Majandus · Suur majanduskasv · Piirati selliste tööstusharude arengut mis nõudsid palju toorainet ja energiat · Asuti eelisarendama elektroonika ja optika ja muude täppiseadmete ja aparaatide tootmist · Jaapan on üks maailma tähtsamaid teaduse -ja tehnikakeskusi · Tooted on kuulsad üle maailma · Edusammude taga on range kord ja pngelina töö · Majanduse kiiret arengut soodustab ka see, et Jaapan ei ole pidanud tegema suuri kaitsekulutusi. Suhted teiste riikidega · Pärast II maailmasõda arendas Jaapan välissuhteid USA ja teiste Aasia riikidega. · Endiselt olid suhted vaenulikud, kommunistlike riikide Põhja- Korea ja Hiinaga · Suhted muutusid paremaks Hiinaga, kuid suhted Nõukogude Liiduga ja Venemaaga jäid ikka probleemseks · Hakkati majandus koostööd tegema NSV Liiduga ja hiljem Venemaaga · Pärast Jaapani katset igalpool maailmas uusi turge hõivata muutsid suhted
Kuid kas Eestil oleks parem minna sõjaväekohustusest üle palgaarmeele? Mobilisatsiooniarmeega satub Eesti Vabariigi kui iseseisva riigi eksistents tõsiselt ohtu, kuna hetkeseisuga puudutaks Eestis sõjaolukorras mobiliseerimist umbes 50 000 meest. Paljud neist poleks valmiski tõsises sõjaolukorras tapma kedagi või astuma ise kuulirahe ette, rääkimata varustusest ja tehnikast, mis jäävad igas olukorras alla venelaste tankidele ja lennukitele. Kaitsekulutusi on ainult kaks protentsi kogu SKT-st, mis on ilmselgelt liialt vähe, et ehitada armeed, mis suudaks kaitsa meid ka halvimatel aegadel. Palgaarmeele üleminek lõpetaks ühe suure ühiskonna protsessi, milleks on kaitsevägi. Sellise maailmapildi kestmisel oleks tõesti mugav mõelda, et noormehed ei pea oma noorusest ühte aastat kaotama kaitseväeteenistusele, vaid võiksid selle asemel raha teenida või jätkata õpinguid. Lisaks
Adenauer: · Demokraatliku vabariigi loomine · Sotsiaalne turumajandus · Tööstusriik · Areng, astumine NATO-sse · Hallsteini doktriin Jaapan: Sisepoliitika: · Maareform, suurettevõtete liitude tegevuse piiramine, 1946. a. Põhiseadus, parlamentaarne kord (põhiseaduslik monarhia) Majandus: · Paindlik majanduspoliitika, eelisarendati teaduse saavutustel põhinevaid alasid, vähendatakse vee ja õhu saastumist Sõjandus: · Vähe kaitsekulutusi, sest põhiseadus keelab omada suurt sõjaväge, 1951. a. USA-ga julgeolekupakt. Põhjamaad: Rootsi välispoliitika: · Jätkas neutraliteedipoliitikat, ei osalenud sõjategevuses, andis Saksamaale toorainet Majandus: · Oli kujunenud arenenud tööstusriigiks · Arendas tööstust veelgi · Ei pidanud kulutama raha riigi taastamiseks · Heaoluriik · Müüs toodangut välismaale · Ümberkorraldused sisepoliitikas Norra välispoliitika: · Liitus NATO-ga
dramaatilisel moel. Ajal, mil Reagan pidas ametisseastumise kõnet, vabastati 444 päeva Iraani poolt pantvangis hoitud 52 Ühendriikide sõdurit. Kõigest 69 päeva pärast ametliku ametiaja algust langes Reagan peaaegu atentaadi ohvriks, kui John Hinckley presidenti tulistas ning raskelt haavas. Reagan aga taastus kuulihaavast kiiresti ning jätkas pärast haiglast väljasaamist presidentuuri. Esimese ametiaja jooksul laiendas Reagan Ühendriikide sõjaväge ning suurendas kaitsekulutusi, et riiki sõjaliselt kindlustada. Presidendina uskus Reagan indiviidide vabadusse ning viis läbi poliitikat, mis taaselustas USA majandust, muutis sisepoliitika suundi ning panustas Külma sõja lõppemisse. Reagan nimetati teistkordselt ametisse 20. jaanuaril 1985. aastal. Teisel ametiajal keskendus Reagan enamasti narkootikumivastasele poliitikale ning püüdis rangemate seaduste ja avalikkuse teadvustamisega võidelda narkootikumidevabade koolide ja töökohtade eest.
USA 1950. aastate jooksul jõudsid Ameerika Ühendriigid maailma stabiilsuse eest vastutava üliriigi rolliga lõplikult ära harjuda. Kaasnesid suured kulutused võidurelvastumisega, vajadusega hoida oma vägesid teistes riikides ning osalemisega lokaalsetes sõdades. Neil oli majanduse kiire kasvutempo , mis võimaldas hoida kaitsekulutusi 5-6% piires RKPst ning samas suurendada ka tarbimist. Jätkus nö. vägikaikavedu töövõtjate ja tööandjate vahel. Vahekohtunikuks oli siin riik. Demokraatliku partei esindajad, kes jätkasid Roosevelti uut kurssi, ei takistanud ametiühingute tegevust ning suurendasid sotsiaalabi saajate ringi, mis põhjustas maksude tõstmise. Vabariiklased püüdsid omakorda vähendada makse, piirata sotsiaalprogramme ja streigiõigust. 1956.a
piirati. mitmeparteiline parlamentaarne demokraatia. 1960 körge koht tööstustoodangus. kiire majanduskasv 1950-60( Jaapani majandusime). 1970 energia- ja majanduskriis. piirati tööstusharusid. eelistati teaduse saavutustel pöhinevaid alasid , mis 1970 muustus keskonna saatamise pärast suureks probleemiks. praegu on jaapan hästiarenenud riik. edusammude taga on rande kord ja jaapanlaste pingeline töö , riiklik poliitika, jaapan ei pea tegema suuri kaitsekulutusi. 1951 sölmiti usa-ga julgeolekupakt , mille alusel USA söjaväebaasid on jaapani territooriumil. Peale 2.MS oli välispoliitika suunatud koostöö arendamisele USA-ga ja normaalsete suhete loomisele Aasia riikidega. 1950 palju vastavaid leppeid Kagu- ja Löuna-Aasia maaga. 1960 normaliseerusid suhted Koreaga. vaenulikud suhted Pöhja-Korea ja Hiinaga. 1950-60 USA-Hiina vastasseis ei lasknud jaapanil hiinaga suhelda. 1970 Jaapani-Hiina koostöö arendamine
relvad oleksid otseselt minu eluga seotud. Kui süüvida relvade küsimustesse teisest vaatenurgast, siis võib relvaks ka sõna- ning teadmiste mõistlikku kasutamist nimetada. Ma pean enda tähtsamaks relvaks just teadmiste ja informatsiooni oskuslikku rakendamist ja teravat sõnakasutust. Ma olen hea väitleja ning tunnen hiiglaslikku huvi sotsiaalteaduste vastu. Minu arvates on see otseselt seotud ka sellega, et enda väikestes ühiskonna uuringutes käsitlen ka nt kaitsekulutusi, Kaitseministeeriumi tööd ja pädevusi, ja loomulikult tunnen ma noore inimesena huvi globaalse julgeoleku, NATO ja ÜRO operatsioonide ja missioonide vastu. Kuna tulevikus plaanin just ühiskonda ja riigisüsteeme uurida, siis on mu peamiseks relvaks just see väärtuslik info ja hinnatud teadmised, mida hakkan uuringutes kasutama. Inimesena, kes on tavaliselt globaalse ja lokaalse sõjategevuse vastu ehk patsifistina, ma ei tundnud esialgu väga palju huvi relvade vastu
aasta talvel lagunes Nõukogude Liit ning koos sellega kadus ka Nõukogude Liidu vastasuse põhimõte. Ida-ja Kesk-Euroopa riikidest said NATO partnerid ja hiljem liikmed. NATO rolli ja eesmärgi määratles külma sõja ajal Nõukogude Liidust tulenev oht. 1990. aastate alguses olid Nõukogude Liit ja Varssavi pakti organisatsioon taasvabanenud Ida- Euroopa riikide nõudel lagunenud. Traditsiooniliste vastaste kadumisega arvati, et vajadus NATO järele on samuti kadunud ning edaspidi tuleb kaitsekulutusi ja investeeringuid relvajõududesse otsustavalt vähendada. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist kärpisid mitmed NATO riigid oma kaitsekulutusi tunduvalt, mõned koguni kuni 25%. Lootused rahule osutusid siiski enneaegseks. Varsti ilmnes, et ehkki külma sõja lõppemine võis kõrvaldada otsese sõjalise ohu, oli ebastabiilsus mõnes Euroopa piirkonnas suurenenud. Tekkisid uued ohud, näiteks rahvuslikest ja usulistest
sõjavarustust. Veidi rohkem kui kolmekümne aasta,st 1980. A keskpaigaks, suurenes tööstustoodang 24 korda. Jaapani imetlusväärselt kiiret arengut 1950.-1960. Aastail nim Jaapani majandusimeks. Kõigi nende edusammude taga on range kord,jaapanlaste pingeline töö. Majanduse arengut soodustab ka riiklik poliitika,eraettevõtluse abistamine, teadusele ja haridusele pööratakse tähelepanu. Ei ole pidanud tegema suuri kaitsekulutusi Ameerika sõjaväebaasid on Jaapnais. Heaoluühiskonna kujunemine Põhjamaades Rootsis, Taanis, Norras,Soomes ja Islandil kujunes 20.sajandi teisel poolel Põhjamaade heoluühiksond. Paljudest teistest lääneriikidest eristas neid sotsiaaldemokraatlike erakondade erakordselt suure mõjuvõim. Rootsi oli juba varem arenenud tööstusriigiks, müüs kaupa välismaale. Norras normaalne elu taastus kiitesti, tähtis rikkus oli kalandus. Muutus rikkaks
Teise Maailmasõja kronoloogia 1939 15.märts Saksa armee tungib Tsehhoslovakkiasse 17.märts Eduard Daladier teatab, et Prantsusmaa suurendab kaitsekulutusi 21.märts Adolf Hitler nõuab Danzigi linna Poolalt 29.märts Suurbritannia ja Prantsusmaa avaldavad toetust Poolale 7.aprill Itaalia hõivab ja okupeerib Albaania 13.aprill Suurbritannia ja Prantsusmaa avaldavad toetust Kreekale ja Rumeeniale 18.aprill Nõukogude liit pakub Suurbritanniale ja Prantsusmaale kolmikliitu 17.mai Rootsi, Norra ja Soome lükkavad tagasi Saksamaa pakutud
Kaitsenõukogu esimehena hoolitses Mannerheim väsimatult relvajõudude moderniseerimise eest. See kõik nõudis raha, kuid valitsus ja parlament ei pidanud kaua aega sõjaohtu tõsiseks ning kaitsekulutusteks eraldatud summad olid ebapiisavad. Olukord muutus alles 1939, kui rahvusvaheline olukord teravnes ning Mannerheim palus end nõukogu esimehe kohalt vabastada. Saavutati kompromiss, Mannerheim jäi kohale ja kaitsekulutusi suurendati oluliselt. Uutes oludes muutusid ka Mannerheimi sisepoliitilised tõekspidamised. Kui ta varem eitas igasuguseid kompromisse ja järeleandmisi endistele vastastele, siis alates 1933. aastast asus ta rõhutama rahva ühtekuuluvustunde vajadust. MANNERHEIM TALVESÕJAS Talvesõja põhjused ja ka sõjategevuse käik on eestlastele üsna hästi tuntud. Nende Soome juhtpoliitikute ring, kes 1939 Soome-Nõukogude läbirääkimiste käiku lähemalt tundsid
eesotsas olev peaminister, kes esindas riiki ja täitis teisi riigipea kohustuste hulka kuuluvaid ülesandeid. Kuigi sellel omapärasel süsteemil oli palju tugevaid külgi, oli sellel ka palju puudusi. Nimelt muutus parlamendi võim teataval määral valitsevaks võimuks ja sekkus valitsuse tegevusse, põhjustades sagedasi valitsuskriise. Uuendusi olukorra parandamiseks oli raske läbi viia,sest valitsuse etteotsa pääsesid tavaliselt suuremad lubajad. Sageli kaeti antud lubadusi riigi kaitsekulutusi kärpides. Aastate 19201934 poliitilist elu iseloomustab erakondade rohkus, äge poliitiline võitlus parlamendis ja valitsuste sagedane vahetumine. Sellel perioodil vahetus 23 valitsust. Riigikogus domineeris kolm põhijõudu -- vasaktiib, kuhu kuulusid Tööerakond, Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei ja Eestimaa Kommunistlik Partei. Parempoolse tiiva moodustasid Põllumeestekogud ja Kristlik Rahvaerakond ning tsentri Eesti Rahvaerakond.
naised, homod jne),teadmata mida see kaasa toob. Paljud tänapäeval mitte enam nii imelikuna tunduvad asjad said just alguse Ameerika vabast ühiskonnast, kuna oli vaja tõestada maailmale oma idealistliku riiki.( abort, homoabielud). Külma sõja inevsteeringud kosmosesse ja sõjatehnika arendamisele aitasid kaas ka esimese arvuti sünnile, mida võib pidada tänapäeva infotehnaloogia alguseks. Reagani valitsemise ajal suurendati kaitsekulutusi pidevalt ja ettekäändeks toodi NL, kes kujutab endast Ameerikale suurt ohtu. Majanduse kasvu hoiatav kiirus põhines aga defitsiidil. Reagani ajal riigivõlg pea kolmekordistus. Reagan hoidis oma valitsemise ajal välispoliitikas väga ranget joont. Ameeriklased aitasid rajada demokraatlikku riigikorda Salvadoris, Koreas ja Nicaraguas. Reagani valitsemise ajal taastati demokraatia Ladina- Ameerikas Guatemaalast kuni Argentiinani. Kuid selle kõige saavutamiseks kulus väga
eesmärgid keskpikkaks periodiks ( Arengukava 2015) kiideti Vabariigi Valitsuse poolt heaks 2002. aasta sügisel. Kavas esitatakse Eesti kaitsejõudude perspektiivne struktuur ja arengueesmärgid kuni aastani 2015. Sisldab ressursiarvestust olulisemate programmide kaupa, riigikaitse struktuuride paiknemise perspektiivset kava aastateks 2002- 2006 ja maaväe üksuste ettevalmistamise programmi. Arengukava koostamisel lähtuti valitsuse otsusest, kohustusest suurendada alates käesolevast aastast kaitsekulutusi 2%- ni SKP-st ning säilitada sama tase ka edaspidi. Kava suuremateks väärtusteks tuleks pidada seda, et esmakordselt on Eesti kaitsejõudude arendamise planeerimisel põhjalikult seotud riskihinnangust tulenevad vajadused, arendatavad võimekused ja rahalised- ning inimressursid.1 1 Eesti ja NATO pärast Praha tippkohtumist.- http://www.mod.gov.ee/op=body&id=250, 16.10.03. 11
eelarvest raha saavate asutuste tegevuskulusid, sh palkasid (2009. aasta veebruaris 7%, mais 8%), pisut pehmemalt suhtuti õpetajatesse, politseinikesse ja kultuuritöötajatesse. Palgakärbe tähendas, et igal asutusel oli võimalik otsustada, kuidas palgakulusid vähendatakse -- kas koondamiste, üldise palgavähendamise või tasustamata puhkusepäevadega -- enamasti kasutati kõiki nimetatud viise. Piirati pensionitõusu (see hüvitatakse hiljem), vähendati kaitsekulutusi, kulutusi teehoiule ja jäeti ära mitmed vähemolulisemad tegevused. Kärped puudutasid ka tervishoidu, lisaks vähendati oluliselt hüvitisi, mida 2009. aasta keskel jõustunud uus töölepinguseadus oli esialgu ette näinud töötutele. 2009. aasta keskel vähenes haigekassast haigushüvitiste maksmine ning osaliselt hakkasid neid maksma ettevõtted. Juunikuust peatati ajutiselt riigipoolsed sissemaksed pensioni II sambasse (need taastati 2011 12). 2009
• Omavaheliste sõdade ajajärk. Omavahelised tülid nõrgestasid riiki. 500-338 eKr • Hellenismi periood 338-30 eKr. Makedoonia Aleksandri vallutusaeg. • Hellenislike väikeriikide ajajärk • 146 eKr alistus Kreeka Roomlastele. Hellenismi lõpp 30 eKr. KREETA MÜKEENE Küklaadid Kreeta saar oli Euroopa tsivilisatsiooni häll. Kreeka oli kultuurivahendaja 3 maailmajao vahel, Euroopa, Aafrika ja Aasia. Tänu oma asendile Vahemeres ei pidanud kaitsekulutusi. Kreeta kultuuri kutsutakse ka Minoiliseks kultuuriks . Põhiline osa asustusest koondus rannikule . Kõige kuulsamad lossid olid Knossos, Phaistos ja Hagia Triada. Arhidektuuris Kreeta lossi iseloomustas: • Lossid olid kindlustamata • Mitmekorruselised lossid • Trepid, mis paiknesid ebakorrapäraselt • Lossides puudus pearuum • Ruumid paiknesid väiksemate guppidena valgusõuede ümber • Kasutati sammast
a) Ronald Reagan inimesena; ● USA president 1981-89 ● parempoolsete vaadetega ● kõigi aegade vanim USA presidendikandidaat kuni Donald Trumpini ● peetakse üheks populaarsemaks, mõjukamaks ja edukamaks juhiks Ameerika Ühendriikide ajaloo ● meenutatakse presidendina, kes alistas Nõukogude Liidu ja võitis külma sõja b) milliseid ümberkorraldusi tegi riigis; ● esimese ametiaja jooksul laiendas USA sõjaväge ja suurendas kaitsekulutusi, et riiki sõjaliselt kindlustada ● elavdas riigi majandust maksureformidega ○ piirati riiklikke kulutusi ○ näiteks sotsiaalprogrammid ○ alandati makse ● teisel ametiajal keskendus enamasti narkootikumidevastasele võitlusele ○ rangemad seadused ○ avalikkuse teadustamine c) reaganoomika; ● Valitsuse kulude vähendamine ● Maksude vähendamine ● Riigi majandusse sekkumise vähendamine
saarel. Nagu Kanada tervikuna, nii kannab ka Kanada kohtusüsteem nii Inglise kui Prantsuse traditsioone.Põhimõtteliselt on maa õigussüsteemi aluseks Inglise tavaõigus, välja arvatud prantsuskeelses Quebecis, kus eeskujuks on Prantsuse tsiviilõigus. Põhja-Ameerika kaitsmisel teeb Kanada koostööd USA-ga. Euroopast viis Kanada oma väeüksused pärast külma sõja lõppu välja. Nagu teisteski NATO liikmesriikides, on kaitsekulutusi tunduvalt vähendatud. ÜRO peab Kanadat üheks maailma kõige elamiskõlblikumaks riigiks. Kanadas on tõhusam saastekontroll kui tema naaberriigis USA-s. Õhku paisatava süsihappegaasi kogus (4,1 t in. kohta aastas) on Kanadas suurem kui endises Nõukogude Liidus (3,4), Jaapanis (2,1) ja Prantsusmaal (1,7). Ka ohtlike saasteainete eraldumine 1 inimese kohta aastas on Euroopa keskmisest kõrgem.Kanadalastele teeb eriti muret freoonide põhjustatud osoonikihi hõrenemine.
1970.aastate keskpaiku puhkenud energia-ja majanduskriis mõjutas tugevasti ka Jaapanit. Kriisi ületamiseks hakati piirama selliste tööstusharude arengut,mis nõudsid palju toorainet ja energiat. Tänu paindlikule majanduspoliitikale on Jaapan tänapäeval rikas ja õitsev maa,üks maailma tähtsamaid teaduse-ja tehnikakeskusi. Kõigi Jaapani edusammude taga on range kord ja jaapanlaste pingeline töö. Oluline on see,et Jaapan ei ole pidanud tegema suuri kaitsekulutusi,sest põhiseadus keelab omada suurt sõjaväge. Julgeoleku tagab Jaapanile 1951.a USAga sõlmitud julgeolekupakt. Pärast II maailmasõda oli Jaapani välispoliitika suunatud eeskätt koostöö arendamisele USAga ning normaalsete suhete loomisele Aasia riikidega. Suhted jäid endiselt vaenulikuks kommunistide võimu all olevate Põhja-Korea ja Hiinaga. Alles pärast seda,kui 1970.aastail USA-Hiina suhted mõnevõrra soojenesid,hakati arendama Jaapani-Hiina koostööd
D IT Kolledz Kaitsekulutuste probleemid Kaitsekulutused moodustavad ca 30% USA eelarvest ja ca 7% SKP SKP-st. st Seega nihkuvad ressursid erasektorist ühiskondlikku sektorisse. Eestis on kaitsekulutused ca 2% jja Jaapanis p 1% SKP mahust. Kas kaitsekulutusi peab vähendama? Mitte tingimata. Kaitsekulutuste ja produktiivsuse vaheline seos on ka parimal juhul üsna kasin. Kindlasti on osa kaitsekulutuste arvelt saadavat lahendusi kasulik. Sõda?? Kui kaitsekulutused avaldavad USA majandusele halba mõju, kasvab ka surve EL riikidele jja Jaapanile p oma kaitsekulutuste suurendamiseks. Äärmusliku näited: 1. Üks strateegia, g , mida MX raketiprogrammi
Idaprovintsides kasutati kreeka keelt, kõrge , lääneprovintsides kasutati ladina keelt, rooma kultuuri mõju. · Erinevused olid tingitud majandusest, ühiskonna arengust, kultuuritasemest ja taustast Rooma langused põhjused majanduslikud: maksude tõstmine, vähendati raha väärismetallisisaldust, mis tõi kaasa hindade tõusu poliitilised: kitsenes linnade omavalitsus, uus haldus- ja kaitsekorraldus neelas tohutult raha ning neljakordistati riigi kaitsekulutusi, riiki valitseti despootlikult Tagajärjed: linnaelu pidev allakäik ning ida- ja lääneprovintside erinevuse süvenemine; Maksude suurenemine ja barbarite rüüsteretked vähendasid talupoegade julgeolekut, kes otsisid kaitset latifundiumites; vabad talupojad kadusid ja üldiseks kujunes kolonaat. Keskaja tunnused- · Katoliiklus - Religioon - Ideoloogia - Maailmavaade · Feodalism - Seisuslik ühiskond ja tööjaotus
august 1923 kuni 26. märts 1924. Valitsuse eesmärgina nimetas Päts Vene seaduste kogu asemele uue Eesti seaduste kogu loomine. Friedrich Akeli valitsus oli ametis 26. märtsist 1924 kuni 16. detsembrini 1924. 11. juulist 1924 eesti kroon, majanduse tervendamispoliitika. Valitsuse ametiajal, 1. detsembril 1924, toimus 1. detsembri riigipöördekatse Jüri Jaaksoni juhitud valitsus oli ametis alates 16. detsembrist 1924 kuni 15. detsembrini 1925. Mässujärgne, suurendada kaitsekulutusi, riigikorra kaitse seadus, kiirendada Kaitseliidu taaasloomist, isamaaline kasvatus, Balti Liidu loomist. Mõni lubadus suudeti ka ellu viia. Jaan Teemanti esimene valitsus tegutses alates 15. detsembrist 1925 kuni 23. juulini 1926. Vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus (seda kasutasid baltisakslased ja juudid) Kommunistlik liikumine EKP eesmärgid, Töörahva Ühine Väerind, 1. detsembri putsikatse; ühiskonna konsolideerumine meeleolude muutumine, riigikorra kaitse
august 1923 kuni 26. märts 1924. Valitsuse eesmärgina nimetas Päts Vene seaduste kogu asemele uue Eesti seaduste kogu loomine. Friedrich Akeli valitsus oli ametis 26. märtsist 1924 kuni 16. detsembrini 1924. 11. juulist 1924 eesti kroon, majanduse tervendamispoliitika. Valitsuse ametiajal, 1. detsembril 1924, toimus 1. detsembri riigipöördekatse Jüri Jaaksoni juhitud valitsus oli ametis alates 16. detsembrist 1924 kuni 15. detsembrini 1925. Mässujärgne, suurendada kaitsekulutusi, riigikorra kaitse seadus, kiirendada Kaitseliidu taaasloomist, isamaaline kasvatus, Balti Liidu loomist. Mõni lubadus suudeti ka ellu viia. Jaan Teemanti esimene valitsus tegutses alates 15. detsembrist 1925 kuni 23. juulini 1926. Vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus (seda kasutasid baltisakslased ja juudid) Kommunistlik liikumine – EKP eesmärgid, Töörahva Ühine Väerind, 1. detsembri putšikatse; ühiskonna konsolideerumine – meeleolude muutumine, riigikorra kaitse
Fokuseerib põhilisele poliitikale- natsionalism ja rahvusvahelised trendid. Peab tegema nafta kärpe, et eelarvet paindlikumaks muuta. Välispoliitilised eesmärgid: promoda Indoneesia identiteeti kui Aleksandri saarestiku riigina. Muuta globaalsel tasmele Indoneesia rolli kui keskvõimu diplomaadina. Laiendada liitlassuhteid Indo-Vaikse ookeani regioonis. Edasised reformid välisministrile, et võimaldada majanduslikr diplomaatiate sidemete tugevdamist. Suurendada kaitsekulutusi ja fokuseerida merelistele probleemidele. Üldine mereline aktsiis. Indoneesia julgeoleku mured: Aceh regioon- 2004 a tsunaami, mis andis rahukõnelusteks aluse, et valitsus tuleks appi. Maluku saarel usulised ja etnilised probleemid 1992-2002, terrorism; Jemaah Islamiyah, suurenes peale 2000 aastat. Energia tootmine: Indoneesia on nafta ja gaasi tootja. Nüüd ka importija kuna kodune tarbimine on suurenenud. Söe eksportija. Põhilised vahendid
tehtud põhiseadusparandused parandasid neegrite olukorda. Kuuekümnendate lõpuks sai majandusbuum otsa. Seitsmekümnendate majandusraskused surusid alla ka noorterahutused. Ameeriklased suundusid vähe säästlikumale eluviisile. Hakati vähendama tuumaarsenali. Nixoni Watergate'i afäär. 1980 saab presidendiks Ronald Reagan, kes vähendas riiklikke kulutusi ning makse. 1983 algas taas majanduskasv. President otsustas vastu astuda Nõukogude Liidu mõju kasvule maailmas ja hakkas suurendama kaitsekulutusi Nõukogude Liit Hrustsovi võimeltulekuga algas Nõukogude Liidus sula. Mõisteti hukka Stalini isikukultus ja hakati normaliseerima suhteid lääneriikidega. NSVLi mainet hoidsid kõrgel teadlaste ja inseneride saavutused. 1957 oktoobris lennutati orbiidile Sputnik ja 12.aprill 1961 Juri Gagarin kosmoses. Majanduses paranes olukord veidi, kuid Hrustsovi maisivaimustus sundis hakkama teravilja sisse ostma kulla eest. 1964 Hrustsov kõrvaldati riigi juhtimisest
Pärast kahte ametiaega läks Reagan erru, pärast ametist lahkumist diagnoositi Reaganil Alzheimeri tõbi, mille märke oli avalikkus varemgi täheldanud. Haiguse saladuses hoidmise asemel otsustas ta 5. novembril 1994 avalikus kirjas haigusest teada anda. Järgneva kümnendi jooksul Reagani haigus süvenes ja ta suri 5. juunil 2004 93-aastasena. b) milliseid ümberkorraldusi tegi riigis; Esimese ametiaja jooksul laiendas Reagan USA sõjaväge ja suurendas kaitsekulutusi, et riiki sõjaliselt kindlustada. Reagan uskus indiviidide vabadusse ning ajas poliitikat, mis elavdas USA majandust, muutis sisepoliitika suundi ja hoogustas külma sõda. Teisel ametiajal keskendus Reagan enamasti narkootikumidevastasele võitlusele ning püüdis rangemate seaduste ja avalikkuse teadvustamisega võidelda narkootikumidevabade koolide ja töökohtade eest. Nn narkootikumidevastane sõda pälvis ka Reagani abikaasa tähelepanu ja kaasatuse. c) reaganoomika;
Keegi ei juhi tegelikult tarneahelat. Tarneahelad algavad kliendi juures 2. Logistika tähtsus ja arengu mõjutegurid Logistika tähtsus: Fookuses 50-60ndad. Riikide SKT märkimisväärse komponendina mõjutab logistika inflatsioonimäära, intressimäärasid, tootlikkust, energiahindu, väliskaubandusbilanssi jm makromajanduslikek näitajaid. Nt USA majanduses ületavad logistikakulud reklaamikulusid 10x ning kaitsekulutusi 2x. Hinnanguliselt on arenenud riikides logistikakulud vahemikus 10-15% SKPst. 2002 a globaalsed logistikakulud 13,8% SKPst. Euroopas 13,3%, USAs 9,3%. Tüüpiliselt on mikrofirmade logistikakulud rohkem kui 2x suurfirmade kuludest kõrgemad.Tavaliselt lähtutakse siigi või piirkonna logistikasektori makromajandusliku tähtsuse hindamisel riigi või piirkonna logistikakuludest ja nende osakaalust SKTs. Ettevõtluslogistika hindamisel on esmaseks aluseks ettevõtluslogistika kulud
Internet). Logistika mõjutab märkimisväärselt äriotsuseid ja majanduslikke kulusid. Kui tooted ja turud muutuvad, muutuvad ka logistilised kulud. Märkimisväärse riikide sisemise kogutoodangu (SKT) komponendina mõjutab logistika inflatsioonimäära, intressimäärasid, tootlikkust, energiahindu, väliskaubandusbilanssi jm. makromajanduslikke näitajaid. USA majanduses ületavad kulud logistikale reklaamikulusid 10 korda ning kaitsekulutusi 2 korda. Hinnanguliselt moodustavad arenenud riikides logistikakulud vahemikus 10-17% SKP-st. Mainitud arv põhineb erinevatel hinnangutel, kuna siiani puudub üldtunnustatud metoodika nii riikide kui ettevõtete logistikakulude mõõtmiseks. Algselt kasvas logistika tähtsus tootmises (tootmislogistika) (Just in Time, postponement, single sourcing, modularization, Vahe juhtimine, Outsourcing, Parallelization).
annaabi.ee 
