Augur preester, kes tegeles ennustamisega. Ennustuskunst võeti üle etruskidelt, seepärast seda kutsuti ka terminiga Disciplina etrusca. Preestrite üheks ülesandeks oli ka pidada kalendreid. Alguses oli Roomas oli alguses kasutusel kuuaasta (355 päeva kuu oli 29.5 päeva). Aegajalt oli aasta 377 päeva. Roomlastel algas aasta 1.märtsil. Siis asusid ametisse konsulid. 2.sajandil e Kr liikus aasta algus 1.jaanuarile, sest siis hakati konsuleid ametisse nimetama. Caesar viis läbi kalendrireformi. 45. aastal e Kr hakkas kehtima päikesekalender, kalendriaasta pikkus 365 ööpäeva. Kuna päikeseaasta arvestati 365,25 ööpäeva oli iga neljas aasta lisapäevaga aasta ehk liigpäevaga aasta. See kalender kannab nime Juliuse kalender või vana kalender. (1582. aastal teostas paavst Gregorius XIII kalendrireformi ja korrigeeris veidi Juliuse kalendrit, mis jäi päikeseaastast maha. Kasutusele tuli gregooriuse ehk uus kalender. Eestis kehtestati see alles 1918. aasta veebruaris.)
SEITSMEVENNAPÄEV Merilys Kängsepp & Helena Kullasaar Seitsmevennapäev- 10.juuli Seitsmevennapäev on kirikupüha, millega mälestati märtritena hukatud vendi. Rahvakalendris on aga seitsmevennapäev ja seitsmemagajapäev lootusetult segunenud, eriti kalendrireformi mõjul, kui tähtpäevad sattusid lähestikku. Üldlevinud on ilmaenne, et seitsmevennapäeva vihmasadu kestab seitse nädalat järjest. Heinategu oli keelatud. Seitse venda Seitse poega on kaotanud mitmed legendaarsed emad. Imperaator Hadrianus (117-138) lasi hukata lese ja ta seitse kristlasest poega uue palee valmimise puhul. Legendaarse loo kohta puudusid pikka aega ajaloolised tõendid. 17. sajandil avastati
mõistus ja võime loobuda isiklikest huvidest ideaalide nimel. Rajas Pariisis mõttekaaslastega ringi, mis sai ordu aluseks, tõotasid täielikult kuuletuda paavstile. Jõudsid ka Tartusse ja Riiga Trento kirikukogu - aitas kaasa katoliku kiriku tugevnemisele. Piibli tõlgendamise ainuõigus oli kirikul, piibli kõrval tuleb jätkuvalt väärtustada kiriku õpetustraditsiooni Gregorius XII - teostas kalendrireformi, mis on aluseks Gregoriuse kalendrile. Hispaania, kui vastureformatsiooni kants
-Vabatahtlikud sõjaväelased asendusid palga sõjaväega 5. Võrrelge pereelu ja naise positsiooni Kreekas ja Roomas. Sarnasused: perreelu juhtis pereisa. Naistel oli ülesanne kodu korras hoida Erinevused: kreekas ei tohtinud naised väljas käia. Roomas võisid ja Roomas tohtisid isegi naised karjääri teha. Kreekas pidid naised kodus tütreid õpetama. 6. Keiser, kes rajas impeeriumi uue pealinna riigi idaossa- Väejuht, kes viis I saj. eKr läbi kalendrireformi- Rooma esimene keiser, kes võttis endale aunimetuse princeps (ld k’esimene’) I saj. pKr elanud aktiivne ristiusu levitaja Rooma riigis 7. Kus tekkist ristiusk? Palestiinas Millistel põhjustel? – Usuti, et Messias toob rahu ja õigluse e. Jumalariigi -Sest seal oli olemas juba ainujumala usk. 8. Kes oli Jeesus Kristus?- Jutlustaja, õpetaja ja ravitseja. Jumala peog Esitage tema elust kaks sündmust, mida kristlased rituaalselt tähistavad.-
Jutlused ja piibel olid ladina keeles Jutlused ja piibel oli emakeeles Arvustati pühapildikultusi Austati pühapilte ja pühakute säilmeid 7 sakramenti 2 sakramenti Preestrid ei tohtinud abielluda Preestrid võisid abielluda Vastureformatsioon · Katoliku kiriku otsene vastutegevus · Taastada vana kord · Paavst Gregorius XIII teostas 1582.a kalendrireformi, pannes aluse suuremas osas tänapäevani kehtivale kalendrile. · Hispaania oli reformatsiooni vastu, seal korraldati üle 100 avaliku ketserite põletamise, kus korraga võidi tuleriidale heita 80-90 inimest. F. Petrarca pärast antiikaega esimene poeet. ''Africa'' G. Boccaccio ''Decameron'' L. Valla kriitiline suhtumine muistsetesse autoriteetidesse ''Constantinuse kinkeürik'' N. Machiavelli uusaegse poliitfilosoofia alusepanija. ''Valitseja''
valitseja peab olema tugev, et riik oleks tugev, valitseda tuleb vahendeid valimata. · I.LOYOLA Baski päritolu Hispaania aadlik, kes oli jesuiitide ordu rajaja, põhieesmärk oli vastureformatsioon- võidelda paavsti võimu taastamise eest. · FELIPE II Hispaania kuningas, kelle eesmärk oli katoliku kiriku võimu taastamine (ta lasi ka ketsereid põletada), tagajärjeks olid aga Hispaania suured võlad. · GREGORIUS XIII Paavst, kes viis läbi kalendrireformi. · HENRIQUE MERESÕITJA Portugali prints (kuninga vend) ja meresõitude organiseerija. · VASCO DA GAMA Portugali meresõitja, kes jõudis 1498 Indiasse. · B.DIAZ Portugali meresõitja, kes 1486-1487 jõudis Aafrika lõunatippu, ta nimetas sealse neeme Tormide neemeks (Hea Lootuse neem). · C.KOLUMBUS Mees, kelle rahvust ja väljanägemist ei teata, avastas 1492 Ameerika (omaarust küll India, ta ei saanud teada, et oli avastanud uue mandri)
Juliuse ja Augustuse panuse tõttu kalendrisse nimetasid roomlased kuu nimega Quintilis "viies kuu [alates märtsist]" ümber juuliks ja kuu nimega Sextilis "kuues kuu [alates märtsist]" ümber augustiks. 525. a lõi Dionysius Exiguus uue ajaarvamissüsteemi anno Domini (Issanda aastal), mille järgi dateerime sündmusi eKr ja pKr. Juliuse kalender oli Euroopas üldkasutatav Vana-Rooma impeeriumi ajast kuni 1582. aastani, mil paavst Gregorius XIII kuulutas välja kalendrireformi. Kehtestati Gregoriuse kalender. Ent mõned õigeusu kirikud (Jeruusalemma Õigeusu Kirik, Vene Õigeusu Kirik, Gruusia Õigeusu Kirik ja Serbia Õigeusu Kirik) kasutavad juliuse kalendrit tänini. Kui on oht Juliuse ja Gregoriuse kalendri kuupäevi segi ajada, siis kasutatakse määratlust "vana kalendri järgi" (lühend vkj) Juliuse kalendri kuupäevade puhul ning määratlust ,,uue kalendri järgi" (lühend ukj) Gregoriuse kalender
väejuhte. Tema tähtsus Rooma ajaloos: 1) taastas riigis rahu ja korra ning vähendas makse. 2) Pidas oluliseks avalikku arvamust. Lõi ajakirjanduse. Roomas hakkas ilmuma ajaleht Acta Diurna käsitsi kirjutatud väljaanne, mis pajatas sellest, mis Senatis toimub. Seda levitati kogu Rooma riigis. 3) Caesar koostas põhjaliku Rooma riigi kaardi. Kogu riik kaardistati. 4) Väga oluline on, et Caesar viis läbi kalendrireformi. See tähendas üleminekut päikesekalendrile, aastas 365 päeva, iga 4 aasta tagant oli 1 lisapäevaga aasta. Caesari kalender oli kasutusel enam kui 1500 aastat ja täna tuntakse seda nn vana kalendri ehk Juliuse kalendri nimetuse all. 5) Caesar oli osav kirjamees. 44. aastal Caesar mõrvati. Tema tapjateks olid mõned Senati liikmed. Aastail 44-30 eKr koondus Roomas võim kahe mehe kätte Caesari sõber Marcus Antonius ja Caesari kasupoeg Octavianus.
kirikuga Missad inglise keeles Henry VIII oli kuus abikaasat Vastureformatsioon katoliku kiriku võitlus oma positsioonide eest Inkvisitsiooni kohtute aktiivne tegevus Jesuiitide ordu loomine rajas Ignatius Loyola (1491-1556) Keelatud raamatute nimekirja koostamine ja nende põletamine Trento kirikukogu tunnistas paavsti ilmeksimatust ja oli vastu detsentraliseerimisele Gregorius XIII (valitses 1572-1585) teostas 1582. aastal kalendrireformi, pannes aluse suuremas osas maailmas tänapäevani kehtivale Gregoriuse kalendrile Vastureformatsiooni tugipunktiks sai Hispaania eesotsas Felipe II (valitses 1556-1598) Martin Luther Ulrich Zwingli Henry VIII Ignatius Loyola Gregorius XIII Felipe II Ususõjad Ususõdade põhjused: majanduslik, võitlus võõrvõimu vastu, katoliku kiriku üritas positsiooni säilitada Madalmaade vabadusvõitlus: ülestõus Hispaania ülemvõimu vastu, 1566
Esimene oli katoliku kiriku otsene vastutegevus (inkvisitsiooni tugevnemine). Teine aga katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada ühtsus (oluline roll oli jesuiitide ordul). Jesuiitide ordu rajas Ignatius Loyola. Nende peamiseks kohustuseks oli kuuletuda paavstile. Katoliku kiriku organisatsioonilisele tugevnemisele aitas kaasa Trento kirikukogu. Kirikukogu otsused tugevdasid ordu ja kloostridistsipliini. Paavst Gregorius XIII teostas kalendrireformi, pannes alusele tänapäevani kehtivale Gregoriuse kalendrile. Hispaania jäi reformatsioonist peaaegu puutumata, luterluse pooldajad jõuti enne kõrvaldada, kui nende liikumine saavutanuks laiemat ulatust. Tollane kuningas Felipe II korraldas üle 100 avaliku ketserite põletamise. Tema valitsusajal jõudis Hispaania oma võimu tippu (sõjavägi, riietus, kombed). Välispoliitikas toetas ta vastureformatsiooni
keeled: Antiikaja pärandiks on meie sõnavara. Õppeained: anatoomia, füüsika, astronoomia, grammatika, geograafia, geomeetria, keemia, matemaatika, trigonomeetria jne. Ladina keelest: abiturient äramineja; auditoorium kuulamisruum; circus ring; rector juht, valitseja jne. Väljendid: alma mater; de jure; de facto, ex libris, jne. Ladina keelest pärinevad ka meie kuude nimetused. 46.a.e.Kr. teostas Caesar kalendrireformi. Aasta algus 1. jaanuarile, muutusid kuude nimed. Caesari auks juuli, keiser Augustuse auks august. Alates 4. saj. mindi üle 7- päevasele nädalale.
kartusel oli heinatöö keelatud. Üldiselt algas suurem heinategu selle püha järel.Kalapüügikeeld, kuid kalasaagi heaks tuli vette ohverdada.Naistetööd, sh nõelatööd, on keelatud mõjuvad halvasti lammastele. Seitsmevennapäev - 10. juuli Seitsmevennapäev on kirikupüha, millega mälestati märtritena hukatud vendi. Rahvakalendris on aga seitsmevennapäev ja seitsmemagajapäev lootusetult segunenud, eriti kalendrireformi mõjul, kui tähtpäevad sattusid lähestikku. Üldlevinud on ilmaenne, et seitsmevennapäeva vihmasadu kestab seitse nädalat järjest. AUGUST Rukkimaarjapäev - 15. august Õigeusu aladel toimus kirikutes ja kloostrite juures õnnistamine, vee pühitsemine, kirmas tantsuga. Pärtlipäev - 24. august Rukkiema või rohuema päev on märkinud olulist püha, mil külv oli rangelt keelatud mitmesuguste hoiatustega vilja riknemise ja hävingu eest
· 146 eKr liitsid roomlased Makedoonia ja Kreeka · 133 eKr pärandas Pergamoni kuningas oma riigi roomlastele roomlaste esimene valdus Aasias · 133-30 eKr kodusõdade periood ja vabariigi langus · 49 eKr tõusis Caesar Rooma riigi ainuvalitsejaks senat nimetas ta eluaegseks diktaatoriks, rahvatribuuniks ja ülempreestriks. Taastas Roomas korra, vähendas kodanike makse ja võlgu. Laskis riigi kaardistada. Viis läbi kalendrireformi kehtestati Juliuse kalender, mindi üle päikeseaastale 365 päevaga ja iga nelja aasta järel liigaasta · 44 eKr Caesar tapeti vandenõulaste poolt senati istungil. Võimule tõusid kaks Caesari pooldajat Antonius valitses riigi idapoolseid alasid ja Octavianus valitses riigi läänepoolseid alasid. Kodusõda Antoniuse ja Octavianuse vahel. Antonius sai lüüa
ohvrilooma käitumist. Ennustati ka looma sisikonna järgi või kanade söögiisu järgi. Eriti tähtsamatel juhtudel kasutati ennustamiseks sibülliraamatuid. Preestrite ülesandeks oli ka pidada kalendreid. Roomas oli alguses kasutusel kuuaasta(355 päeva – kuu oli 29.5 päeva). Aegajalt oli aasta 377 päeva. Roomlastel algas aasta 1.märtsil. Siis asusid ametisse konsulid. 2.sajandil eKr liikus aasta algus 1.jaanuarile, sest siis hakati konsuleid ametisse nimetama. Caesar viis läbi kalendrireformi. 46 eKr oli aasta 432 päeva pikk. 45 eKr oli aasta 365 päeva. Siis tuligi kasutusele päikesekalender ning liigaasta. See kalender kannab nime Juuliuse kalender või siis vana kalender. Nädalaid ei tuntud. Oli 3 keskset päeva – kalendid, noonid, iidid. Kalendid – kuu esimene päev, noonid – kuu 5 päev, iidid – kuu 13 päev(v.a.märts, mai, juuni, oktoober – siis olid noonid 7 päev, iidid 15 päev).
sajandiks oli aasta algus triivinud juba 10 päeva (19. sajandiks -- 13 päeva). Uue kalendriparanduse tegi Rooma paavst Gregorius XIII astronoom C. Claviuse arvutuste kohaselt, täpsustades ka liigaastate reeglit (need, mille kaks viimast numbrit jagunevad neljaga). Seda kalendrit nimetatakse Gregooriuse ehk uueks kalendriks. Juliuse kalender oli Euroopas üldkasutatav Vana-Rooma impeeriumi ajast kuni 1582. aastani, mil paavst Gregorius XIII kuulutas välja kalendrireformi. Kehtestati Gregoriuse kalender. Mis suurendas täpsust kevadise pööripäeva aja suhtes, kuid muutused olid suhteliselt väikesed. Kui on oht Juliuse ja Gregoriuse kalendri kuupäevi segi ajada, siis kasutatakse määratlust "vana kalendri järgi" Juliuse kalendri kuupäevade puhul ning määratlust ,,uue kalendri järgi" Gregoriuse kalendri kuupäevade puhul. Uus kalender kehtestati eri maades erinevatel aegadel -- esmalt Itaalias, Hispaanias, Portugalis, Belgias (1582)
märts. Paastumaarjapäeva teemaks on ingel Gabrieli ilmumine neitsi Maarjale, et kuulutada Jeesuse sündimisest. Sellest tuleb ka püha nimi. Maarja saadud tõotuses avaldub Jumala armu kogu rikkus. Nagu paljud Vana Testamendi isikudki, annab Maarja end tervikuna Jumala käsutusse. Ta teeb seda teadlikult ja väljendab oma nõusolekut: „Vaata, siin on Issanda teenija, sündigu mulle Sinu sõna järgi!” Maarjapäevade reas on tähistatud ka Maarja külaskäigupäeva (varem 2. juuli, kalendrireformi järel 31. mai), mille piibellikuks aluseks on Maarja külaskäik Ristija Johannese ema Eliisabeti juurde (Lk1:36–55). Kuna selle püha eraldi tähistamine ei ole meie luterlikus kirikus tänapäeval reeglipärane, on nimetatud tekst võetud paastumaarjapäeva 2. ja 3. lugemisaasta evangeeliumiks. Püha on tuntud ka eesti rahvakalendris. 4.Aprill - jüri-, sula-, mahla- ja näljakuu KARJALASKEPÄEV - 1. aprill.
49- 48 uus kodusõda Roomas: Caesar vs Pompeius. Caesar hõivas oma vägedega Rooma ja purustas seejärel Kreekas toimunud otsustavas lahingus Pompeiuse väe. Põgeneda üritaud Pompeiuse tapsid tema senised toetajad. Et oma võimu seadustada, laskis Caesar end diktaatoriks nimetada. (Sealt pärineb Caesari lause: „Liisk on langenud“- no way back) Caesari diktatuur: 1) taastas rahu ja stabiilsuse 2) alandas makse 3) viis läbi kalendrireformi – Juliuse kalender (päikesekalender), seda täiendas 1582. aastal Gregorius XIII 4) kaardistas riigid 5) I ajakirjanduse väljaanne **Preestrite üheks ülesandeks oli ka pidada kalendreid. Alguses oli Roomas oli alguses kasutusel kuuaasta (355 päeva – kuu oli 29.5 päeva). Aegajalt oli aasta 377 päeva. Roomlastel algas aasta 1.märtsil. Siis asusid ametisse konsulid. 2.sajandil e Kr liikus aasta algus 1.jaanuarile, sest siis hakati konsuleid ametisse nimetama.
49- 48 uus kodusõda Roomas: Caesar vs Pompeius. Caesar hõivas oma vägedega Rooma ja purustas seejärel Kreekas toimunud otsustavas lahingus Pompeiuse väe. Põgeneda üritaud Pompeiuse tapsid tema senised toetajad. Et oma võimu seadustada, laskis Caesar end diktaatoriks nimetada. (Sealt pärineb Caesari lause: ,,Liisk on langenud"- no way back) Caesari diktatuur: 1) taastas rahu ja stabiilsuse 2) alandas makse 3) viis läbi kalendrireformi Juliuse kalender (päikesekalender), seda täiendas 1582. aastal Gregorius XIII 4) kaardistas riigid 5) I ajakirjanduse väljaanne **Preestrite üheks ülesandeks oli ka pidada kalendreid. Alguses oli Roomas oli alguses kasutusel kuuaasta (355 päeva kuu oli 29.5 päeva). Aegajalt oli aasta 377 päeva. Roomlastel algas aasta 1.märtsil. Siis asusid ametisse konsulid. 2.sajandil e Kr liikus aasta algus 1.jaanuarile, sest siis hakati konsuleid ametisse nimetama.
valitsejate tegevust põhimõttel "Eesmärk pühendab abinõu!" (appi võeti ka pistoda ja mürk). · 1583 jõudsid Jesuiidid Poola kätte läinud Riiga ja Tartu, kuhu rajasid hariduse edendamiseks kolleegiumi. · Trento kirikukogu otsused tugevdasid ordu- ja kloostri distsipliini, korrastasid vaimulike ettevalmistamist ning kinnitasid paavsti ilmeksimatust. · Paavst Gregorius XIII teostas 1582 a. kalendrireformi, pannes aluse tänapäevani kehtivale Gregoriuse kalendrile. 5. Hispaania kui vastureformatsiooni kants a) Felipe II võim (1556-1598): · Karl V poeg. · Tema võimu alla kuulusid ka Madalmaad, Sitsiilia, Sardiinia, Napoli, Milano ja kolooniad. b) Fanaatilise katoliiklasena korraldas massirepressioone: · Toimus üle 100 avaliku ketserite põletamise. · Sundis Hispaaniast lahkuma üle 200 tuhande ristiusku astunud moslemi,
kohe välja. Ühestki ordust ei heidetud kedagi nii kiiresti välja, kui sellest. Jesuiitide ordu rajas baski päritolu aadlik Ignatius Loyola(1491-1556). Tartu jesuiitide kolleegium oli orgu põhjapoolseim. Katoliku kiriku organisatsioonilisele tugevnemisele aitas oluliselt kaasa Trento kirikukogu(1545-1563). Piibli tõlgendamise ainuõigus jäeti kirikule ning piibli kõrval tuli väärtustada ka kiriku õpetustraditsiooni. Paavst Gregorius XIII(1572-1585 valitses) teostas 1582.a kalendrireformi, pannes aluse suuremas osas maailmas tänapäevani kehtivale Gregoriuse kalendrile. Katoliikliku maailma ja vastureformatsiooni tugisambaks EU-s sai Hispaania. Luterlust peeti seal kõige pahelisemaks ketserluseks ning selle poolehoidjad jõuti enne kõrvaldada. 1556.a sai Hispaania kuningaks Felipe II(valitses kuni 1598), tema valitsusaega langes katoliku usu levitamine. Tema ajal jõuds Hispaania oma võimu tippu, hisp. Sõjaväge peetu Euroopa parimaks, riietus ja kombed said maailmamoeks.
kirikukogu. Kokku tulnud kirikulavik oli vastu kiriku detsentraliseerimisele ning kinnitas veel kord paavsti ilmeksimatuse põhimõtet. Selgemat eristumist protestantismi taotleti ka sellega, et Piibli tõlgendamise ainuõigus jäeti kirikule ning et Piibli kõrval tuleb jätkuvalt väärtustega kiriku õpetustraditsiooni. Kirikukogu otsused tugevdasid ordu- ja kloostridistsipliini ning korrastasid vaimulike ettevalmistamisi. Paavst Gregorius XIII toetas 1582. aastal kalendrireformi, pannes aluse suuremas osas maailmas tänapäevani kehtivale Gregoriuse kalendrile. Ignatius Layola Hispaanis kui vastureformatsiooni kants Katoliikliku maailma ja vastureformatsiooni tugisambaks Euroopas sai Hispaania. Reformatsioonist jäi Hispaania peaaegu puutumata. Luterlustpeeti seal kõigepahelisemaks ketserluseks ning selle poolehoidjad jõuti enne kõrvaldada, kui liikumine saavutanud suuremat ulatust. 1556. aastal sai Hispaania kuningaks
80000 km teid tegid roomlased. Tee ääri palistavad varakristlikud sarkofaagid. Gaius ja Tiberius Gracchus Võitlesid selle eest, et talupoegi ei aetaks maalt välja. Latifundium - orjanduslik majapidamine Spartacus (74-71 74-71 e.Kr.) e.Kr. Spartacuse ülestõus. 6000 inimest risti löödud => selle õppisid roomlased kartaagolastelt! Julius Caesar (100-44 100-44 e.Kr.) e.Kr. Juliuse kalender - 46 teeb kalendrireformi => vana kalender. Paavst Gregorius XIII (16.saj.lõpp 16.saj.lõpp) lühendab aastat 10 päeva võrra gregoriuse kalender => uus kalender (1918 1918 - kalendrit lühendati 13 päeva) Saab Gallia provintsi valitsejaks, kus valitseb 58-52 Vercingetorix - 52.a. - 6 aastat hoiab Caesar teda vangis, näitab triumfikäigul ja tapab! 15. märts 44.a.e.Kr. Caesar tapetakse 23 pistodalöögiga. Brutus - tema lapsendatud poeg. Kleopatra
eestlased. Tartu seminaristid on käinud retkedel kaasas, seal aidatakse jesuiidi preestrit kõikvõimalikul moel, ollakse tõlgiks, teenijaks, hoitakse korras vaimuliku asju. Aja jooksul pidid saama nad praktilis-teoloogilise hariduse. Vabadel hetkedel tuli lugeda. Alguses seminaris alustati 7 õpilasega, õpilaste arv kasvab, kuni ületab 20. Osadel nimedel taga `Esto', aga mida see tähendab? kas Eestimaalased, eestlased, päritolu? Kalendrireformi läbiviimine. Riias puhkesid rahutused, mujal rahumeelselt. Riia oli täiesti luterlik linn ning astus kõikide katoliku kiriku ette panekute vastu. 29.detsembrist 1584 saab ühe hetkega 8.jaanuar 1585. Tartus on raad üsnagi kaval, ametlikus asjaajamises minnakse üle uuele kalendrile, aga suhtluses linnakodanikega jääb vana kalender. Jesuiidid tõstavad kisa, sest üldine elanikkond jäi vana kalendri juurde, aadlikud ei rakendanud, raad, aga see tähendas, et kirikupüha ajal oli kirik
Hilisemates lugudes küll Galateia ta armastusele ei vasta, kuid kohtleb teda sõbralikumalt. Kui Galateia armus Akisesse, tappis Polyphemos armukadeduse tõttu mehe, kellest sai siis jõejumal. 16. Caesar – pärit iidsest aristokraatide perest, kes väitsid, et on Aenease poja järeltulijad. Tegi kiiret karjääri riigiametites. Väejuht Egiptuse, Hispaania, Gallia ja Germaania vallutamisel. Hukkus 44 eKr vandenõu tõttu, surmajärgselt jumalikustati – Iulius = juuli; tegi kalendrireformi. Teosed: „Märkmed Gallia sõjast“ – sõjaretk Germaaniasse ja Britanniasse. Püüdis anda erapooletut suhtumist – objektiivne kirjedus; tegelikult õigustab oma tegusid. Kirjeldab Britannia ja Germaania eluolu. Kasutab 3.pööret, lakooniline, lühem. „Märkmed kodusõjast“ – õigustab oma käitumist võitluses Pompeiusega. Catullus - elas 1.saj e.m.a, sündis Verona linnas, isal olid head sidemed, pääses Roomas kõrgemasse
tugevdati ordu- ja kloostridistsipliini ning korrastati vaimulike ettevalmistamist. Selgemat eristumist protestantismist taotles ka Piibli tõlgendamise ainuõiguse jätmine kirikule ning kirikutraditsiooni jätkuv väärtustamine Piibli kõrval. Kokkuvõttes taastas Trento kirikukogu katoliku kiriku kõikuma löönud ühtsuse ning aitas kiiremini ületada reformatsioonist tingitud kriisi. Kalendrireform. Gregorius XIII [1572–1585) viis 1582. aasta oktoobris läbi kalendrireformi, pannes aluse suuremas osas maailmas tänapäevani kehtivale Gregoriuse kalendrile. Rekatoliseeritud alad Euroopas. Felipe II vastureformatsiooni esindajana, tema sekkumine katoliku usu kaitsmisesse väljaspool Hispaaniat. Karl V poeg. Hispaanias üles kasvanud Felipe II oli sügavalt katoliiklike vaadetega. „Kui mu poeg langeks ketserlusse, tooksin ma ise puid, et teda põletada,” väitis kuningas.
Esimene oli katoliku kiriku otsene vastutegevus (inkvisitsiooni tugevnemine). Teine aga katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada ühtsus (oluline roll oli jesuiitide ordul). Jesuiitide ordu rajas Ignatius Loyola. Nende peamiseks kohustuseks oli kuuletuda paavstile. Katoliku kiriku organisatsioonilisele tugevnemisele aitas kaasa Trento kirikukogu. Kirikukogu otsused tugevdasid ordu- ja kloostridistsipliini. Paavst Gregorius XIII teostas kalendrireformi, pannes alusele tänapäevani kehtivale Gregoriuse kalendrile. Hispaania jäi reformatsioonist peaaegu puutumata, luterluse pooldajad jõuti enne kõrvaldada, kui nende liikumine saavutanuks laiemat ulatust. Tollane kuningas Felipe II korraldas üle 100 avaliku ketserite põletamise. Tema valitsusajal jõudis Hispaania oma võimu tippu (sõjavägi, riietus, kombed). Välispoliitikas toetas ta vastureformatsiooni. Pärast Felipe II surma algas Hispaania
Haritud meestena jõudsid Jesuiidid mitmesse kuningakotta, mõjutades valitsejate tegevust põhimõttel "Eesmärk pühendab abinõu!" (appi võeti ka pistoda ja mürk). 1583 jõudsid Jesuiidid Poola kätte läinud Riiga ja Tartu, kuhu rajasid hariduse edendamiseks kolleegiumi. Trento kirikukogu otsused tugevdasid ordu- ja kloostri distsipliini, korrastasid vaimulike ettevalmistamist ning kinnitasid paavsti ilmeksimatust. Paavst Gregorius XIII teostas 1582 a. kalendrireformi, pannes aluse tänapäevani kehtivale Gregoriuse kalendrile. Hispaania kui vastureformatsiooni kants Felipe II võim (1556-1598): Karl V poeg. Tema võimu alla kuulusid ka Madalmaad, Sitsiilia, Sardiinia, Napoli, Milano ja kolooniad. Fanaatilise katoliiklasena korraldas massirepressioone: Toimus üle 100 avaliku ketserite põletamise. Sundis Hispaaniast lahkuma üle 200 tuhande ristiusku astunud moslemi, keda ei peetud küllaldaselt usaldusväärseteks katoliiklasteks.
paavstile. Haritud meestena jõudsid Jesuiidid mitmesse kuningakotta, mõjutades valitsejate tegevust põhimõttel "Eesmärk pühendab abinõu!" (appi võeti ka pistoda ja mürk). 1583 jõudsid Jesuiidid Poola kätte läinud Riiga ja Tartu, kuhu rajasid hariduse edendamiseks kolleegiumi. Trento kirikukogu otsused tugevdasid ordu- ja kloostri distsipliini, korrastasid vaimulike ettevalmistamist ning kinnitasid paavsti ilmeksimatust. Paavst Gregorius XIII teostas 1582 a. kalendrireformi, pannes aluse tänapäevani kehtivale Gregoriuse kalendrile. Hispaania kui vastureformatsiooni kants Felipe II võim (1556-1598): Karl V poeg. Tema võimu alla kuulusid ka Madalmaad, Sitsiilia, Sardiinia, Napoli, Milano ja kolooniad. Fanaatilise katoliiklasena korraldas massirepressioone: Toimus üle 100 avaliku ketserite põletamise. Sundis Hispaaniast lahkuma üle 200 tuhande ristiusku astunud moslemi, keda ei peetud küllaldaselt usaldusväärseteks katoliiklasteks.
paavstile. Haritud meestena jõudsid Jesuiidid mitmesse kuningakotta, mõjutades valitsejate tegevust põhimõttel “Eesmärk pühendab abinõu!” (appi võeti ka pistoda ja mürk). 1583 jõudsid Jesuiidid Poola kätte läinud Riiga ja Tartu, kuhu rajasid hariduse edendamiseks kolleegiumi. Trento kirikukogu otsused tugevdasid ordu- ja kloostri distsipliini, korrastasid vaimulike ettevalmistamist ning kinnitasid paavsti ilmeksimatust. Paavst Gregorius XIII teostas 1582 a. kalendrireformi, pannes aluse tänapäevani kehtivale Gregoriuse kalendrile. Hispaania kui vastureformatsiooni kants Felipe II võim (1556-1598): Karl V poeg. Tema võimu alla kuulusid ka Madalmaad, Sitsiilia, Sardiinia, Napoli, Milano ja kolooniad. Fanaatilise katoliiklasena korraldas massirepressioone: Toimus üle 100 avaliku ketserite põletamise. Sundis Hispaaniast lahkuma üle 200 tuhande ristiusku astunud moslemi, keda ei peetud küllaldaselt usaldusväärseteks katoliiklasteks.
tulek. Paulus III [1534-49] taastas inkvisitsiooni ja kutsus kokku kirikukogu. Paulus IV [155559] kehtestas ülalmainitud Index librorum'i. Temalt pärines ka korraldus Michelangelo ,,Viimse kohtupäeva" paljad figuurid sündsalt kinni katta. Pius V [156672] kehtestas ranged meetmed simoonia (vaimulikuametiga hangeldamine) tõkestamiseks. Gregorius XIII [157285] viis 1582. aasta oktoobris läbi kalendrireformi, pannes aluse suuremas osas maailmas tänapäevani kehtivale Gregoriuse kalendrile. Katoliku kiriku reformimise viis lõpule paavst Sixtus V [158590], kes korraldas ümber kardinalide kolleegiumi ning sätestas piiskoppidele aruandluskohustuse Rooma ees. Tema ajal valmis ka Piibli uuendatud ladinakeelne tõlge Clementina (tõlke avaldamise ajal 1592 võimul olnud paavst Clemens VIII järgi). 4. ABSOLUTISM JA VALGUSTUS
annaabi.ee 
