...............................................................16 PAKUTAVATA TEENUSTE JA PROGRAMMIDE LOETELU.........................................17 VARUNDAMISE PLAAN JA ANDMETE TAASTAMISE VÕIMALUSED....................18 Varundamine.....................................................................................................................18 Andmete taastamine..........................................................................................................19 WINDOWS...................................................................................................................20 PAIGALDAMISE VÕIMALUSED JA SELGITUSED......................................................20 VALITUD SÄTETE PÕHJENDUSED JA SELGITUSED.................................................21 KASUTAJAD, NENDE ÕIGUSED JA PAROOLID...........................................................34 Kasutajate loomine......................................................................
........................................................... 5 Päästikumehhanism.................................................................................................................6 Toimelaeng .............................................................................................................................7 Kuidas kaitsta arvutit? ................................................................................................................7 1.Aktiviseerida tulemüür......................................................................................................... 7 1.Viirusetõrje tarkvara olemasolu........................................................................................... 7 1.Viirusetõrje tootjate informatsiooni pidev jälgimine .......................................................... 8 2.Operatsioonisüsteemi haavatavaid kohti otsimine .............................................................. 8 1
USB välkmälu (USB drive) mälupulk, USB-ajam. Välkmälukaart, mida saab ühendada arvuti USB pordiga. See väikesemõõtmeline seade emuleerib* väikest kettaajamit (siit ka nimetus "drive" ehk "ajam") ning võimaldab hõlpsasti transportida andmeid ühest arvutist teise. Kuna USB-ajamid sisaldavad oma protsessorit, siis uuemate opsüsteemidega arvutite puhul ei vaja USB-ajamid mingeid draivereid, kuid vanemate süsteemide jaoks nagu Windows 98 ja Mac OS 8 on draiverid veebis saadaval. *Emuleerimine, emuleering - ühe andmetöötlussüsteemi jäljendamine teisega, nii et see võtab vastu samu andmeid ja annab samu tulemusi. Tavaliselt toimub emuleerimine riistvara või püsivara abil. *Emulaator - seade või programm, mis imiteerib teise seadme või programmi tööd. Mälukaart (memory card) eemaldatav mälumoodul kasutamiseks sülearvutites, digikaamerates, mobiiltelefonides, elektronmärkmikes jt. mobiilseadmetes
Väärkohtlejad Internet on koht kus paljud pedofiilid on leidnud endale võimaluse ohvri leidmiseks (Kalev Pihl-i veebiloengud, 26.02.2010) Kuidas kaitsta last internetis varitsevate ohtude ees? Lapsed on internetikeskkonnas üks uudishimulikumaid, kuid kahjuks ka kergemini mõjutatavad ja rünnatavaid sihtrühmi. Mida võiks ette võtta, et laste internetikasutus oleks turvalisem. Esmalt võib vahet teha nende lahenduste eesmärkidel. Kui eesmärk on last kaitsta (heausklik parooli andmine, tarkvaraga viiruse alla laadimine vms), siis on tegelikult tehnilistest turvameetmetest kasulikum lapsele ohtude selgitamine ja turvalise käitumise 6 Internet täna maailmas õpetamine. Kodusesse arvutisse saab tekitada üsna turvalise ning limiteeritud keskkonna,
(hardware). Riistvara on arvuti nn. "käegakatsutav" osa monitor, hiir, korpus jms. Tarkvara mõiste alla mahuvad eelkõige kõik arvutis infot töötlevad programmid, aga ka igasugune muu elektroonsel kujul info, mis selgitab arvutikasutajale nende programmide tarvitamist (spikrifailid, juhendid, õpikud, teatmikud). Teiselt poolt liigitatatkse arvuti komponendid nende otstarbe põhjal sisend-, väljund ja töötlusseadmeteks. Sisendseadmete abil sisestatakse info (andmed) arvutisse, töötlusseadmed töötlevad seda ja väljundandmed väljastatakse väljundseadmete kaudu. Töötlusseadmed paiknevad tavaliselt arvuti korpuses ja tegelevad info töötlemisega. Töötlemine tähendab sisuliselt mingi programmi (käskude jada) täitmist. Arvuti korpusest väljaspool paiknevaid seadmeid, mis on arvutiga mingil moel ühendatud ja mis on võimelised sellega suhtlema, nimetatakse arvuti välisseadmeteks. Tarkvara Üldiselt mõistetakse tarkvara all kõiki programme arvutis
sõnastik. Edukat algust nii algajaile kui ka juba kogenud Windowsi kasutajatele! 1. osa: Windowsi põhitoimingud ja -mõisted Töölaud Hiir Juhtpaneel Printimine Failid ja kaustad 2. osa: Arvuti ühiskasutus Kuidas toimivad kasutajakontod? Arvuti häälestamine ühiskasutuseks Isikliku pildi lisamine 3. osa: Nautige Windows XP kasutamist! Interneti kasutamine E-posti saatmine Outlook Expressiga Digitaalfotode haldamine Arvuti isikupärastamine 4. osa: Windowsi hõlbustusvahendid Windowsi kohandamine kuulmisprobleemidega kasutajale Windowsi kohandamine nägemisprobleemidega kasutajale Windowsi kohandamine liikumisprobleemidega kasutajale 5. osa: Turvalisus, riistvara ja tööriistad
· Pildid 33 · Serveri operatsioonisüsteemid 34 · Linux 35 · Edubuntu 36 · Ubuntu 35 · Estobuntu 36 · Kubuntu 37 · Unix 38 · BSD 38 1.Operatsioonisüsteemid 1.1.Windows NT 3.1 oli esimeseks Microsoft Windows NT seeria operatsioonisüsteemiks, mille eesmärgiks oli rahuldada ettevõtete serveri ja töökohtade vajadusi. Windows NT 3.1 jõudis turule 27. juulil 1993. Versiooni numbriks sai valitud 3.1, et see sobiks Microsofti tolleks hetkeks väljalastud, ning ka sarnast kasutaja-liidest omava opereerimis-keskonnaga Windows 3.1-ga. Windows NT 3.1-st anti välja kaks varianti Windows NT 3.1 ja Windows NT Advanced Server 3.1. Windows NT 3.1-le järgnes 1994. aasta 21. septembril Windows NT 3
ära osa kõvakettaruumist. Sellisel juhul jäetakse protsessile mulje, et vajalik info asub operatiivmälus, tegelikult kirjutatakse ja loetakse seda hoopis kõvakettalt. Erinevates operatsioonisüsteemides on see funktsioon realiseeritud erinevalt: UNIXi laadsetes operatsioonisüsteemides kasutatakse selleks reeglina spetsiaalselt selleks otstarbeks eraldatud kõvaketta loogilist osa ehk partitsiooni. Microsoft Windows operatsioonides samal otstarbel kasutuses eraldi fail või failid. Ressursside haldamist teostatakse tihti kasutades riistvaralisi vahendeid: näiteks on riistvaras realiseeritud võimalus kaitsta erinevate protsesside poolt hõivatud mäluruumi nii, et teised protsessid sinna ligipääsu (või kirjutamisõigust) ei oma, samuti on saalemälu tugi riistvaraline jne. Lihtsustatult võib seega öelda, et kasutaja
Saadetis on avatav ainult vastava salajase võtmega, mis on eeldatavasti vaid õigel serveril. 4. Edasine infovahetus serveri ja kliendi vahel toimub üle krüptitud kanali, kusjuures mõlemad pooled kasutavad kokkulepitud shifrit ja sessioonivõtit. 3. Server veendub kliendi ehtsuses. Esmalt püütakse kasutajat autentida automatiseeritud viisil. Kui see ei õnnestu, kontrollitakse kasutaja UNIXi parooli, kasutades loodud turvalist kanalit. Praktiliselt algatab klient serveriga ühenduse käsuga ssh, näiteks gnoom~$ ssh -l priit reptilus.zoo.tartu.ee Host key not found from the list of known hosts. Are you sure you want to continue connecting (yes/no)? yes Host 'reptilus.zoo.tartu.ee' added to the list of known hosts. Creating random seed file ~/.ssh/random_seed. This may take a while. [email protected]'s password: reptilus~$ Seejuures: 1
Sissejuhatus Iga arvutiga antakse kaasa vähemalt üks komplekt programme operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteemi abil saad arvutile korraldusi anda. Sinu arvutis on üks moodsamaid operatsioonisüsteeme Microsoft Windows XP. See on töökindel, kiire ja võimas. Windows XP-st on kolm versiooni: 64-bitine, Professional ja Home Edition. 64-bitine on mõeldud ainult võimsate 64-bitiste protsessoritega arvutite jaoks. Professional on mõeldud eelkõige tööalaseks kasutamiseks, seal kus töökindlus on kriitiline, nt klientide teenindamisel. Home Edition on mõeldud kodukasutajatele. Kahel viimasel operatsioonisüsteemi versioonil on ühesugune tuum, kuid Professional sisaldab lisavõimalusi, mis on vajalikud kontoriarvutites
Sülearvuti töödab nii akupatareiga , mis on laetav, kui ka elektrivõrgust. · Netbook (Link) väike sülearvuti, soodsa hinnaga, väikse ekraaniga 7"-9" ja pika akukestvusega. · Tablet PC on sülearvutite liik, mis varustatud puutetundliku ja täispöörleva ekraaniga. · Pihuarvuti (ingl. handheld PC) on väga väike (enamasti peopesa suurune) mobiilne arvuti , millega on võimalik sooritada samu rakendusi, nagu tavalise arvutiga. Tuntum operatsioonisüsteemid on Windows Mobile. 1.3 Arvuti koostisosad Arvuti (personaalarvuti, raal, ingl. computer) on kahest komponendist koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvuti komponendid on tarkvara ja riistvara. Samuti toimub arvuti erinevate komponentide liigitamine vastavalt otstarbele sisend-, väljund- ja töötlusseadmeteks. Sisendseadmete abil sisestatakse info (andmed) arvutisse, töötlusseadmed töötlevad seda ja väljundandmed väljastatakse väljundseadmete kaudu.
suurusega (53 baiti) rakkudena (pakettidena). See võimaldab ühes ja samas võrgus edastada nivideo-, audio- kui arvutiandmeid, ilma et ükski neist liini umbes ajaks. Andmeedastuskiirus ATM võrgus on 25 Mbit/s kuni 10 Gbit/s (OC-192c/STM-64), samas kui tavalises Ethernet'i kohtvõrgus on see maksimaalselt 100 Mbit/s. Erinevalt TCP/IP võrgust, kus ühele sõnumile kuuluvad paketid võivad lähtepunktist sihtpunkti liikuda erinevaid teid mööda, luuakse ATM võrgu puhul iga sõnumi tarvis kahe võrgupunkti vahele fikseeritud kanal, mistõttu ATM võrgu kasutamist on lihtsam tasustada. ATM-teenust on nelja liiki: · CBR (Constant Bit Rate) - konstantse bitikiirusega, sarnane rendiliinile · VBR (Variable Bit Rate) - muutuva bitikiirusega, sobib heli ja video puhul · UBR (Unspecified Bit Rate) - suvalise bitikiirusega, sobib e-posti ja veebilehtede edastamiseks
mõned täiendavad märkused. Foto 9. Lauaarvuti Foto 10. Sülearvuti Foto 11. Pihuarvuti Arvuti paikneb korpuses (case), mille koosseisu võivad olla ehitatud (sülearvuti, pihuarvuti) või mille külge juhtmetega ühendatud (lauaarvuti) täiendavad seadmed. Infotöötlussead- med (emaplaat, protsessor jmt.) paiknevad alati arvutikorpuses. Sisendseadmete (klavia- tuur, hiir, skanner jmt.) ülesanne on info sisestamine arvutisse, väljundseadmete (monitor, 5 1998. a. vastuvõetud standard soovitab 1 KiB=1024 B, 1 MiB=1024 KiB, 1 GiB=1024 MiB (kibibait, mebibait, gibibait) ning 1 kB=1000 B, 1 MB=1000 kB, 1 GB=1000 MB (kilobait, megabait, gigabait) 9 printer jmt.) ülesandeks aga arvutis oleva info tegemine inimesele mõistetavaks. Salvestus- seadmed on ette nähtud info säilitamiseks ajal, kui arvuti infot ei töötle. 1.4.1 Arvutikorpus ja toiteplokk
turvastandardid · Mitmekasutajasüsteemide turve, DAC & MAC, usaldatavad süsteemid · Autentimismeetodid, paroolid, NIS(+), Kerberos, NT domeenid, LDAP kataloogid, Active Directory, single signon · PKI (avaliku võtme infrastruktuuride) idee, rakendamine autentimisel ja signeerimisel, hierarhiad · Ohud võrgus, tulemüürid, krüpto rakendamine · Rünnakute avastamine: IDS (Intrusion Detection System), logimine; taasteplaanid; turvaprobleemide PR · Viirused, ussid, trooja hobused, tagauksed, ... · Privaatsus ja anonüümsus Internetis · Pöördkodeerimine, seadused, kopeerimiskaitsed, ... Kirjandus · Infosüsteemide turve 1: turvarisk. Vello Hanson, Märt Laur, Monika Oit, Kristjan Alliksoo. Cybernetica AS, Tallinn 2009 · Infosüsteemide turve 2: turbetehnoloogia. Vello Hanson, Ahto Buldas, Tarvi Martens, Helger Lipmaa, Arne Ansper, Viljar Tulit. Küberneetika AS, Tallinn 1998 · Security Engineering. Ross Anderson, Wiley 2001
maalsuskaalutlused - kas on alati otstarbekas kõike viimseni peita, eriti süsteemiadministraatori eest, kes peaks olema äärmiselt usaldatav ja kõrge eetilisustasemega? Ja nagu ülal toonitatud, võib liigne turvalisuse rõhutamine teised funktsionaalsusnõuded, näiteks käideldavuse ohtu seada. Kui kõik andmed krüpteeritakse kolmekordsete paroolidega, mida teab vaid üks inimene, kes aga ühe parooli unustab, võib juhtuda, et andmed on jäädavalt kättesaamatud. Andmekaitse praktika Kui hetkeolukord on üle vaadatud ja turvapoliitika põhimõtted ning tulevikusihid paigas, võib asuda oma arvutisüsteemi varasid ülalkirjeldatud ohtude eest kindlustama. Mõned tegevused, nagu näiteks varade registri koostamine, on juba käsitletud, kuid registri näol on tegu siiski passiivse kaitsemehhanismiga, mis otseselt varasid rünnaku ja ohtude vastu ei kindlusta - selleks
rakendusprogrammidel omavahel suhelda üle kohtvõrgu. NetBIOS'i lõi IBM oma esialgsele 5 Arvutivõrgud personaalarvutivõrgule (PC Network) , selle võttis üle Microsoft ja NetBIOS on tänaseks muutunud de facto standardiks. NetBIOS on kasutusel Ethernet'i, Token Ring'i ja Windows NT võrkudes. NetBIOS iseenesest ei toeta marsruutimismehhanismi, seepärast peavad laivõrgus suhtlevad rakendused kasutama mingit muud "transpordimehhanismi", näit. TCP (Transmission Control Protocol) kas NetBIOS'i asemel või sellele lisaks. NetBIOS vabastab rakendusprogrammi vajadusest mõista võrgu üksikasju, k.a. veaparandus seansireiimis. NetBIOS'i päring esitatakse võrgujuhtimisploki (NCB) kujul, mis muuhulgas määrab ära sõnumi asukoha ja sihtkoha nime.
Fail on omavahel seotud andmete kogum. Teisest küljest on fail ka nimeline säilitusüksus
välismälu seadmel. Fail koosneb kirjetest. On kaks põhimõtteliselt erinevat faili tüüpi:
- programmifailid
-andmefailid
5
Programmifailid sisaldavad korraldusi teatud tegevuste täitmiseks arvutil.
Andmefaile võib omakorda jagada mitmeti. Kui asjale läheneda süsteemide Windows
seisukohalt siis võib eristada näiteks tekstitöötlussüsteemiga Word loodud faile,
tabeltöötlusprogrammiga Excel loodud faile, joonistusprogrammiga Paint loodud faile jne.
Nagu öeldud, eristatakse faile nimega. Operatsioonisüsteemides MS DOS ja Windows 3.1
koosnes faili nimi kahest osast :
tööjaamad, arvutivõrguseadmed ja meedium mis ühendab omavahel erienvad arvutivõrgu komponendid. 3 TARKVARA ERILIIGID 1.1 Jaosvara- ehk shareware programmid on mingi perioodi jooksul tasuta kasutamiseks (14-90 päeva reeglina), selle ajavahemiku lõppedes tuleb kas kasutamine lõpetada või maksta litsentsitasu. Erinevalt puhtast kommertstarkvarast võib koopiad oma sõpradele teha palju tahes ja levitada igal moel, kuid sellise tegevuse eest ei tohi võtta mingit tasu. Jaosvaras on sageli ka mõned võimalused ja funktsioonid kärbitud. Legaalse litsentsi omandamine käib jaosvara puhul eri tootjatel erinevalt, ühine on kindlasti asjaolu, et tuleb (kas elektrooniliselt või siis pangaülekandega) maksta. Eestis lisandub pangaülekandele jaosvara suhteliselt väikese hinna
versioonide puhul saab BIOSi uuendamiseks vajalikku menüüsse siseneda klahviga "F2". Tuntuimad BIOSi tootjad on AWARD ja AMI BIOSis olevad seaded (riistvara conf, kell jms) ei sõltu arvuti üldtoitest, kuna toite tarvis on BIOSil patarei emaplaadil. 7. Standardsed perifeerseadmete kontrollerid: COM ja LPT pordi kirjeldus ja infoedastuse põhimõtted. Arvuti tagaküljel paiknevaid pesi nimetatakse portideks ehk väratiteks, sest nende kaudu toimub informatsiooni sisenemine arvutisse ja väljasaatmine arvutist. Sõltuvalt info ülekande viisist on kahte liiki porte: 1. paralleelpordid (parallel port) ehk rööpport - kus infot edastatakse korraga mitut juhet mööda. Kannavad tavaliselt tähist LPT (Line Printer Terminal) 2. jadapordid ehk järjestikpordid (serial port), kus infot edastatakse järjestikku. Kannavad tavaliselt tähist COM (Communication). Kui räägitakse RS-232C tüüpi liidesest (interface), siis peetakse silmas jadadaporti
· arvuti sees olevate salvestusmeediumite (kõvakettad) kaudu, · vahetatavate salvestusmeediumite (mälupulgad, CD-d või DVD-d) kaudu, · andmete paberile trükkimise (prindid, aktid) ja · andmete ülekandmisel ülekandeteede kaudu. Samuti võib olla erinev see, kuidas konfidentsiaalset infot saadakse, näiteks: · andmete lugemisel, · andmete kopeerimisel, · varukoopiate uuesti arvutisse salvestamisel, · varastatud andmekandjate läbitöötamisel, · ülekandeliinide pealtkuulamisel, · kahjurprogrammidega nakatamisega, · arvutiekraanilt kaasalugemisega. Kui infot loetakse omavoliliselt või kui info jäetakse järelevalveta, võib see asutusele kaasa tuua tõsiseid tagajärgi. Muuhulgas võib konfidentsiaalsuse kadu tähendada asutusele: · seaduste (nt andmekaitseseaduse) rikkumist,
Ühenduse kestvus piiratakse ajalimiidiga. Kui kasutaja vajutab mingile lingile, siis brauser saadab serverisse pordi 80 kaudu HTTP request objekti, mille peale server saadab kasutajale vastu HTTP response objekti, mis sisaldab neid objekte, millest antud veebileht koosneb. Serveri ja kliendi vahel on võimalik moodustada kahte tüüpi ühendusi: Püsiv (persistent) ja mittepüsiv ühendus. o Mittepüsiva ühenduse korral luuakse uus ühendus iga objekti saatmiseks (mis nõuab päris palju aega) ning pärast seda kui server saadab vastuse, ta katkestab ühenduse. Selline suhtlus aga võib viia ummistumiseni kui kliente on palju, sest tänapäeva veebilehtedel on objekte ikka päris palju. o Püsiva ühenduse korral loodud ühendust ei katkestata ja see annab nii ajalise võidu kui ka selle, et ummistusoht on palju väiksem, kuid ka sellel
Lisaks pakub CLR programmi loomiseks vajalikke klasse. Lisaks klasside kasutamise võimalusele on paljud neist ka päritavad e. nendest on võimalik pärimise teel luua oma klasse. Kõrval asuvalt diagrammilt on näha, et raamistik lisab uue kihi programmi ja riistvara vahele, mis loomulikult ei mõju hästi programmi jõudlusele. Hea uudis on see, et Microsofti .NET raamistik integreerub üsna ilusti Windowsi sisse muutudes osaks Windowsist. Enamgi veel, kui võtta Microsofti viimane Windows e. Vista siis raamistik ongi Windows! See tähendab seda, et kõik klassid ja meetodid, mida Microsoft kasutab oma operatsioonisüsteemi loomisel, on kasutamiseks ka kõigile teistele arendajatele, mis omakorda annab kätte väga võimalusterohked vahendid kiiresti funktsionaalsete programmide ehitamiseks. CLR rakenduste kompileerimine käib kahes faasis: 1. Esimese sammuna programmeerija kompileerib oma lähtekoodi vahekeelde. Microsofti
magnetlint striimer Striimer on kassettmagnetofoni taoline seade suurte infohulkade säilitamiseks ja ülekandmiseks ühest arvutist teise. Striimer kasutab lindikassette, mis on täiesti sarnased laiatarbe kassettmagnetofonide kassettidele, kuid lint on kvaliteetsem. Ühele kassetile mahub 60...300 Mb informatsiooni. Striimerist on abi, kui on soovi säilitada oma hinnalisemat tarkvara ja andmeid võimalike rikete eest koopiatena või kui on soovi kogu kõvaketta sisu kanda üle teise arvutisse. Striimeri mõõtmed on sama suured, kui disketi- või kõvakettaseadmel, nii et võib ta paigutada vaba koha olemasolul otse arvutiplokki. Striimer ei asenda kettaseadmeid ja ta pole ka kassettmagnetofoni baasil realiseeritud välisseade. Ei või öelda, et striimer oleks kõige hädavajalikum seade arvutikomplektis, kuid tema olemasolul on tast kindlasti abi.Võrreldes teiste andmekandjatega on lindiseadmete eelis odavus. Puuduseks 12
kontrolli teostamiseks, sisaldab infot kuidas veaolukordi lahendada, mida andmetega peale hakata ja mida mingid väljad üldse tähendavad, info mis taktis toimub andmeedastus. Pm kui seda järgida, siis on kaks osapool võimelised omavahel suhtlema. EHK Süntaks, semantika, ajastus. Neid soovitatakse standardiseerida, kui on eeldada, et kasutajaskond on lai, lisab paindlikkust. Nõrkuseks see, et “külmutab” tehnoloogia ja sama asja jaoks luuakse mitu standardit. Saatja ja vastuvõtja samad kihid suhtlevad omavahel tinglikult, e alumise kihi poolt temale osutatud teenuseid ja eelnevalt kokkulepitud protokolli kasutades. Iga kiht lisab saadud andmetele päise ja edastab tulemuse madalamale kihile, vastuvõtmisel võtab iga kiht talle määratud päise maha ehk sort of nagu ümbrikud (digging dem postal refrences) Aadressid on liidesepunktides - võrgukihi aadress on IP aadress. Päised -
kui edastuskiirus on 10bit/s, siis 0,1 sekundit. Selle aja jooksul peab ka vastuvõtja suutma selle biti ära lugeda. Vastuvõtja peaks töötada samas taktis nagu saatja ehk ta loeb sama kiirusega. Kui vastuvõtja loeb kiiremini, siis võib juhtuda, et loetakse mõnda bitti kaks korda või jäetakse hoopis mõni bit lugemata. Kui ühes otsas on 10Mbit/s saatja, siis teises otsas peaks ka olema 10Mb/s vastuvõtja. 5)Andmevahetuse haldamine Kui hakata teise arvutisse mingit faili saatma, siis teine arvuti peab olema valmis ja seal peab olema vastav tarkvara, mis suudab seda faili vastu võtta ja siis on võimalik ka andmevahetus. 6)Vigade avastamine ja parandamine Peame kindlaks tegema, kas need andmed, mis vastu võeti on õiged või ei ole. Sellest tulenevalt peame suutma vigu avastada ja parandada. 7)Voo kontroll Kui saata teise arvutisse andmeid, siis teine arvuti peab olema suuteline neid sama kiirusega vastu võtma. Siin räägitakse rohkem
Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil ASP.NET Tallinn 2011 ASP.NET ASP.NET on .NET raamistiku moodul, mis võimaldab sul luua veebirakendusi, kasutades sealjuures minimaalselt koodi. ASP.NET ei ole mitte ASP (Active Server Pages) uus versioon, vaid täiesti uus lähenemine veebirakenduste loomisele. Erinevalt ASPist ja ka PHPst, mis on peamiselt skriptimise keeled, on ASP.NET lehtede taga olev kood täielikult objektorienteeritud. Seega tuleks ASP.NETi võrrelda mitte PHP vaid JAVA rakendustega. Kasutaja saab, kuid ei pruugi täpselt mõelda HTMLi eripärade peale. Pigem määrab ta, milliseid komponente ta soovib veebilehel näha ning need näidatakse, arvestades vajadusel kasutaja veebilehitseja eripäradega eriti kehtib see mobiilseadmete kohta. Koodi ASP.NET lehtede tarbeks võib kirjutada ükskõik millises .NET keeles. Lisaks veebivormidele on võimalik oma
oli vaja lehti failisüsteemis käsitsi muuta. Kahjuks selline staatiline mudel ei jõua kiirelt muutuva kaasaegse maailma progressile järgi. Seega võeti kasutusele dünaamiline mudel. Dünaamilise mudeli korral ei hoita serveris staatilisi html lehte vaid neid genereeritakse selleks spetsiaalselt välja töötatud programmidega, mis serveril töötavad. Antud kursuse jooksul tutvume klient-server arhitektuuriga, installeerime enda arvutisse veebiserveri ja php interpretaatori ning saame baasteadmisi serveripoolsest keelest PHP. Kursuse teemad on pühendatud ainult PHP keelele (väljarvatud seitsmes teema), aga see ei tähenda, et sellest piisab suure ja eduka veebilehe loomiseks. Mahuka infosüsteemi ei saa ette kujutada ilma andmebaasideta, cache- süsteemideta, mallimootoriteta, jne. See baaskursus on mõeldud eelkõige selleks, et õpilasel tekiks huvi PHP vastu ja ta hakkaks ise edaspidi rohkem õppima ja katsetama.
kasutajad sealt alati abi, kui vaid oskavad küsida. Kõikidel joonisel: – objektide valikkuruuduke „punkt joonel“; ↵ – vajutus sõrmisele [ Enter ] NB! Sõrmiste nimetused on juhendis kõikjal paigutatud [ ]-sulgudesse, välja arvatud tähised ↵ ┐ ja ┌ ja nad on toodud poolpaksus kirjas. Arvutiga töötaja kirjutatud tekst ja arvude sisestamine arvutisse – kirjapilt on PÜSTKIRI SUURTÄHTEDEGA ja RÕHUTATULT (BOLD ehk POOLPAKS RASVANE kiri) ning rea lõpus on ALATI kas tähis ┐ , ┌ või ↵ ┐ – vasak-klõps (või lihtsalt klõps): – lühike kiire vajutus (muusikalisi oskussõnu kasutades – “stoccato”-löök), millega kinnitatakse tehtud valik hiire vasakule sõrmisele; ┌ – parem-klõps – lühike kiire vajutus hiire paremale sõrmisele (sageli on sellel
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
