Narratiivianalüüs. Loovkirjutus-harjutus Kalli Kolberg Lisapunktide saamine: iga korrektse ümberkirjutuse eest 5 p. Kirjuta lõigust variant, milles on autodiegeetiline ja ebausaldusväärne jutustaja J. R. R. Tolkien „Kääbik” Me jäime sellesse lahkesse ja vastutulelikku majja väga pikaks ajaks ajaks, vähemalt kaheks nädalaks, ja lahkumismõte tegi meil südame raskeks. Jätta maha see soe maja ja need kõige vastutulelikumad inimesed, keda eales olen kohanud. Ma oleks rõõmuga alatiseks sinna jäänud. Isegi juhul kui mul oleks olnud võimalik end vähimagi vaevata tagasi kääbiku-urgu soovida, mida ma väga soovisin, sest kääbiku- urg on kõige meeldivam ja rahulikum koht, kus elada. … Me kõik, nii nagu meie ponidki, said siin juba mõne päevaga kosutust ja uut jõudu ning saime peaaegu sama tugevaks kui kõikvõimsad hiiglased. Siin parandati meie rõivad kõige kaunimate õmbluste ja täpseimate pistetega, siin paranesid meie vermed, meie halvad tujud j...
Kerboros lakkus tulijate jalgu ja liputas saba ,aga kui keegi lahkuda üritas oli ta tundmatuseni muutunud paljastas kihvad ja hakkas raevukalt haukuma.Et Kerberost hirmu äratavamaks teha on talle omistatud jutustajate poolt 50 pead ja saba olevat mao pea. Persephone on Hadese abikaasa ja ühtlasi ka Allmaailma kuninganna. Persephone on Demeteri tütar. Persephone veetis allmaaimas ainult kolmandiku aastast.Ülejäänud aja oli ta oma ema juures.Allmaailmas veedetud ajal aitas ta oma abikaasal Surnuteriiki valitseda.Sellest hoolimata et ta oli naine oli ta niisama karm kui Hades.Karistades kurjasid hingi täie karmusega.
Ta oli filosoofia üks osa, sellega tegelesid praktiliselt kõik hiina kuulsad filosoofid, kirjanikud, luuletajad. Teatri areng on Hiinas seotud linnakultuuri arenguga. Ka teatrietendustes peegeldus hiina elulaadi läbiv Konfuutsiuse õpetus: hea sai alati tasutud ning halb karistatud. Hiina linn kasvatas ja distsiplineeris oma elanikku mitmel moel- oma tiheda asustuse ja range seisusliku etiketiga, ülikute piduliku liikumise ja tänavateatriga, ennustajate, jutustajate, mitmesuguste võistluste ja võitlustega, avalike karistamiste ja hukkamistega. ,,See aitas kujundada mitte ainult etiketikohast käitumist (mis oli peamine), vaid ka isiklikku väärikust." Kasutatud kirjandus Tilk, M. 2006. Kasvatus erikultuurides III. Tallinn: Imaprint
usule kindlaks. Uued linna jutustajad Katariina kirikus tõid rahutust kogu kloostrisse.nad jagasid Martin Lutheri usku.Toimus reformatsioon. Rahvas muutus mässumeelseks.nad mõistis uue õpetuse valguses,ee Jeesus Kristus on ka nende eest oma verd valanud,neid vabaks ostnud,et vasallidel pole õigust nende maale ega neid orjadena pidada. Samal ajal oli Agathe kloostrist ära põgenenud ja plaanis abielluda. Jutud levisid,et Riias oli uute jutustajate poolt ülesässitatud rahvas kloostritesse ja kirikutesse tunginud ning pühakujud,lipu ja reliikviad purustanud ja väärtuslikud asjad ära röövinud. Munkadel oli hirm ,et rahvas ka nende kloostrit rüüstama tuleb.Kõik väärtuslikud asjad viidi kloostrist välja.Asjad anti tuttavatele hoiule.Kui raad sellest teada sai ,kästi neid asjad kloostrisse tagasi viia.Mungad pidid kõik asjad kirja panema ja siis see nimekiri raekotta viima.Aga mungad jätkasid asjade välja viimist
Liigub ajas ette ja taha, teab rohkem kui tegelased ja lugeja. Heterodiegeetiline jutustaja ei pruugi siiski näha tegelase(te) sisse. NB! Heterodiegeetiline jutustaja ei ole alati kõiketeadev jutustaja. ● Homodiegeetiline jutustaja – jutustaja kui üks loo osalistest. Paikneb seega positsioonil, et tal on kõigele, kõigile hea ligipääs. Sageli on ta teose kõrvaltegelane, sündmusi ja tegelasi esitatakse tema perspektiivist. Siiski tekib kõikide jutustajate puhul küsimus, et palju võib neid usaldada. ● Autodiegeetiline jutustaja – jutustaja kui peategelane. Lugu esitatakse jutustaja perspektiivist, sügavam sissevaade jutustaja sisemaailma, samas ka piiratum. Autodiegeetiline jutustaja võib asuda ka suhteliselt kõiketeadva jutustaja positsioonil. Sageli lugeja võtab omaks autodiegeetilise jutustaja positsiooni. Annab hea sissevaate peategelase maailma. Tuleb ette ka realistlikes romaanides
kerjusmunkade tegevus oli protest tsistertslaste allakäigu vastu pildirüüste- inimesed, kes on protestantlike jutustajate poolt ära räägitud, hakkasid pildirüüstet tegema luterlased ei eita pühakuid luterlastele ei meeldi pühakute austamise puhul ebajumalate teenimine kirikutest visati pildid ja kujud välja, sest ei tohi teha kuju endale sellest mis on maa peal ja mis on taevas e kujusid ja pilte ei tohiks olla `Vana hea' Rootsi aeg 1629-1710
Mäng = laul&kõne + tegevus. Laul&kõne zanriline folkloor: rahvalaulud, jutud, lühivormid. Tegevus usund/kombed! Seotus kalendriga. 11.Pärimuslik ajalugu kui meetod. kuidas lähenetakse sel puhul allikale, millised küsimused allikatele esitatakse. kirjelda PA meetodit folkloristlike meetodite süsteemis Pärimuslik ajalugu on 1990ndail Eestis folkloristikas kujunenud uurimissuund, mille eesmärk on uurida kultuuriomast ajaloo/minevikutõlgendust. rahvapärane ajalugu on osa jutustajate enesemääratlusest. ! Pärimusliku ajaloo allikaks on tõsielust jutustavad lood. Pärimuslik ajalugu on seotud etnoajalooga, sotsiaalajalooga. Pärimuslikku ajalugu ei saa vaadelda kui ajaloosündmuste tekstilist illustratsiooni. ! Oluline on see,kuidas inimesed kõnelevad oma minevikukogemusest, millest on tavaks kõnelda, kuidas seda tehakse, milliseid võtteid ja võimalusi ühes või teises kultuuris (kultuuripiirkonnas) tuntakse ja kasutatakse. 12
rahvajutte üle kogu Eesti, kus kõneldakse rändavatest puudest või inimestest, kes paigale jäädes puudeks muutunud. Ta teeb tähelepaneku, et inimese või puu peatumine rändamisel, et paelu siduda, tähendab peaaegu alati, et puu jääb sinna kohale kasvama. Kuigi lugudes seda alati otsesõnu ei öelda, tähendab puu rändamine enamasti ka seda, et puud peetakse rahva seas pühaks. Kas rändaja oli enne puuks saamist inimene või puu, ei ole jutustajate silmis omanud erilist tähtsust. Mida muud siit järeldada kui seda, et selliste lugude sündimise ajal olid inimeste ja puude vahel sedavõrd tihedad sidemed, et nad võisid rahvajuttudes vabalt kohad vahetada. 7 Päkapiku mänd Päkapiku mänd kasvab Tori vallas Jõesuu küla juures, kust tee keerab Soomaa rahvuspargi suunas. 1998. a
Reisiti mängijate, kostüümide ja kogu varaga. Miquel de Cervantes. Sevilla vanglas olles sündis tal idee kirjutada ,,Don Quijote". Oli loodud rüütliromaanide paroodiaks. Oma teose loomisel kasutas ta rüütliromaane, pastoraal.- ja kelmiromaane ning itaalia armastusnovele. Rüütliromaani ei pilganud ta kui kirjandusliiki, vaid selle kangelaste elukanget ja sisutut askeldamist. C toob välja palju vastandpaare. Materjal on mitmekesine, süzee arened suuruneb jutustajate hulk. ,,Galatea" pastoraalromaan. Hispaania barokkdraama. 17 saj. Lope de Vega üldpõhimõtted. Kuid peamine erinevus on siiski sümboolika ja allegooria jõuline laienemine, teadlik püüdlus suurtele üldistustele. Näidendite tegelased muutuvad sisemiselt keerulisemaks (filosoofiline vastuolu) Peegeldavad kriisiaja ühiskonna inimese moraalset lõhestatust või allakäiku. Väga omane on ,,näiliku" ja ,,tegeliku", ,,keha" ja ,,hinge" vastandamine. Ajastu religioossed konfliktid ajendavad
Järva Jaani - ristija Johannes Pärnu-Jaagupi - apostel Jaakob Martna - püha Martin Katoliilus segunes varasema muinasusuga - parim näide olekski pühakute austamine Katariina - kadripäev Ristija Johannes - jaanipäev püha Laurentius - lauritsapäev Eestisse kandsid oma tegevuse üle ka mungaordud, tekkisid erinevate mungaordude kloostrid, nt: tsistertslaste ordu. Kerjusmungaordud - frantsisklased ja dominiiklased REFORMATSIOON EESTIS Reformatsiooniideed jõudsid luterlike jutustajate kaudu eestisse. Esmased teadmised neist pärinevad Riia linnast aastal 1521. 1523. aastal on teada juba rändjutustajate tegevusest Eesti aladel. Linnades said need ideed eriti kiire poolehoiu. Linnade raed läksid ka ideed kaasa ja kuulutasid linnad luterlikeks. Kloostrid pandi kinni, kirikud, mis olid seni olnud katoliku kirikud, muudeti luterlikeks kirikuteks. Samal ajal toimus ka protsess nimega pildirüüste, millega oli seotud linnade alamkiht - kirikuhooned rüüstati.
kaitsta. Ka ei mõistnud juht üksi kohut ega kehtestanud seadust. Hea kõneoskuse teoreetilised alused kujundasid küll kreeklased, kuid head oraatorid olid tuntud ja hinnatud juba ammu enne kreeklaste loodud teoreetilist baasi. Vabadel ühiskonnaliikmetel oli sõnaõigus ja probleemide lahendus olenes sageli nende oskusest teisi veenda. Rääkimata üleüldisest austusest ja imetlusest õpetajate, tarkade, lugulaulikute, muistendite ja legendide jutustajate vastu. Sõnasse suhtumine oli loodusrahvastel eelkõige sakraalne. Sõnamaagiat tunti ja kardeti. Tohutut hulka lausumisi, loitse, pühasid sõnu ei tohtinud alati tarvitada, sest nende kohta kehtisid mitmesugused tabud, mida kardeti ja mille võimule loodeti. Sõnaväge mäletati ja sõnadega ümberkäimist õpetati maast madalast lastelegi. Me ei tea täpselt, kui kaugele ulatub nõue kontrollida oma sõnakasutust. Millal juba
seadus? Oli TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule professor. Veendunud ajaloolis-geograafilise meetodi jälgija. Enesekontrolliseadust võib vaadelda seletusena selle kohta, mis toimub rahvaluuleteoste ja traditsioonikandjate kokkupuutel. Stabiilsus kehtestab end nii varieerumise abil kui ka selle kiuste, mis on loogiline ja paratamatu, juhul kui stabiilsus on varieeruva nähtuse olemuslik omadus ja varieerimine tingitud välistest paratamatustest teguritest. Jutustajate mälulüngad ja kõrvalekalded avalduvad variantide tasandil. Jutustaja on juttu kuulnud reeglina rohkem kui üks kord ja mitmetelt esitajatelt. Neid kombineerides rekonstrueerib ta konkreetse rahvajutu algkuju. 22. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missugustele andmekandjatele on arhiivis folkloori jäädvustatud? Eesti Rahvaluule Arhiiv – 1927 asutatud, juhatajaks sai O. Loorits. Aluseks sai Hurda vanavarakogu. Lisati ka Eiseni rahvaluulekogu
Tänapäevaseid lahendusi: küsimus on autori mõiste määratlemises; kui autor on turule mõeldud teksti looja, siis rahvaluuleteksti autor on anonüümne: rahvaluule ei ole mõeldud väljapoole pärimusrühma, müügiks turule. Sellega kaasnevalt ei ole rahvaluuleteksti loojal ka autoriõigusi - kontrolli oma teksti üle turul. Pärimusrühma raames see kontroll siiski toimib (vt näiteks Mall Hiiemäe "Kodavere pajatused" - pärimusrühmas teadvustatakse tekstide-lugude ja jutustajate seotust ja arvestatakse seda oma repertuaari kujundamisel. Või, pärimuskultuuris tunti tekste nende esitajate järgi, näiteks Mai Kravtsovi laulud, Jürgensoni jutud, või ka "vanaema laulis mulle ikka...") anonüümsuse mõiste avaldub sünkretismi mõiste kaudu: rahvaluules ei ole autor ja esitaja eraldunud, nagu see on ettekujutatav tänapäeva iseseisvunud kultuurivormide puhul (autor, interpreet, lugeja). Anonüümse autori mõiste
Tampere) Pärast IIMS Nõukogude aeg: keskne tüpoloogiline meetod: - lähtumine geograafilis-ajaloolisest meetodist eeldatakse tekstide genuiinse seose olemasolu, selle leidmiseks rakendatakse endiselt ,,samade" tekstide võrdlemist - eemaldumine geograafilis-ajaloolisest meetodist o nn algteksti ei rekonstrueerita, võetakse kasutusele mõiste ,,arhetüüp" (eeldatav algvorm) o võetakse enam arvesse laulikute-jutustajate loovust - eesmärk on kõik arhiivitekstid tüpoloogiliselt korrastada Filoloogiline suund 1940-1970: - tüpoloogia (E. Laugaste, Ü. Teder) o laulukujundi uurmine (Udo Kolk hakkas uurima stereotüüpsust) o kõrvaltee lähtumine keeleteadusest (J.Peegel) - tekstikriitika - Eesti vanasõnad 1-4. MEA III 1980-1988 - Vana Kannel 5-6. MEA I 1985 ja 1989 - Hiiu- ja vägilasmuistendid 1-3. MEA II (1959; 1963;1970) Muutused folkloristikas 1960.-1980
4) Kas kirjeldatud omadusi, võimeid, iseloomujooni saab siduda konkreetse looma ökoloogiaga? Uurimuse valmi moodustas 1997. aastal koostatud Pille Kippari Eesti loomamuinasjuttude kogumiku “Loomad, linnud, putukad” peatükk “Metsloomad”, mis koosnes 73 erinevast loomamuinasjutust. Kõik 290 Eesti loomamuinasjuttu kogumikus “Loomad, linnud, putukad” on varustatud kommentaaridega lugude päritolu, üleskirjutajate ja jutustajate kohta. Teost “Loomad, linnud, putukad” uurides lähtuti kolmest esimesest uurimisküsimustest ning koostati selle põhjal andmebaas Google Drives (Lisa 1). Andmebaasi märgiti igas muinasjutus mainitud tegelased ning iga kirje kohta vaadati järgmiseid tunnuseid: kas tegelane on kõrval- või peategelase rollis, milliseid omadused ja oskuseid on tegelastele omistatud ning lisati ka tõendusmaterjal tekstinäidete või kommentaaridena. Andmebaasi märgiti lisaks
teadma peast Konfutsiuse õpetusi, oskama vaielda, filosofeerida, valdama peent väljendusviisi, oskama luuletada, maalida, kalligraafiliselt kirjutada, musitseerida, oskama nautida jõudehetke täiuslikust ning samuti valdama võitluskunsti ja relvakasutamist. Hiinlast kasvatab ja distsiplineerib eriti linnakeskkond oma tiheda asustuse ja samaaegu range seisusliku etiketiga, ülikute piduliku liikumise ja tänavateatriga, ennustajate, jutustajate, mitmesuguste võistluste/võitlustega, samuti avalike karistamiste ja hukkamistega. Kõik see aitab kujundada mitte ainult etiketikohast käitumist, vaid ka isiklikku väärikust. IV Islam Kronoloogiline ülesehitus ja ajalugu Pikka aega elasid araablased vaese kõrbeelaniku vähenõudlikku elu. 7. Sajandil alustas võidukäiku islami usk araabia maade rahvaste kultuuriruumis. Prohvet
21. Iseloomusta Eesti Rahvaluule Arhiivi kartoteekide süsteemi. On kolm varianti kartoteeke: piirkonna järgi, rahvaluulekoguja järgi ja esitaja järgi. Piirkonna järgi saab otsida topograafilisest ehk kohakartoteegist. Siin on kõik salvestused jagatud kihelkondade järgi rühmadesse. Rahvaluulekogujate kartoteegist saab leida rahvaluulet selle koguja järgi. Laulikute-jutustajate ehk esitajate kartoteegist saab otsida rahvaluulet selle esitaja järgi. 22. Nimeta olulisemaid rahvusvähemuste folkloorikogusid Eesti Rahvaluule Arhiivis ja kirjelda, missugust ainest ja millisest ajaperioodist need kogud sisaldavad. 23. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud sellega kaasnesid? Rahvusvaheline taust 23.1. The Folklore Society ja ajakiri Folklore (ka Folk-Lore) Suurbritannias (1878)
21. Iseloomusta Eesti Rahvaluule Arhiivi kartoteekide süsteemi. On kolm varianti kartoteeke: piirkonna järgi, rahvaluulekoguja järgi ja esitaja järgi. Piirkonna järgi saab otsida topograafilisest ehk kohakartoteegist. Siin on kõik salvestused jagatud kihelkondade järgi rühmadesse. Rahvaluulekogujate kartoteegist saab leida rahvaluulet selle koguja järgi. Laulikute-jutustajate ehk esitajate kartoteegist saab otsida rahvaluulet selle esitaja järgi. 22. Nimeta olulisemaid rahvusvähemuste folkloorikogusid Eesti Rahvaluule Arhiivis ja kirjelda, missugust ainest ja millisest ajaperioodist need kogud sisaldavad. 23. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud sellega kaasnesid? Rahvusvaheline taust 23.1. The Folklore Society ja ajakiri Folklore (ka Folk-Lore) Suurbritannias (1878)
Mäng = laul&kõne + tegevus. Laul&kõne zanriline folkloor: rahvalaulud, jutud, lühivormid. Tegevus usund/kombed! Seotus kalendriga. 11. Pärimuslik ajalugu kui meetod. kuidas lähenetakse sel puhul allikale, millised küsimused allikatele esitatakse. kirjelda PA meetodit folkloristlike meetodite süsteemis Pärimuslik ajalugu on 1990ndail Eestis folkloristikas kujunenud uurimissuund, mille eesmärk on uurida kultuuriomast ajaloo/minevikutõlgendust. rahvapärane ajalugu on osa jutustajate enesemääratlusest. 15 ! Pärimusliku ajaloo allikaks on tõsielust jutustavad lood. Pärimuslik ajalugu on seotud etnoajalooga, sotsiaalajalooga. Pärimuslikku ajalugu ei saa vaadelda kui ajaloosündmuste tekstilist illustratsiooni. ! Oluline on see, kuidas inimesed kõnelevad oma minevikukogemusest, millest on tavaks kõnelda, kuidas seda tehakse, milliseid võtteid ja võimalusi ühes või teises kultuuris
Wayne Booth. The Rhetoric of Fiction Implitsiitne(varjatud) autor, mitteusaldusväärne jutustaja (unreliable narrator)- reaalse autori alter ego, teksti põhjal tuletatud autori kuju Boriss Uspenski "Kompositsiooni poeetika" (1970): vaatepunktide liigid Hinnanguline (ideoloogiline) Fraseoloogiline Psühholoogiline (pertseptiivne, tajumehhanisimidega seotud) Ajalis-ruumiline G.Genette. Narrative Discourse. Oxford, 1980: jutustajate tüübid Heterodiegeetiline/ homodiegeetiline jutustaja Ekstradiegeetiline/ intradiegeetiline/ metadiegeetiline jutustaja Vaatepunkt Genette'il Moodus (distants, perspektiiv, fookus) vs. hääl (ehk fokalisatsioon vs.narratsioon: Kes näeb/ tajub? vs.Kes räägib?) Fokalisatsiooni 3 tüüpi: null-fokalisatsioon (zero-focalization, kõiketeadev jutustaja), sisemine (internal focalization), väline (external focalization) J. Phelan
(Piiririik) Jutustamine (ajaline suhted vs narratiivne tasand) järgnev jutustamine: - kõige tüüpilisem ennetav jutustamine: - kõige ebatüüpilisem samaaegne jutustamine: põimitud jututstamine: ekstradiegeetiline tasand jutustaja tasand ; jutustab diegeetiline tasandil toimuvast (intra)diegeetiline --II-- - põhitasand, (meta)hüpodiegeetiline --II-- - "vanamees", kes röögib uuest, sügavamast tasandist. jutustajate tüpoloogiad: heterodiegeetiline jut. (ei osale tegevuses) homodiegeetiline jut. (osaleb tegevuses) jutustaja nähtavuse aste jutustaja teadmiste aste (vrd. fokusseerija, tegelane) jutustaja usaldusväärsus publik tekstis jäljendamise (mimesise) & jutustamise vahekord Barack ütles midagi Armastan Michelle'i lühikokkuvõte: On lugu, tekst & jutustamine
3) ringmängud: lõppriimilised laulud + näideldakse/tantsitakse paaristantsu, 19. saj 10. Pärimuslik ajalugu kui meetod kuidas lähenetakse sel puhul allikale, millised küsimused allikatele esitatakse. kirjelda PA meetodit folkloristlike meetodite süsteemis Pärimuslik ajalugu on 1990ndail Eestis folkloristikas kujunenud uurimissuund, mille eesmärk on uurida kultuuriomast ajaloo/minevikutõlgendust. rahvapärane ajalugu on osa jutustajate enesemääratlusest. ! Pärimusliku ajaloo allikaks on tõsielust jutustavad lood. Pärimuslik ajalugu on seotud etnoajalooga, sotsiaalajalooga. Pärimuslikku ajalugu ei saa vaadelda kui ajaloosündmuste tekstilist illustratsiooni. ! Oluline on see, kuidas inimesed kõnelevad oma minevikukogemusest, millest on tavaks kõnelda, kuidas seda tehakse, milliseid võtteid ja võimalusi ühes või teises kultuuris (kultuuripiirkonnas) tuntakse ja kasutatakse. 1
näitavad, mida nad tunnevad ja mõtlevad. Nende siseelu avaldub välispidiselt ning justkui lavalise liialdusega – Dineseni tegelased ahmivad õhku, värisevad üle keha, lähevad näost tumepunaseks ja surnukahvatuks, mingi uus mõte või ootamatu teade võib nende välimuse „tundmatuseni muuta“. Ka raamjutustuse tehnika, lugu loos, rõhutab Dineseni maailma tehislikkust. Raamitud jutustused on omaette kunstiteosed, lugude ja jutustajate vaheldumine raputab lugeja teksti illusoorsest tegelikkusest pidevalt lahti ja tuletab talle meelde, et tegemist on Looga, et see on kunst. Raamjutustuse vorm liidab Dineseni loomingu varasemate traditsioonidega („Tuhat üks ööd“, „Dekameron“ jt.) Temal on aga eri lugude vahelised sidemed palju tugevamad, üks lugu kasvab välja teisest ja igal järgneval on otsustav tagasimõju eelmisele. Olulist rolli mängivad
NB! Heterodiegeetiline jutustaja ei ole alati kõiketeadev jutustaja. Heterodiegeetiline jutustaja esineb sageli realistlikus romaanis. Nt Eduard Vilde ,,Mäeküla piimamees" Homodiegeetiline jutustaja jutustaja kui üks loo osalistest. Paikneb seega positsioonil, et tal on kõigele, kõigile hea ligipääs. Sageli on ta teose kõrvaltegelane, sündmusi ja tegelasi esitatakse tema perspektiivist. Siiski tekib kõikide jutustajate puhul küsimus, et palju võib neid usaldada. Autodiegeetiline jutustaja jutustaja kui peategelane. Lugu esitatakse jutustaja perspektiivist, sügavam sissevaade jutustaja siseaailma, samas ka piiratum. Autodiegeetiline jutustaja võib asuda ka suhteliselt kõiketeadva jutustaja positsioonil. Sageli lugeja võtab omaks autodiegeetilise jutustaja positsiooni. Annab hea sissevaate peategelase maailma. Tuleb ette ka realistlikes romaanides
laps parandab ise. sõnavormivead. *Episood - jutugrammatika mudeli (story grammar model; Stein & Glenn, 1979) järgi koosneb jutustus tausta (setting) kategooriast (käesolevas juhendis sissejuhatuse osa) ja episoodi süsteemist. Episoodi kirjeldust võib lugeda terviklikuks, kui see sisaldab algatavat sündmust ehk konflikti, tegelaste plaane olukorra lahendamiseks, tegevuse kirjeldust ja lahendust. Algajate jutustajate puhul võivad tegevus ja lahendus kokku langeda. **Ellips lauses – tuleb eristada ellipsit kui sidususe vahendit (nt Pille vaatas lumememme. __Vaatas, et liiga suur pall oli. Tuli poiss. __Tahtis ka lumememme hakata tegema. Tüdruk aitas koera. ___ hoidis tast kinni). Kui lausest puudub obligatoorne lauseliige, mis ei ole tuletatav eelmise lause alusel, on tegemist agrammatilise lausungiga (nt Pille. lumememme. siis kukkus maha. palli mängisid.)
katalüsaatorid; 2) indeksaalsed tähistavad tegelase psühholoogilisi seisundeid ning tegelase kohta ajas ja ruumis. W. Booth vahelüliks autori ja tegelase vahel on mitteusaldusväärne jutustaja. B. Uspenski Kompositsioonipoeetika 1961: vaatepunkti mõistel on mitu tähendust: 1) ruumiline, 2) psühholoogiline, 3) ideoloogiline kirjeldab hinnanguid, väärtusi ja hoiakuid; 4) fraseoloogiline ehk leksikaalne, tegelase kõnemaneeris väljenduvad hinnangud. G. Genette Figuurid, uuris jutustajate tüüpe ja narratiivi tasandeid. Diegesis: autori väljamõeldud kujuteldav maailm. Alates 1960/70.aa-test tegeleb narratoloogia suuliste narratiividega, tähelepanu nihkub jutustuse kontekstile. Labov: kriisinarratiividele on omane jäigem ja püsivam struktuur. Suuline jutustus koosneb vähemalt kuuest elemendist: 1) millest jutustatakse, 2) orientatsioon: tegelane, aeg ja ruum, kes, kus, millal; 3) lisategevus; 4) hinnang; 5) tulemus; 6) coda: jutustuse suhestatus käesoleva olukorraga. USA
sellise ettevõtte jaoks kõige madalama mõeldava ühiskonnakihiga. Valdemar II konkurentsis bremenlaste väikese ringiga kaotas. Kogu selle asja juures 12. saj ja 13. saj alguses mängisid olulist rolli tsitertslased (Berthold, Dioderich, Bernhard von Lippe?), samal ajal tegelikult katolikus kirikus polnud inimesi, kelle töö oleks misjonitegevus olnud. See probleem kerkis eriti tugevalt esile ketserlike jutustajate puhul 13. saj algus?. See, mida tsitertslased Liivimaal tegid, et nad läksid kloostrist paganate keskele misjonitegevust tegema oli ränk eksimus tsitertslaste ordu järgi. Tegemist on lubamatu distsipliini rikkumisega. Alles kerjusordude loomine andis katolikule kirikule inimesed, kelle tööks oli misjonitöö tegemine. Dominiiklased ja frantsisklased on juba 30. aastatel Liivimaal tegevad - tõrjuvad misjonitöö puhul tsitertslased kõrvale. See periood 13
annaabi.ee 
