sõpru ning nad on enim huvitatud ka poliitikast. uuringu kohaselt intervjueeriti 55 000 inimest, kusjuures üle poolte intervjuudest tehti võrgus. · elu õpetab vaid neid, kes sellest õpivad. belinski · siiski jääb elu kõigi aegade suuremaks aardeks. euripides · kui faktid ei sobi teooriaga, siis muuda teooriat. einstein · me sõdime selleks, et elada rahus. Aristoteles Inimene ja inimsuhted · ,,Kaheldes jõutakse tõeni..." Cicero · ,,Põrgu, see on teised." Sartre · ,,Kui me ei aita üksteist, siis kes seda veel teeb?" Barbara Mandarell · ,,Õnn sõltub meist endist." Aristoteles · ,,Kuni jätkub jõudu, käid püstipäi, kuigi jäljed su kannul kohe vajuvad täis." Hando Runnel · ,,Ainult lapsed suudavad naeratda nii, et selles pole nukrust." Artur Alliksaar · ,,Alles hämaras hakkavad silmad päriselt nägema." Jaan Kaplinski.
Trooja hobused Tõugud (worms) Aja- ja loogikapommid Makroviirused Arvuti ja ohud · Suhtlemine · Otsingud webilehtedelt · Viirustõrjesüsteemid Tulemüür Filtrid Viirustõrjeprogrammid Tark kasutaja Tark kasutaja · Uuendab pidevalt viiruskaitse programme · Ei ava tundmatu saatja kirju, võõra inimese poolt saadetud linke, faile, pilte · Kasutab tugevaid paroole · Erinevates kohtades kasutab erinevaid salasõnu ja vahetab neid aegajalt · Kaheldes webilehes, sisestab meelega vale parooli Tark kasutaja · Ka sõpradelt saadetud kummalised failid tuleb enne avamist üle küsida · Teeb regulaarselt oma tähtsatest asjadest varukoopiaid · Logib oma arvutisse sisse administraatori õigustes ainult väga pakilisel vajadusel · Kasutab failide ja internetiühenduse krüpteerimist · Kus võimalik, kasutab IDkaarti Tark kasutaja · Istub arvuti ekraani taga mitte üle 1,5 h
Tõde ei aita alati õigust säilitada, meie ostustest oleenb meie õnn ja saatus. 8. Lev Tolstoi ,, Anna Karenina" ühiskonna hukkamõist armastuse pärast, armukadedus paneb meid rumalusi tegema. 9. Andrus Kivirähk ,,Ussisõnad" uuenev maailm. Tsitaadid: 1. ,, Kogu meie olemus on meie mõtete tulemus." (Buddha) 2. ,, Armastada tähendab tegutseda." (Victor Hugo) 3. "Miski pole püsiv peale muutuste." (Herakleitos) 4. ,,Kaheldes jõuame tõeni." (Cicero) 5. ,,Kogemus on nimi, mille igaüks paneb oma vigadele." (O. Wilde) 6. ,,Vaprus on teadmine, mida ei tasu karta." (Platon)
"Tõelist sõpra tuntakse hädas" Cicero "Pole olemas muret, mida aeg ei vähenda, ega pehmenda." Cicero "Elu on lühike, kuid kuulsus võib olla igavene." Cicero "Nälg on parim kokk."..Cicero "Sõja ajal seadused vaikivad."..Cicero "Kuidas külvad, nõnda lõikad."..Cicero "Kaheldes jõuame tõeni."..Cicero "Tähtis pole võit, vaid osavõtt."..Pierre de Coubertin "Suur leek süttib pisikesest sädemest."..Dante "Saatanat pette pole patt" Daniel Defoe "Kõige raskemini mõistetav asi maailmas on tulumaks." Albert Einstein "Kuni eksisteerivad suurriigid, on sõda vältimatu." Albert Einstein "Edukas revolutsionäär on riigimees, edutu - terrorist." Erich Fromm "Kui kuulen sõna "kultuur", siis haaran revolvri järele." Joseph Goebbels "Inimene eksib surmani
Tema veedab ka aega Alkmenega Amfitrüoni kujul. Mercurius, kes oli Jupiteri käskjalg ilmub maale Sosia kujul ja paneb tõelise Sosia oma olemasolu kohta kahtlema. Alkmene on oma abikaasale truu ja hea naine, kes paha aimamatult magab Jupiteriga arvates, et ta magab koos oma mehega. Sosia on Amfitrüoni teener, kes pidi viima häid uudiseid Teeba väepealiku võidu kohta Alkmenele, kuid maja ees, kus elasid tema peremees ja perenaine, pidi ta tagasi pöörduma kaheldes oma eksistentsi üle. Ta nimelt kohtas uksel Mercuriust, kes oli identne koopia temast. Moliere on meisterlikult ära kasutanud kreeka mütoloogias leiduvaid koomilisi võimalusi ja sellest kirjutanud suurepärase näidendi. 17.sajandi kujuneva kodanluse materialistliku mõttelaadi väljendaja Moliere kujutab oma ajastu ülikuid, kelle tegevust ta irooniliselt kommenteerib Sosia suu läbi.
Usub inimestesse, kellest ta arvab, et neile võib rasketel hetkedel toetuda.Usk meist palju võimsamate jõudude toimimisse ja abisse on tugev siis, kui me teame, miks ja millesse me usume. Usutakse sellesse, mis on võimalik, aga ei pruugi olla tegelik. On olemas ka religioosne usk, see on usk mõnda Jumalassa. Sellisel juhul usutakse mingisugust teatavat olendit. Tavaliselt usutakse sellepärast, et oleks kergem mõista. Uskuda on lihtne, kaheldes võib segadusse sattuda. Lootus on see milles inimesed nii kindlad pole kui usus. Lootus on omamoodi igatsus. Öeldakse, et lootus on lollide lohutus. Vahel see võibolla tõesti nii on. Loota võib terve elu, kuid samas loota võib ka ainult viis minutit. Näiteks üks sõbranna ootab teist ja ütleb endamisi: " Ma loodan, et ta ikka tuleb". Ning mõne minuti pärast on sõbranna kohal. Terve elu oodatakse näiteks lotovõitu. Kõik inimesed loodavad midagi. Lootus
Inimene valikute vahel Inimene on loodud maailma valikute ees silmitsi seisma ja nende eest ka vastutama. Valikute eel tabab meid hirm- kuidas me tegutsema peaks ja kuidas õige valiku heaks otsustada? Millised valikud on mind elus siiani mõjutanud või on alles ees ootamas? ''Kas olla või mitte olla?'' mõtles Shakespeari teoses Hamlet, kaheldes, kas tal on enam mõttet elada. Noore printsi Hamleti viis hukule lähedaste inimeste reetlikus. Hamlet pidi pettuma oma emas Gertrudis ja ka oma armsaimas Ophelias. Ka minul on olnud elus momente, mil olen silmitsi seisnud sellesama küsimuse ees. Sel hetkel olen elus teinud valed valikud, näiteks olen väiksena pidanud valima ema ja isa vahel ning hiljem seda otsust väga kahetsenud. Oma vigadest õpitakse ja seda olen teinud ka mina
,,Kui süda sul ei sütti sees, sa teiste südameid ei läida." Millegi tegemine paistab alati õnnestuvat paremini ise oma eesmärgis kindel olles ja selle saavutamisse uskudes. Pidevalt kaheldes ja mõeldes, kas valitud tee on ikka õige, ei olegi võimalik midagi saavutada. Sageli oleme sunnitud tegelema ebameeldivate kohustustega. Me saame nad küll tehtud, kuid tulemus oleks kindlasti parem, kui me suudaks või oskaks mõelda asja endale kasulikuks. Tihti kuulavad inimesed oma südame häält. Süda ei tee vaid tuksuvat heli, vaid hoopiski aitab meil saada arusaamale, mis on hea ja mis halb. Sellepärast tunnemegi vahepeal, et midagi on halvasti
Olla või mitte olla Peame elus tihti tegema tähtsaid ja vähem tähtsaid otsuseid. Vahest saame otsuse võtta vastu kindlalt vahest kaheldes. W. Shakespeari raamat "Hamlet" -i tegelaskujul Hamletil tuleb samuti teha palju otsuseid. Hamleti kurikuulus lause :"Olla või mitte olla?" näitab,et Hamletil oli raske, tema jaoks oli Taanimaa kui vangla - "rohimata aed ,milles rämps võimust võtab". Minu meelest seisnes Hamleti probleem selles ,et ta ei suutnud otsustada ,kas alla anda või edasi võidelda õigluse eest. Ka tänapäeval pole eriti midagi muutunud, inimesi on erinevaid ning on
vaimselt tasakaalust välja, millele järgnes hullumaja. Ta ei suutnud taluda seda, et riik ei austanud tema printsiipe ning mõttemaailma, seda, mis on tegelikult tõsi. Raamatu kirjutamise ajal oli Meistri elus olemas kõik, mis ta õnnelikuks tegi: toetav ja armastav naine Margarita, Meistri soovidele ka vastav väike elukoht, ta oli hingelt kõigega oma elus rahul. Teada saades, et tema raamatut ei avaldata, põletab Meister oma käsikirjad ja loodab sellega põletada ka kogu mineviku, kaheldes seejuures, kas Margarita teda enam üldse väärib. Meister püüdis elada oma elu õieti ning tegi seda mis talle meeldis, elu oli nii paigas, et ei osanud enam midagi muud tahtagi. Leppis sellega mis oli ning väärtustas kõike millel on päriselt hind. Kõige selle lõi paigast raamat, mida ta oli oma hinge ja armastusega valmis kirjutanud, see kõik andis talle suure emotsionaalse löögi millega ta ei osanud toime tulla.
loovus on just see, et ise luuakse ja mõeldakse ja saadakse aru. Sellepärast on sellised inimesed teisejärgulised, et nad süsteemile ikkagi alluksid ning ei suudaks läbi näha kõigest valedest mis ette toidetakse. Kui loovatel inimestel oleks jõudu rohkem siis murtakse läbi kõigest jamast mis siin on, aga niikaua kui süsteem töötab siis eelistatakse neid, kes peksavad pähe omale koolis õpitud faktid ja nendega elavadki, mitte kunagi kaheldes nende õigsuses ega midagi küsimärgi alla seades. Ühesõnaga, olulisim majandusresurss ideaalis siis ikkagi on haridus ning loovus on üksinda rohkem teisejärguline, sest see on vabamõtlemine. Majanduses loovad inimesed, kes on omandanud hea hariduse on väga hinnatud, sest nad on võimelised süsteemi täiustama.
Olen lugenud raamatuid, mille sisu läheb väga sügavale religiooni põhimõtetesse ja ma olen hakanud tõsiselt kartma. Miks karta ja mida karta? Karta raamatu lugemisel usklikuks muutuda? Karta et need tõed hakkavad kummitama? Karta avastada midagi, mis pole oodatud...nii olen jätnud hirmu pärast lugemata pooled raamatud. Inimesed, kes usust ja selle põhimõtetest suurt midagi ei tea muutuvad tihti skeptiliseks ja sarkastiliseks, kaheldes kõiges. Kaheldes selles, et kuidas siis ikkagi on/oli võimalik kirja panna kellegi elulugu ja õpetusi tehes seda tagant järele... Neil on õigus aga kristlus on usk ja usk põhinebki ainult uskumisel. Seda on sellest arusaamiseks kõige rohkem vaja. Vaidlejaid ja uskumatuid leidub ka siis, kui asja on oma uskumatu silmaga ka ise pealt nähtud. Alati saab vastu väita ja protesteerida. Mina ei tea, kas ma usun aga kui ma tunnen sellist põhjendamata hirmu, siis ilmselt ükskõikne ma ei ole.
Meistri osaks said hoopis karmid kriitikalained. Seesugune vastukaja tema teose kohta viis mehe vaimselt tasakaalust välja, millele järgnes hullumaja. Raamatu kirjutamise ajal oli Meistri elus olemas kõik, mis ta õnnelikuks tegi: toetav ja armastav naine Margarita, Meistri soovidele vastav väike elukoht, ta oli hingelt kõigega oma elus rahul. Teada saades, et tema raamatut ei avaldata, põletab Meister oma käsikirjad ja loodab sellega põletada ka kogu mineviku, kaheldes seejuures, kas Margartita teda enam vääribki. Hetkel mil Meister parasjagu oma teose käsikirju põletab, satub Margarita talle peale ning naisel õnnestub pisike osa raamtust päästa, kuid ta ei saa sel õhtul pikalt Meistri juurde jääda, sest ta mees võib varsti koju ilmuda. Margarita lahkub koos tüki käsikirjaga ja jätab meeltesegaduses Meistri üksinda. Järgmisel korral ei leia Margarita enam Meistrit sealt kortetrist, mees on jäägitult kadunud
tähtsamad. Kui ma tean, et just kunst on see, mis mind õnnelikuks teeb, valingi ma kunstiga seonduva elukutse. Ma ei saa valida ametit, mis muudab mind õnnetuks ja kibestunuks. Püüan iga päev väärtustada erinevaid hetki ja tunda rõõmu, et mu ümber on kallid inimesed. Tahan elada nii, et mul oleks minevikku meenutades positiivsed emotsioonid ja hulgaliselt meeldejäävaid sündmusi. ''Kas olla või mitte olla?'' mõtles Shakespeari teoses Hamlet kaheldes, kas tal on enam mõtet elada. Ka minul on olnud elus hetki, millal olen silmitsi seisnud sellesama küsimusega. Eriti oluline on valik õppimise ja mitteõppimise vahel. Kui juba väiksena hoolega õppimisele keskenduda ning häid tulemusi saavutada, muutub see harjumuseks ja loob tugeva põhja, millele hiljem veelgi rohkem tarkust koguda. Kui aga noorena tehakse halb valik ning loobutakse heade hinnete nimel pingutamast, võib see ära rikkuda kogu tulevase elu. Isegi kui hiljem oma vigadest
" "Kas need on head sulepead?" "Oi, need on head sulepead, paremaid enam ei olegi! " Reet valis sinise sulepea, Reeda meelest sinine sulepea on kõige ilusam. Urbak rullis asjad paberisse; kas naine ostab võib-olla veel midagi? Ei osta, midagi enam ei osta. Kolm asja on ostnud: tindi, sule, sulepea. Väljas tibas vihma, Reet ei tahtnud väljuda. Vihmavarju ta oli jätnud koju, kodus veel vihma ei sadanud. Rullis asjad tagasi paberist välja. "Kas on ikka hea tint?" küsis kaheldes. "On, on küll hea tint." Ja kaupmees ulatas Reedale paberit. "Kirjutage midagi, olge lahke!" Kirjutada tahtis Reet tõepoolest midagi. Mõtles ja vaatas aknast välja. Rasked pilved liikusid majade köhal ja räästad jooksid sorinal. Reet nõjatas küünarpeadega letile ja mõtles edasi. Midagi ei tulnud pähe, millest kirjutada. Tindine sulg oli valmis paberil, aga meelde ei tulnud mitte kui midagi. "Ei tule midagi meelde kirjutada." Pea oli tühi, ühtki mõtet ei vilksatanud.
uuele (globaalne kommunikatsioonivõrgustik, geenitehnoloogia jne). Loobutakse ühesest tähistamisest ja täpsetest piiridest kõiges, nii eetikas, moes, traditsioonides kui ka kirjanduse liikides. Postmodernism paneb inimesed paljude võimaluste ette, idealiseerides ja põlastades neid võimalusi ühtaegu. Kõiges valitseb pooltõsidus, mis inimest kahtlema ja küsima sunnib, inimene tunneb end ebakindlana, sest tal võib olla korraga mitu eelistust, mille vahel ta võib valida, samal ajal kaheldes oma valikutes. Kirjanduses toimub klassikalise kirjanduse lammutamine. Postmodernistid hülgavad teadlikult igasugused piirangud ja seadused, mis on välja töötatud eelnenud kultuuripõlvkondade poolt. Eriti kriitiliselt suhtuvad nad 19. sajandi realismi. Nii luulesse kui proosasse murrab sisse ühelt poolt esseelikkus, mis püüab mõtestada toimuvat, teiselt poolt banaalne, suulisel argikeelel põhinev tavaelu kirjeldamine või keelemänguliste tekstide loomine.
fratrem" ("Kirjad vend Quintusele") ja "Epistulae ad Brutum" ("Kirjad Brutusele"). Need on hindamatuks allikaks Cicero elu ja tegevuse, Rooma ajaloo ja poliitika kohta. Osaliselt on neis kogumikes säilinud ka Cicerole saadetud kirju. (Vikipeedia 2012) Cicero tsitaadid: · Relvade keskel vaikivad seadused.("Pro Milone", u 50 eKr) · Rahva heaolu on kõrgeim seadus.("Pro Milone", u 50 eKr) · Tõelist sõpra tuntakse hädas. · Kaheldes jõuame tõeni. · Oh ajad! Oh kombed! · Kuidas külvad, nõnda lõikad. · Elu ei ole midagi ilma sõpradeta. Leian, et Cicero oli oma ajastu suur mõtleja ja filosoof, kes on andnud suure panuse ka tänapäeva poliitikasse kui ka filosoofiasse. Oli üllatav, kui palju kasutatakse tema tsitaate ka tänapäeval. Järelikult on need ajale vastupidavad ja tabavalt tõesed. Huvitavad on Ivo Voldi
Paljud lühijutud selles kogumikus ülistasid tehnika saavutusi (näiteks "Vaksalis", "Elekter", "Kinos"), teiste puhul oli tegu traditsiooniliste kunstimuistenditega ("Laulvad kalad", "Piimluik", nimijutt "Lendavad sead"). Teos leidis laia vastukaja, seda kritiseeriti teravalt ja see oli veel kaua karikaturistide pilkeobjektiks. Sõnaühend "lendavad sead" kinnistus niivõrd, et veel 1922. aastal kasutas haridusminister Heinrich Bauer seda oma sõnavõtus kirjanduse riikliku toetamise teemal, kaheldes, kas Eestis ongi õigeid kirjanikke või on kõigi puhul tegu "lendavate sigadega". Kivikas jätkas aga futuristlike lühijuttude kirjutamist Friedebert Tuglase ajakirjale Ilo, jõudes aastal 1920 juba järgmise 26-leheküljelise kogumiku "Mina" avaldamiseni. Ka see oli kujundatud futuristlikult, kasutades viit eri suurusega kirja. Samal aastal pidi kirjastuse Arlekiin väljaandes ilmuma veel tema raamat "Hunnid Aasias", kuid see jäigi välja andmata.
Paljud lühijutud selles kogumikus ülistasid tehnika saavutusi (näiteks "Vaksalis", "Elekter", "Kinos"), teiste puhul oli tegu traditsiooniliste kunstimuistenditega ("Laulvad kalad", "Piimluik", nimijutt "Lendavad sead"). Teos leidis laia vastukaja, seda kritiseeriti teravalt ja see oli veel kaua karikaturistide pilkeobjektiks. Sõnaühend "lendavad sead" kinnistus niivõrd, et veel 1922. aastal kasutas haridusminister Heinrich Bauer seda oma sõnavõtus kirjanduse riikliku toetamise teemal, kaheldes, kas Eestis ongi õigeid kirjanikke või on kõigi puhul tegu "lendavate sigadega". Kivikas jätkas aga futuristlike lühijuttude kirjutamist Friedebert Tuglase ajakirjale Ilo, jõudes aastal 1920 juba järgmise 26-leheküljelise kogumiku "Mina" avaldamiseni. Ka see oli kujundatud futuristlikult, kasutades viit eri suurusega kirja. Samal aastal pidi kirjastuse Arlekiin väljaandes ilmuma veel tema raamat "Hunnid Aasias", kuid see jäigi välja andmata.
" (R. Emerson) "rge kunagi selgitage. Teie sbrad ei vaja seda ja teie vaenlased ei usu seda niikuinii." (E. Hubbard) "Oskus meeldida on tegelikult oskus petta." (Vauvenargues) "Kes vaene on ja rahul, on rikas kllalt." (W. Shakespeare) "Telist spra tuntakse hdas" Cicero "Pole olemas muret, mida aeg ei vhenda, ega pehmenda." Cicero "Elu on lhike, kuid kuulsus vib olla igavene." Cicero "Nlg on parim kokk."..Cicero "Sja ajal seadused vaikivad."..Cicero "Kuidas klvad, nnda likad."..Cicero "Kaheldes juame teni."..Cicero "Thtis pole vit, vaid osavtt."..Pierre de Coubertin "Suur leek sttib pisikesest sdemest."..Dante "Saatanat pette pole patt" Daniel Defoe "Kige raskemini mistetav asi maailmas on tulumaks." Albert Einstein "Kuni eksisteerivad suurriigid, on sda vltimatu." Albert Einstein "Edukas revolutsionr on riigimees, edutu - terrorist." Erich Fromm "Kui kuulen sna "kultuur", siis haaran revolvri jrele." Joseph Goebbels "Inimene eksib surmani." Johann Wolfgang Goethe
Lühikese ajaga oli ta saavutanud tunnustuse kui silmapaistev matemaatik ja astronoom. Ühtlasi armus ta neidu, keda nimetas maapealseks ingliks. Tema unistuste printsessiks oli Johanna, ühe Braunschweigi tollal juba surnud parkali ainus laps. Kujult graatsiline ja loomult rõõmsameelne tüdruk oli sündinud 1780.a. Hertsog oli suurendanud gaussile antavat toetusraha ja naisevõtuks polnud mingit takistust. Noorik oli oma jah-sõnaga viivitanud neli kuud, kaheldes, kas tema, lihtne neiu, sobib abikaasaks nii kuulsale teadlasele nagu Gauss. Pulmapidu toimus 1805.a. Järgmisel aastal sündis esimene laps, Joseph. Järgnevad poliitilised sündmused määrasid gaussi ja tema perekonna saatuse. 1806 hukkus gaussi metsseen hertsog ferdinand ühes lahingus Napoleoni vägedega. Nüüd mil tema soosija oli manalasse varisenud, langesid ära ka toetusrahad ja Gaussile pakkunud õppejõu kohta. Nüüd, 1807
Mõttetark aga otsib arusaamist. Samuti uskus Descartes, et eksimuse allikad või tunnetuse teel tekkinud ohud tekivad, kas lapsepõlve eksimatusest, mõistuse kiirest väsimisest, sõnade ebatäpsusest või meelte väheusaldatavusest. Ainukeseks teeks, kuidas mõistust kõigist eksimustest korraga puhastada, oli Descartese arvates kahtlemine kõiges. Tema arvates oli võimalik saavutada tõsikindel teadmine kaheldes kõigis seni tõesteks peetud seisukohtadeks ning kõiki olemasolevaid arvamusi ja seisukohti kriitiliselt analüüsida ning jätta alles ainult need, mille tõesuses ei saa olla vähimatki kahtlust. Descartes'i meelest oli võimalik kindel olla vaid kolmes asjas, milleks on kolm ilmselget tõde: 1) ,,Ma mõtlen, järelikult olen olemas (Cogito, ergo sum)" See on kõige ilmselgem ja kõigele alustpanev tõde.
" (Edmond Burke) · "Et luua täiuslikku riiki, tuleb kõigepealt luua sellised olevused, kes igal pool ja alati ohverdaksid oma hüve ühiskondliku heaolu nimel." (A. Schopenhauer) · "Et tsempioniks saada, võitle veel üks raund." James J. Corbett · "Ilu on igavik, mis kestab hetke." (Albert Camus) · "Inimene eksib surmani." (Johann Wolfgang Goethe) · "Inimene peab elama nii, et ta on alati valmis surema" (Kofutsius) · "Kaheldes jõuame tõeni." (Cicero) · "Kogemus on kamm, mille elu kingib kiilaspäiseks jäänud inimesele." (Judith Stern) · "Kogemus on nimi, mille igaüks paneb oma vigadele." (O. Wilde) · "Kõige kummalisem on see , et mida kaugemale sa jõuad ja mida rohkem sa teed, seda rohkem tajud ja näed, kui vähe sa tead ja oskad sellest, mida võiksid teada ja osata." (I. Pertelson) · "Kõige raskemini mõistetav asi maailmas on tulumaks." (Albert Einstein)
kujul. Descartes tegi sellest meetodist usuvormeli. Vormide geomeetriline selgus ja sümmeetria muutus 17. ja 18. sajandil ülitähtsaks. Aiad, teed, hooned jne pidi allutama geomeetrilistele kujunditele, isegi lahingud. Descartes´i selguse läkitust poleks vastu võetud, kui kõikjal poleks valitsenud nälg selge vormi järele - vorm pakkus kindlust. Descartes´i meelest võis võis usaldusväärse vastuse saada vaid kaheldes. Descartes´ilt pärineb kuulus lause: ,,Cogito, ergo sum" (Mõtlen järelikult olen olemas) Kui varem oli olnud kahtleja ketser või uskmatu, siis alates sellest ajast polnud kahtlemine enam patt vaid voorus. Descartes suunas oma kahtlused ka loodusele. Loodusest ja loodus (loomu)õigusest oli räägitud ka keskajal. Siis peeti loodust Jumala loominguks. Hugo Grotius (1583-1645) pärit võimsast perekonnast ja edukas oma uues õpetuses. Teda kutsutakse ka rahvusvahelise õiguse isaks
kardinaalselt epikuurlaste omast, kes pidasid arukaks ja tulemuslikuks teeks hingerahuni teadmiste omandamist maailma kohta. Skeptikud on eetilises plaanis järjekindlalt relativistlikkud. 2.2 Akadeemiline skepsis Akadeemilise skepsise rajajaks loetakse Arkesilaos Pitanest (u. 318- 243 eKr), kes võttis kursi skeptitsismile, kui ta sai Platoni Akadeemia kuuendaks juhiks. Arkesilaos oli suur Pyrrhoni skeptitsismi toetaja ja ta arendas seda võrdlemisi radikaalselt edasi, kaheldes ka kahtlemise enda õigsuses. Tõenäosust pidas Arkesilaos tegeliku elu jaoks piisavaks tõekriteeriumiks ning seda väidet arendas süstemaatiliselt edasi peamiselt Karneades, kelle ajal saavutab akadeemiline skepsis oma kõrgpunkti. Karneadesele on omased samad dialektilised vaated mis Arkesilaoselgi, kuid erinevalt Arkesilaosest üldistas Karneades oma skeptilised rünnakud eetikale ja epistemoloogiale. Karneades oli ka küllaltki andeka kriitik
" (A. · ,,Inimesel kulub kaks aastat, et rääkima õppida ja terve Schopenhauer) elu, et õppida vaikima." -E.Hemingway · ,,Meedia on sõna, mis on hakanud tähistama halba · ,,Inimesi ei tee õnnelikuks ei ihuramm ega raha, vaid ajakirjandust." (Graham Greene) õiglus ja mitmekülgne tarkus." (Demokritos) · ,,Mehed, kohtadele! Sealt tuleb keegi, kes tahab · ,,Kaheldes jõuame tõeni." (Cicero) meiega arutleda!" (Ashleigh Brilliant) · ,,Kaitstes oma kultuuri, kaitseme ka rahvuse · ,,Meie elu on selline, missugused on meie mõtted." identiteeti." (Vytautas Landsbergis, Leedu ekspresident) (Marcus Aurelius) · ,,Kergem on sõda alustada kui seda lõpetada." · ,,Meie vaenlase arvamus meie kohta on tihti tõele
" E. Hubbard (ameerika ulmekirjanik) "Oskus meeldida on tegelikult oskus petta." (Vauvenargues) "Kes vaene on ja rahul, on rikas küllalt." (W. Shakespeare) "Tõelist sõpra tuntakse hädas" Cicero(kreeklane, töötas Roomas, filosoof) "Pole olemas muret, mida aeg ei vähenda, ega pehmenda." Cicero "Elu on lühike, kuid kuulsus võib olla igavene." Cicero "Nälg on parim kokk."..Cicero "Sõja ajal seadused vaikivad."..Cicero "Kuidas külvad, nõnda lõikad."..Cicero "Kaheldes jõuame tõeni."..Cicero "Tähtis pole võit, vaid osavõtt."..Pierre de Coubertin (prantsuse pedagoog ja ajaloolane) "Suur leek süttib pisikesest sädemest."..Dante "Saatanat petta pole patt" Daniel Defoe (inglise kirjanik- "Robinson Crusoe" autor) "Kõige raskemini mõistetav asi maailmas on tulumaks." Albert Einstein "Kuni eksisteerivad suurriigid, on sõda vältimatu." Albert Einstein "Edukas revolutsionäär on riigimees, edutu - terrorist." Erich Fromm (filosoof)
· ,,Inimene ilma eetikata on maailma lahti lastud koletis." (Manley Hall) · ,,Inimene peab elama nii, et ta on alati valmis surema" (Kofutsius) · ,,Inimesed ei õpi teiste sõnadest midagi, kõik on vaja ise avastada." (Paolo Coelho) · ,,Inimesel kulub kaks aastat, et rääkima õppida ja terve elu, et õppida vaikima." -E.Hemingway · ,,Inimesi ei tee õnnelikuks ei ihuramm ega raha, vaid õiglus ja mitmekülgne tarkus." (Demokritos) · ,,Kaheldes jõuame tõeni." (Cicero) · ,,Kaitstes oma kultuuri, kaitseme ka rahvuse identiteeti." (Vytautas Landsbergis, Leedu ekspresident) · ,,Kergem on sõda alustada kui seda lõpetada." (Napoleon Bonaparte) · ,,Kes tahab pähkli tuuma süüa, peab pähkli katki hammustama." (Plautus) · ,,Kes vaene on ja rahul, on rikas küllalt." (W. Shakespeare) · ,,Koerad on kenad inimesed, kuid inimesed on reeglina vastikud penid" -S.Vititski
tehnika saavutusi (näiteks "Vaksalis", "Elekter", "Kinos"), teiste puhul oli tegu traditsiooniliste kunstimuistenditega ("Laulvad kalad", "Piimluik", nimijutt "Lendavad sead"). Teos leidis laia vastukaja, seda kritiseeriti teravalt ja see oli veel kaua karikaturistide pilkeobjektiks. Sõnaühend "lendavad sead" kinnistus niivõrd, et veel 1922. aastal kasutas haridusminister Heinrich Bauer seda oma sõnavõtus kirjanduse riikliku toetamise teemal, kaheldes, kas Eestis ongi õigeid kirjanikke või on kõigi puhul tegu "lendavate sigadega". Kivikas jätkas aga futuristlike lühijuttude kirjutamist Friedebert Tuglase ajakirjale Ilo, jõudes aastal 1920 juba järgmise 26-leheküljelise kogumiku "Mina" avaldamiseni. Ka see oli kujundatud futuristlikult, kasutades viit eri suurusega kirja. Samal aastal pidi kirjastuse Arlekiin väljaandes ilmuma veel tema raamat "Hunnid Aasias", kuid see jäigi välja andmata.
See ei olnud kindlasti talupoegi armastavele kunstnikule kerge, kuna tema jaoks kehastas linn rahavõimu. "Sotsiaalsed pahed", milles on detailselt kujutatud kuidas kapitalism viib linnauinimese viletsusse ja meeleheitele. "Bulvarite sari" tegi sarju nagu Monet. Need sarjad läksid nagu soojad saiad. Kuid need maalid valmistasid talle probleeme. Näib et Pissarro tahtis nende maalidega raha teenida ja oli valmis loobuma oma põhimõtetest ja minema kompromissile, ise nende maalide väärtuses kaheldes. Pidi need maalid tegema kallitest hotellidest, nende inimeste tubadest keda ta ei sallinud. Näib et tundis isegi piinlikkust. Terviklikkus ja linn Figuurid on pigem värvilaigud ühtses tervikus. Vanemaks saades oli huvitatud terviklikkusest ja harmooniast. "Sellest hetkest kui alustan maalimist, püüan tegeleda harmooniaga...kuidas saavutada ka pisima detaili ühtsus tervikuga, see on kooskõla, värvuste akord". Cezanne ja vormiprobleemid "Kunst on harmooniline nagu looduski"
oli kunagi olnud kõva jahimees, 9 karu maha lasknud. Hetkel metsad aga nii head ei ole. Päris palju alasid oma maha raiutud. Ekdal muutub kahtlaseks ning küsib pojalt, et kas näidata Gregersile midagi. Hjalmar arvab, et pole mõtet. Gregers jätkab vanamehega juttu ning küsib talt, et ega ta koos temaga tehasesse tulla taha ning seal värskes õhus oma kirjutustöis teha. Selle peale tahab vanamees kohe oma ,,saladust" mehele näidata. Hjalmar jääb ka kaheldes nõusse. Nad viivad Gregersi pööningule. Seal kasvavad kanad, tuvid ning küülikud. Vanamees hoolitseb nende kõigi eest. Kõigi nende loomade krooniks aga on metspart. See part kuulub n.-ö. Hedvigile. Part sattus neile kaudselt tänu suurärimees Werlele. Mees oli paadiga merel parti lasknud, kuid mehel oli halb silmanägemine ning ainult vigastas teda. Part ujus põhja, haaras vetikatest kinni, et pinnale enam mitte kunagi tagasi tulla. Mehel oli aga haruldaselt tubli koer
nendel ühiskonnareeglitel mitte mingisugust ratsionaalset alust. Künism Antisthenes (ca 445-365 e. Kr.), esiküünik; kaotas täielikult usu filosoofiasse ning loobus oma mugavast kõrgklassi elust. Ta uskus, et ühiskond, mis paneb peaasjalikult rõhku materiaalsetele väärtustele, staatusele ja töötegemisele, on ebaloomulik ja moondunud eluvorm ning et sellist elu peaks vältima. Kaheldes kunsti, matemaatika ja õppimise väärtuses, jutlustas Antisthenes ,,tagasi loodusesse"-tüüpi filosoofiat, mis tähendas elu, mis on vaba tahtmistest ja kirgedest ning ühiskonna piirangutest ja konventsioonidest. Ta leidis, et tõeline õnn seisneb iseseisvuses. Tegemist oli lihtsa, sõltumatu, loomuliku elu otsingutega, mis iseloomustas kogu antud filosoofilist käsitlust. Elu, mida Antisthenes pärast aristokraatlikust elust tagasitõmbumist elas, nägi välja järgmine: ta
«ninatark» ja «koerasaba» ja «tainapea» – juba ma tean! Mina teda ei salli! Kes teab, mis ta otsis meie parsil? Kõik on ta ära kuulnud, mis nad rääkisid. Ei tea, mis nüüd sest Männiku Märdist peab saama? Ja ütelda me eidele ei tohi, isa keelas ära, ja need – uued pastlad – situatsiooni- 33 (Kindlalt.) Ei! Mees ma olen ja mees peab sõna koomika pidama! Aga – (kaheldes) – ma ometi lubasin Maiet ka aidata! Mis sellega saab? – Pea, mis mulle meelde tuleb! MAIELE ütelda pole isa MITTE keelanud, – ei, Maie ees ma ei ole lubanud suud pidada. Ehk tema teab, mis see kõik on ja mis sellest saab? Ja ma olen ju tõotanud teda aidata! – Need uued pastlad aga?! (Pead sügades.) See on aga üks kirju lugu! (Läheb uksest õue, kust ema vastu tuleb; Jüts tahaks peaaegu emale ütelda – tuletab meelde.) Ei, mina olen MEES! (Välja.)
Teadmised on vim Korrutamine ei muuda valet teks Paljud on kopeerinud Mona Lisat, ometi seistakse jrjekorras, et nha originaali Pessimist vihkab teisi inimesi, sest arvab, et nad on sama halvad, kui tema Sa ned asju ja ksid MIKS. Proovi unistada asjadest ja ksida MIKS MITTE? Sgis on nagu teine kevad, mil iga leht on nagu lill Kne on mistuse peegel Pole olemas muret, mida aeg ei vhenda, ega pehmenda... Kunagi ei ole liiga hilja oma eelarvamustest loobumiseks Kaheldes juame teni Kige rohkem valetatakse prast jahiretke, sjaajal ja enne valimisi Kurjuse vidutsemiseks piisab heade inimeste tegevusetusest Edukas revulutsionr on riigimees, edutu - terrorist Esimene psuke ei thenda veel suve Elu eesmrk on enesearendamine Inimese iseloom on tema saatus Oma pisaraid ei pea hbenema Prgu, see on teised Abiellu! Kui sul on hea naine, oled nnelik. Kui sul on halb naine, saab sinust filosoof Parim kaitse on rnnak
· "Silmanähtavus kahaneb tõendusvahenditega." · Inimene on ühsikondlik loom zoon politikon, kes vajab · "Tõelist sõpra tuntakse hädas." ühiskonda. · "Pole olemas muret, mida aeg ei vähenda ega · Inimeste suur enamus on loomult rumalad ja laisklejad, pehmenda." keda tuleb kasvatada. · "Kaheldes jõuame tõeni." · Iga olendi kõrgeim väärtus on tema eripära · Aleksandria eklektitsism väljaarendamises. · Aleksandria oli kujunenud idapoolse Vahemere ruumi · Niisiis on erinevad voorused mehel ja erinevad naisel. keskuseks. · Harjumus seadusi muuta on pahe.
slleta ette ja nad mängivad sellega kaasa. Vangla on teatav seadusevälisus. Valge kultuur soovis seda sada mustalt kultuurilt. Käsitleme mustanahalisi kui kedagi, kes asub väljaspool tsivilisatsiooni. Levine – tsitaat seob temaatika olulise ideega. Descartes – kahtle kõiges, mida me näeme, mis meie ümber. Ütleb: „Mina olen“ ki kahtleme kõiges, mis meie ümber, siis ei saa kahelda selles kes kahtleb. Ei saa kahelda enda eneseteadvuses. See on midgai mida saame usaldada. Kaheldes kõiges muus ei saa me kahelda kahtlejat. Tema tuntuim lause: Cogito ergo sum – mõtlen järelikult olen. See et suudan kahelda, tähendab et ma olen. Narkootikumide kogemus on näide hullumeelsusest, mille oled ise esile kutsunud. Quincey räägib oma oopiumitripist. „Oopiumisuitsetaja pihtimus“. Freud ütleb, et mis siis kui me ei saa olla iseeneses kindlad, kui psüühikas on valdkondi, mis meie mõistuse kontrolli alt on väljas. Inimese mina tuum asub mujal. Me ei saa seda tabada
seda läbi tsensuuri. pole olemas tahteakti, mille kaudu me saaks mitteteadvusest teadlikult midagi teadvusesse tõsta. selle skeemi juures tuleb näha, kuidas see skeem vastandas freudi selleaegse ratsionalismiga. freud seadis descartes'i väited sellega otseslt kahtluse alla ´ descartes : kõiges, mida ütlevad meie teadmised maailma kohta, on põhjust kahelda, meie teadmine maailma kohta ei ole kindel, kahtle kõigis. mina olen, selles saab inimene kindel olla. kaheldes kõigis muus ei saa me kahelda iseenda olemasolus, me saame kindlad olla kahtlevas subjektis. cogito ergo sum. inimesel on teatav eelisseisund iseenese ja oma vaimu teadvustamises, võrreldes sellega, kuidas me teadvustame väljaspoolset maailma. ja siin kõrval freudi väide : inimese mina ei tea midagi enda kohta. inimese mina ei ole üldse sfäär, milles me saaks kindlad olla. inimese teadvuse varjus on inimese psüühikas väga palju aspekte, millest inimene üldse teadlik ei ole
kirjutus a. 1284 (U. B. 490), mis vastristitute kohustusi nende palve peale kindlaks määrab. Pärismaalaste kohus on: 1) kümnisemaks, mida nad kohale toimetavad, kuhu isandad soovivad, kuid mitte väljapoole piiskopkonna piire; 2) iga adra pealt 21/2 marka kõlisevat raha, 1 kana ja ühe kantsülla puude vedu; 3) 1 päev künda ,,oma isandatele" omade härgadega ja omal kulul, 2 päeva niita (küll vist aastas, mitte nädalas, nagu U. B. Reg. 559 arvab, isegi kaheldes); 4) iga vikati (resp. vikatitera) pealt 2 koormat heinu; 5) ka odraleemest (virdest) valmistatavast kaljast osa anda oma isandatele; 6) ehitada kirikulossisid ja isandate maju, kui need hävivad tulekahju või vaenlaste läbi; ehitada oma kirikuid ja preestrite maju; 7) sõjakäigud piiskopi kutsel; 8 ) ilmlikus kohtus (asjus, mis ei allu otse piiskopile) seisavad nad oma isandate ees, õigusega apelleerida piiskopile.
võtta ja üle vaadata. Kui on mäda, siis ära visata. Näide sellest, et kõiges tuleb kahelda. Terve rida väiteid, kõiki tuleb kontrollida. Descartes otsib meetodit, milles ei saaks enam kahelda. "Metafüüsilised mõtisklused" (1641) - kõiges peab kahtlema, milles saab kahelda. Piirideta süstemaatiline kahtlus. Praktilises elus pole otstarbekas, sest tuleb toetuda tõenäolistele teadmistele. Pole skeptik - ei väida, et midagi ei ole olemas. Eneseteadvus. Isegi kaheldes peab eeldama iseennast. Cogito, ergo sum (mõtlen, järelikult olen olemas). Kui on olemas miski, mida saab eksitada, saab eksitada. Jumalatõestus. Lähtub oma teadvuse kujutlustest (idea), jõudes välja Cantebury Anselmini. Ideed võivad pärineda kas teadvusest, välismaailmast või siis olla kellegi kõrgema poolt meisse istutatud. Jumala idee puhul langeb välismaailma võimalus ära, sest välismaailm ei saa selgeid kujutlusi vahendada
» «Oh, selle päast ei pruugi sa tema peale armu heita,» üles Agnes naeratades. «Ei, Agnes,» tõtas Risbiter püalikult ja tõsis püti, «ma tahan temaga kannatada, sinu ja sinu isa päast. Mis üleks sinu isa, kui ma tema õpojale viga teeksin? Täa äritas ta mind teel, nii et mul mõ ok juba paljas oli, ma ei suutnud ennast enam valitseda ja tema vätikese lugu oleks vist halvaks länud, poleks mitte teised vahele tulnud.» 250 «Kas sa siis nii osav vehkleja oled?» küis Agnes kaheldes. «Mina olen Eestimaal kõge osavam vehkleja,» kostis Risbiter alandlikult. «Aga kuidas sulle metsas see äardus juhtus?» «Missugune äardus?» «Et --et sul mõ oka käs ei olnud, kui mina sinna tulin.» «Ah, sa rä agid sellest häemata talupojast?» «Ta üles ju, et ta vaba mees on.» «Ja sina usud seda? Oh Agnes, ara seda usu! Üepea äa usu midagi, mis sulle ette luisatakse. See talupoeg oli vene salakuulaja, selle eest annan ma oma pea! Ma näin seda
mõlemad midagi juurde. 1143. Ilusaim lill on see, mis tõuseb hukust, valust, nutust, sest see lill ei muutu ja särab igavesti 1144. Minu võitlus on vastupidamine 1145. palju rääkida ja palju öelda on kaks ise asja 1146. Kõik, mida saab osta raha eest, on odav 1147. Ära unusta, et vaikus on mõnikord parim vastus 1148. Mida rohkem seadusi luuakse seda rohkem rikkujaid meil on 1149. On palju suurte teadmistega inimesi, kes ei ole ometi targad 1150. kaheldes jõuame tõeni 1151. Otsige iseendas ja te laiate kõik, ka vead 1152. Pole olemas muret, mida aeg ei vähenda ega pehmenda 1153. Igal ühel on oma väikese varba valu tähtsam kui maailmaõnnetused 1154. Paljud inimesed on nagu vorstid. Nende sisuks on see, mida neisse on topitud 1155. Ajaloo valged laigud on sageli tumeda võitu 1156. Kõigi kuritegude põhjuseks on valestimõistmised, põhjendamisvead või kirehood 1157. Kõige raskemini mõistetav asi maailmas on tulumaks 1158
kiviga. ,,Kui ma olin üksi, võtsin sageli kivil istet, ja siis algas mõttemäng, mis kõlas umbes nii: ,,Mina istun selle kivi peal. Mina olen üleval ja tema on all." Aga kivi võis ka ütelda ,,mina" ja mõtelda: Mina asun siin, sellel nõlvakul, ja tema istub minu peal. Aga edasi tekkis küsimus: kes olen mina? Kas see, kes istub kivi peal, või olen ma kivi, mille peal tema istub? See küsimus ajas mind iga kord segadusse, ja ma tõusin püsti, kaheldes iseendas ja juureldes selle üle, kes ma nüüd siis olen. See asi jäigi segaseks, ja minu ebakindlusega kaasnes kummalise ning lummava pimeduse tunne." (JUNG 2004:30) Kõrvaltvaatajana on raske hinnata, kas tegemist on mina-teadvuse nõrkusega või hoopis võimega leida müstilist sidet ümbritsevaga ning tabada asjade näilisest sügavamat olemust. Igal juhul on hiljem Jungi teostes küllaltki tihti jälgitav taoline ambivalentsus - ei ole võimalik päris
ujedus hoidis teda tagasi. Lennutades kuradeid, kuid sellest hoolimata mitte midagi leides, läbis korraga äkiline valguskiir peremehe aju. «Kiri pole üleüldsegi kadunud!» hüüdis ta. «Ah!» ohkas d'Artagnan. «See on varastatud.» 21 «Varastatud! Kes varastas?» «Eilne aadlimees. Ta käis köögis, kus rippus teie vammus. Ta jäi sinna üksi. Vean kihla, et just tema varastas.» «Kas arvate?» küsis d'Artagnan kaheldes, sest ainult tema teadis selle kirja puhtisiklikku väärtust ja ei näinud selles midagi, mis oleks võinud kedagi teist ahvatleda. Ükski teener, ükski reisija ei oleks selle paberi omandamisega midagi võitnud. «Te ütlete, et kahtlustate seda häbematut aadlikku,» jätkas d'Artagnan. «Olen selles täiesti kindel,» vastas peremees, «kui ma talle ütlesin, et isand on härra de Treville'i kaitsealune, et teil on isegi kiri kaasas selle suursuguse aadliku jaoks, näis ta
siis oled teinud?» «Ma ei tea,» vastas õnnetu laps, «aga ma olen surma mõistetud.» «Surma!» ütles Gudule taarudes, nagu oleks teda pikne rabanud. «Surma!» kordas ta aegapidi ja vaatas uurivalt oma tütre otsa. «Jah, ema,» vastas tütarlaps segasena, «nad tahavad mind ära tappa. Nüüd tullakse mulle järele. See võllas ootab mind! Päästa mind! Päästa mind! Nad tulevad juba! Päästa mind!» Sulgunu seisis mõned silmapilgud liikumatult nagu kivikuju, siis raputas ta nagu kaheldes pead ja pahvatas õudselt naerma nagu ennegi: «Hohoho! Ei! Sa 'sonid! Mina peaksin olema sind viisteistkümmend aastat kaotsis lasknud olla ja nüüd, kus ma sind olen leidnud, ühe minutiga sind jälle käest andma! Ja nemad peaksid su minult ära viima? Nüüd, kus sa oled ilus, suur, kus sa minuga kõneled, mind armastad? Nüüd peaksid nad tulema sind ära sööma, pealegi minu, sinu ema silme ees? Ei, ei! See pole võimalik! Helde jumal ei luba seda.»
sünnib ta kümme tuhat korda." Sellest järeldasid Sikk ja Vainukägu, et Puskin sünnib kümme korda sagedamini kui ta sureb, ja ütlesid iseendale ja ka teistele: ,,Tähendab, Puskin sünnib täna 20,702702... korda." Nagu eelmise, samuti ei vaielnud keegi ka selle arvutuse vastu ja sellisena tuligi seda sünnipäeva pühitseda. Kogu linnas, vähemalt õppeasutisis kõrgemast madalamini, püüti teha nägu, et ollakse ärevil või hirmul, nagu kaheldes, kas Puskin ikka tõesti veel kord sünnib või ebaõnnestub see tähtis akt. Härra Slopasev käis juba paar nädalat eriliselt tursunud näoga ümber ja pidas oma sõbra Voitinskiga kollokviume, nagu ta ise ütles. Enamasti tegi ta seda kodu oma toas, aga kui poiste tembud liiga ülemeelikuks muutusid, siis kuski väljas vaikses nurgakeses. Selle tõttu lonkas õppetöö täiesti. Küll katsus härra Maurus Slopasevile tema kohuseid meelde tuletada, aga
annaabi.ee 
