mitu räuskavat last. Vanaisale teeb veel muret ka see, et tema enda tütar oli talle just öelnud, et nad saavad ühe mehega lapse, keda vanaisa üldse ei sallinud. 4. Etenduse lõpuks lepib vanaisa siiski sellega, et temagi hakkab ajarattale jalgu jääma ja otsustab nautida oma elu tõdemisega, et ta ei ole enam nii noor, nagu ta arvas ennast olevat. 5. Selles etenduses ei olnudki niivõrd rõhku pööratud mingi põneva loo jutustamisele, vaid sellele, et saaks võimalikult palju nalja. Kuigi mulle meeldis Jan´i etendus ,,Ürgmees" rohkem, oli ka ,,Vanaisa" siiski piisavalt hea ja naljakas ning vääris vaatamist.
Lüürika-sõnakunsti üks põhiliike,eepika ja dramaatika kõrval Eepika-kui põhiliigi zanrid keskenduvad välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele Dramaatika-zanre liseloomustab tegevuse vahetu kujutamine, otsene kõne ja dialoog Luule-e.poeesia mõiste tähistab kõiki värss kõnes teoseid võibolla eepiline ja dramaatiline Stiil-autori,ajastu,kunstivoolu ühise loome ja maailmanägemise viis,mis väljendab teose igal tasandil Epiteet-kirjeldav või kaunistav lisandsõna e.poeetilinetäiend Võrdlus-kõrvutamine ühise tunnuse alusel Meta ühendab erinevaid nähtusi sarnasuse alusel Isikustamine-e.personifitseerimine millelegi
alateadvuse voolu. Näiteks arvati, et mõistuslikult kokkulepitud kirjavahemärgid, takistavad alateadvusel vabalt avalduda. 6. Mõisted: KE 31_MODERNISM · modernistlik vormieksperiment, Paljud pühendusid peamiselt luule vormi ja keelekasutuse uuendusele, siis tekkis ka palju stiilisuundi. · romaan psühhologiseerus, XIX saj autorid pühendusid peamiselt loo jutustamisele, ilma et tegelaste siseelu neile suuremat huvi oleks pakkunud.XX saj romaan psühho-logiseerus ja selles on suured teened austria psühholoogil ja psühhiaatril Sigmund Freudil. · kadunud põlvkond, · · filosoofiline romaan, Ühendatud kriminaal süzeega, tsehhi kirjaniku Milan Kundera romaani põimivaid poliitilist ja erootilist temaatikat · maagiline realism,
palju teid ning vähesed neist on kuivad“, „... sest mis jääb siis tütarlastele, kui mehedki hakkavad kõnelema oma nukrusest ja käivad ohates ringi, süda näpu otsas.“ Mind natuke häiris, kuidas sündmusi oli nii palju ja aeg liikus nii kiiresti. Vahel oli raske end lugedes sündmuste vahel ümber lülitada, sest mõtted olid alles eelmise juhtumi juures. Kuid nagu enne öeldud, tänu Mälgu soravale jutustamisele ei seganud see väga. Kokkuvõtteks on „Õitsev meri“ väga huvitav teos, mille tegelaste ja nende probleemidega on kerge samastuda. Soovitaksin seda raamatut neile, kes ise mere lähedal elavad, kuna äratundmisrõõmu peaks raamatus olema küllaga. Muidugi võiksid teost lugeda ka need, kes pole merega palju kokku puutunud, sest teos annab väga hea ülevaate väikese kaluriküla inimeste elust.
" Mdm Lüllii Prantsuse keele õpetaja lopsaka rinnaga ja trullakas.Läks iga korda kaelast ja näost üleni tulipunaseks.Punastamise põhjused jäid ebaselgeks.Sellest tekkis hämmeldus,sõnaviivitus või näo mujale pööramine.Veatu eesti keele r oli pärit Prantsusmaalt. Kuulu järgi oli Madame Lüllii alevipoodniku tütar kuskilt Lõuna-Mulgimaalt. Tahtis Pennile panna eksamil hindeks neli,kuna too läks sujuvalt ühelt teemalt üle Eiffeli torni jutustamisele,mis oli Lüllii lemmikteema. Härra Saul Härra Saul, hüüdnimega Kondiiter oli usuõpetuse õpetaja. Kes tuli Tooderi asemele. Ta oli teistsuguse maailmavaate ja ellusuhtumisega magister. Härra Saul on väike, pruntja kehaga ja ebaproportsioonaalselt peenikeste jalgadega mees. Alati mustas pintsakus ja kohutavalt kitsates mustades pükstes. Liigutustes midagi tõesõna napakat. Ta oli veidi üle neljakümne ja liikus tänaval selle ea kohta pigem pisut vanameheliku sammuga
Euroopa kultuuripealinn on Euroopa Liidu poolt valitud linn üheks kalendriaastaks, mille vältel saab linn näidata oma kultuurielu ja selle arengut.Iga kultuuripealinnaks valitud linn viib läbi kultuuriürituste programmi, mis tõstab esile tema ajaloolist ja kultuurilist pärandit (Wikipedia). Lummavad lood, lihtsad lühikesed jutustused rohkem ja vähemtuntud inimestelt elust ja olust Tallinas läbi isikliku kogemuse. Iga lugu annab taustaks mõne paiga Tallinnast. Lugude jutustamisele paralleeliks on visuaalseks taustaks kasutatud Linnahalli, vanalinna, Uut Maailma, kesklinna, Lasnamäed, erinevaid pühakodasid, koduaedu ja kööke, Koplit, Kalamaja, Pelgulinna, Kristiine Karjamaad, parke jt kohti. Lood on juhuslikus järjekorras, nii nagu Youtube neid valikus pakkus. 49 erinevat lugu. Erinevate elualade esindajad, erinevatest rahvustest, soost, vanusest inemesed, igal oma jutt. Nii nagu kõigi inimeste DNA on erinev, on erinev ka see lugu, mis neil Tallinnaga seostuvalt
luuletused ( sh. Sonetid, oodid, hümnid, pastoraalid, eleegiad, haikud, tankad), mis väljendavad peamiselt siseilma elamusi, tundeid või mõtteid lüürilist e lürismi. Lüürikat iseloomustab subjektiine e isiklik ja intiimne: sisemine enesevaatlus, hingeseisundid, tunde ja mõtte meenutamine või hetkeline kehtestamine, ,,mina" avamine, pihtimine. Eepika kui põhiliigi zanrid ( eepos, romaan, novell, jutustus, laast ) keskenduvad välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele eepilisele. Eepikat huvitab objektiine väline pilt, olnud või arenev sündmus, lugu, teiste ehk ,,tema" ja ,,nende" jälgimine. Dramaatika zanre ehk liike (tragöödia, draama, komöödia, kuuldemäng, skets, intermeedium, libreto, stsenaarium ) iseloomustab tegevuste vahetu kujutamine, otsene kõne ja dialoog dramaatiline. Dramaatikat kannab konflikt sisemise ja välise ehk subjektiivse ning objektiivse kokkukuulumine
a. Lüürika liigid, ehk vormid on luuletused i. Väljendavad peamiselt siseilma elamusi, tundeid või mõtteid ii. Iseloomustab subjektiivne ehk isiklik ja intiimne: sisemine enesevaatlus, hingeseisundid, tunde ja mõtte meenutamine või hetkeline kehastamine, "mina" avamine, pihtimine b. Eepika zanrid (eepos, romaan, novell, jutustus, muinasjutt, laast) i. keskenduvad välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele ii. Huvitab objektiivne - väline pilt, olnud või arenev sündmus, lugu, teise ehk "tema" ja "nende" jälgimine c. Dramaatika zanre (tragöödia, draama, komöödia, kuuldemäng, skets) i. Iseloomustab tegevuse vahetu kujutamine, otsene kõne ja dialoog ii. Dramaatikat kannab konflikt - sisemise ja välise ehk subjektiivse ning objektiivse kokkukuulumine või vastuolu, intriig, tahtmine, saamine ja
1910ndate algul 22% 33% 1930ndate lõpus 1921. aastal Joonis 2. Filmimuusika algus 2.1.3. Miks hakati filmidele muusikat taustaks mängima Enamus õpilasi vastas õigesti filmiprojektorite poolt tekitatav müra häiris vaatajaid. Filmitegijad arvasid, et muusika aitaks filmi sisu jutustamisele kaasa pakuti 36% vastanute poolt ja 26% arvas, et publikul hakkas filmi vaadates sageli igav, kuna puudus heli. (vt joonis 3) Publikul hakkas filmi vaadates sageli igav, 26% kuna puudus heli 38% Filmitegijad arvasid, et muusika aitaks filmi
Vürstinna Betsy juurde koguneb pärast tearis käiku väike seltskond. Räägitakse näidendi elamustest ning kuulujutte Peterburi tuntud elanikest. Teisete seas mainitakse ka Karenineid. Mõne aja pärast saabub vürstinna nõbu Vronski. Veidi hiljem ka Anna. Nad eemalduvad teistest ning vestlevad oma tunnete teemal. Aleksei Kirillovits leiab kinnituse naise kiindumisele temasse ning rõõmustab. Seltskonda lisandub ka Aleksei Alexandrovits, kes ei pööra oma naise jutustamisele teise mehega erilist tähelepanu, kuid hiljem kodus hakkab seda siiski sündsusetuks pidama. Ta üritab Annaga sel teemal rääkida, kuid abikaasa ei kuula teda. Anna kohtub ka edaspidi Vronskiga. Kevade saabudes muutub Levin rõõmsamaks. Te ei mõtle enam nii palju Kitty peale kui varem. Talutööd ootavad tegemist ning loodus kutsub end avastama. Ratsutamast tagasi tulles ootab Levinit ootamatu külaline. Stepan Arkadits on maale tunud, et metsa müüa ja jahti pidada. Vanalt sõbralt
välistatakse teiste vead. Andersoni seaduse toimimisest: Mall Hiiemäe tähelepanekuid: pajatuste puhul seostub nn stabiilsus teatud vormelite kasutamisega, pajatuse puhul pole jutustaja ega publik võõrad ja loo tegelased pole anonüümsed. ,,ma räägin sulle ühe loo..." süzee on esitamisel väga vaba jutustaja tajub jutte oma juttudena ta võib saada küll teistelt infot, kuid jutustamisel ei tugine ta teiste jutustamisele. Lood seostuvad kindla jutustajaga (vastuolu Andersoni seadusele). Info kogutakse mällu koos emotsioonidega, mis info saamisel inimest valdavad. Nt anekdoote räägitakse siis, kui see sobib situatsiooni, siis on selle mõju palju efektsem. Arvo Krikmanni tähelepanekuid: Andersoni enesekontrolli seadus kaitseb enam ,,sisemälu" kui teksti sõnalist reproduktsiooni sellest lähtuvalt kaitseb see enim neid zanre, mis ei sõltu keelest ega poeetilisest
Prantsuse keele õpetaja lopsaka rinnaga ja trullakas.Läks iga korda kaelast ja näost üleni tulipunaseks.Punastamise põhjused jäid ebaselgeks.Sellest tekkis hämmeldus,sõnaviivitus või näo mujale pööramine.Veatu eesti keele r oli pärit Prantsusmaalt. Kuulu järgi oli Madame Lüllii alevipoodniku tütar kuskilt Lõuna-Mulgimaalt. Tahtis Pennile panna eksamil hindeks neli,kuna too läks sujuvalt ühelt teemalt üle Eiffeli torni jutustamisele,mis oli Lüllii lemmikteema. 8 DIREKTORID Johan Wikman Peeter Puhm · Härra Wikman oli alati mustas kuues · Härra Puhm oli samuti mustas kuues ja triibulistes pükstes · Tüse · Sale · Keskmiseeaga
romaan, jutustus, novell, muinasjutt, laast (nii proosa- kui värsivormis). Proosažanrid: romaan (sh. realistlik romaan, modernistlik romaan, postmodernistlik romaan), novell, laast, essee, autobiograafia. Klassikalises määratluses värsivormis (nt. Homerose eeposed), tegelasteks kangelased (inimesed ja jumalad), kelle teod mõjutavad kogu tsivilisatsiooni või inimkonda. Enamasti ‘temavormis’ (kolmandas isikus), pikem narratiiv; keskendub välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele (aga nt. modernistlikus romaanis oluline just tegelase sisemaailm); huvi keskmes objektiivne - väline pilt, olnud või arenev sündmus; teise ehk “tema” ja “nende” järgimine. 5. Autor, tekst ja lugeja kui kirjandussituatsiooni tuum. Analüüsikese võib olla nii autor, teos kui lugeja. Autor – tema tahe, maailmavaade ja elukogemus; teos – kui iseseisev tervik, kujundid, tegelased, kompositsioon, ideestik; lugeja – kirjandusteose tähendus sõltub lugejast,
Seega saame järeldada, et nagu kujundit saab ka teost mitmel tasemel mõista, ühest teosest on võimalik välja lugeda mitmeid ideid. Samas ei saa välisatada, et mõni idee on teistest eelistatavam. Lüürika ood, sonett, eleegia, hümn, haiku jne väljendab siseilma elamusi, tundeid ja mõtteid. Iseloomustab subjektiivne ehk isiklik sisemine enesevaatlus jne. ,,Mina" avamine. Eepika eepos, romaan, novell, jutustus, muinasjutt jne keskendub välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele. Eepikat huvitab objektiivne ,,teise" ja ,,nende" jälgimine. Dramaatika tragöödia, draama, komöödia, stsenaarium jne tegevuse vahetu kujutamine, otsene kõne ja dialoog. Seda kannab konflikt subjektiivse ja objektiivse kokkulangemine või vastuollu sattumine, intriig. Rõhk sõnal ,,meie". Seega keskenduvad ilukirjanduse kolm põhiliiki inimese siseilma, välisilma ja nende kahe kokkupuute kujutamisele.
anarhiaga. Modernismi teke märgib tugevat piiri viktoriaanliku kodanliku moraali ning 20. sajandi alguse moraalse allakäigu vahel. Kirjanduses võib modernismi teket seostada selliste nimedega nagu Virginia Woolf, Franz Kafka, Knut Hamsun. Need autorid üritasid eemalduda realistlikust kirjandusest ning tuua sisse uuenduslikke meetodeid. Kui 19. sajandi romaanikirjanikud pühendusid peamiselt loo jutustamisele, ilma et nad oleksid seejuures lugejat tegelase siseelu või jutustamisstiiliga koormanud. Muutus toimus 20. sajandi alguses, mil romaanikirjanikud hakkasid tähelepanu pöörama inimese käitumise keerukamatele ja varjatumatele külgedele. Modernism seadis oma ülesandeks kirjeldada, analüüsida ja hinnata muutunud ühiskonda ning sageli tegid kirjanikud seda mittetraditsioonilistel viisidel, kasutades kirjutamisel näiteks sümboleid ja müüte.
Proosažanrid: romaan (sh. realistlik romaan, modernistlik romaan, postmodernistlik romaan), novell, laast, essee, autobiograafia . Klassikalises määratluses värsivormis (nt. Homerose eeposed ), tegelasteks kangelased (inimesed ja jumalad), kelle teod mõjutavad kogu tsivilisatsiooni või inimkonda. Enamasti ‘temavormis’ ( kolmandas isikus ), pikem narratiiv ; keskendub välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele (aga nt. modernistlikus romaanis oluline just tegelase sisemaailm ); huvi keskmes objektiivne - väline pilt, olnud või arenev sündmus; teise ehk “tema” ja “nende” järgimine. Autor, tekst ja lugeja kui kirjandussituatsiooni tuum. Autorist, tekstist, lugejast ja kontekstist lähtuvad kirjandusteooriad, nende fookused ja rõhuasetused. Tekstikesksed lähenemised (filoloogia e tekstoloogia, retoorika ja stilistika, strukturalism, uuskriitika,
Tedre eeldus: Laul peab olema esialgselt valminud tekstina. Paradoksaalne on see, et vormel püsib, tekst ja terviklaul ei püsi. Väikeste osadega luuakse uus laul. Stabiilsus säilib vormelites, mitte tervikus. · Süzee esitamisel sama sõnastust ei kasutata. · Jutustaja tajub neid oma jutudena · TA võib teiselt saada küll informatsiooni, kuid jutustamisel ei tugine ta teiste jutustamisele. (Teiste juttusi ei võeta üle) Arvo Krikmanni tähelepanekud (1997) Lühivormid, vanasõnad, naljand Tegemist on väga tekstikeskse uurijaga. Tema tuli folkloristikasse siis, kui kehtisid suured teooriad. Aga tema võitles nende suurte teooriate vastu. Tema töödes on levinud hoiak "ei kehti, ei toimi" · Andersoni enesekontrolli seadus kaitseb enam " sisumälu, kui teksti sõnalist reproduktsiooni"
Kliendi enesekirjeldus Tema ettekujutus tulevikus, ravieesmärk Veel midagi, millest klient soovib rääkida Lönnqvist, Heikkinen jt 1999 Jäta intervjueeritavale enda loo jutustaja roll. Võimalikult vähe küsimusi, ainult suunavaid. Anda mõista et tegeletakse tema isiku ja probleemiga. Püüa jätta muljet, et olete huvitatud probleemist. Lähene teemadele, mida klient näib vältivat ja tee seda vabalt, sundimatult. Aita oma kommentaaride ja kuulamisega kaasa vabale jutustamisele. Küsi otse võimalikust vägivaldsusest ja enesetapumõtetest. Tõsta vajaduse korral esile sinu arvates olulisi teemasid. Esita otse küsimusi diagnoosimiseks vajalike spetsiifiliste sümptomite kohta. Pööra tähelepanu kliendi jõuvarudele. Klient peab saama aega rahunemiseks enne kui kohtumine lõpeb. Ole sundimatult viisakas. Ei lase ennast mõjutada isegi kui provotseeritakse ebaprofessionaalselt tegutsema. Selgesõnaline kokkulepe edasise ravi või nõustamise suhtes.
(hingeseisundid, sisemine enesevaatlus, tunde või mõtte meenutamine) Eepika: nii proosa kui värsivorm. Zanrid on nt eepos, romaan, jutustus, novell, muinasjutt, laast. Proosazanrid: romaan, novell, laast, esse, autobiograafia. Klassikalises määratluses on värsivormis (nt Homerose eeposed). Tegelased on kangelased (inimesed ja jumalad), kelle teod mõjutavad kogu tsivilisatsiooni või inimkonda. Enamjaolt on kolmandas isikus, pikem narratiiv. Keskendub välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele eepilisele (eepiline jutustav, üllas, rahulik, kiretu). Eepikat huvitab objektiivne - väline pilt, olnud või arenev sündmus, lugu, teise, ehk ,,tema" ja ,,nende" jälgimine. Dramaatika: Zanrid nt tragöödia, komöödia, draama, kuuldemäng, intermeedium, liberto, stsenaarium, aga ka antiiktragöödia, keskaegne tragöödia, Shakespeare'i ajastu tragöödia. Algne struktuur oli vaatlused ja stseenid. Dramaatikat iseloomustab tegevuse vahetu
Andersoni seaduse toimimisest: Mall Hiiemäe tähelepanekuid: pajatuste puhul seostub nn stabiilsus teatud vormelite kasutamisega, pajatuse puhul pole jutustaja ega publik võõrad ja loo tegelased pole anonüümsed. ,,ma räägin sulle ühe loo..." süzee on esitamisel väga vaba jutustaja tajub jutte oma juttudena ta võib saada küll teistelt infot, kuid jutustamisel ei tugine ta teiste jutustamisele. Lood seostuvad kindla jutustajaga (vastuolu Andersoni seadusele). Info kogutakse mällu koos emotsioonidega, mis info saamisel inimest valdavad. Nt anekdoote räägitakse siis, kui see sobib situatsiooni, siis on selle mõju palju efektsem. Arvo Krikmanni tähelepanekuid: Andersoni enesekontrolli seadus kaitseb enam ,,sisemälu" kui teksti sõnalist reproduktsiooni
- Jutustaja/laulik ei kuule lugu enne pärimuse esitamist üks kord (välistab enda vead) - Jutustaja kuuleb lugu mitmelt esitajalt (välistab teiste vead rühma kontroll) Mall Hiiemäe tähelepanekuid (1978): - Pajatuste puhul seostub nn stabiilsus teatud vormelite kasutamisega - Suzee esitamisel sama sõnastust ei kasutata - Jutustaja tajub neid oma juttudena - Ta võib teiselt saada küll informatsiooni, kuid jutustamisel ei tugine ta teiste jutustamisele Arvo Krikmanni tähelepanekuid (1997): - Andersoni enesekontroll seadus kaitseb oma ,,sisemälu" kui teksti sõnalist reprodukstsiooni - Sellest johtuvalt: kaitseb see enam neid zanre, mis ei sõltu keelest ja poeetilisest koodist Järeldus: tuleks otsida rahvaluule kui ,,naturaalse süsteemi" üldisemat stabilteediseadust ,,Sama" tekst: Kristi Salve, Kangelaslugu Siberist läänemeresoomlasteni. 1995. 1
1. Lüürika liigid, ehk vormid on luuletused Väljendavad peamiselt siseilma elamusi, tundeid või mõtteid. Iseloomustab subjektiivne ehk isiklik ja intiimne: sisemine enesevaatlus, hingeseisundid, tunde ja mõtte meenutamine või hetkeline kehastamine, "mina" avamine, pihtimine. 2. Eepika zanrid(eepos, romaan, novell, jutustus, muinasjutt,laast) Keskenduvad välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele. Huvitab objektiivne - väline pilt, olnud või arenev sündmus, lugu, teise ehk "tema" ja "nende" jälgimine. 3. Dramaatika zanre(tragöödia, draama, komöödia, kuuldemäng, skets) Iseloomustab tegevuse vahetu kujutamine, otsene kõne ja dioloog Kannab konflikt - sisemine ja välise ehk subjektiivse ning objektiivse kokkukuulumine või vastuolu, intriig, tahtmine, saamine ja muutumine ehk tulevikku liikumine
romaan. Gooti romaanides on väga palju kliseesid ja varjatud erootika, tehakse igasuguseid närakaid tegusid. Teos vallandas buumi - tekkis rida autoreid, milles sünnivad gooti süzeed. Ajapikku lisandub ka kuri munk või nunn, nt Hoffmanni romaanis "Kuradi elliksiirid". Gooti kliseed Lutsu "Kevades" Tootsi kaudu. Gooti moment tipneb Edgar Allan Poe'ga. - kunstiline püüdlus luua olukord, et hakkaks jube - gootikast tehtud kunst, rõhutud muudele asjadele, kui ainule ühe gooti loo jutustamisele. Suur osa romantikuid kasutavad ka gooti osa. 20.02.12 Filosoofilised konstruktsioonid nt autoritest. Romantismile on üheks eelkäijaks Reusseu, Saksamaal "tormi ja tungi" liikumine, eriti Goethe, 70. aastate looming, nt "Noore Wertheri kannatused", "Faust" on ülemineku teos. "NWK" tugiteos, kirjutatu 1774. aastal, mille laadseid teoseid 19. saj alguse proosas loodi õige palju. ROMANTISM
Mõlemale pööratakse tähelepanu. Tihti pööratakse ühele rohkem tähelepanu kui teisele. 3) Püüa jätta mulje, et te olete huvitatud tema probleemist. Kui te ise arvate, et ma olen sügavalt huvitatud, et see ka kliendini jõuaks. Talle võib näida hoopis vastupidi. 4) Lähene teemadele, mida klient näib vältivat (tee seda vabalt ja sundimatult) 5) Aita oma kommentaaridega ja kuulamisega kaasa vabale jutustamisele 6) Küsi otse, võimalikust vägivaldsusest ja enesetapumõtetest. 7) Tõsta vajaduse korral esile sinuarvates olulisi teemasid 8) Esita otse küsimusi diagnoosimiseks vajalike spetsiifliste sümptomite kohta (kas sul nii, või sul ei ole nii) 9) Pööra tähelepanu kliendijõuvarudele. Et seda vinti ei tasu üle keerata (hoolikalt tähelepanu sellele pöörata) 10) Klient peab saama aega rahunemiseks, enne kui kohtumine lõpeb. ( kui ta 10 minti
eepos, romaan, jutustus, novell, muinasjutt, laast > nii proosa- kui värsivormis Proosazanrid: nt. romaan (sh. realistlik romaan, modernistlik romaan, postmodernistlik romaan), novell, laast, essee, autobiograafia Klassikalises määratluses värsivormis (nt. Homerose eeposed), tegelased > kangelased (inimesed ja jumalad), kelle teod mõjutavad kogu tsivilisatsiooni või inimkonda. Enamasti `temavormis' (kolmandas isikus), pikem narratiiv Keskendub välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele (aga nt. modernistlikus romaanis oluline just tegelase sisemaailm) Huvi keskmes objektiivne > väline pilt, olnud või arenev sündmus Teise ehk "tema" ja "nende" järgimine Autor-tekst-lugeja. Kirjanduse uurimise põhipraktikad. Tõlgendamine > kitsas tähendus > teksti keeleliste tähenduste määratlemine analüüsi, ümbersõnastamise ja kommentaaride kaudu, fookus eelkõige kujundlikel, ebaselge ja keeruka tähendusega tekstiosadel
eepos, romaan, jutustus, novell, muinasjutt, laast > nii proosa- kui värsivormis Proosažanrid: nt. romaan (sh. realistlik romaan, modernistlik romaan, postmodernistlik romaan), novell, laast, essee, autobiograafia Klassikalises määratluses värsivormis (nt. Homerose eeposed), tegelased > kangelased (inimesed ja jumalad), kelle teod mõjutavad kogu tsivilisatsiooni või inimkonda. Enamasti ‘temavormis’ (kolmandas isikus), pikem narratiiv Keskendub välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele (aga nt. modernistlikus romaanis oluline just tegelase sisemaailm) Huvi keskmes objektiivne > väline pilt, olnud või arenev sündmus Teise ehk “tema” ja “nende” järgimine Autor-tekst-lugeja. Kirjanduse uurimise põhipraktikad. Tõlgendamine > kitsas tähendus > teksti keeleliste tähenduste määratlemine analüüsi, ümbersõnastamise ja kommentaaride kaudu, fookus eelkõige kujundlikel, ebaselge ja keeruka tähendusega tekstiosadel
Kirjanduse asend kultuuriruumis. Erinevad kunstide liigitamise viisid. · G. E. Lessing (1729-1781). Klassikaline kunstide liigitamise viis. Ruumilised ja ajalised kunstid. Ruumilised kunstiteost on võimalik ühe pilguga haarata: arhitektuur, maalikunst, skulptuur. Ajalised: muusika, kirjandus, kulgevad ajas. 1) väljamõeldud, fiktsionaalne aeg, sündmuste aeg narratiivne aeg; 2) jutustamise aeg narratsioon. Aeg, mis kulub nende sündmuste jutustamisele. Muidugi pole ka maalikunsti teose tajumine hetkeline, sest kätkeb endas märke, signaale, mis vaataja tähelepanu suunavad. Seda mõjutab lugemisharjumus (vasak-parem). Film on vahepealne ajalis-ruumiliste vahel. 5 · Kunstide liigitamine meeleorganite järgi: 1) nägemine: kirjandus, kujutav
Seega tasub pakkuda täiskasvanutele võimalust olla mõnda aega muretult lastevabalt. Teemapargis olev lastehoid annaks vanematele võimaluse segamatult osa võtta täiskasvanute tegevustest. Hõbevalge teemapark on arendamise järgus ja selle idee on pakkuda võimalust tunnetada Põhjamaade ajalugu läbi elamuste. Teemapargi kompleksis on peamaja seminaride pidamiseks, seiklusrajad, vanade töömeetodite ja eluolu kogemise võimalused. Suurt rõhku pannakse lugude jutustamisele ja kliendi tegevustesse kaasamisele. Üheks Hõbevalge teemapargi oluliseks sihtgrupiks on lastega pered. Sihtgrupi tundma õppimiseks korraldati kvalitatiivne uuring, mille käigus viidi sihtgrupi esindajatega läbi intervjuud ja eFormularis lasti lapsevanematel vastata ankeetküsitlusele. Intervjuude käigus selgus, et ,,Hõbevalge" ei ole hea märksõna lastega peredele suunatud teemapargile, kuna selle kontseptsioon on kitsas ja sihtgrupile liialt kauge. Põhiline
· Üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. · Ainestiku ja selle ulatuse, kujutamislaadi järgi jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid) ja jutustus, novell, lühijutt, valm,muinasjutt. · Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. · Eepika võib muutuda ka proosaks · Eepikas antakse edasi sündmusi-sündmustest jutustatakse. · Eepikas kasutatakse tegelasi ning pannakse teatud olukordatesse. · Lisaks jutustamisele kasutatakse ka kirjeldust ja arutlemist Tegelased · Peategelane-ideekandja tavaliselt.Võib olla ka mitu peategelast.(mees,naine;õde,vend) · Kõrvalpeategelased-moodustavad peategelase lähikonna.Tema kaudu avaneb sagelipeategelase iseloom ja tegutsemismotiivid.Kõrvaltegelased lahkuvad või hukkuvad. Miljöö ehk keskond -aeg ja ruum. Aitab kaasa tõelise illusiooni tekkimisele. 30 Romaan
• Võiks uurida, kas probleem esineb laiemalt kui vaid teie tunnis. hõikumata“, vanemate lastega aga „klassi aruteludes kõneleme ükshaaval“) • Kasu võib olla tööst peamiste ninameestega – nende õpilastega, kes vallandavad oma • olles võimeline hõikumisele (või jutustamisele õpetaja kõnelemise ajal) enesekindlalt klassikaaslaste tähelepanematu või provokatiivse käitumise. Järelkohtumisel selliste õpi- reageerima ja seda talitsema. lastega peab rõhutama nende käitumise mõju klassile ning kõikide ühistele õigustele ning Esimeste tundide jooksul peab õpetaja sõnastama, kehtestama ja tagama selle õiglase reegli, seejärel töötama koos nende vastutustunde ja muutumispüüdluste kallal
annaabi.ee 
