Nimisõnade käänamine SAKSA KEELES JAGUNEVAD NIMISÕNAD AINSUSES KOLME KÄÄNDKONNA VAHEL: Naissoost nimisõnade käändkond; Tugev käändkond; Nõrk käändkond; Naissoost nimisõnade käändkond Nominativ eine Frau die Frau Wer? eine Katze die Katze Was? eine Puppe die Puppe eine Klasse die Klasse eine See die See eine Nacht die Nacht Naissoost nimisõnade käändkond Akkusativ eine Katze die Katze Wen? eine Frau die Frau Was? eine Puppe die Puppe eine Klasse die Klasse Wohin? an eine See hinter die See eine Nacht die Nacht Naissoost nimisõnade käändkond Dativ einer Katze der Katze Wem? einer Frau der Frau Wo? einer Puppe d...
Nimede käänamine ja nimetuletised Nime tähtsus: Nime tuleb kasutada korrektselt, valekasutamine võib olla solvav. Ees- ja perekonnanimi: Eesti keeles eelneb eesnimi perekonnanimele. Perekonna nime kasutatakse eespool ainult nimekirjades, st et perekonnanimele järgneb koma. Nime käänamine: Käändelõpud lisatakse, kui see on võimalik, nime algkujule. Kirjutatud tekstis võib nime algkuju eristamiseks kasutada ülakoma. Kohanimede kohakäänamine: Kohanimi võib esineda sisekohakäänetes või siis väliskohakäänetes. Võõrnimede kirjutamine: Võõrnimesid kirjutatakse nende algupärasel kujul, kui nime algupäraselt ladina tähtedega kirjutatud. Kui nime algupärane kuju on mingis teises kirjas, siis translitereeritakse see ladina tähestikku. Võõrnimede käänamine:
VSL – võõrsõnade leksikon Sõnaraamatute ühisotsing kn.eki.ee (e-keelenõu) Erinevad sõnastikud https://portaal.eki.ee/sonaraamatud.html ÕS Näitab grammatilisi andmeid: 1. Sõna tähendust, käänamist, stiilikuuluvust, kokku- ja lahkukirjutust, tuletisi, hääldust ja muid võrde- või pöördevorme. 2. Sisaldab lühendivalimikku ja kohanimesõnastikku. Näide j`õrm <22e: jõrmi, j`õrmi> murdes segane, uimane. Palav päike võtab pea jõrmiks. Sõna, käänamine (muuttüüp, mille järgi käänata), stiilimärgend, tähendus, näitelause sõnaga. EKSS 1. Annab tähenduse või seletuse. 2. Näitab erialamärgistust. NÄIDE mangold ‹-i, -it 2› ‹s› aiand lehtpeet käänamine, eriala e aiandus, tähendus SYS Näitab võimalikke sünonüüme ehk sama tähendusega sõnu. NB! Pead oskama valima, mis sobib kirjakeelsesse või ametlikku teksti! kass, hiirekuningas, hiirekütt, kiisu, miisu, tiisu, kiiss,
Arvsõna Arvsõnade käänamine Põhiarvsõnad 1000, 1000000 Järgarvsõnad Kaht või enamat tuvastamata isikut väljendavate arvsõnade käänamine
Kuusepuu Kuusepuule K. Nõgu Nõgu'le T. Mägi Mägi'le M. Vaher Vaher'ile Erandid · -ne lõpulised perekonnanimed, mida käänatakse kui vastavaid mõiseid A. Raudne > A. Raudsele · -s lõpulised nimed (va. Ühesilbilised) kasutatakse tüvevokaali e M. Saukas > M. Saukas'ele A. Saar > A. Saar'e / A. Saar't / A. Saar'ele Võõrnimede käänamine · Võõrnimede käänamisel lähtutakse hääldusest a) kui nimi lõppeb tummavokaaliga, siis lisatakse kõigepealt tüvevokaal -i ning seejärel käändelõpp b) kui nimi lõppeb tummakonsonaldiga, siis lisatakse üksnes käändelõpp Mõlemal puhul tuleb kasutada ülakoma O. Wilde O.Wilde'ile O. Wilde'i (kelle oma) Bordeaux Bordeaux'sse Bordeaux' inimesed
NIMEDE KÄÄNAMINE 1. Nimede käänamisel lisatakse käändelõpud nime algkujule kui see on võimalik. Mägi Paju Lagi Mägi Paju Lagi Mägit Paju Lagit Mägisse Pajusse Lagisse Nimi lõpeb vokaaliga ja käändelõpu lisame vokaalile. 2. Ne-lõpulised nimed käänduvad nagu vastavad sõnad. Rebane Puine Rebase Puise Rebast Puist 3. Kui nime lõpus on konsonant, siis tuleb lisada tüvevokaal i+käändelõpp. Roht Vaht Kask Rohti Vahti Kaski Rohti Vahti Kaski Rohtisse Vahtisse Kaskisse 4. S-lõpulistele nimedele (välja arvatud ühesilbilised) lisatakse tüvevokaal e. Sipelgas Ahas Sipe...
M.Nim Tikud Imelikud Põletikud M.Os tikke Imelikke Põletikke *Toorik-tüübi kriitilised sõnad, mida tahetakse käänata ohtlik-tüübi järgi Nim Taldrik elektrik Om Taldriku Elektriku Os Taldrikut Elektrikut M.Nim Taldrikud Elektrikud M.Om Taldrikute Elektrikute M.Os taldrikuid Elektrikuid *Kontsert-tüüpi sõnade käänamine Õige Väär Õige Nim kontsert Toorik Om Kondserdi Tooriku Os Konserti *kontserdit Toorikut M.Nim Kontserdid Toorikud M.Om Kontsertid *kontserdit Toorikute e e M.Os Kontserte *kontserdei toorikuid d
on e-tüveline Pall on i-tüveline Ains osastav siit tuleb mitm osastava tüvi jalg u (lühike osastav) Mitmuse osatav siit saame i- mitmuse vomid jalus, jalul, jalule VI käändkond On nõrgeneva astmevaheldusega (pall III v : palli IIv) Ülesanne 1 Vaata ÕS-ist, kuidas põhikändeis muutub sõna õlu, ja põhjenda niisugune käänamine VI käänkonna keerukaid sõnu Kontsert kändub nagu sõna sert, seega käidi kontsertidel Ül 2 Kääna põhikäändeis sõna asfalt VI kk veakriitilisi sõnu Üks: ühe: üht e ühte Kaks: kahe : kaht e kahte Aga ei tohi viite, kuute Küüs : küüne: küünt Lik-lõpulised käänduvad nagu sõna tikk Maastik: maastiku: maastikku/ maastikke: maastikest e maastikkudest VII kk Tainas : taina : tainast (enam ei ole taigen!) Pale: palge : palet palged (mõte-tüüp)
*"Perioodikaväljaannete ja asutuste nimed võib soovi korral asetada jutumärkidesse." *Kohanimed Kirjutatakse Läbiva Suurtähega, v.a. nimetus.(nt.Pirita klooster, Suure Vankri tähtkuju) Erandid:tõusva päikese maa, tuhande järve maa, suur lomp, Emajõe Ateena,Neevalinn, Metsik Lääs,Must Mander,Vana Maailm,Igavene Linn,Roheline Mander, tsaari Venemaa, kodusõja Ameerika, muinas-Eesti,Napoleoni Prantsusmaa, unistuste Pariis Asutuste nimetused: 2.Võõrnimede käänamine Tuleb lähtuda nime hääldusest,mitte kirjapildist.(nt.Chopin(sopään):Chopini(sopääni)) *Kui võõrnime lõpus on nn.tumm vokaal(täish.mida ei hääldata)lisatakse om.käände tüvevokaal ning sellele lisanduvad käändelõpud ülakoma abil.(nt.Cambridge´i ülikool) *Kui nime lõpus on tumm konsonant,siis lisatakse ülakoma abil ainult käändelõpud. (nt.Godot´ ootamine, luges "Isa Goriot´d", A.Dumas´le) 3.Nimetuletiste moodustamine Nimetuletis kirjut
SISUKORD NIMISÕNA 3 Nimisõnade sugu 3 Nimisõnade mitmus 4 Käänete põhifunktsioonid 6 Nominatiiv 7 Genitiiv 7 Daativ 8 Akusatiiv 9 Instrumentaal 10 Prepositsionaal 11 Nimisõnade käänamine 12 Nimisõnade käänamine ainsuses 12 Nimisõnade käänamine mitmuses 13 OMADUSSÕNA 14 Omadussõnade sugu 14 Omadussõnade võrdlusastmed 14 Omadussõnade käänamine 16 ASESÕNA 17 Isikuliste asesõnade käänamine 17 Omastavate asesõnade käänamine 17 Näitav asesõna 19
· eraldada lainelise joonega/kursiivkirjas · käänata ülakoma abil · Eesti yuppie´dega · lõpetas ülikooli cum laude´ga · ei tarvita ecstasy´t · film lõppes happy end´iga Nimed ja tuletised · Suure-Jaani --- suurejaanilane · Põhja-Eesti --- põhjaeestlased · Camus [kamüü]---camus´likku stiili · Voltaire --- voltaire´likul sarkasmil · Jack London --- jack-londonlik · New York --- newyorklane Võõrnimede käänamine 1 · nimi lõpeb häälduses täis-, kirjas kaashäälikuga · Dumas [dümaa] Dumas´le · Renault [renoo] Renault´ga · Versailles [versai] Versailles´rahu · Rabelais [rablee] Rabelais´d · Goriot [gorjoo] Goriot´d Võõrnimede käänamine 2 · nimi lõpeb häälduses kaas-, kirjas täishäälikuga · Wilde [uaild] Wilde´ist · Milne [miln] Milne´iga · Seattle [siätl] Seattle´is · Hume [hjuum] Hume´i õpetus
SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1. Inglise keelest laenamiNE JA SELLE põhjused.....................................................4 2. Mugandamine..................................................................................................... 6 2.1. Mugandamise mõiste ja moodused..............................................................6 2.2. Mugandatud sõnade käänamine ja pööramine.............................................7 3. Tsitaatsõnade kasutamine.................................................................................. 8 KASUTATUD Kirjandus........................................................................................... 10 2 SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi eesmärk on anda ülevaade inglise keele laenude tekkimisest eesti keelde
`voodi `öine `käitis `vistrikud `soine `mitmikud -`päine Kirjakeele normi järgi on II vältes: kahju toonane otsus pilved taimed üksi äsjane ollus talved sõimed kaasas kääbus hetked lõimed lurjus retked veimed uudis jõulud räimed On ka sõnu, mida tohib hääldada nii II kui ka III vältes. Kui sellest oleneb ühtlasi sõna käänamine, on parem, et selliseid sõnu oleks võimalikult vähe. Nt kirju ~ `kirju (kirjude, kirjusid – `kirjute, `kirjuid), tervis ~ `tervis (terviseid – `tervisi ehk `terviseid), e-tüvelised omadussõnad ahne ~ `ahne, ihne ~ `ihne, kaine ~ `kaine, kiire ~ `kiire, kärme ~ `kärme, terve ~`terve, tiine ~ `tiine (käänamine vastavalt nagu sõnadel aine või `lahke : tiine, `tiine, tiinet või `tiine, `tiine, `tiinet).
...................................................11 Keeled........................................................................................................................................ 11 Eesti mured................................................................................................................................ 12 Keelkonnad................................................................................................................................ 12 Nimede käänamine.........................................................................................................................12 Nimede kasutamine ja võõrnimed............................................................................................. 13 Võõrnimede käänamine.............................................................................................................13 Võõrnimedest tuletamine ja võõrnimede käänamine..................................................
Soome keel, 30.03.09 JOKA käänamine(kes?mis?) AINSUS(YKSIKKÖ) MITMUS(MONIKKO) kes?mis? joka kes?mis? jotka kelle?mille? jonka kelle?mille? joiden/joitten keda/mida jota keda/mida joita kellesse/millesse Johon kellesse/millesse joinin kelles/milles jossa kelles/milles joissa kellest/millest josta kellest/millest joista kelleks/milleks joksi kelleks/milleks joiksi kellele/millele jolle kellele/millele joille kellel/millel jolla ...
KÄÄNAMINE LIITEGA -GI JA -KI Liide -gi ja -ki lisatakse alati käänatud sõna lõppu. Helilistele häälikutele lisatakse liide -gi (a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, j, l, m, n, r, v). Helitutele häälikutele lisatakse -ki (b, d, g, k, p, t, s, h, f, s, z, z). Nt - koer + gi ,kass + ki, lennuk + ki, puu + gi Kääna sõnu KEEGI ja KUMBKI. Kui käänatud, siis kontrolli siit - NIMETAV KEEGI KUMBKI OMASTAV KELLEGI KUMMAGI OSASTAV KEDAGI KUMBAGI SISSEÜTLEV KELLESSEGI KUMMASSEGI SEESÜTLEV KELLESKI KUMMASKI SEESTÜTLEV KELLESTKI KUMMASTKI ALALEÜTLEV KELLELEGI KUMMALEGI ALALÜTLEV KELLELGI KUMMALGI ALALTÜTLEV KELLELTKI ...
teatava sõnavara omandanud. Raamatus on piltlikul kujul, eelkõige tabelites, grammatiline materjal. Grammatikat on püütud esitada süsteemselt, teemade kaupa, andes konkreetse õpitava keelematerjali kohta seletusi Sulle ka emakeeles. Ühelt poolt rõhutakse reeglipärasust ning teiselt poolt tähtsamaid erandeid ja iseärasusi. Käsiraamatus on käsitletud järgmised teemad: 1. Nimisõna (sugu, arvukategooria, käänamine, eesõna ja nimisõna); 2. Omadussõna ( käänamine, omadussõna võrdlusastmed, lühivormid); 3. Määrus (võrdlusastmed, kasutamine); 4. Asesõna ( käänamine); 5. Tegusõna ( pöördkond, ajad, käskiv kõneviis, tegusõnade aspektid, liikumisverbid). 6. Kesksõna (vormid, käänamine) Raamat on mõeldud Sulle ainult abimeheks. Tegelik töö käib tunnis läbi praktilise tegevuse. Soovin Sulle edu! Autor
OMADUS - JA NIMISÕNADE KÄÄNAMINE AINSUS MITMUS Kääne Küsimused Eessõnad MEES SOOST KESK SOOST NAIS SOOST Oma- MEES- KESKSOOST NAISSOOST () () () dus- SOOST omadus nimi- omadus- nimi- omadus nimisõn sõnad -sõna sõna sõna sõna -sõna a ?(kes) ? - - - - - - - - - - - (mis) - - - - - - - - ...
Sõnaliigid, käänamine, ainsus, mitmus ..................................... 1. Paiguta sõnad tabelisse Nuttis, otsin, oli, lilled, esmaspäeval, jooksmine, haugub, emaga, jooksime, murest, kiike, neljas Käändsõnad Pöördsõnad ......................................... .................................................. ........................................ ................................................ ........................................ ................................................ ......................................... ................................................ ......................................... ................................................. ........................................ .................................................. 2. Moodusta sama...
KÄÄNAMINE ainsus mitmus nimetav maastik maastikud omastav maastiku maastike e maastikkude osastav maastikku maastikke e maastikkusid sisseütlev maastikusse maastikesse e maastikku e maastikkudesse seesütlev maastikus maastikes e maastikkudes seestütlev maastikust maastikest e maastikkudest alaleütlev maastikule maastikele e maastikkudele alalütlev maastikul maastikel e maastikkudel alaltütlev maastikult maastikelt e maastikkudelt saav maastikuks maastikeks e maastikkudeks rajav maastikuni maastikeni e maastikkudeni olev ...
Veaohtlike sõnade käänamine REASTIKUNE ASTMIK Ainsuse ja mitmuse omastavas - Reastikuse astmiku; reastikuste astmikute Ainsuse ja mitmuse osastavas - Reastikust astmikku; reastikke astmikke Ainsuse ja mitmuse seesütlev - Reastikus astmikus; reastikes astmikkes Ainsuse ja mitmuse ilmaütlevas - Reastiku astmikuta; reastikke astmikuteta KIRGLIK ARGLIKKUS Ainsuse ja mitmuse omastavas - Kirgliku arglikkuse; kirglikkute arglikkuste Ainsuse ja mitmuse osastavas - Kirglikku arglikkust; kirglikke arglikkuseid Ainsuse ja mitmuse seesütlevas - Kirglikus arglikkuses; kirglikes arglikkustes Ainsuse ja mitmuse ilmaütlevas - Kirgliku arglikkuseta; kirglikke arglikkusteta ÕNNELIK ÄMBLIK Ainsuse ja mitmuse omastavas - Õnneliku ämbliku; õnnelike ämblike Ainsuse ja mitmuse osastavas - Õnnelikku ämblikku; õnnelikke ämblikke Ainsuse ja mitmuse seesütlevas - Õnnelikus ämblikus; õnnelikes ämblikes Ainsuse ja mitmuse ilmaü...
Saksa keele eessõnad eesti keelse tõlkega + omadussõna käänamine 1. Bis-kuni 2. Durch-läbi 3. Für-kellegi/millegi jaoks 4. Ohne-ilma 5. Um-ümber 6. An-juurde, äärde 7. Auf-peal, peale 8. Hinter-taha, taga 9. In-sees, sisse 10. Neben-kõrvale, kõrval 11. Über-kohale, kohal 12. Unter-alla, all 13. Vor-ette, ees 14. Zwischen-vahele, vahel 15. Estlang-piki 16. Während-jooksul, vältel, kestel, ajal 17. Trotz-vaatamata, hoolimata 18. Wegen-kellegi/millegi pärast, tõttu 19. Aus-seest 20. AuSer-välja arvatud 21. Bei-juures 22. Gegenüber-vastas 23
Saab laenata teistest keeltest. Neid saab kohandada oma keele järgi. 1) Slaavi ja vene laenud: aken, kapsas, kopikas jt. 2) Germaani ja saksa laenud: kaup, kamber, lamp jt. 3) Balti laenud: hammas, laud, sein jt. 4) Soome laenud: aare, huvi, levima, matkama jt. Võõrsõnade tunnused: · Võõrtähed sõnas ( f,x,y,q,s,z,z jne) · Nõrk sulghäälik sõnaalgul (g,b,d) · Rõhk sõna lõpus Ühekeelsed sõnaraamatud 1) ÕS : sõnade õigekiri, käänamine, pööramine, tähendused, näitelaused, hääldused, rõhk, kohanimed, keelereeglid 2) Võõrsõnade leksikon : võõrsõnad, tähendused, hääldused, päritolu, tsitaatsõnad, väljendid 3) Sünonüümisõnastik : kirjanikele, sõnade kordumise vältimiseks erinevaid sõnu ehk vasteid ühele sõnale on palju 4) Väike murdesõnastik : osa murdesõnadest tavakeele kasutuses, tähendused, murde päritolu
ко мне к тебе kelle juurde? minu juurde sinu juurde кого? меня тебя В. keda? mind sind с кем? со мной с тобой Т. kellega? minuga sinuga о ком? обо мня о тебе П. kellest? minust sinust Page 1 Sheet1 asesõnade käänamine он она мы вы они tema (m) tema (n) meie teie nemad у него у неё у нас у вас у них temal (m) temal (n) meil teil neil его её нас вас их teda (m) teda (n) meid teid neid
Eesti Vabariik, Jüri Gümnaasium, Tallinna Ülikool jne Mitteametlikult võib kirjutada Eesti vabariik, Jüri gümnaasium, Tallinna ülikool. Pealkirjad Pealkirjad tuleb kirjutada jutumärkidega ja suure algustähega ainult esimene sõna ja nimed: ,,Kuidas elad, Ann?", ,,Õhtusöök viiele", ,,Toomas Nipernaadi". Pealkirjad on raamatutel, artiklitel, filmidel, mängudel, saadetel, sarjadel, muusikateostel, kunstiteostel, fotodel jne. Pealkirja käänamine Soovitav on käänata pealkirja ees olevat nimetust: romaanis ,,Toomas Nipernaadi" filmis ,,Kurjad hinged"
ASESÕNA 6 Isikulised asesõnad 6 Omastavad asesõnad 6 Näitavad asesõnad DIESER, DIESE ja DIESES (see) 7 Umbmäärased asesõnad JEDER, JEDE ja JEDES (iga) 8 NIMISÕNA 9 Nimisõnade sugu 9 Nimisõnade mitmus 9 Nimisõnade käänamine 10 OMADUSSÕNA 11 Omadussõna käänamine määrava artikliga 11 Omadussõna käänamine umbmäärase artikliga 11 Omadussõna öeldistäitena 12 Omadussõna võrdlusastmed 12 TEGUSÕNA 14 Tegusõna SEIN (olema) pööramine 14
KÄÄNAMINE Ainsuse nimetavas (kes? mis?) on õiged vormid puder, kohv, kehv, kiik, arvuti, kuivati, osuti, küps, pliit, pluus, mõis, nukk, palitu, angiin, (sõrme)küüs, (poti)kaas. Ainsuse omastavas (kelle? mille?) on õiged reisi, tanki, raporti, peenra, küünla, õudse, kümmekonna, sadakonna, vilu, nüri, mõru, südi, tragi, kurioosse, grandioosse. Ainsuse osastavas (keda? mida?) on õiged viit, kuut, üht(e), kaht(e), au, (vande)nõu, Tallinna, ohtlikku, nüri, vilu. Mitmuse omastavas on õiged kontsertide, teemantide, ohtlike, akende, peenarde, peente, paeste, videote. Mitmuse osastavas küüsi, kaasi, ohtlikke, kontserte, nürisid, videoid. mitu – parem ainsuses (mitmeid autoreid, mitmetel juhtudel > mitut autorit, mitmel juhul) ohtlik lapik kontsert ohtliku lapiku kontserdi ohtlikku lapikut kontserti ohtlikusse e ...
Wiedemanni koostatud grammaika. Karl August Hermann oli väga mitmekülgne mees.Ta oli helilooja, muusik ning püüdis koostada esimest eestikeelset entsüklopeediat, mis aga ebaõnnestus. Tänapäevased eesto Leele läändenimetused nagu nimetav omastav osastav, sisseütlev jne on K.A. Hermanni loodud. Temalt pärinevad veel ainsus ja mitmus, häälik, täishäälik, käänamine ja kääne, põõrmaine ja pööre, võrdlemine, algvõrre ja ülivõrre. Ta oli ülimalt oluline inimene eesti kirjakeele arendamisel. Eesti Kirjanduse Seltsi keelekonverentsid Sellel koosolekul otsustati eelistada pikki vokaale sellistes sõnades nagu hääl, päästma, rõõm, mitte heal, peastma ja rõem, kuid hea ja pea. Tapa keelekonverentisle järgnes veel kolm keelekonverentsi viimane toimus 1911. Aastal, kus oli arutluse all palju küsimusi mis puudutasid
.. Antiquus (uus) – antiquior – antiquissimus, a, um Eritüvelised võrdlusastmed • Bonus, a, um (hea) melior, uis optimus, a, um • Malus, a, um (halb) peior, ius pessimus, a, um • Magnus, a, um (suur) maior, ius maximus, a, um • Parvus, a, um (väike) minor, minus minimus, a, um • Multus, a, um (palju) plures, a plurissimus, a, um • Vetus, veteris (vana) vetustior, ius veterrimus, a, um • Võrdlusvormide käänamine • KESKVÕRDE VORMID käänduvad nagu vastavast soost kolmanda käändkonna konsonanttüvelised nimisõnad • ÜLIVÕRDE VORMID käänduvad nagu esimese ja teise käändkonna us-, a, um-lõpulised omadussõnad
Kr. • Kõnelejaid 3,3 miljonit • Arenev keel • Põhiliselt kasutatakse kõnekeelena • Ilukirjanduses ei kasutata • Peamisena kõnelemiskeel Indoneesia Bali kiri • Bali kirjal ja keelel erinev tähestik • Kirjakeel – kasutatakse Bali saarel • Muudetus ladinakeelse tähestiku järgi • Tähestik pärineb kaavi kirjast -47 sümbolit – 14 täishäälikut ja 33 kaashäälikut Keele omapära • Kõik tähed ladinakeelsed • Peaegu kõike loetakse nagu hääldaks • Puudub käänamine, pööramine, ajad • Puudub silbirõhk • Keele struktuur- Alus + tegusõna + objekt - Wayan ngaba buku putih tipis. - Wayan toob valget õhukest raamatut. Dialektid • Bali keeles on kaks dialekti • Kõrge – basa alus - ametlikult suheldes • Madal –basa kasar -kasutatakse kodus, põlluharimises, lastega või madalama staatusega inimestega suheldes Eessõnad • ka = kelle/mille juurde • uli = -st (kellest/millest) • antuk = üle, juures, kõrval, mööda, peal
aasta täis saab, ja aastad kaovad ka mõnes mõttes masendust üksteise järele ning ükski neist ei tekitav lause. Kaotad aegu tule tagasi. tagasi ei saa, sest aeg ei peatu. Silmaline silmalise peale, kuni ring Meelde jäi, sest on leitud väga 26 ümber, päev päeva järele, kuni õige võrdlus elu aasta täis; ring ringi järele, kuni kirjeldamiseks. kanna käänamine tuleb, mis suka koguni kõveraks teeb, aasta aasta järele, kuni ükskord su elu koguni teise roopasse keerab; uued ringid kuni varbani, kus vardad välja võetakse, uued aastad, kuni nad kord su üle puusärgi kaane kinni löövad. Sinu silmi varjab vaesus, nende Meelde jäi, sest ükskõik kui oma rikkus- ühesuguse vaesed või rikkad oleme, varjumetsa tagused olete lõppude lõpuks oleme kõik
Kuidas kantakse eesti keele eest hoolt? ??!! Mis on keelenormid? • … ehk normid on on mingil ajal mingis keelekollektiivis objektiivselt eksisteerivad sõnade häälikehitus ja tähendused, sõnamoodustus- ja sõnamuutmismallid, süntaktiliste üksuste (sõnaühendite, lausete) mallid. • Keelenormi, mis on fikseeritud keelekorraldusallikais, nimetatakse keelenorminguks. Keelenormidest eristatakse Kirjakeele Ajakirjandus- normid normid Ilukirjandusnormid Kirjakeele normid • Kirjakeeles normitakse: sõnade õigekirjutust, hääldust (rõhk, välde), vormimoodustust (käänamine, pööramine, võrdlusastmed), sõnamoodustust (tuletised, liitsõnad), sõnade stiiliväärtust, lauseehitust ja soovitatavaid tähendusi. • Näited: ajameelne- hajameelne, sokk- sokkki, kapp- kapi- kappi, kodu + tu = kodutu, kodu + loom = koduloom, varas pani ehted pihta ja tegi vehkat j...
P2.OG.03.080. ARVESTUS (meil) 7.-8. mai 2012 NIMI: STATS I 1. Nimetage juristide sotsiolekti (rühmakeele) liike. Juristide sotsiolekti liikideks on õiguse oskuskeel ja selle argivariant ehk juura släng 2. Milline grammatiline alus on juristide slängil? Juristide slängi grammatiline alus tuleneb igapäevakeele üldistest joontest. 3. Milline keelevariant on oma olemuselt ametnike formaalne erikeel? Normitud kirjakeel. 4. Selgitage sõnapesa lahutama, lahutus, lahutamine, lahutatud näitel, mis on juriidilise tõlgenduse juures oluline. Kui üks neist juba seaduses o...
Omadussõna käänamine Omadussõnal on kaks käändkonda tugav ja nõrk käändkond. Tugev käändkond Singular Singular Singular Plural Maskulinum(der) Neutrum(das) Femininum(die) Nominativ straker Wind frisches Brot helle Sonne schöne Ferien Akkusativ starken Wind frisches Brot helle Sonne schöne Ferien Dativ starkem Wind frischem Brot heller Sonne schönen Ferien Genitiv starken Wind frischen Brot heller Sonne schöner Ferien Omadussõna kuulub tugevasse käändkonda, kui tema ees ei ole artiklit ega asesõna. Sel juhul lisatakse omadussõnale määrava artikli lõpud, väljaarvatud meessoo ja kesksoo genitiiv, kus lõpp on -en. Ilma artiklita või asesõnata esineb omadussõna võrdlemisi har...
Maailma keeli liigitatakse I) Genealoogoliline liigutus- Liigitus on keelesuguluse alusel keelkondadeks. Kujunes 18.saj lõpus. Kasutab võrdlev-ajaloolist meetodit. II) Tüpoloogiline liigitus- Liigitus keele grammatika alusel. 1) Aglutinatiivsed- vormid saadakse tunnuste ja lõppude liitmise teel (Soome-Ugri) 2) Flektiivsed- sõnades muutuvad tüved (Indoeuroopa) 3) Isoleerivad- puudub sõnade käänamine ja pööramine, oleneb sõnajärjekord ja kõnemeloodia. (Hiina keel) 4) Inkorporatiivsed- sõnad on lausete pikkused (Indiaani, eskimo, tsuktsi keel) III) Areaalne liigitus- Liigitatakse piirkonna paiknemise järgi. Kõige uuem liigitusviis. Uuritakse mingi piirkonna keeli. 12) Võrdlev-ajaloolise keeleteaduse mõiste ja selle põhiseisukohad Võrdlev-ajalooline keeleteadus- sugulaskeelte ja murrete ajaloo selgitamine
Bestseller menuraamat Kõurik raskesti kasvatatav Reivik rivaal Bestseller menuteos laps Rend-joonis Briifing infotund Künnis lävepakk Retuusid reiud Buklet voldik Laptop sülearvuti Rula ratastega laud Deklamaator etleja Leksika sõnavara Rupskid looma siseelundid Deklineerimine käänamine Leksika sõnavara õpetus Russitsism venepärane Dekreetpuhkus Leksikograafia sõna emapuhkus sõnaraamatu koostamine Rümp looma puhastatud Dialekt murre Leksikoloogia sõnaõpetus keha Dziinid teksad Lell isa vend Saajad-pulmad Eirama ignoreerima Lemb armas Seik asjaolu
elatiiv alaleütlev 8. lahjakkaa/lle tytö/lle -lle allatiiv alalütlev 9. lahjakkaa/lla tytö/llä -lla, -llä adessiiv alaltütlev 10. lahjakkaa/lta tytö/ltä -lta, -ltä ablatiiv saav 11. lahjakkaa/ksi tytö/ksi -ksi translatiiv 7 P. Alvre, Käänamine. Soome keele õpik isehakkajaile, Tallinn, 1971, lk 44-45. 8 T. Roos, I.Tamm, Käändsõna. Puhutteko Suomea, Tallinn, 1981, lk 213-214. olev 12. lahjakkaa/na tytö/nä -na, -nä essiiv 13. ilmaütlev lahjakkaa/tta tytö/ttä -tta, -ttä abessiiv kaasaütlev** 14. - - komitatiiv viisiütlev*** 15
Eesti keel teiste keelte seas Kristiina Kesküla Orissaare Gümnaasium Milleks meile on vaja keeli? Keel annab meile võimaluse omavahel suhelda, mõelda ja minevikku mäletada. Maailmas arvatakse olevat 7000 keelt, kuid ainult 200 on neist arenenud kultuurkeeled. Arenenud kultuurkeeled: Ilukirjandus- novellid ja romaanid Kunstid - ooperid ja filmid Teadus- uurimustööd Haridus-koolid Ajakirjandus- ajalehed ja televisioon Eesti keel Eesti keel (varasem nimetus: maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel. Selle lähemad sugulased on läänemeresoome keeled vadja ja liivi keel. Eesti keelt räägib emakeelena umbes 1 miljon inimest, kellest enamik elab Eestis, kus see on riigikeel. 2012. aasta seisuga kõneles eesti keelt emakeelena hinnanguliselt 922 000 inimest Eestis ja 160 000 mujal maailmas. Võõrkeelena kõneles 2012. aasta seisuga eesti keelt 168 000 inimest. Eesti keel...
Tegusõna ,,sein" (olema) pööramine Ich bin mina olen Du bist sina oled Er,sie,es ist tema on Wir sind meie oleme Ihr seid teie olete Sie sind nemad on 2 Omastavad asesõnad Mein minu oma Dein sinu oma Sein/ihr/ihr tema(ms,ks,ns) oma Unser meie oma Euer teie oma Ihr nende oma Nimisõna käänamine Kääne Maskulin(meessugu Neutral(kesksugu Feminin(naissugu Plural(mitmius) ) ) ) Nominativ- Der Mann Die Frau Das Kind Die Bücher wer?was? (mees) (naine) (laps) Nimetav-kes? mis? Genitiv Des Mannes Der Frau Des Kindes Der Bücher Wessen?
üle minna uuele kirjaviisile ning võttis samas vastu ka mitu kirjakeele ühtlustusettepanekut. Kirjakeele ühtlustamise seisukohast oli siiski suurem tähtsus Karl August Hermanni 1884. a ilmunud esimesel eestikeelsel grammatikal. See grammatika kujundas ka eestikeelse grammatikaterminoloogia. Enamik Hermanni loodud grammatikatermineid on tänaseni käibel (nt käänete nimetused ja terminid kääne, käänamine, pööre, pööramine, ainsus, mitmus, häälik jne). Soome keelest laenati väga palju sõnu eesti keelde. · Eestikeelse kirjasõna ja ajakirjanduse levik Eesti kirjasõna oli piisavalt arenenud selleks, et anda välja eestikeelseid ajalehti, mille tegemise ümber oli kogunenud palju tolle aja tuntud haritlasi. Hiljem arenesid nendest ajalehtedest välja poliitilised organisatsioonid/algsed erakonnad. Ajakirjandus oli põhiliseks info levitamise viisiks.
Praktiline eesti keel 1. vihik 10.klassile VÕÕRNIMED Ülakoma märgib nime põhikuju piiri, kui põhikuju lõpeb häälduses täishäälikuga, aga kirjas kaashäälikuga, või vastupidi. ·Apple'it, · Nokiat ·Skype'i, ·Google'ist · Madeleine [madleen]: Madeleine'i kook · Renault [renoo] : Renault'ga, · Versailles [versai] : Versailles' rahu, · Marat [maraa] : Marat' surm, · Bordeaux [bordoo]: Bordeaux' vein HÄÄLK VAHETUB, KUID ÜLAKOMA EI TULE. · Strasbourg (strasbuur) Strasbourgi · Marseille (Marssei) - Marseillesse · Rousseau (Russoo) - Rousseaule 11. märts 2006 · Politsei ajas laupäeva öösel Pariisis Sorbonne'i ülikooli hõivanud üliõpilased pisargaasiga välja. · Üliõpilased hõivasid prestiizse ülikooli juba kolmapäeval, et protesteerida valitsuse uue noortele suunatud tööhõiveplaani vastu, mis võimaldaks alla 26-aastastel töötada kaks aastat ilma püsiva lepinguta, vahendab ETV24 Reuter...
kümnendmurd eraldatakse komaga.(23 400 303,5) e) numbrile ei maksa lisada käändelõppe ega järgarvsõna liidet -nda, kui seda ei nõua selgus(Eriti külm talv oli 1943. aastal. Talv oli eriti külm 1943-ndal.) f) lauset ei maksa alustada numbritega, kui eelnev lause lõppeb numbriga. 14. ik- lõpuliste sõnade käänamine.(õp lk 101) Nimetav ohtlik toorik imelik tikk Omastav ohtliku tooriku imeliku tiku Osastav ohtlikku toorikut imelikku tikku Mitm omastav ohtlike toorikute imelike ----- Mitm osastav ohtlikke toorikuid imelikke tikke 15. tsitaatsõnad
Tegus:dare-andma(1) audire-kuulma(4)+ACC contendere-ruttama(3) debere-pidama(2)+ACC dicere-ütlema(3) docere-õpetama(2) exspectare-ootama(1)+ACC habere-omama(2)+ACC iubere-käskima(2)+ACC legere-lugema(3) ludere-mängima(3)+ACC placere-meeldima(2) pugnare-võitlema(1) scire-teadma,tundma(4)+ACC scribere-kirjutama(3)+ACC spectare-vaatama(1)+ACC studere-õppima(2)+ACC venire-tulema(4) videre-nägema(2)+ACC habitare-elama meil on-habemus mulle meeldib-mihi placet Omadus:bonus-hea altus-kõrge,pikk magnus-suur malus-halb multus-palju novus-uus Küsis:ubi-kus quem-keda quid-mis,mida quis-kes quomodo-kuidas quot-mitu Nimisõnad: amica-sõbranna amicus-sõber annus-aasta aqua-vesi bellum-sõda canis-koer caput-pea discipulus-õpilane felis-kass filia-tütar filius-poeg flumen-fõgi frater-vend forum-väljak hodie-täna homo-inimene imperium-riik insula-saar liberi-lapsed licet-tohib,on lubatud lingua-keel mare-meri mater-ema miles-sõdur navis-laev non-ei nu...
aastate lõpuni 9) 1980. aastate lõpust alates 3. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. Heinrich Stahl ,,Anführung zu der Ehstnischen Sprach" (1637) - Pani aluse eestikeelsele protestantlikule kirikukirjandusele ja eesti vanemale kirjakeelele. Johann Gutslaff ,,Observationes Grammaticae circa linguam Esthonicam" (1648) - Lõunaeesti grammatika, saksa-ladina-lõunaeesti sõnastik (2000 sõna). Hea keeletundmine. 5 käänet; eesti käänamine ei sobi süsteemi, uuendus: rektiiv. Heinrich Göseken ,,Manuductio ad Linguam Oesthonicam" (1660) Põhja-eesti sõnastik (9000 saksa ja ladina sõna eesti vasted, XVII sajandi suurim sõnavarakogu), grammatika. Laidab eesti talupoja keelekasutust. Johann Hornung ,,Grammatica Esthonica" (1693) ortograafiareformi ei esita, vaid kasutab. 5 käänet käänamine vastavuses tegeliku keelekasutusega.
sõna silbitumine üheselt selge. Nt sõna `pension võib silbituda `pen-si-on või `pen-sion. Esimesel juhul on sõna kolmesilbiline ning kuulub seminar-tüüpi: `pension : `pensioni : `pensioni..., teise silbitamisviisi korral osutub sõna kahesilbiliseks ning kuulub järelikult IV käändkonna redel-tüüpi: `pension : `pensioni : `pensioni/t... Silbitust kasutavad kõik teised morfoloogiamoodulid, sest sageli sõltub silpide arvust sõna käänamine või pööramine. i ja j silbi alguses j, silbi lõpus i: mai-as laps o-li ma-jas; see o-li mi-ni-a mis-si-oon; müü-ja ei ta-ha müü-a Poolitamisel kehtivad silbitamisreeglid, aga ühe kitsendusega: · ühte tähte ei jäeta üksinda rea lõppu ega kanta üle järgmise rea algusse, st lühike vokaalsilp jääb eelmise või järgmise silbi juurde: aga, onu, oli, saia, võie, oaas ei saa poolitada, põuane poolitub ainult põua-ne, avaus ainult ava-us.
· Pearõhk eesti ja saksa ühisjoontel · Korrapäratu kirjaviis. Häälikute seas c, f, x, z. Pikka vokaali märgib h. (sahn) · Artiklid üx ja se. · Sõnatüvi ei muutu, ei teadnud, et eesti keeles on laadivaheldus · Kuus ladina käänet Johann Gutslaff 1648 lõunaeesti grammatika: · Saksa-ladina lõunaeesti sõnastik (2000 sõna). Hea keeletundmine. · Pikk vokaal: â, ô, û, ê. Palatalisatsioon: kotj, panj. · 5 käänet, eesti käänamine ei sobi, uuendus: rektiiv omapärane kääne, mis on aluseks teiste käänete moodustamisel. Heinrich Göseken 1660 põhjaeesti grammatika: · Sõnastik (9000 saksa ja ladina sõna eesti vastet, 17.saj suurim sõnavarakogu), grammatika. Kullamaa murre. · Ortograafiaettepanek: kasutada kaht vokaali, kui vokaal on pikk. (ise ei kasuta) Kirjaviisi reeglistamine: · Eestis esimene keelealane diskussioon, 17.saj lõpus piiblikonverentsid
pikaldane ehk lüütiline TEHN rajatis, mille kaudu laev vaibumine, vastand kriis sõidab ühelt veetasemelt 2. BIOL orgaaniliste teisele. Kanali, veehoidla struktuuride lagunemine lüüsid. Lüüsi+kamber, mitmesuguste ensüümide vm lüüsi+värav ainete toimel 4. Sõna Lavendel käänamine kõigis põhivormides. 3 KÄÄNE AINSUS MITMUS Nimetav Lavendel Omastav Lavendli Lavendlite Osastav Lavendlit Lavendleid Sisseütlev Lavendlisse Lavendlitesse Kasutatud kirjandus 4 1. Erelt, Tiina, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik 2013. Eesti õigekeelsussõnaraamat
assimilatsioon rand: ranna (ka vokaalharmoonia) dissimilatsioon hammas: hamba metatees leder > redel haploloogia istutatakse > istutakse (Lääne-Eestis) hüperkorrektsus ö > õ tõõtada; ou > au saust Analoogia Selle vastu on sõditud ja sõditakse, peetakse ,,lihtsustamiseks", kuid asjata. Analoogia on suunatud suurema reeglipärasuse saavutamisele/ taastamisele. X : kaane = seen : seene X = kaan Nimede käänamine: Toomas, Urmas kas 5. või 7. käändkonna järgi (s.o. Toomas : Toomase või Toomas : `Tooma)? Kõnekeeles: isa : isa : isat (nagu kõne : kõne : kõnet). Kas keel ,,lihtsustub" või muutub hoopis keerulisemaks? Mittenorminguline nõu : nõu : nõud (nagu soo : soo : sood). Tänapäeva kõneleja ei taju, et nimetava ajalooline vorm ei olnud ühesilbiline: *neuvo ja v on kadunud, seetõttu on sõna muutunud ühesilbiliseks. Keeleajalooliselt olid 3. isiku vormid tugevaastmelised (vrd
18. saj Eesti valgustajad Slaid 1 - PEALKIRI Slaid 2 VALGUSTUSAJASTU 1. Valgustusajastu oli ajajärk 18. sajandi Euroopas 2. Vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse 3. Hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. 4. Valgustajad olid haritlased: filosoofid, kirjanikud, teadlased jt. 5. Vahenditeks olid raamatud ja ajalehed *Sellele ideoloogiale andis nime saksa filosoof Immanuel Kant, kes 1784. a. kasutas selle tähistusena sõna valgustus. Slaid 3 GARLIEB MERKEL(17691850) 1. Valgustusaegne baltisaksa kirjanik ja ühiskonnategelane, varane estofiil ja letofiil. 2. Merkel sündis külakirikuõpetaja perre Liivimaal. 3. 17. eluaastast töötas ta koduõpetajana paremates perekondades. 4. 1790. aastal liitus ta Riia intellektuaalide seltskonnaga. 5. Sealsete id...
elatiiv alaleütlev 8. lahjakkaa/lle tytö/lle -lle allatiiv alalütlev 9. lahjakkaa/lla tytö/llä -lla, -llä adessiiv alaltütlev 10. lahjakkaa/lta tytö/ltä -lta, -ltä ablatiiv saav 11. lahjakkaa/ksi tytö/ksi -ksi translatiiv 7 P. Alvre, Käänamine. Soome keele õpik isehakkajaile, Tallinn, 1971, lk 44-45. 8 T. Roos, I.Tamm, Käändsõna. Puhutteko Suomea, Tallinn, 1981, lk 213-214. 8 olev 12. lahjakkaa/na tytö/nä -na, -nä essiiv ilmaütlev 13. lahjakkaa/tta tytö/ttä -tta, -ttä abessiiv kaasaütlev** 14
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
