõntu kihistud ● graptoliit. Leidub punaka liivakivi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
