Siis ma panin kähku riidesse ja läksin kohe esimese bussiga linna. Kui ma bussist väljusin, leidsin Kerda kohe, kuid aru ei saanud, kes see teine oli. Kui lähenesin neile, olin juba aru saanud, kellega ta oli ja küsisin kohe: ,,Rando, sina või? Mida sa minust tahad?" ,,Anna andeks, Kriss, ma ei tahtnud eile sulle nii teha. Sa olid mu parim sõbranna, aga me pole pool aastat õieti läbi saanud. Kas me võiks ära leppida ja hästi läbi jälle saada?" ütles ta haledalt. Rando oli mu väga hea sõber, kuigi pool aastat tagasi läksime korraks tülli ja peale seda pole korralikult läbi saanud. Ma küsisin Randolt: ,,Kas selle pärast pidingi ajaloo õppimata jätma, et siia tulla?" Ja siis märkasin, et kerda oli ära kadunud. "Ei, mitte selle pärast," ütles ta ning võttis minult ümbert kinni ning küsis: "kas sa oleksid nõus minuga käima hakkama? Ma tean, et eilne oli suur viga, ma teeksin kõik, et eilse päeva vahele
Alkeemia vennad Kadunud Ema Meie lugu toimub maailmas mida valitseb alkeemia. Täpsemalt räägime kahest vennast. Vanema nimi oli Sten ja noorema nimi Sikk. Nad olid kaotanud oma ema natuke aega tagasi ja isa oli nende juurest lahkunud, kui nad veel noored olid. Praegu valvab nende üle ainult naabrinaine. Nad olid juba väiksest peast alkeemiat õppinud ja üritasid seda täiustada kogu aeg. Lõpuks ühel päeval otsustasid nad teha midagi võimatut. Vennad otsustasid oma ema tagasi tuua. Sten oli just lõpetanud alkeemia ringi joonistamist, mis oli vajalik materjali transformeerumiseks. ''Ma olen valmis
Üks madrustest, kes laeva otsas saart jälgis märkas, et saare tagant tuli välja üks piraadilaev. Selle lipp oli luukerepea millele oli punane süda peale märgitud. Mees hakkas paanitsema. ´´Häda tüürpoordis! Masti otsas on piraadilipp! Vaenlase rünnak! Vaenlase rünnak!´´ Piraadilaev avas tule ja kolm kahurikuuli lendas välja, kuid õnneks ükski laeva ei tabanud. Inimesed laeva sees hakkasid paanitsema. ´´Kapten! Piraadid!´´ ütles üks madrustest oma juhile. ´´Mida?!´´ laev värises ´´ Kõik, palun rahunege maha. Palun järgige minu instruktsioone kannatlikult.´´ Kuid enam ei kuulanud keegi kaptenit ja kõik ruttasid välja. Piraadid Piraadilaeva juhtis üks väga egoistlik ja paks naine. ´´Tarmo! Kes on selle ookeani kõige ilusam naine?´´ kamandas kapten ühte oma noorimat alluvat. ´´See olete loomulikult teie, preili Alinda.´´
Märt Avandi : Karsten Ettevõtja Armin Karu : Jaak Ott Sepp : Artur Jahimees : Lauri DoodleJumpi fännajad : Marta(1),Eleri(2) ja Ilona(3)Jalgpallur Martin Reim : Mattias Jaapani tsunaami ellujääja : Ilona Abielunaine : Carolyn Aeroobika treener : Aleksandra Kino külastaja : Tony Tema õpilane : Kristel Ajaloo teadlane Vahur Made : Rando (Näidend räägib praktikandist,kes vaatab õhtupoolikul ajakirja.Järsku näeb ta aknast UFO- sid ja toovad talle vidina,mis kutsub kohale lihtsad ja kuulsad inimesed) Lava peal on tool,kus praktikant istub, ajakiri käes ja väike laud,mille peal on tühi kohvitass(seda läheb pärastpoole vaja) ja piisavalt ruumi.Praktikandil on seljas lihtne riietus. Praktikant (vaatab ajakirja) : See tuunikas sobib mulle hästi,kuid maksab nii palju.Ja miks see pood peab olema just Tallinnas
Wilsford oli väike kolkalinnake Kanada lõunaosas. Seal elas umbes 2000 inimest, sealhulgas ka neljaliikmeline perekond , kuhu kuulusid: Tom Brown pereisa, Agnes Brown pereema ning lapsed Kalev Brown ja Sten Brown. Viimane oli adopteeritud. Aga kuigi tema soontes ei voolanud Brownide veri, hoiti teda kui oma poega. Sten lapsendati kuus aastat tagasi. See juhtus siis, kui Brownide enda pisitütar Janne vanni ära uppus. Agnes ja teised olid väga kurvad ja otsustati minna lastekodusse, et adopteerida üks laps, kes leevendaks kaotusvalu. Sten ja Kalev said juba algusest peale hästi läbi ja nad olid väga suured sõbrad. Algas suvevaheaeg ja poisid olid enamus aega õues. Nad olid tihti Rasmuse puuonnis, kus nad mängisid igasuguseid sõjamänge, mis eriti kalevile meeldisid.
Julli juurde saaks. XII (140-151) Jull sai teada, et Sessi käib Orgeõuel aeg-ajalt abiks, ning kui ta nägi ja kuulis Sessit ja Heinot uisutamas, tahtis ta viina, kuid Taavi keeldus andmast. Jull läks Sessi kallal õiendama. Kui Jull rannast toa poole läks, kuulis ta kuurist nuttu. Taavi võttis Luisi enda poole, saatis paksu vana omaniku minema. XIII (151-165) 3 nädalat hiljem oli majas 7 inimest. Luisi leppis trotsides Marie kamandamisega. Sadamasse tuli kapten Rando laev, millega Jull läks kaasa. Tallinnas otsis ta isa üles ning võttis ta koju kaasa. XIV (165-176) Laevateekond koju. Jull saab teada, mis elu Kipril elatakse. Luisi näeb oma isa. Juulius räägib Taavile oma isast ja Lahepära kohast. Jull sai Kristiinelt Lahepära võtme. XV (176-187) Jull ja ta isa läksid Lahepärale, viletsaisse tigimuisse, kuna tööd polnud, läks isa Orge juurde appi. Ühel päeval oli isa kõrtsi läind Taavi ja Riida mehega(Sai raha ning tööd)
XII (140-151) Jull sai teada, et Sessi käib Orgeõuel aeg-ajalt abiks, ning kui ta nägi ja kuulis Sessit ja Heinot uisutamas, tahtis ta viina, kuid Taavi keeldus andmast. Jull läks Sessi kallal õiendama. Kui Jull rannast toa poole läks, kuulis ta kuurist nuttu. Taavi võttis Luisi enda poole, saatis paksu vana omaniku minema. XIII (151-165) 3 nädalat hiljem oli majas 7 inimest. Luisi leppis trotsides Marie kamandamisega. Sadamasse tuli kapten Rando laev, millega Jull läks kaasa. Tallinnas otsis ta isa üles ning võttis ta koju kaasa. XIV (165-176) Laevateekond koju. Jull saab teada, mis elu Kipril elatakse. Luisi näeb oma isa. Juulius räägib Taavile oma isast ja Lahepära kohast. Jull sai Kristiinelt Lahepära võtme. XV (176-187) Jull ja ta isa läksid Lahepärale, viletsaisse tigimuisse, kuna tööd polnud, läks isa Orge juurde appi. Ühel päeval oli isa kõrtsi läind Taavi ja Riida mehega(Sai raha ning tööd)
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
´´Need kõik on detektiivi fännide poolt kirjutatud. Näed kui populaarsed detektiivid on?´´ ´´Aga sinu pea on arvatavasti täis tüdrukuid, miks sa ei ole tõsine lihtsalt ühega?´´ küsib Ann ´´Tõsine lihtsalt ühega?`` ning Jim Vaatab Anni otsa. ´´Miks sa minu poole vaatad?´´küsib Ann torisedes. ´´Ah, Ei...ei millegi pärast! Kui me ei kiirusta, jääme me klassi hiljaks´´ kiirustab Jim ja hakkab kooli poole minema. ´´Aga oota!´´ hüüab Ann´´Homne lubadus, kas sa unustasid? ´´Lubadus?``küsib Jim teadmatu näoga. ´´Kas me ei nõustunud, et kui ma karate meistrivõistlused võidan siis sa lähed koos minuga Troopika Maale?´´ sõnab Ann natuke vihaselt. ´´Ei...ei ma ei unustanud´´ vastab Jim. Lõbustuspark Käes oli järjekordne ilus päev Troopika Maal mis oli üks paremaid lõbustusparke Jaapanis. Kõige
,,Kauka jumal" toimus kahes vaatuses, esimese ja teise vaatuse vahele jäi 1 aasta. Kunstnik oli Ronald Kolmann, muusikalise kujunduse eest hoolitses Rein Orn, kostüümid tegi Laivi Koppel, heli ja valgus oli Allan Kallaste töö. ,,Kauka jumala" esitasid Peeter Jürgens (Mogri Märt), Lea Kuldsepp (Mari), Virgo Neemre (poeg), Annelii Sirel (tütar), Juhan Nemvalts (Masa Ants), Aili Salong (Leena), Hannes Nelis (Peeter Pärn), Merike Meriloo (Anu), Urmas Lehtsalu (ehitusmeister), Rando Väljaots (Urjadnik I), Kalle Kadarik (Urjadnik II), Mait Merivald (kõrtsmik). Kõrvalised osatäitjad olid veel (joodikud, külanaised jne): Juhan Nemvalts, Siim Pilter, Maarjus Kupits, Kaja Puck, Maire Kallaste, Leelo Laus, Merike Meriloo, Margus Kõrgessaar, Tiiu Zabellevits ja Sirje Huul. Kitzbergi ,,Kauka jumala" esietendus toimus 1912. aastal, Väino Uibo näidendi esietendused toimusid 13. ja 14. aprillil aastal 2012. Uibo on ise väitnud, et ,,Kauka jumal" on väga
Ei tea kas tal on veel Aadamat peal.'' Ütles üks Vestidest. ''Sa kuuled seda? Jookseme!'' Ütles teine. ''Nõrk! Sa oled täielik arg.'' ''See väike kala ei ole väärt elu riskimiseks.'' ''Nõrk. Alati oled olnud.'' Ta pöördus minu poole nüüd ''Sul on parem Suure Vennaga, kui meiega'' Ja ta jooksis sõbra järel minema. Minu ette ilmus hiiglasuures tuukri ülikonnas olevus. Tema nägu helendas ja kõrval oli tal väike tüdruk. ''Vaadake härra Iiris. See on ingel. Ta helendab kõhust. Oota üks hetk. Ta ikka veel hingab. Vahet pole, ma tean, et ta muutub ingliks varsti.'' Ütles väike tüdruk ja jalutas minema. Silme ees muutus häguseks ja ma tõesti minestasin sellel hetkel. Uus tunne, uued võimed Ma tõusin püsti ja kuulsin Atlat: ''Sul kõik korras? Esimest korda Lasmi kasutades saad suure löögi, kuid midagi pole paremat, kui käed täis elektrit, ega?'' Olin natuke üllatunud mis juhtunud oli
(Naerab rõõmust. Kallistavad Lauraga.) No nii, kui palju te olete mõelnud? (Võtab rahakoti. Osvald pöörab selja ja läheb akna juurde. Paus.) OSVALD: Trall-lall-laa, trall-lall-laa. (vaikselt) Laura jääb hommikuni siia kuivama ja kosuma, aga sina lähed nüüd õue... ja tuled hommikul. ROLAND: (Laurale.) Ma ei tea. Ma lähen ja kõnnin siis natuke? LAURA: Võta minu sall. ROLAND: Laura... (teeb ukse lahti) LAURA: Roland... OSVALD: (Rolandile rõõmsalt) Lased külma tuppa! Mine juba, mis sa jutustad! (Roland lahkub.) 2 stseen Osvald variseb kokku, jääb lamama. Hingab kiiresti. LAURA: (vaikselt) Appi! ROLAND: (kargab tuppa) Nii! OSVALD: (tõuseb rahulikult püsti) Kukkusin! ROLAND: Mina jään siia. (Keegi ei lausu midagi. Roland väljub.) OSVALD: (Laurale) Istu. Võta saapad ära. (Osvald paneb saapad kuivama, võtab villased sokid.) Siin on mõned augud sees. Kas ma teen teed või kohvi?
Istu, kuhu meeldib, minul kõnnin siis natuke? siin oma kindlat kohta ei ole – noh, nagu LAURA: Võta minu sall. mõnel on oma lemmikkoht. Ma olen siin ROLAND: Laura... (Teeb ukse lahti.) kõik toolid läbi istunud. Aga istu siia, seljaga LAURA: Roland... akna poole. Mina ise istun siia ja pärast istun OSVALD (rõõmsalt Rolandile): Lased sinna. Nii. On sul kõik hästi? Küsi nüüd. Ära külma tuppa! Mine juba, mis sa jutustad! karda. Võid täitsa rumalat asja küsida. Küsi. (Roland lahkub.) LAURA: Miks te Rolandisse niimoodi suhtute? OSVALD: Kas Roland oli see noormees, kes 2. stseen sinuga kaasas oli
Mõnda Erich Maria Remarque teosest ,,Läänerindel muutuseta" Arvesta vastamisel sellega, et vastuste eeldatav pikkus on 50 sõna ning see, et sa vastates lähtuksid teose sisust. Kolmes vastuses kasuta tsitaati teosest. Minu nimi on Sten Kangilaski 1. Kas see teos meeldis sulle või mitte? Või jättis hoopiski külmaks? Arutle miks. Vastus: Mulle see raamat üpriski meeldis, sest ta avardas mu silmaringi. Läbi selle raamatu sain ülevaate sellest, kuidas asjad reaalses sõjas käisid. Samuti olid raamatus sündmustik ja olukorrad vägagi detailselt kirjeldatud kuid kippusid venima liiga pikaks. Samuti pani mõtlema see, et suurem osa sõdijatest, eriti noored
Kes neile ütles, et ma tema – –? (Ähvardades.) Kes mulle võib ütelda, et ma tema maha raiusin? Tulgu, küll ma tahan temale näidata! – Paganaväärt – julges ta mulle kõik mu kosjakäigud kätte lugeda, nagu sõrme otsast? Sina–! Seda ma Ennu plaan temale ei kingi! Oot, oot! Küll ma sulle kätte kätte maksta tasun, mis ma täna sinu suust pidin kuulma, oota, kassipoeg! Kuidas ma võrku vean, aga? monoloog - Kui ta mitte nii sõimuväärt ilus ei oleks, küll ma tegelase temaga nõu leiaksin? Aga mul ei täi teda sisekõne, mõnele teisele jätta. Sa ei TAHA mind, tavaolukorras paikene? No siis võtan ma sind sinu tahtmata!
Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste ser
Bailey oli Tibby dokumentaalfilmi jaoks esimese kohtumise kokku leppinud. See oli kohe pärast Tibby tööd. Ühe poisiga Wallmanist, kes pidevalt arvutimänge mängib. Bailey oli täpselt pärast Tibby vahetuse lõppemist kohal. 1.2.12 Kui te seda registrist ei leia, vaadake kogu katalloog hoolikalt läbi. ( Sears Roebucki kataloog ) Tibby ja Bailey alustasid filmiga. Esimese intervjuu sai Bailey endale. Mingil määral oli Tibby sellest nohikust poisist hämminugus. Kahjuks sai ta kaamera aku tühjaks ja nad pidid teinekord järkama. Bailey tegi kõigile koogid välja ja nad istusid veel mõninga aja. Eric jutis täna teist jooksu. Bee oli kohal. Ta jooksis jällegi Ericu kõrval. Nad rääkisid, ja Eric palus Beel talle surve avaldamise lõpetada. Bee ei hoolinud sellest , ta ei hoolinud reeglitest. Eric aga küll. Lena sõi Bapiga hommikust, nagu tavaliselt. Ta proovis Bapile juhtunut seletada , kuid mida ta mõtel Bapi ei osanud ju inglise keelt. Ta asetas
" "Usu mind poiss, see on nii sulle kui ka mulle parem," ja siis ta hakkas nutma. Ethanilgi oli kurb. "Poiss, ma toon homme su asjad, siis ära, täna leiame sulle midagi ikka selga." lausus Michell. "Millal ma saan tagasi tulla?" päris noormees, kuid see küsimus jäi vastuseta. 10. "Me ründame Damen Wolfi, meie vihavaenlast, 13. veebruaril kell 03.00 öösel. Meie lähme otse tema maja juurde. Just siis , kui tema seda ei oota. Just siis , kui tema kari on jahil, alguses me võtame vangi need hundid, kes on sel ajal jahil ja alles siis ründame maja." ütles Michell koosolekul 1.veebruaril kell 13.00. Ethan elas siiamaani Michelli juures. Tal tekkisid seal juba sõbrad. Tegelikult temaga sõbrustasid kõik majaelaikud. Alati, kui ta gellegist mööda läks teda teretati. Mõnikord isegi ( need keda ta tundis natukene rohkem ) teda patsutati seljale või õlale. "Kas te olete minuga nõus
Ühelt poolt sugulussidemega ja teisalt sõjaväekaaslasega. On kirjeldatud kui ausat ja hinnatud meest, kellel oli raske saatus. LÜHIKOKKUVÕTE Esimeses peatükis kolib isa Urmas, ema, seitsmeaastane Sten-Erik. Kui vanemad tööl on, siis valvab teda hoidja Kertu, kellel on poisi arvates kollased juuksed, kuigi neiu sellega ei nõustu. Suure kivimaja asemel saab koduks neil ühekorruseline kollane puumaja, mis kuulus kunagi isa isale. Kolimise eel jätab Sten hüvasti oma sõbra Andriga, nad lubavad vahel teineteisel külas käia. Sõidu ajal sadas vihma ning kohale jõudes polnud see lakanud. Igavuses vaevlev poiss ootas kuulekalt emalt luba tuppa minna. Sten-Erik kuulis häält. Hääl tuli kuuri juurest ning otsustas asja uurima minna. Avastus oli suur, kui leidis hoone tagant omavanuse tüdruku, kes urgitses pulgaga mullas- murumardikad ei saa kõndida kui maapind niiske on. Tüdruku nimi oli Maria ning elas temaga samas majas koos vanaisaga
VARENKA: Ma räägin sulle, kui sa tahad. LJUBOV: Ei. Noh... räägi siis. VARENKA: Sa pead küsima. LJUBOV: Ma ei oska. VARENKA: Mäletad seda, kui mustlase eesel Betsy koplisse pääses? LJUBOV: Jah! VARENKA: See käib samamoodi, ainult et sa oled selili. LJUBOV: Oh... VARENKA: See ei ole nii suur. STANKEVITS: (improviseeritud tekst) Ei, oota, ma seletan kõik ära. (Tüdrukud naeravad vandeseltslaslikult, Ljubov on samas kohmetu. Majast kostuvad hääled.) LJUBOV: Kas need on nemad? Ära vaata sinnapoole. (Läbi akna on näha Mihhail, temaga koos Nikolai Stankevits, kes on ilus tumedajuukselise 22-aastane noor mees. Mihhail, kuulnud naeru, on akna juurde tulnud.) MIHHAIL: See on Ljubov. Ta on koos Varenkaga. STANKEVITS: Naiste naer on nagu inglite vaimne ühendus.
Õunkübarad K usagil kukkus kägu, põristas maipõrnikas. Metsa tumedaimad elanikud olid umbusklikkusega kogunenud kahe liikumatu kuju ümber. Väiksemgi raksatus oleks nad minema peletanud, kuid seda ei juhtunud mitte midagi ei juhtunud, seega nad lihtsalt imestasid selle üle, mida nägid: lindu meenutavate tiibadega, samas pigem nahkhiire nurgelisuste tiibadega habras tüdruk, soomused siin-seal murenenud ja muster sassis lebas oma kaitsva küti surematus embuses, kelle kaunis kahvatu nägu kurjuse juurt vähem maitsnud kui kestahes teine temaealine poiss. Teiste seas põrnitses neid huviga kaks üleni rohelisse rüütatud meest, kuldsed õunad kõrge torukübara servadest välja kasvamas. Nende punakad lokkis juukseotsad olid sassis ja tumedad silmad uudishimu täis. Eriti köitis neid tütarlaps, sest oma lugematu arv aastatega polnud nad temasarnast veel näinud. ,,Sora?" ,,Võtame." Nad astusid ligemale ja ühe puudutuseg
MADONNA-MIRALDA JEEDAS Kes sind tappa tahab? HIRMUS ANTS Ära erutu! MADONNA-MIRALDA JEEDAS Mina ei erutu midagi. HIRMUS ANTS Ma peaksin olen endiselt tubli töömesilane edasi. MADONNA-MIRALDA JEEDAS Ei usu. HIRMUS ANTS Mida sa tahad? 30 MADONNA-MIRALDA JEEDAS Sind kui meest! HIRMUS ANTS Ei, sa vist ei saa. MADONNA-MIRALDA JEEDAS No tead mis, mine põrgu! HIRMUS ANTS Oota! MADONNA-MIRALDA JEEDAS Ei oota midagi! HIRMUS ANTS Oota. MADONNA-MIRALDA JEEDAS Mina tahan meest, kes kindlustab mu elu ja kõik. HIRMUS ANTS Ma võin seda samuti teha. MADONNA-MIRALDA JEEDAS Väheusutav. Käi perse, mul on paremad variandid. HIRMUS ANTS Mis variandid? MADONNA-MIRALDA JEEDAS Kallis‚ ma ei suuda enam. Ma lähen nende juurde tööle ja ma aitan sind. HIRMUS ANTS Kuidas? MADONNA-MIRALDA JEEDAS Töötan justkui nende heaks. HIRMUS ANTS Oh, see on ma ei tea kurat mis… MADONNA-MIRALDA JEEDAS
Peategelane on Jürgen Moorast, kes on raamatu algul 9-aastane ja raamatu lõpus 16-aastane. Jürgen käib ka koolis ja õpib peaaegu viitele. Jürgen on poiss, kes ei suuda otsuseid hästi teha - ka üheksandat klassi lõpetades ei tea ta, mida ta tahab teha tulevikus. Tema ema (Külliki Suurhans) ja isa (Eldor Moorast) lähevad lahku, kuna neil on juba tükk aega olnud erimeelsusi ja lahkarvamusi. Isa kolib ema ja Jürgeni juurest ära. Jürgen ja tema klassivend Sten tegelevad peale koolis käimise veel äriga. Nad ostavad soomlastelt kaupa ja müüvad tänaval selle kallimalt maha. Niiviisi teenivad nad endale kopsakat taskuraha. "Ärikate" kõrgeim "töötaja" on Autostop - keskealine raamatupidaja välimusega prillidega mees. Ta võib kasutada alamaid "töötajaid" selleks et nad tema eest midagi kusagil ära teeksid. Jürgenit ja Steni kasutati raamatu jooksul ainult ühe korra - nad pidid Pärnusse sõitma ja sealt midagi ostma ja siis ka maha müüma.
Pöördumatud tagajärjed Ühel külmal sügisesel õhtul jõudis Andres koju oma naise Katreeni ning väikese lapse Sigridi juurde. Toit oli ammu juba valmis saanud ning naine hüüdis abikaasat, et too nüüd kiiresti sööma tuleks, muidu jahtub veel ära. Mees lonkis nördinult söögilaua juurde ning võttis istet. Ta oli täna äärmiselt tujust ära ning närviline, sest sai ühest kohutavast uudisest hiljuti teada. "Kas sul oli täna halb päev tööl?" küsib Katreen, samal ajal toites Sigridit. "Ahh..tead, tavapärane. Nagu ikka, palju vingus nägudega kliente kes pole ühe või teise asja pärast rahul. Ühesõnaga, jah, ei midagi erilist. Ja kuidas teil päev möödus? Käisite siis seal uues kaubanduskeskuses ringi vaatamas?" "Käisime küll, aga ma tahtsin sinuga hoopis millegist muust rääkida. Nimelt, sinna kõndides ma nägin tee peal üht hirmsasti armsat majakest. See oli nii idülliline ja erakordne.
{9908}{9945}Käsper! {9974}{10053}Käsper!|- Mis on? {10084}{10166}Kutsu Käämer tagasi!|- Mis asja? - Kutsu Käämer tagasi. {10175}{10231}Tema lihtsalt mõtleb niimoodi,|sina mõtled teistmoodi, {10235}{10283}aga tema ei tulnud sulle kätega kallale.|Kutsu Käämer tagasi! {10627}{10670}Sel juhul lähen ka mina. {10683}{10782}Pea hoogu, Ahas! - Mis on?|- Kas sa oled punane komissar või? {10938}{11006}Ma olen Tartu Kommertskooli õpilane. {11221}{11278}Käämer, oota. {11434}{11498}Kaitsku ise|oma paksude valitsust! {11502}{11588}Kohe on punaarmee siin|ja siis lähevad asjad ise paika! {11619}{11674}Aga see on ju võõras võim! {11859}{11959}Olgu või võõras, peaasi,|et mitte Käsperi-taolised! {12743}{12839}Oi! Palun vabandust!|- Ei ole lugu. {13017}{13147}Ma pean siit kuidagi mööda saama.|- Jah, muidugi. {13451}{13553}Paras!|Mobilisatsioonikuulutus kisti maha! {13822}{13901}{y:i}Tere, vennas, kuidas läheb?
Portselansuits Jim Ashilevi 2006 (XI-01) © Eesti Näitemänguagentuur 2 (Väike-Karja 12, Tallinn 10140; tel 6282342; e-mail [email protected]) portselan - keraamiline materjal (tahke) - tugev, kõva, elastne, habras, klaasjas, valkjas, poolläbipaistev (v.a. tihedam portselan), resonantne, väga vastupidav elektrile, kemikaalidele ja temperatuurisokile. suits - mittetäieliku põlemise kaasnähe (gaasiline) - mürgine, haihtuv. 3 Tegelased: Ike Kioko Kassini 4 . . . . . . . . I 5 S1 Kioko, pärast tuima masinlikku tööpäeva kaupluses, võtab oma tillukese korteri kööginurgas kotist odava veini, istub diivanile, valab pokaali täis ning mekib maitseks. Väljas on pime november, vihmadest sogane ja rikutud. Sedasi ei tea mitmendat õh
korjates. See vaht oli kärsitu viha, mis nüüd nagu kuiv kasetoht äkisti põlema süttis. Junkur kargas jalule, tõukas õe karedalt eemale ja kärgatas välkuvau silmil: «Mis häbi mul peab olema? Kelle ees? Teie, närude, ees? Kui ma tahan, saate kõik piitsa nagu koerad: tulge siis häbistama. Ja -- oh, kui mul see saadana täkk käes oleks, kes mu maha viskas, küll ma teda materdaksin! Pihuks ja puruks peksaksin, et ta,mu jalge ees kärvaks. Siis ma naeraksin. Oota, kurjategija, oota, oota, küll ma su veel kätte saan!» Junkur kiristas hambaid ja raputas ähvarda-valt rusikat; siis sattus ta pilk Jaanusele, kes pahase ning veidi põlgava näoga teda silmitses, ja nüüd süttis ta viha selle vastu leegitsema. Sammu ette astudes, rusikaid ja pead ette sirutades seadis ta enese võitlusvalmilt Jaanuse ette ja karjus: «Mis sa, loll, mind vahid? Talumats, koera-nahk! Sinu see häbematu täkk oli, ja kui ma teda kätte ei saa, siis lasen sinule piitsa anda.»
Dialoog autos. Lühike sisu: Andrese uus tuttav Kristjan õpib MGU-s (ilmselt on mõeldud Moskva riiklikku ülikooli) ja omab eesti juuri. Ta pakub oma abi sugulaste ja varanduse otsingul. Tegelased: Andres ja tema uus tuttav Kristjan Tegevuskoht: auto, mis kiiresti sõidab vaksalist ,,Marinoi rostsi" rajooni. - Me, muide, ei ole veel tuttvad. Mind kutsutakse Kristjaniks, aga teid? küsis noor inimene. - Mind Andres. Teil on Essti nimi. - Jah, mu juured on eestis. - Tõsi? Räägime siis eesti keeles. - Kahjks ma ei räägi eesti keelt. Aga ma tahan õppida eesti keelt. - Kas te ammu sõitsite eestist ära? - Väga ammu. Mu vanaisa elas venemaal. - Säh sulle, milline kokkusattumus! Aga mina just tulin siia otsima eestlasi, kes elavad venemaal. Mu vana- vanaisa kunagi ammu ka elas siin ja jättis mulle...Andres peatus. Ta sai aru, et ütles liiga palju. - Jättis mida? huvitus Kristjan. - Jättis... Ühe asja. - Aga kus ta on? - Veel ei te
Adeele Danielle rikas sõbratar, upsakas Alexa noor ja elurõõmus vaese taluniku tütar, väga helge Marc Alexa vanem vend, kütkestav ja rüütellik Esme vana naine, ennustaja Eino Alexa isa, igavene toriseja ! Remargid on tekstis alla joonitud ! Eelmäng Alexa ja Marc istuvad keset põrandat, mängivad kaarte. Riided talulikud ja võimalikult vaesed. Laval on kardinad ees, tegevus toimub kardinaid avamata. Alexa: Hah! Näe jälle minu võit! Marc: Oota, oota, Alexa, veel pole lõpp! Möödub mängides paar sekundit Alexa: Viskab kaardid hõisates käest Ja mis ma sulle ütlesin? Ah? No näed sa, kellel täna pidupäev on! Jälle minu võit! Marc: Tusaselt enda ette pomisedes Jaa, jaa...on küll sinu võit...jälle... Alexa: Lööb vennale patsu õlale Aga ära meelt heida, venna! Tead ju küll seda vanasõna, et kellel kaartides ei vea, eks sellel veab siis armastuses...või oli see õnnes? Igatahes midagi taolist küll!
FELIX Lase parem jalga. KAREEN Ann, mind visatakse kohe välja. FELIX Hakka astuma. KAREEN Mis sul viga on? FELIX Välja! KAREEN Ann, max viis minutit. Kuulsid? Viis minutit. ANN Jaa, ma olen kohe valmis. FELIX Kõtt! Kareen tormab välja. Ann elutuppa. FELIX Sa lähed jälle? ANN Jälle. FELIX Ja tuled hilja? ANN Hilja. FELIX Ma siis ei oota? ANN Parem mitte. FELIX Ma ikkagi ootan. ANN Felix! Ann seisab peegli ees. ANN Kuidas ma välja näen? FELIX Ma ei taha et sa lähed. ANN Mul pole isegi väga viga. FELIX Ära mine... 11 ANN Ma... FELIX Palun... Autosignaal. ANN Ma olengi juba läinud... Ann lahkub. Felix karjub talle järgi.
Mary Poppins LÄÄNETUUL. Oli esimene kevadpäev.Jane ja Michael teadsid seda kohe, sest nad kuulsid mister Banksi vannis laulmas, ja aastas oli ainult üks päev, mil ta seda tegi.Neile jäi se hommik alatiseks meelde.Esiteks – see oli esimene kord, kus neid lubati hommikueineks alla tulla, ja teiseks – mister Banks kaotas oma musta mapi.Nii et see päev algas kahe erakordse sündmusega. „Kus on mu MAPP?“ karjus mister Banks, tiirutades hallis ringi nagu koer, kes ajab oma saba taga.Ja ka kõik teised hakkasid ringi jooksma – Ellen ja missis Brill ja lapsed. Isegi Robertson Ay tegi erilisi pingutusi ja pööras ennast kaks korda ringingi.Lõpuks avastas mister Banks ise mapi oma kabinetist ja tormas sellega halli, hoides seda kõrgel pea kohal. „Nõnda,“ ütles ta, nagu hakkaks pidama jutlust, „minu mapp peab seisma alati seisma ühes kohas. Siin.Vihmavarjualusel.kes pani ta kabinetti?“möirgas ta. „Sina ise, mu kallis, kui sa ei
Mary Poppins LÄÄNETUUL. Oli esimene kevadpäev.Jane ja Michael teadsid seda kohe, sest nad kuulsid mister Banksi vannis laulmas, ja aastas oli ainult üks päev, mil ta seda tegi.Neile jäi se hommik alatiseks meelde.Esiteks see oli esimene kord, kus neid lubati hommikueineks alla tulla, ja teiseks mister Banks kaotas oma musta mapi.Nii et see päev algas kahe erakordse sündmusega. ,,Kus on mu MAPP?" karjus mister Banks, tiirutades hallis ringi nagu koer, kes ajab oma saba taga.Ja ka kõik teised hakkasid ringi jooksma Ellen ja missis Brill ja lapsed. Isegi Robertson Ay tegi erilisi pingutusi ja pööras ennast kaks korda ringingi.Lõpuks avastas mister Banks ise mapi oma kabinetist ja tormas sellega halli, hoides seda kõrgel pea kohal. ,,Nõnda," ütles ta, nagu hakkaks pidama jutlust, ,,minu mapp peab seisma alati seisma ühes kohas. Siin.Vihmavarjualusel.kes pani ta kabinetti?"möirgas ta. ,,Sina ise, mu kallis, kui sa eile õhtul tu
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
