Süües toiduaineid, mis sisaldavad ß-karotiini, tuleb see muuta ainevahetusprotsessi käigus enne vitamiiniks A, nii on organism võimeline seda tarvitama. / 8 / Organism on võimeline sünteesima vitamiini A ka ß-karotiinist, aga rasva vähesusel (kui toidus ei ole piisavalt taimeõlisid) võib tekkida vitamiini A defitsiit, sest karotiini omastatavus võib langeda 1%-ni. Headeks vitamiin A allikateks on maks (eriti kalamaks ning kalamaksaõli), või, munad ja piim. Vitamiini A leidub veel ka piimatoodetes ja kalarasvas. Vitamiin A provitamiini ß- karotiini leidub taimsetes toiduainetes (porgandid, tumerohelised lehtköögiviljad, apelsinid, sügavkollased ja punased puuviljad nagu näiteks papaia, teised köögiviljad). Avastuslugu Vitamiinide avastuslugu algab aastaga 1906, kui näidati, et peale valkude, rasvade ja süsivesikute vajavad kariloomad veel mingeid aineid, et tervena püsida. 1917
Nägemise kindlustamise kõrval hoiab vitamiin A tervetena naha ja limaskestad, stimuleerib kasvu, aitab vältida nakkushaigusi ja suurendab sigimisvõimet. Kui vitamiin A on vähe, võib tekkida kanapimedus, nahk muutub kuivaks ja karedaks, kasv pidurdub, tekivad kergesti nakkushaigused, langeb suguvõime. Kui vitamiin A-d on liiga palju, kahjustuvad maksa töö, tekib kaltsiumi ladestumine, luud muunduvad, nahk kahjustub. On oht väärarengute tekkeks. Parimad allikad on maks (eriti kalamaks ja kalamaksaõli), või, munad, piim. Dvitamiin Soodustab luude mineraliseerumist, aitab kaasa hammaste moodustumisele ja luumurdude paranemisele, on oluline südametegevusele ja närvisüsteemi stabiilsusele. Kui vitamiin D-d on vähe, võib tekkida luude pehmumine -- lastel rahhiit, täiskasvanutel osteomalaatsia, hammaste lagunemine, lihaste nõrkus, kuulmise nõrgenemine, lühinägelikkus. Kui
(A,D,E,K) ja vees lahustuvateks (B,C). Vitamiinirikkad toiduained: (Sulgudesse taha on kirjutatud päevane vajadus milligrammides.) A-vitamiin - veisemaks, seamaks, munarebu. (0,8-1,1).Naha kuivenemine, karedus ja pigmentatsiooni häired. Ületarbimisel peavalu, juuste väljalangemine. Provitamin B-karoteen - köögivili, spinat, till, petersell jne. D-vitamiin - kalamaksaõli, heeringas, kanamuna rebu jt. (5-8). E-vitamiin - taimeõlid, kalamaks, pähklid. (8-13) B1-vitamiin - teravili, teraviljasaadused, liha, lihatooted, kartul, köögivili, piim, piimasaadused. (1,1-1,5).Väsimus, unetus, isutus, seedehäired. B2-vitamiin - kanamunad, juust. (1,3-1,7).Väsimus, kaalukaotus, naha punetus, kestendamine ja lõhenemine, põletikud suunurkades ja silmade ümbruses, suus haavandid, nägemishäired. Niatsiin - maks, lahja liha, kala, pärm, nisuidud, kuivatatud kaunvili. (15- 19)
Kalamarjasuppi tehti ahvena-, koha- ja haugimarjast. Kalamarjast tehti ka kooke- mari tambiti peeneks, lisati piima, soola ja jahu. Kuna mari kerkis ise siis eraldi selleks ei kasutatud midagi. Valmis koogid oli pruunid, kohevad ja hästi maitsvad. Mõnelpool klopiti mari niisama jahuga segamini ja tehti supi sisse klimpe. Vanad eestlased sõid ka kala maksa. Enamasti lutsumaksa, sest teiste kalade maks olevat liiga väike ja haugi oma kibe. Kõige maitsvam oli eestlaste arvates kalamaks kartuli lisandina. Kokkuhoidlikumates peredes läks isegi niisk toiduks. Seda lisati supi sisse nagu ka kalapead, mis keedeti koos maksa, tangu ja pekitükkidega pehmeks, lisati maitseks sibulat ja soola. Sellest sai hea täidise rukkileivataignast pirukale. Kaladest saadi rasva, mida koguti sügisel. Kalad pandi, kas päikse kätte või siis ahju sulama. Kalarasva koguti ka soolikaid kuumutades Kõige rohkem saadi rasva latikast, haugist ja ahvenast
Nägemise kindlustamise kõrval hoiab vitamiin A tervetena naha ja limaskestad, stimuleerib kasvu, aitab vältida nakkushaigusi ja suurendab sigimisvõimet. Kui vitamiin A on vähe, võib tekkida kanapimedus, nahk muutub kuivaks ja karedaks, kasv pidurdub, tekivad kergesti nakkushaigused, langeb suguvõime. Kui vitamiin A-d on liiga palju, kahjustuvad maksa töö, tekib kaltsiumi ladestumine, luud muunduvad, nahk kahjustub. On oht väärarengute tekkeks. Parimad allikad on maks (eriti kalamaks ja kalamaksaõli), või, munad, piim. Vitamiin D Soodustab luude mineraliseerumist, aitab kaasa hammaste moodustumisele ja luumurdude paranemisele, on oluline südametegevusele ja närvisüsteemi stabiilsusele. Kui vitamiin D-d on vähe, võib tekkida luude pehmumine -- lastel rahhiit, täiskasvanutel osteomalaatsia, hammaste lagunemine, lihaste nõrkus, kuulmise nõrgenemine, lühinägelikkus. Kui vitamiin D-d on liiga palju, võib tekkida iiveldus, oksendamine,
Vitamiinirikkad toiduained: (Sulgudesse taha on kirjutatud päeva vajadus milligrammides.) 1. A-vitamiin---veisemaks, seamaks, munarebu. (0,8-1,1).Naha kuivenemine, karedus ja pigmentatsiooni häired. Ületarbimisel peavalu, juust väljalangemine, . 2. Provitamin B-karoteen---köögivili, spinat, till, petersell jne. 3. D-vitamiin---kalamaksaõli, heeringas, kanamuna rebu jt. (5-8). 4. E-vitamiin---taimeõlid, kalamaks, pähklid. (8-13) 5. B1-vitamiin---teravili, teraviljasaadused, liha, lihatooted, kartul, köögivili, piim, piimasaadused. (1,1-1,5).Väsimus, unetus, isutus, seedehäired. 6. B2-vitamiin kanamunad, juust. (1,3-1,7).Väsimus, kaalukaotus, naha punetus, kestendamine ja lõhenemine, põletikud suunurkades ja silmade ümbruses, suus haavandid, nägemishäired. 7. Niatsiin---maks, lahja liha, kala, pärm, nisuidud, kuivatatud kaunvili. (15- 19)
pärmis C-vitamiin ehk askorbiinhape · Puudus põhjustab töövõime languse, kiire väsimuse, muudab organismi haigustele vastuvõtlikuks. · Enam leidub mustsõstardes, kibuvitsamarjades, paprikas, maasikates, sidrunis, kiivis,tomatis, sibulas, salatis. D vitamiin ehk rahiidivastane vitamiin · On vajalik luukoe tekkimiseks, kuna Ca ja P-soolade omastamine toimub D-vitamiini osavõtul. · Leidub peamiselt loomse päritoluga toiduainetes (kalamaks, kalarasv, seened, munarebu, suvine piim) E-vitamiin · Kaitseb organismi närvi- ja veresoonkonna haiguste vastu ning võtab osa näärmete tööst.Leidub taimede vartes ja rohelistes osades, kaunviljades, munarebus, piimas, võis K-vitamiin · Puudumine põhjustab vere hüübimatust. · Leidub kapsas, rohelistes köögiviljades, puuviljades, maksas jt. PP-vitamiin ehk nikoriinhape · Puudus põhjustab keelel ja suu limaskestadel põle-tikku ning närvisüsteemi häireid.
Nägemise kindlustamise kõrval hoiab vitamiin A tervetena naha ja limaskestad, stimuleerib kasvu, aitab vältida nakkushaigusi ja suurendab sigimisvõimet. Kui vitamiin A on vähe, võib tekkida kanapimedus, nahk muutub kuivaks ja karedaks, kasv pidurdub, tekivad kergesti nakkushaigused, langeb suguvõime. Kui vitamiin A on liiga palju, kahjustuvad maksa töö, tekib kaltsiumi ladestumine, luud muunduvad, nahk kahjustub. On oht väärarengute tekkeks. Parimad allikad on maks (eriti kalamaks ja kalamaksaõli), või, munad, piim. B rühma vitamiinid. Osalevad kõigi toitainete ainevahetuses, tagavad vereloome, närvisüsteemi talituse, kaitsevad nahahaiguste eest. Igal üksikul B rühma vitamiinil on omad iseärasused, kuid nende kõigi puudusel (B1, B2, B6, B10, B12, PP) tekib väsimus, apaatsus, unetus, närvilisus, unustamine, närvipõletikud. Osa neist põhjustavad kasvupeetust, aneemiat (B10 ehk foolhape ja B12 ), löövet
· soovitus keskmiselt 7,5-10 g · allikad: rasvane kala, kalamaksaõli, munad Vitamiin E ehk tokoferool · rasvlahustuv · tähtsus: antioksüdant, vähendab südamehaigusi, kaitseb veresooni, kaitse UV kiirguse eest, kasvajavastane toime, immuunsuse tugevdamine · defitsiidist enam ohustatud rasedad · päevane soovitus: 8-10 -TE · organismis ei sünteesita · allikad: taimeõlid, idud, pähklid, kalamaks, muna, kala Vitamiin K ehk füllokinoon · rasvlahustuv · vajalik valkudele, mis on seotud vere hüübimisega · defitsiidist enam ohustatud rasedad, imikud · soovitus: 100 g · organism suudab ise sünteesida · allikad: petersell, hapukapsa, nõges, rooskapsa, spinat, lillkapsas, sojaõli Vitamiin C ehk askorbiinhape · vesilahustuv · tähtsus: kollageeni tootmine, alandab kõrget vererõhku, kolesteroolitaseme
Silmade taga 7paari kopsuauke 30-45 cm Sobib hästi marineerimiseks ja röstimiseks Tursk (cod) Elab külmades vetes ja üks enim püütud kaladest On 60 erinevat liiki 40-80cm pikk ja 2-4kg Keha on kaetud väikeste soomustega Ühiseks tunnuseks hele küljejoon Liha on tihe ja kihiline Suht kuiv liha, sobib küpsetamiseks, keetmiseks jne Sobib kalahakkliha sisse, kasutatakse ka palju soolatult ja suitsutatult Kalamaks on oluline d-vitamiini allikas Kilttursk (haddock) Lahja, ilusa tiheda lihaga kala Maitsev suitsutatuna, küpsetatult, gratineeritult (üleküpsetatult) Merluus/hõbeheik (hake) Lahja ja maitsev toidukala Ei talu pika aegset keetmist Süsikas ehk saida (black pollock) Enamasti konserveeritult, pajaroogades, hautistes Atlandi pisitursk (tomcod) Väga hinnatud Tuulehaug Luud on rohelised ja suu nagu pikk nokk
limaskestad, stimuleerib kasvu, aitab vältida nakkushaigusi ja suurendab sigimisvõimet. Kui vitamiin A on vähe, võib tekkida kanapimedus, nahk muutub kuivaks ja karedaks, kasv pidurdub, tekivad kergesti nakkushaigused, langeb suguvõime. Kui vitamiin A on liiga palju, kahjustuvad maksa töö, tekib kaltsiumi ladestumine, luud muunduvad, nahk kahjustub. On oht väärarengute tekkeks. Parimad allikad on maks (eriti kalamaks ja kalamaksaõli), või, munad, piim. 2. Vitamiin D- Soodustab luude mineraliseerumist, aitab kaasa hammaste moodustumisele ja luumurdude paranemisele, on oluline südametegevusele ja närvisüsteemi stabiilsusele. Kui vitamiin D on vähe, võib tekkida luude pehmumine -- lastel rahhiit, täiskasvanutel osteomalaatsia, hammaste lagunemine, lihaste nõrkus, kuulmise nõrgenemine, lühinägelikkus. Kui vitamiin D on liiga palju, võib tekkida iiveldus,
nakkushaigusi ja suurendab sigimisvõimet. Kui vitamiin A on vähe, võib tekkida kanapimedus, nahk muutub kuivaks ja karedaks, kasv pidurdub, tekivad kergesti nakkushaigused, langeb suguvõime. Kui vitamiin A on liiga palju, kahjustuvad maksa töö, tekib kaltsiumi ladestumine, luud muunduvad, nahk kahjustub. On oht väärarengute tekkeks. Parimad allikad on maks (eriti kalamaks ja kalamaksaõli), või, munad, piim. 2. Vitamiin D - Soodustab luude mineraliseerumist, aitab kaasa hammaste moodustumisele ja luumurdude paranemisele, on oluline südametegevusele ja närvisüsteemi stabiilsusele. Kui vitamiin D on vähe, võib tekkida luude pehmumine -- lastel rahhiit, täiskasvanutel osteomalaatsia, hammaste lagunemine, lihaste nõrkus, kuulmise nõrgenemine, lühinägelikkus. Kui
Antioksüdandid takistavad vabadel radikaalidel liituda teiste molekulide või molekuli osadega, et moodustada mürgiseid aineid, mis võivad rünnata kehakudesid. Vajadus suureneb, kui toit sisaldab palju küllastumata rasvhappeid (peatab vabade radikaalide reageerimise polüküllastumata rasvhapetega, soodustades niimoodi luude kasvu) Kontsentratsioon vereplasmas on 12-46 mol/l. Peamised allikad on taimeõlid ja ka idud, pähklid, sojajahu ja kalamaks. Stabiilsus, lagunemine Kaod esinevad taimeõlide töötlemisel. Taimseid õlisid ei tohi praadida mitte liiga kõrgel temperatuuril ( üle 180C) ja mitte liiga kaua. Kaod võivad olla kuni 100% kui hoida õli päikesevalguse käes. Ka rasvade autooksüdatsiooni korral esineb kadusid. Liigne kloor (keedusool) toidus lagundab D-vitamiini. Fütomenadioon (vitamiin K1, füllokinoon) Vitamiin K1 - füllokinoon ja vitamiin K2 menakinoon K-grupi vitamiinid on naftokinooni derivaadid.
Neid leidub veres ja kõikide rakkude tsütoplasmas. Naatrium on rakuväline element, rakus on teda vähe. Kaalium on rakusisene element, väljaspool rakku on teda vähe. * NaCl 9% on füsioloogiline lahus, võib olla ka vereasendaja. Ca+-ioonid kuulub luukoe koostisesse (fosfaadina, karbonaadina). Ca sisaldab luukoe vaheaine. D-vitamiin seob Ca. Juhul kui on Ca puudus, siis organism ei omasta Ca ning võib tekkida patoloogia (nt. väikelastel rahhiit). Kalamaks sisaldab palju D-vitamiini. Väikelaste luud on elastsed, sest soolade sisaldus nendes on madal. Inimses vananedes kaltsiumisoolade kontsentratsioon tõuseb. Koos sellega omandavad luud suurema tugevuse, aga ka hapruse. Luudehõrenemine ehk osteoproos. Samuti osaleb Ca+ vere hüübimisprotsessis, kindlustab lihaste töö (Ca puudusel tekivad krambid) ning reguleerib vee hulka organismis. Mg+-ioonid suur osa Mg aatomites on seotud nukleiinhapetega (DNA, RNA).
Selle defitsiidil tekkib luude pehmumine, hammaste lagunemine, lihasnõrkus ja lühinägelikkus. Vitamiin D-d leidub kalas, lihas, maksas, munas, juustus, seentes, võis, pärmis ja peamiselt päikesevalguses. Vitamiin E-l on kaitsefunktsioon teiste vitamiinide ja rakkude ees ja sel on vähivastane toime, ning kaitseb vananemise eest. Selle vähesusel võib tekkida sigimatus või raseduse katkemine, aneemia, kuiv nahk või vähkkasvajad. Parim allikas on rafineerimata taimeõlid, idud, kalamaks ja pähklid-seemned. B-rühma vitamiinid osalevad toitainete ainevahetuses, tagavad vereloome ja närvisüsteemi stabiilsuse. Nende puudusel tekkib väsimus, unetus, närvilisus ja närvipõletikud. Allikateks on kõik toiduained, peamiselt pärm, maks ja kanamunad. Vitamiin C suurendab kaitsevõimet, vähendab allergiaid ja soodustab haavade paranemist. Selle defitsiidil langeb töövõime, tekib stress, kaob isu ja vastupanu haigustele. Parimateks
Kala ja kalatooted Rasvased ja kolesteroolirikkad kalad, nagu Heeringas (leotatult), makrell, tursk, skumbria, tuunikala, forell ja teised sardiinid, stauriid; kalamaks, kalamari, krevetid, mageveekalad kalakonservid 8 vere suurenenud kolesteroolisisaldus Munad
Taimsed produktid varustavad organismi karotenoididega. Kui toitumine on ratsionaalne, siis annavad nad väga vajaliku panuse vitamiin A vajaduse rahuldamiseks. Meeles tuleks pidada ka seda, et kuigi karotenoidid pole väikestes kogustes toksilised, võivad nad organismis kuhjuda. Väikelaste kollane nahk porgandimahlaga üle toites on selle sümptomiks. Kuhjunud hulgas pole karotenoidid kindlasti kahjutud. Headeks vitamiin A allikateks on maks (eriti kalamaks ning kalamaksaõli), või, munad ja piim. Vitamiini A leidub veel ka piimatoodetes ja kalarasvas. Vitamiin A provitamiini ß- karotiini leidub taimsetes toiduainetes (porgandid, tumerohelised lehtköögiviljad, apelsinid, sügavkollased ja punased puuviljad nagu näiteks papaia, teised köögiviljad). Biofunktsioonid Vitamiin A erinevatest vormidest sõltuvad järgmised füsioloogilised funktsioonid: · Nägemisprotsess (selle fotokeemiline alus)- retinaal.
(A,D,E,K) ja vees lahustuvateks (B,C). Vitamiinirikkad toiduained: (Sulgudesse taha on kirjutatud päevane vajadus milligrammides.) 1. A-vitamiin - veisemaks, seamaks, munarebu. (0,8-1,1).Naha kuivenemine, karedus ja pigmentatsiooni häired. Ületarbimisel peavalu, juuste väljalangemine. 2. Provitamin B-karoteen - köögivili, spinat, till, petersell jne. 3. D-vitamiin - kalamaksaõli, heeringas, kanamuna rebu jt. (5-8). 4. E-vitamiin - taimeõlid, kalamaks, pähklid. (8-13) 5. B1-vitamiin - teravili, teraviljasaadused, liha, lihatooted, kartul, köögivili, piim, piimasaadused. (1,1-1,5).Väsimus, unetus, isutus, seedehäired. 6. B2-vitamiin - kanamunad, juust. (1,3-1,7).Väsimus, kaalukaotus, naha punetus, kestendamine ja lõhenemine, põletikud suunurkades ja silmade ümbruses, suus haavandid, nägemishäired. 7. Niatsiin - maks, lahja liha, kala, pärm, nisuidud, kuivatatud kaunvili. (15-19).Väsimus,
K (naftokinoonid) regul verehüübimisfaktorite mood maksas, osaleb oksüdatiivsel fosforüülimisel.*Avitaminoos vit puudusest tekkiv haigus. *Hüpovitaminoos vit väiksem või suurem vaegus. *Hüpervitaminoos tekib mõne vit liigtarvitamisest (eriti rasvaslahustuvaist vitamiinidest). Vitamiini rikkad toiduained: Vit A veise- ja seamaks, munarebu, või, kala; Povitamiin B-karotiin köögivili, spinat, till, petersell; Vit D kalamaksõli, pähklid, kalamaks, porgand, kapsas, nisuidud; Vit B1 teravili, liha, lihatooted, kartul, köögivili, piim ja piimasaadused; Vit B2 kanamunad, juust, piim, maks, kala, pärm; Nitsiin maks, lahja liha, kala, pärm, kuivatatud kaunvili; Vit B6 veisemaks, sea-, veise- ja kanaliha, riis, banaan, munakollane; Pantoteenhape köögivili, õllepärm, maks, piim; Vit B12 maks, neerud, räim, verivorst, seened; Vit C kibuvitsamarjad, mustsõstrad, punanepipar, hapukapsas. Pingelisel
Kalamarjasuppi tehti ahvena-, koha- ja haugimarjast. Kalamarjast tehti ka kooke - mari tambiti peeneks, lisati piima, soola ja jahu. Kuna mari kerkis ise siis eraldi selleks ei kasutatud midagi. Valmis koogid oli pruunid, kohevad ja hästi maitsvad. Mõnelpool klopiti mari niisama jahuga segamini ja tehti supi sisse klimpe. Vanad eestlased sõid ka kala maksa. Enamasti lutsumaksa, sest teiste kalade maks olevat liiga väike ja haugi oma kibe. Kõige maitsvam oli eestlaste arvates kalamaks kartuli lisandina. Kokkuhoidlikumates peredes läks isegi niisk toiduks. Seda lisati supi sisse nagu ka kalapead, mis keedeti koos maksa, tangu ja pekitükkidega pehmeks, lisati maitseks sibulat ja soola. Sellest sai hea täidise rukkileivataignast pirukale. Kaladest saadi rasva, mida koguti sügisel. Kalad pandi, kas päikse kätte või siis ahju sulama. Kalarasva koguti ka soolikaid kuumutades. Kõige rohkem saadi rasva latikast, haugist ja ahvenast
Tunnused: · Nägemishäire hämaruses · Lima tekke häirumine, kuivsilmsus, infektsioonitundlikkus pimedaks jäämine! · Follikulaarne hüperkeratoos, naha kuivus, vananenud välimus, mosaiikdermatoos · Kasvuhäired (nt luukoe tekke häired) · Platsenta arenguhäired, spermatogeneesi ja ovogeneesi häired · Vit C defitsiidi kiire teke, vit A tundlik mikrotsütaarne aneemia Allikad: Vaid loomsetest allikatest!!!! Taimsetest saad eelühendeid (karotenoide). · Kalamaks, kalaõli, loomamaks, või jt piimaproduktid · Küpsetatud maguskartul, keedetud porgand, keedetud spinat, melon, aprikoosid, tomat Kasutamine: · Koos Ca, Zn, B-grupi vitamiinidega, vit E, vit C (pärsib võimalikku toksilisust) · Dermatiit, akne, psoriaas, alkoholism, gastriit, astma, allergia, hepatiit, kollatõbi, artriit, stenokardia, diabeet, katarakt, hemofiilia, osteomalaatsia Toksilisus: Steroidhormoonide laadne toimemehhanism! POT: 1,5 mg
! Tsink – kõikides kudedes. Rohkesti sisaldavad tsinki: pärmid, teraviljad, piim. Seleen – vajalik mõnede ensüümide koostisosana. Seleeni puudusest – valgelihastõbi. Vitamiinid (A, D, E; veeslahustuvad vitamiinid). !! Rasvaslahustuvad: A, D, E, K !! Veeslahustuvad: B-rühma vitamiinid, H, P, C, foolhape, inosiit. A-vitamiin: nägemine, kasv, sigimine, nahaainevahetus, närvisüsteem, abordid, väärarengud, toodang, väsimus. Loomse päritoluga produktides – kala, kalamaks, kalamaksaõli, piim, koor, või, munarebu, veri. Taimsetes toiduainetes pole!! D-vitamiin – soodustab luukoe protsesse. D-vitamiini vaeguse korral: rahhiit, luude haprus. Leidub rohkesti: kalamaksaõlis, munakollases, ternespiimas, söödapärmis, kuivatatud heinas. Taimed sisaldavad D-vitamiini vähe. E-vitamiin – oluline osa rasvade ja valkude ainevahetuses. E-vitamiini vaegusel – valgelihastõbi. Rohkesti taimede rohelistes lehtedes.
Kalamarjasuppi tehti ahvena-, koha- ja haugimarjast. Kalamarjast tehti ka kooke - mari tambiti peeneks, lisati piima, soola ja jahu. Kuna mari kerkis ise siis eraldi selleks ei kasutatud midagi. Valmis koogid oli pruunid, kohevad ja hästi maitsvad. Mõnelpool klopiti mari niisama jahuga segamini ja tehti supi sisse klimpe. Vanad eestlased sõid ka kala maksa. Enamasti lutsumaksa, sest teiste kalade maks olevat liiga väike ja haugi oma kibe. Kõige maitsvam oli eestlaste arvates kalamaks kartuli lisandina. Kokkuhoidlikumates peredes läks isegi niisk toiduks. Seda lisati supi sisse nagu ka kalapead, mis keedeti koos maksa, tangu ja pekitükkidega pehmeks, lisati maitseks sibulat ja soola. Sellest sai hea täidise rukkileivataignast pirukale. Kaladest saadi rasva, mida koguti sügisel. Kalad pandi, kas päikse kätte või siis ahju sulama. Kalarasva koguti ka soolikaid kuumutades. Kõige rohkem saadi rasva latikast, haugist ja ahvenast
Nägemise kindlustamise kõrval hoiab vitamiin A tervetena naha ja limaskestad, stimuleerib kasvu, aitab vältida nakkushaigusi ja suurendab sigimisvõimet. Kui vitamiin A on vähe, võib tekkida kanapimedus, nahk muutub kuivaks ja karedaks, kasv pidurdub, tekivad kergesti nakkushaigused, langeb suguvõime. Kui vitamiin A on liiga palju, kahjustuvad maksa töö, tekib kaltsiumi ladestumine, luud muunduvad, nahk kahjustub. On oht väärarengute tekkeks. Parimad allikad on maks (eriti kalamaks ja kalamaksaõli), või, munad, piim. Vitamiin D Soodustab luude mineraliseerumist, aitab kaasa hammaste moodustumisele ja luumurdude paranemisele, on oluline südametegevusele ja närvisüsteemi stabiilsusele. Kui vitamiin D on vähe, võib tekkida luude pehmumine -- lastel rahhiit, täiskasvanutel osteomalaatsia, hammaste lagunemine, lihaste nõrkus, kuulmise nõrgenemine, lühinägelikkus. Kui vitamiin D on liiga palju, võib tekkida iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus ja nõrkus;
· kilpnäärme ületalitlus. Tervisehäireid võivad põhjustada nii ühekordne ülemäärane vitamiini A annus kui ka vähesemääraline, kuid kestev liialdamine. Kui on kindlaks tehtud vitamiin A liigtarbimine, siis nähud kaovad mõni päev pärast seda, kui vitamiini tarvitamist on vähendatud. Vitamiin A toksilise mõju tagajärgi aitab ära hoida vitamiin C. ß-karotiini puhul üledoseerimisel toksilisust ei esine Allikad Headeks vitamiin A allikateks on maks (eriti kalamaks ning kalamaksaõli), või, munad ja piim. Vitamiini A leidub veel ka piimatoodetes ja kalarasvas. Vitamiin A provitamiini ß- karotiini leidub taimsetes toiduainetes (porgandid, tumerohelised lehtköögiviljad, apelsinid, sügavkollased ja punased puuviljad nagu näiteks papaia, teised köögiviljad). B1 Vitamiin(tiamiin): Inimene saab tiamiini järgmiselt. Taimsete produktidega (vaba tiamiin) ja loomsete produktidega (peamiselt tiamiindifosfaat) seedekulglasse sattunud vitamiin B1 imendub
Vitamiin B6 On vajalik loote aju ja Maks, kala, munakollane, pähklid, (püridoksiin) närvisüsteemi arenguks leib, avokaado, banaan, pärm, 1,5-1,6 mg kaunviljad. Vitamiin B12 Oluline loote aju arenguks Maks, liha, piimatooted, kala, 2 g- 2,6 g muna, verivorst. RASVLAHUSTUVAD Esineb kahes vormis: Kalamaks, kalaõli, loomamaks, või VITAMIINID Retinoolina loomsetes jt piimasaadused. Vitamiin A toiduainetes ja karotenoidina 800-1100 g-ekv taimsetes. On vajalik loote kasvuks ja arenguks, samuti platsenta jaoks. Oluline korrektne annustamine. Kui ema päevane vitamiin A kogus ületab 2,5 mg võib see põhjustada lootel arengurikkeid.
· kilpnäärme ületalitlus. Tervisehäireid võivad põhjustada nii ühekordne ülemäärane vitamiini A annus kui ka vähesemääraline, kuid kestev liialdamine. Kui on kindlaks tehtud vitamiin A liigtarbimine, siis nähud kaovad mõni päev pärast seda, kui vitamiini tarvitamist on vähendatud. Vitamiin A toksilise mõju tagajärgi aitab ära hoida vitamiin C. ß-karotiini puhul üledoseerimisel toksilisust ei esine. Allikad Headeks vitamiin A allikateks on maks (eriti kalamaks ning kalamaksaõli), või, munad ja piim. Vitamiini A leidub veel ka piimatoodetes ja kalarasvas. Vitamiin A provitamiini ß- karotiini leidub taimsetes toiduainetes (porgandid, tumerohelised lehtköögiviljad, apelsinid, sügavkollased ja punased puuviljad nagu näiteks papaia, teised köögiviljad). Vitamiin B Vitamiin Milleks on hea? Kust saab? Defitsiit
A-vitamiini leidub loomse päritoluga toiduainetes, eriti maksas ja munakollases. Taimses toidus esineb eelvitamiinina karotiinina, milline muutub A- vitamiiniks organismis. Eriti karotiinirikkad on porgand ja spinat. A-vitamiini vähesus pidurdab kasvu ja vähendab nägemisteravust. Päevane vajadus on 0,8 mg. D-vitamiin soodustab normaalset luustiku moodustumist. Puudumine võib põhjustada rahhiiti. D-vitamiini rikkad on kalamaks, eriti tursamaks, veisemaks ja munakollane. Päevane vajadus on 0,005 mg. E-vitamiin soodustab sugurakkude valmimist. Leidub taimede rohelises osas, munakollases ja piimas. Päevane vajadus 10 mg. F-vitamiin kujutab endast teatud polüküllastumata rasvhappeid (linoolhape). Neil on veresoonte lupjumist pidurdav toime. Leidub taimeõlides. K-vitamiin soodustab vere hüübumist. Leidub kapsas, rohelistes köögiviljades ja maksas.
üleminekut fibriiniks. 5. A- ja D-vitamiin A-vitamiin: Kuulub retinoidide rühma. Taimsed söödad ei sisalda A-vitamiini. Retinoide hulka kuuluvad ka karotinoidid, millest bioloogilist funktsiooni omab beeta-karotinoid, mis muutub soole mükoosas A-vitamiiniks. Imendub läbi soole seina rasvade koostises. D-vitamiin: on taimsetes söötades vähe, ainsana on seda heinas. D-vitamiini pole ka loomsetes söötades, va kalamaks. Sellest tuleb loomadel alati puudus. D-vitamiin on väga oluline ka närvide töös ja kaltsiumi transportimisel. 6. Süsivesikute seede lihtmaoga loomadel. Süsivesikud mäletsejaliste söödas on tselluloos, hemitselluloos, tärklis, monosahhariidid, disahhariidid Süsivesikute omastamine mäletsejalistel sõltub taimedes olevast ligniinist (mida vanem on taim, seda enam on seal ligniini). Ligniin on seedumatu, lisaks annab ta ka ristisidemeid tselluloosi ja
annaabi.ee 
