olevat enda huvides, kaldudes olema meelevaldsed, vägivaldsed ja tujukad. Niisiis on ilmne, et sellisel ajal, mil inimesed elavad ühise võimuta, mis hoiaks neid kõiki aukartuses, on nad säärases seisundis, mida nimetatakse kõikide sõjaks kõikide vastu. Sest sõda ei seisne ainuüksi lahingus või võitlemise aktis, vaid ajavahemikus, mille jooksul tahe lahingusse astuda on küllaldaselt teada. Nii nagu halva ilma loomuses ei seisne ühes või kahes vihmahoos, vaid kalduvuses sellisteks hoogudeks paljude päevade jooksul, nii ei seisne ka sõja loomus tegelikus võitlemises, vaid teadaolevas kalduvuses võitlemiseks kogu selle aja vältel, mil puudub kalduvus vastupidiseks. Hobbes kirjeldas selle loodusseisundi selle kõikide sõja kõikide vastu tagajärgi järgmiselt: Säärases olukorra pole kohta töökusel, sest selle viljad on ebakindlad ja järelikult pole ka maaharimist; pole meresõiduoskust ega
tasakaalus, siis on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt (Isaac Newton 17. saj.) liikumise muutumise põhjuseks on kehade vaheline vastastikmõju mõjude puudumisega on samaväärne olukord, kus vastastikmõjud tasakaalustavad üksteist näiteks õngekork seisab tasakaaluasendis, kui allapoole mõjuv raskusjõud on tasakaalus vee poolt tekitatud üleslükkejõuga. Newtoni I seadus e. inertsiseadus Nähtust, mis seisneb kehade kalduvuses oma liikumisolekut säilitada, nimetatakse inertsiks ja kehade vastavat omadust inertsuseks Newtoni esimene seadus just inertsi väljendabki. Kui teiste kehade mõju ei sunni, siis liikumine iseenesest ei muutu. Seepärast nimetatakse Newtoni esimest seadust ka inertsiseaduseks. Newtoni II seadus e. mehaanika põhiseadus Liikumisoleku muutumise kiirust iseloomustavat füüsikalist suurust nimetatakse kiirenduseks. See näitab kui palju muutub kiirus ajaühikus.
ühise võimuta, mis hoiaks neid kõiki aukartuses, on nad säärases seisundis, mida nimetatakse kõikide sõjaks kõikide vastu. Sest sõda ei seisne ainuüksi lahingus või võitlemise aktis, vaid ajavahemikus, mille jooksul tahe lahingusse astuda on küllaldaselt teada; ja seepärast tuleb aja mõistet pidada sõja loomusesse kuuluvaks, nii nagu see on ka ilm aloomuses. Sest nii nagu halva ilma loomuses ei seisne ühes või kahes vihmahoos, vaid kalduvuses sellisteks hoogudeks paljude päevade jooksul, nii ei seisne ka sõja loomus tegelikus võitlemises, vaid teadaolevas kalduvuses võitlemiseks kogu selle aja vältel, mil puudub kalduvus vastupidiseks. Hobbes kirjeldas selle loodusseisundi selle kõikide süja kõikide vastu tagajärgi järgmiselt: Säärases olukorra pole kohta töökusel, sest selle viljad on ebakindlad, ja järelikult pole ka maaharimist; pole meresõiduoskust ega mugavate hoonete kasutamist; pole abinõusid
hingekuristikku. Selliseid inimesi on sageli peetud nõrkadeks, sest nad ei suutvat leppida inimese käesoleva saamatusega ja alluvat vaimse kiiksu tõttu kavalale otseteele põlvitada Tundmatu ees, omistades psühhosomaatilisele ekstaasile jumalikku päritolu. Ometi leian sellise arvamise olevat kangekaelse juhmuse, kusjuures Mõistust näivad mulle kummardavat kõige tulisemalt need, kelledel seda kõige vähem on. See juhmus seisneb egoistlikus kalduvuses pidada ennast universumi keskpunktiks, uskumata midagi selle kohta, mis eneselt tähelepanu kõrvale juhib. Kui selline inimene näiteks luuletama hakkab, jälgib ta vaid pinnalisemaid emotsioone, mida olemasolemine temas tekitab. Tulemuseks võib olla kaunis ja kunstipärane teos, millel aga puudub tunnetuslik mõõde, ja kuna eesmärgiks polegi enesesse sügavuti vaatamine, vaid pealispinna kohene kirjeldamine, siis ehkki keeletunnetus võib areneda suurepäraseks, ei
või sundides neid opereerima konstitutsioonilises raamistikus või tehes arvestatavaks populaarse assambleele või demokraatlikele valijatele. Poliitilised täidesaatvad ja arvestatavad esinduslikud jõud on kindlasti poliitika palged millega rahvas on harjunud. Seda sellepärast, et täidesaatvus on poliitilise juhtivuse alus. See roll on suuresti tõusnud kasvava riigi vastutusega, nii koduses kui ka rahvusvahelises valduses ja meedia kalduvuses portreteerida poliitikat persoonidena. Sellegi poolest täidesaatvale võimule keskendunud lootused ja ootused võivad olla alasaavutatud. Mitmete poliitiliste süsteemide juhid on leidnud, et on raske niiöelda ,,tagada heaolu". See probleem on seotud kasvava silmade avamisega üle-üldises poliitikas ning eraldiseisvas poliitikas. Täidesaatva võimu rollid Kes on kes täidesaatvas võimus?
Vastuolud tegeliku ja võimaliku mina vahel tekitavad süütunnet, enesepõlgust vms. Enesehinnangu hoidmiseks ja tõstmiseks kasutatakse mitmesuguseid võtteid: nt võrreldakse end nendega, kel läheb veel halvemini, enda seostamine tuntud inimestega (kui lemmikmeeskond võidab, öeldakse: ,,Meie võitsime!", kaotuse korral aga: ,, Nad kaotasid.") HOIAKUD Hoiak positiivne/negatiivne hinnanguline suhtumine kellessegi/millessegi. Väljenduvad arusaamades, tunnetes või kalduvuses käituda mingil kindlal viisil. Ilmnevad kõikides meie suhtumistes, erinevad selgusastme poolest. Sageli teadvustatakse oma suhtumise alles siis, kui seda küsitakse (,,Kas te armastate võid?"), teisalt on meil ka palju väga selgelt väljakujunenud hoiakuid (nt hoiak mõne poliitiku suhtes). Suurt tähelepanu pööratakse neile, sest: · Hoiakuid peetakse võrdlemisi püsivaks (ei muutu juhuslike asjaolude mõjul)
Hoiakud kujunevad muuhulgas tundeelamuste mõjul, kuid ka emotsioon võib vallanduda hoiaku tulemusel. Samas võib hoiak jääda muutumatuks ka muutuva emotsionaalse seisundi korral. - Individuaalsed emotsioonid/hoiakud ja kollektiivsed emotsioonid/hoiakud Kollektiivsed emotsioonid/hoiakud – peegelduvad üksteiselt vastu, mille käigus need omakorda võimenduvad. Hoiak on hinnanguline suhtumine, mis väljendub uskumustes, tunnetes ja kalduvuses käituda mingil kindlal viisil. (Ajzen, 1991) Hoiak on suhteliselt püsiv eelsoodumus või valmisolek reageerida teatud kindlal moel; reageerida kas soodsalt (positiivselt) või ebasoodsalt (negatiivselt) konkreetsele reklaamiteatele selle esitamise hetkel. (T. Bachmann. 1994, 2005, orig. Tesser, 1995; Ajzen, 1991) Hoiak on õpitud üldtendents või dispositsioon objektide, isikute, gruppide suhtes; ka isiklik arvamus. (Hennessy, 1965)
Hoiakud kujunevad muuhulgas tundeelamuste mõjul, kuid ka emotsioon võib vallanduda hoiaku tulemusel. Samas võib hoiak jääda muutumatuks ka muutuva emotsionaalse seisundi korral. - Individuaalsed emotsioonid/hoiakud ja kollektiivsed emotsioonid/hoiakud Kollektiivsed emotsioonid/hoiakud peegelduvad üksteiselt vastu, mille käigus need omakorda võimenduvad. Hoiak on hinnanguline suhtumine, mis väljendub uskumustes, tunnetes ja kalduvuses käituda mingil kindlal viisil. (Ajzen, 1991) Hoiak on suhteliselt püsiv eelsoodumus või valmisolek reageerida teatud kindlal moel; reageerida kas soodsalt (positiivselt) või ebasoodsalt (negatiivselt) konkreetsele reklaamiteatele selle esitamise hetkel. (T. Bachmann. 1994, 2005, orig. Tesser, 1995; Ajzen, 1991) Hoiak on õpitud üldtendents või dispositsioon objektide, isikute, gruppide suhtes; ka isiklik arvamus. (Hennessy, 1965)
Eksternaliseeritud/internaliseeritud Internaliseerimine on protsess, mille käigus ühiskonna poolt inimesele ette kirjutatud reeglid ja normid muutuvad osaks inimese isiksusest. Vabatahtlikult ja nende rikkumine kutsub temas esile süütunde. Internaliseeritud käitumisproblemid avalduvad napis suhtlemises kaaslastega, suhtlusoskuste puudulikkuses, eemaldumises oma mõttemaailmast, põhjuseta kartlikkuses, sagedastes kaebustes tervise üle ja kalduvuses depressiooni. internaliseeritud probleemide tunnused nagu ebaküpsus, hüperaktiivsus, viha, eemaletõmbunud käitumine ja negatiivne enesekontseptsioon Eksternaliseerimine ületamatu reaalse ja idealiseeritud mina vastuolu. Eksternaliseeritud probleemid hõlmavad sotsiaalselt ebasobivat käitumist, mis on suunatud väljapoole. Sellist tüüpi käitumine rikub sotsiaalseid norme ja on teistele inimestele mitteaktsepteeritav, kuna esineb vastuhakkav, põlglik ja agressiivne käitumine
(tol ajal Londoni äärelinn). Tema isa, John Marshall, soliidne keskklassi positsiooniga mees, töötas kassapidajana Inglise Kesk- pangas ja pere elas suhteliselt tagasihoidlikes mugavustes. Marshalli isa oli keerulise iseloomuga, evangeelse usuvoolu pooldaja. Viktoriaanliku kombe kohaselt kavandas ta oma poja arengut ja soovis seda hoolikalt jälgida. Alfredist pidi saama vaimulik. Isapoolne jäik kontroll ja mahasurumine avaldas kest- valt mõju Marshall’ile. See väljendus kalduvuses hüpohondriasse, samuti tekkis tal hirm lais- kuse ja jõudeelu ees. Vastukaaluks eelistas tegevusi, mis pakuks “puhast rõõmu”, nagu näiteks matemaatika. Sealt pärinevad juured ja kogemused juba varases nooruses. Isa soovil oli tema haridustee planeeritud siduda anglikaani kirikuga kuid Marshall eelistas Oxfordi matemaatikat ja Cambridge’i. Ta oli oma põlvkonna üks parimaid matemaatika õpilasi Inglismaal. St. John
kehtestatud suhete hierarhia ja esivanemate kultus. Taoism tegeleb kõikide asjade omavaheliste seoste, vaimse sealpoolsuse ihaluse ning kehalise ja hingelise täiuse probleemidega. Rõhuasetus läbikäimisele vaimudega, pikaealisusele ja universumi pidevale voolavusele peegeldab muistset usulist tunnetust, mis oli olemas enne Hiina väljakujunenud traditsioone. Taoism on palju üle võtnud Hiina rahvausundist, mis peegeldab nii hiina kui ka lääne õpetlaste kalduvuses nimetada taoismiks iga traditsiooni, mis ei ole selgelt konfutsianistlik või budistlik. Budism tuli Hiinasse Indiast ja hiinlased pidasid seda võõramaiseks usundiks. Mitmed valitsejadünastiad suhtusid sellesse siiski poolehoiuga ning budistlikud ideed avaldasid tugevat mõju Hiinas endas sündinud religioossele mõttele. Sajandite vältel arenes budism Hiinas mööda omalaadseid teed, kujundades välja uusi, ainuüksi Hiinale omaseid vorme ja väljendusvahendeid. Keel
igalt pool hulgaliselt petlikke võimalusi välja pakub (meenutagem «Protsessi» naistegelasi, Tintorellot või advokaati, keda kõiki Josef K. «süütus» huvitavat näib). Stseenide sisu edasiandmisel on Kafka stiil maalähedane ja realistlik, kuid arutlustes kohtu olemuse ning seal aset leidva üle vallandub peadpööritav, hullumeelne detailipeenus ja täp- sus, kalduvus spekulatiivsete loogiliste süsteemide rajamisse ja pedantismi. Kui esimeses oma kalduvuses loogilistele spekulatsioonidele sarnaneb Kafka vahest kõige rohkem sümbolistide suurele ees- kujule Edgar Allan Poe'le, siis teda kummitavast pedantismist vaba- neb Kafka siin vaid stseenide ja sündmustiku seosetu, absurdse, otsekui unenäoliselt ja sihitult fataalse lõpu poole triiviva arengu tõttu. See näiline, unenäoloogikast lähtuv vabadus muudab Josef K. protsessi oma detailides ettearvamatuks, ning lõppkokkuvõttes lugejagi jaoks huviga jälgitavaks
sirgjooneliselt või seista paigal. • Olukorda, kus kehale mingit jõudu ei mõju, on pea võimatu leida. Tavaliselt vastastikmõjud tasakaalustavad teineteist. • Newtoni I seadus (inertsiseadus): kui kehale ei mõju teised kehad või kui teiste kehade mõjud on tasakaalus, siis on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. • Keha paigal (v=0), liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt (a=0, v=const). • Nähtust, mis seisneb kehade kalduvuses oma liikumisolekut säilitada, nimetatakse inertsiks ja kehade vastavat omadust inertsuseks. Kehade liikumisoleku muutumine • Vastastikmõju puudumisel keha liikumine ei muutu. • Kui kehale mõjuvad jõud pole tasakaalus, hakkab liikumisolek muutuma. • Liikumise muutumist saab iseloomustada muutumise kiirusega, vastavat füüsikalist suurust nimetatakse kiirenduseks. Ehk siis kiirendus on kiiruse muutumise kiirus ühes ajaühikus. a=(v- v0)/t.
rahuldamisviisiga. Kauba lisandväärtuse omadused on need, millele reklaamis tuleks keskenduda. • Puudusest ajendatud motiivid – enamus psühholoogiast tegeleb nn. puudusest tulenevate motiividega: midagi juhtub ja inimene peab sellega tegelma: homöostaas • Küllusest tulenev motivatsioon – ei ole tingimata tingitud mugavuse v. heaolu saavutamise püüdlustest. Hoiak- hinnanguline suhtumine, mis väljendub uskumustes, tunnetes ja kalduvuses käituda mingil kindlal viisil. Hoiaku kui suhtumise üheks tähtsamaks mõõtmeks on VALENTS: kas inimene suhtub millessegi positiivselt või negatiivselt. Peamine hoiaku uuringu meetod: Likert’i skaala (Linkert Scale) Kategoriaalse, mittevõrdleva skaala tüüp, mis määrab ära vastajate nõustumise astme teatud väidetega, mis on seotud mingi hoiaku hindamisega/mõõtmisega: kindlalt ei nõustu-pigem ei nõustu-neutraalne. Nn. Benjamin Bloom’i kolmik: Affective(tunnetel põhinev)
Püüdlus näib sobivat katusmõisteks, mis haarab enda alla niihästi unistustest ja soovidest kui ka huvidest, kalduvustest, ideaalidest, kutsumusest ja hoiakutest kujuneva aktiivsuse. Kalduvus(sklonnostj) Eluviisi mõistega lähedane “kalduvus” iseloomustab kujukalt inimesele omast eelsoodumust ehk väljakujunenud harjumuste kogumit mingi harrastuse, elamistava valikul. Kalduvust tuleks vaadelda ennemini isiksusliku kui olukorrast tingitud motivaatorina. Kalduvuses peegeldub tihti võimekus, kuid samuti püüd oma puudusi kompenseerida. Kalduvusi võib vaadelda ka moraalsest spektist. 2 Harjumus Harjumuse olemuse on kujukalt lahti mõtestanud W.James, kes võrdleb harjumusi hiiglasuure hoorattaga, mille käigus olek hoiab meid kasutoovate tegevuste raugematus rütmis. Harjumuste aluseks olev dünaamiline stereotüüp vabastab meid paljudes argielu
massiks. Mass m (lad.k. massa) iseloomustab keha võimet oma liikumisolekut säilitada. Katsetele ja ülaltoodud arutlusele tuginedes jõudis Newton järelduseni, et kui kehale mõjub jõud, siis saab ta kiirenduse, mis on võrdeline selle jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga. Tegemist on mehaanika põhiseadusega, mis kannab ka Newtoni II seaduse nimetust 33. Mis on jõud? Mis on inerts? Nähtust, mis seisneb kehade kalduvuses oma liikumisolekut säilitada, nimetatakse inertsiks ja kehade vastavat omadust inertsuseks. Kui teiste kehade mõju ei ole, siis keha liikumisolek ei muutu. Kuna Newtoni esimene seadus käsitleb inertsinähtust, siis nimetatakse teda sageli ka inertsiseaduseks. Jõud iseloomustab vastastikmõju tugevust või ägedust. Jõud on vektoriaalne suurus, mistõttu me peame joonistel alati näitama vastava vektori suunda. Jõud nende kehade vahel, mille
valikuraskustest. Ei maksa unustada, et on ka halbi harjumusi (saamatu mängimine jne.). Harjumustes võib peituda ka vääralt omandatud tegutsemisviis (paljud tudengid armastavd loengu sõnasõnalt üles kirjutada). Harjumuste orjuses olek toob kaasa ükskõiksuse ja tuimuse. Kalduvus väljakujunenud harjumuste kogum mingi harrastuse valikul. Kalduvust tuleks vaadelda ennemini isiksusliku kui olukorrast tingitud motivaatorina (pillav koonerdav jne). kalduvuses peegeldub tihti võimekus. Veendumus veendumus on kindel argumenteeritud teadmine millegi esinemisest või mitte esinemisest. Veendumusi iseloomustavad teatud kindlus, stabiilsus ning ühte süsteemi sobitumine. Veendumuste kujunemises mängivad olulist osa sotsiaalne keskkond, autoriteedid ja väärtusbaas. Kõikumatu veendumine võib põhjustada jäikust (nõukogude propaganda ainuke eesmärk oli vähendada inimese iseseisvat mõtlemist).
Ei maksa unustada, et on ka halbi harjumusi (saamatu mängimine jne.). Harjumustes võib peituda ka vääralt omandatud tegutsemisviis (paljud tudengid armastavd loengu sõnasõnalt üles kirjutada). Harjumuste orjuses olek toob kaasa ükskõiksuse ja tuimuse. Kalduvus- väljakujunenud harjumuste kogum mingi harrastuse valikul. Kalduvust tuleks vaadelda ennemini isiksusliku kui olukorrast tingitud motivaatorina (pillav koonerdav jne). kalduvuses peegeldub tihti võimekus. Veendumus- veendumus on kindel argumenteeritud teadmine millegi esinemisest või mitte esinemisest. Veendumusi iseloomustavad teatud kindlus, stabiilsus ning ühte süsteemi sobitumine. Veendumuste kujunemises mängivad olulist osa sotsiaalne keskkond, autoriteedid ja väärtusbaas. Kõikumatu veendumine võib põhjustada jäikust (nõukogude propaganda ainuke eesmärk oli vähendada inimese iseseisvat mõtlemist).
End vähem seiravad inimesed kas siis ei pane tähele või ei varieeri endast loodava muljega. Nad käituvad situatsioonist sõltumata ühtemoodi. Endi puhul on nad nõus selliste väidetega nagu "mul on raske kohandada oma käitumist sõltuvalt situatsioonist ja inimestest", "ma saan rääkida ainult sellistest asjadest, millesse ka tegelikult usun", "ma ei muudaks oma seisukoht (või käitumist) selleks et olla teistele meele järgi". Snyder väitis, et erinevusi inimeste kalduvuses jälgida ja kontrollida nende käitumist saab möta kui isiksuse ühte joont ja ta nimetas seda mina-monitooringuks. Krge mina-monitooringuga isikud on teadlikud sellest muljest, mille nad endast suhtlemises jätavad ja nad on tundlikumad nende sotsiaalsete märkide suhtes, mis näitavad ära, kuidas nad selles situatsioonis käituma peaksid. Nad peavad endid üldiselt paindlikeks, nad on uhked oma vime üle kiiresti kohaneda igas olukorras ja
Mina-esitamise puhul on tegemist ühe suure raskusega, nimelt see mulje, mis me teistele endast jätsime on küllaldaselt veenev ja meile sobilik, siis me vime seda ka sise uskuma hakata nagu me loodame et ka meie vaatajaskond usub. Mina-monitooring Kogu elu on lava (Shakespeare). Kas me aga kik tegeleme selle mina esitamisega. Selles osas inimesed erinevad. Snyder(1974, 1987) väitis, et erinevusi inimeste kalduvuses jälgida ja kontrollida nende käitumist saab möta kui isiksuse ühte joont ja ta nimetas seda mina-monitooringuks. Krge mina-monitooringuga isikud on teadlikud sellest muljest, mille nad endast suhtlemises jätavad ja nad on tundlikumad nende sotsiaalsete märkide suhtes, mis näitavad ära, kuidas nad selles situatsioonis käituma peaksid. Madala mina-monitooringuga isikutel puudub kas siis vime vi motivatsioon, et reguleerida nende mina-esitust.
" 1. sisemine motiveeritus- tegevus, mis võetakse ette mingite pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks nt. Ülikooli sisseastumine. 2. Väline motiveeritus- käitumine, mis lähtub minist väljaspoolt tulevast tasust. . 14. Hoiakud Hoiak on positiivne või negatiivne suhtumine kellessegi või millesegi. Hoiakud väljenduvad arusaamades, tunnetes või kalduvuses käituda mingil kindlal viisil. Hoiakud on: 1. püsivad- 2. õpitud 3. mõjutavad info töötlemist 4. mõjutavad käitumist Me saame hoiakuid teistelt inimestelt või kujunevad nad ise välja. Kui meil ei ole isiklikku kogemust mõjutavad meid teiste inimeste kogemused või nt. Meedia. Koosneb 3 komponendist: 1. Tunnetuslik sisaldab tõekspidamisi, arvamusi, teadmisi või teavet mingi nähtuse kohta 2
hoiaks neid kõiki aukartuses, on nad seisundis, mida nimetatakse sõjaks; ja sellises sõjas nagu on kõigi sõda kõigi vastu. Sest SÕDA ei koosne üksnes lahingust või võitlemisest, vaid pikast ajast, mille jooksul on piisavalt hästi teada tahe lahingus võidelda. Seepärast tuleb aja mõistet pidada sõja loomuse juurde kuuluvaks samamoodi, nagu see kuulub ilmastiku loomuse juurde. Sest nagu halva ilma loomus ei seisne mitte ühes või kahes vihmavalingus, vaid mitu päeva kestvas kalduvuses vihmaks, nii ka sõja loomus ei seisne mitte tegelikus võitlemises, vaid teadaolevas valmiduses selleks kogu selle aja jooksul, mil pole kinnitust vastupidisest. Kõik muu aeg on RAHU. Sellise sõja ebamugavused. Seega kõik, mis johtub meile sõja ajast, kus kõik on kõigi vaenlasteks, johtub meile ka ajast, mil inimesed elavad ilma, et neid kaitseks enamat, kui vaid nende oma tugevus ja leidlikkus. Sellises olukorras ei
• Aatelisus • Sotsiaalne lähedus • Põlglikkus • Tänulikkus • Kurbus Hoiak Inimene töötleb infot neljal tasanil: tunded, hoiakud (kõige lihtsam on mõjutada inimest hoiakute tasandil), teadmised, väärtused (kõige raskem on mõjutada inimest väärtuste tasandil). Hoiak: • Hinnanguline suhtumine, mis väljendub uskumustes, tunnetes ja kalduvuses käituda mingil kindlal viisil. • Suhteliselt püsiv eelsoodumus või valmishoiak reageerida teatud kindlal moel; reageerida, kas soodsalt (positiivselt) või ebasoodsalt (negatiivselt) konktreetsele reklaamteatele selle esitamise hetkel. • On õpitud üldtendents või dispositsioon objektide, isikute, gruppide suhtes; ka isiklik arvamus, kujuneb ajas. • Hoiaku kui suhtumise üheks tähtsamaks mõõtmeks on valents – kas inimene suhtub millessegi positiivselt
samas kui nendevahelise erinevuse vähenemine tõstab tema enesehinnangut. Võimalik mina võib aga samuti tekitada negatiivseid tundeid. Seda juhul, kui inimese väljavaated muutuvad halvaks ning ta kardab ebasoodsaid muutusi. Vastuolud tegeliku ja võimaliku mina vahel põhjustad süütunnet, enesepõlgust vms. 8.2 Hoiakud Hoiak ehk positiivne või negatiivne hinnanguline suhtumine kellessegi või millessegi. Hoiakud väljenduvad arusaamades, tunnetes või kalduvuses käituda mingil kindlal viisil. Nad erinevad selgusastme poolest. Sageli teadvustame oma suhtumise alles siis, kui seda küsitakse. Suurt tähelepanu pööratakse hoiakutele järgmistel põhjustel: Hoiakuid peetakse võrdlemini püsivaks. Enamik hoiakuid on õpitud, mitte sünnipärased. Hoiakud mõjutavad info töötlemist. Hoiakud mõjutavad käitumist Kognitiivsel infol põhinevad hoiakud
isikutelt abi. Seda strateegiat kasutavad inimesed otsivad sümpaatiat. · Need isikud, kes tahavad, et neid ülendataks üritavad ennast esitada kompetentsetena ja nii üritatakse vita teiste austust. · tagasihoidlikkuse ilmutamine. · Viimaseks mina-esituse strateegiaks on meeldida püüdmine(meele järgi olemine) - lipitsemine. Snyder(1974, 1987) väitis, et erinevusi inimeste kalduvuses jälgida ja kontrollida nende käitumist saab möta kui isiksuse ühte joont ja ta nimetas seda mina-monitooringuks. Krge mina-monitooringuga isikud on teadlikud sellest muljest, mille nad endast suhtlemises jätavad ja nad on tundlikumad nende sotsiaalsete märkide suhtes, mis näitavad ära, kuidas nad selles situatsioonis käituma peaksid. Madala mina-monitooringuga isikutel puudub kas siis vime vi motivatsioon, et reguleerida nende mina-esitust.
· Viimane ilmneb inimese sisemises aktis, millega ta · Ockhamlik doktriin oli kooskõlas tolle ajastu teatud püüdlusi jaatab või eitab. tsvilisatsiooni loomuliku suundumusega · Heloise ilmlikustumisele. ... Ta pakkus kahesugust · Niisiis ei ole kalduvuses kui sellises veel head või pagemisvõimalust Kiriku seatud sundusest. kurja, vaid alles kõlvatu jaatamise akt on patt. Kinnitades kõigepealt dogma irratsionaalsust, · Hea seisneb Jumala tahte jaatamises, kuri selle valmistas ta ette teed Jumala juurde mitte enam eitamises. mõistuse, vaid armastuse kaudu. Ta andis vaba · Väline tegu ei lisa sisemisele aktile midagi olulist
· Samas võib hoiak jääda muutumatuks ka muutuva emotsionaalse seisundi korral. · Individuaalsed emotsioonid/hoiakud ja kollektiivsed emotsioonid/hoiakud Kollektiivsed emotsioonid/hoiakud - peegelduvad üksteiselt vastu, mille käigus need omakorda võimenduvad Inimene töötleb infot neljal tasandil: 1. tunded 2. teadmised 3. hoiakud 4. väärtused HOIAK- hinnanguline suhtumine, mis väljendub uskumustes, tunnetes ja kalduvuses käituda mingil kindlal viisil (Ajzen, 1991) Hoiak-- suhteliselt püsiv eelsoodumus või valmisolek reageerida teatud kindlal moel; reageerida kas soodsalt (positiivselt) või ebasoodsalt (negatiivselt) konkreetsele reklaamiteatele selle esitamise hetkel. T.Bachmann. 1994, 2005. orig. Tesser, 1995; Ajzen, 1991) Hoiak- on õpitud üldtendents või dispositsioon objektide, isikute, gruppide suhtes; ka isiklik arvamus. (Hennessy, 1965) ABC (hoiaku) mudel Nn
ei ole võimalik leida eluruumi. SHS § 19 lg 1 p-s 3 sätestatud muude abinõude kasutamise võimatus eeldab seda, et muid abinõusid ei ole võimalik kasutada isikust endast tulenevate põhjuste tõttu81-07 PsAS § 11 lg 1 p 2 mõttes ohtlikkus tähendab isiku reaalset ohtlikkust endale või teistele. Eelkõige saab isiku ohtlikkus väljenduda füüsilises ohus tema enda või teiste isikute elule või tervisele, mh kalduvuses vägivallale või suitsiidile. Seega ei pruugi isiku ohtlikkus seisneda nt selles, et isik lõhub endale või teistele isikutele kuuluvat vara. Ka isiku ohtlikkust enda või teiste elule, tervisele või julgeolekule tuleks hinnata pigem kõrgendatud standardite kohaselt. Seega ei saa ohtlikkust põhjendada üldise isiku käitumist iseloomustava omadusena, vaid seda tuleb analüüsida konkreetsel juhtumil eraldi ning
annaabi.ee 
