50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-02-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
30 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Marten Randma
Õppematerjali autor
Lahus on ühtlane segu, mis koosneb lahustist ja lahustunud ainest. Lahustunud aine on aine,mis lahustis on jaotunud üliväikeste osadena. Lahusti on aine,milles on jaotunud lahustunud ained Hüdrosfäär kõik maailma mered,ookeanid jms Hüdraatumine on lahustunud aine osakeste seostumine polaarsete vee molekulidega Lahustumisel soola kristall jaguneb hüdraatunud ioonideks Aine lahustub vees seda paremini, mida tugevamini tema osakesed hüdraatuvad Tugevad happed või alused esinevad vesilahuses ainult ioonidena. Nõrgad happed või alused osa molekulidest jaguneb lahustumisel ioonideks Soolad, mis lahustuvad vees esinevad vesilahuses ainult ioonidena. Aine lahustumisel vees soojus mõnel juhul eraldub, mõnel neeldub. Aineosakeste seostumisel veega soojus eraldub( vist ). Osakestevaheliste sidemete katkemisel kristalse aine lahustumisel soojus neeldub. (Enamiku tahkete ainete lahustumine vees on endotermiline ja ülekaalus on energia neeldumine kristallivõre lagunemisel) Hüdra
· Lahus on ühtlane segu, mis koosneb: lahustist (tavaliselt vedelik) ja selles ühtlaselt jaotunud ühest või mitmest lahustunud ainest. LAHUS = LAHUSTUNUD AINE + LAHUSTI siirup = suhkur + vesi füsioloogiline lahus = keedusool + vesi viin = etanool + vesi gaseeritud vesi = süsihappegaas + vesi jooditinktuur = jood + etanool Lahustatav aine on pihustunud tavaliselt üksikute molekulide või ioonideni! LAHUSTUMISPROTSESS Vee karedus Vee karedus on tingitud vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisooladest. · Karedas vees seep hästi ei vahuta. · Karedas vees leiduvad vesinikkarbonaadid lagunevad kõrgemal temperatuuril ning küttekehale tekib katlakivi LAHUSTUMISPROTSESS · Polaarsed vee molekulid rebivad naatrium- ja kloriidioonid soola kristallist välja: keemilised sidemed katkevad à soojust neeldub à endotermiline protsess. · Lahustunud aine osakesed omakorda seostuvad vee
Keedusoola ehk vastab lahustuvusele; lahustumisel vees ümbritsevad polaarsed vee molekulid üleküllastunud lahus lahus sisaldab rohkem ainet, esmalt naatrium- ja kloriidioone, seostuvad nendega ja kui samadel tingimustel lahustuvus lubaks. ,,rebivad" ioonid kristallist välja. Niisiis on lahuses Üleküllastunud lahused ei ole väga levinud ning need on lahustunud aine osakesi ümbritsemas vee molekulid ehk ebapüsivad. Üleliigne aine sadeneb tavaliselt välja, kui saame rääkida hüdraatunud aineosakestest. lahust loksutada või viia lahusesse lahustunud aine kristall. Tahke aine lahustuvus temperatuuri tõstmisel suureneb, Lahustuvuse mõjutegurid alandamisel väheneb. Kui valmistame kõrgemal
Lahus on ühtlane segu, mis koosneb lahustist (võib olla nii vedelas, tahkes kui gaasilises olekus, kui on vedel, siis on ka lahus vedel) ja selles ühtlaselt jaotunud ühest (jaotunud üliväikeste osade aatomite, molekulide või ioonidena) või mitmest ainest (soolvesi). Aine lahustuvus iseloomustab aine sisaldust küllastanud lahuses. Elektrolüütide hulka kuuluvad happed, alused ja soolad. Tugevad elektrolüüdid on lahuses täielikult jagunenud ioonideks, nende molekule lahuses ei esine (enamik sooladest, tugevda happed ning leelised). Nõrgad elektrolüüdid on vaid osaliselt jagunenud ioonideks. Põhiliselt esinevad nad lahuses molekulidena (nõrgad happed ja nõrgad alused). Kui aine kristallid koosnevad ioonidest, mida hoiavad kristallvõres koos nendevahelised tõmbejõud, siis ümbritsevad aine kristalli vee molekulid. Seejuures pöörduvad vee molekulid aine katioonide poole oma negatiivse poolusega ning aine anioonide poole positiivse poolusega. Vee molekulid avaldava
· Elektrolüüdid ained, mille vesilahused sisaldavad ioone: kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivad elektrolüütide lahused elektrivoolu. · Tugevad elektrolüüdid esinevad lahuses ainult ioonidena (tugevad happed, leelised ja soolad) · Nõrgad elektrolüüdid lahuses esinevad nii molekulid kui ka ioonid (nõrgad happed ja alused) · Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemega ained. · TH: 5tk H2SO4, HCl, HNO3, HBr, HJ · TA: 10tk IA, IIA, Ca
Aatommass (Ar ) näitab elemendi aatomi massi aatommassiühikutes, s.t mitu korda on antud elemendi aatom raskem 1/12 süsiniku aatomist. Aatommass on dimensioonita suurus, elementide aatommassid on perioodilisussüsteemi tabelis. Tabelis toodud aatommassid pole täisarvulised seetõttu, et seal on arvesse võetud erinevate massiarvudega isotoobid nende leidumise järgi looduses ning arvutatud isotoopide keskmine aatommass. Paljudel juhtudel ühinevad keemiliste elementide aatomid molekulideks. Näiteks esineb vesinik (H) põhiliselt kaheaatomilise molekulina (H2), samuti hapnik (O2) ja lämmastik (N2). Indeks kaks näitab, mitu elemendi aatomit on molekulis. Seega tähistab keemiline valem H2SO4 väävelhappe molekuli, mis koosneb kahest vesiniku-, ühest väävli-ja neljast hapnikuaatomist. Mool (n, mol) on aine hulk, mis sisaldab 6,02 .*1023 ühe ja sama aine ühesugust osakest (molekuli, aatomit, iooni, elektroni vm). Seega saab moolides väljendada kõike, mida saab loendada ja
Reaktsiooni aeglustajat nim INHIBIITORIKS. Reaktsioon algab katalüsaatori ühinemisel lähteainega. NT: kasutades ainete A ja B vahelisel reaktsioonil katalüsaatorit X, siis tekib vaheühend (aktiivne kompleks) A+B+C->AX+B->AB+X. Biokeemias kasutatakse orgaanilisi katalüsaatoreid, mida nim. Fermentideks või ensüümideks, mis reguleerivad reaktsioonide kulgemist elusorganismides v taimedes. 6. Lahused. Vesi 6.1 lahused ja dispergeeritud süsteemid. Solvatatsioon LAHUSTEKS nim. Kahest või enamast ainest koosnevat homogeenset süsteemi. Enamuses olevat ainet nim. Tavaliselt lahustiks e. solvendiks. Vähemuses olevat ainet nim. Lahustunud aineks. Solvatatsioon on lahusti molekulide liitumine lahustunud aine osakestega. Kui lahustiks on vesi nim solvatatsiooni hüdratsooniks, tekkinud ühendit hüdraadiks. Enamasti on need ühendid ebapüsivad. Mõnikord on aga hüdraatne
Kristina Kralle 9. a klass KEEMIA referaat Maardu 2014 Sisukord 1) Mis on keemia?..............................................................................................3 2) Lahused................................................................................4 3) Orgaanilised ja anorgaanilised ained...............................................6 4) Magneesium...........................................................................8 5) Allumiinium...........................................................................11 6) Süsivesinikud.................................................................................................12 7) Väärisgaasid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid