Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Jutuke - Vikerkaar peale vihmasadu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
elisa, prints, jerome, vaatas, käsk, põgene, raev, isand, püssi, raevu, vahepeal, taevasse, suguvõsa, lähme, koletis, laskis, deemon, jäta, südamel, puutu, printsi, pilved, vaikus, müür, lausus, voola, sinust, kordagi, kardad, kardan, printsess, kostus, sahin, kõri, peremees, viskas, palve, peatus, suud, sure, sulges, kaares, jutuke, vihmasadu,,Kui huvitav!" hõiskas Kira käsi plaksutades. ,,Oota, mitte nii järsult ta ehmub." Halltiib oli nende jutuajamist juba ammu pealt kuulanud, kuid ettevaatlikuse mõttes tegi, kuis magaks. Sama võtet oli ta kasutanud ka Printsiga kohtumisel. Ometigi pani tekkinud vaikusepaus teda petlikult uskuma, et nüüd on ta üksi jäetud ja on õige aeg põgeneda tagasi Jerome juurde, kus iganes ta ka poleks. ,,Vaata, ta avab silmad! Kui huvitav..." Elisa oli liiga kärsitu olnud nüüd oli ta oma vangistajatel käes. ,,Tere, kaunis laps. Me ei tee sulle liiga, loodetavasti." Mõlemad mehed rohelises hakkasid naerma, mis Elisale pisarad silma tõi mitte kunagi enne polnud ta nii väga kartnud kui praegu. ,,Kes te olete." ,,Mina olen Sora, tema Kira. Samas, vahest unustame me, kes on kes, nii et kutsu, kuidas aga soovid." Nad naersid taas ja tüdruk nägi hämmingus, et nad on tõepoolest äravahetamiseni sarnased.
granaatõunaga võrreldav. Samal hetkel koputati viisakalt uksele ja üks noor teenijanna astus sisse, tolmuhari ühes, pesuämber teises käes. "Cosquette, kas see olete teie?" küsis Juliette pilku vaatemängult pööramata. "Qui, Mademoiselle Juliette!" ütles tüdruk aralt ja hakkas raamaturiiulitelt tolmu pühkima. Peale minutilist vaikust söandas noor tüterlaps pärida: "Aga, kui tohib küsida, keda te seal uurite?" Juliette võpatas kergelt ja vaatas Cosquettet. "Uurin...keda? Ah ei! Cosquette, ma ei UURI kedagi! Lihtsalt...no vaadake ise!" Tütarlaps astub akna äärde, peaaegu koheselt hüüatades: "Aga see on ju Erich!" "Erich?" "Jah, Mademoiselle! Ta vanemad olvat rikkad, ent noorukina läinud Erich kurja teed..." "Kurja?" "Nooh, viinatõbi ja lõbunaised vist paradiisini ei vii!" Cosquette naeris ja jätkas koristamist. "Aga," otsustas Juliette vastu vaielda, "ometigi oskab ta rahvast end kuulama panna!" "Kuulama
Umbes viie minuti pärast astus klassi üks tütarlaps. Tal oli seljas must kleit, mis sobis kokku käekotiga tema käes, mis omakorda sobis kokku mustade kingadega.Tal olid blondid juuksed ja helesinised silmad. Tüdruk sammus Ethani poole, poiss aga kuulas muusikat sel hetkel kui neiu küsis tema käest:"Tervist, kas ma saaksin siia istuda?" poiss ei kuulnud aga midagi. Tüdruk koputas ettevaatlikult poisi õlale, seda tundes poiss lülitas enda MP3 välja ning vaatas ülespoole. Tal vaju suu lahti, kui ta tüdrukut nägi, noormees ei suutnud ühtki häält teha ega ka liigutada. See oli tüdruk fotolt. Tüdruk küsis ettevaatliku häälega:" Kas juhtus midagi?" "Ei... ei...ei midagi.Kas sa tahtsid midagi?" "Jah, ma küsisin, kas ma saaksin siia istuda?" lausus neiu osutades vabale istekohale Ethani kõrval. "Muidugi." see oli vaikne pobin, nii et see oli ime, et tüdruk üldse midagi kuulis. Neiu istus maha.
ütles missis Banks.Mister Banks heitis talle hirmsasti haavunud pilgu ning missis banks soovis, et ta oleks olnud vähem taktitu ja öelnud, rt hoopis tema viis selle sinna. „hamh! Urrumh!“nuuskas mister Banks valjusti ninaja võttis nagist oma palitu. Ta kõndis sellega eesukse juurde. „ohoo,“ ütles ta veidi rõõmsamalt, „tulbid on juba pungas!“ Ta läks aeda ja nuusutas õhku. „Hm! Tuul on vist läänest.“ Ta vaatas admiral Boomi maja poole, kus õõtsus teleskoop- tuulelipp. „Seda ma arvasin.“ Ütles ta. „Pehme ilm,selge ja mahe. Ma ei võtagi palitut.“ Nende sõnadega haaras ta oma mapi ja kaabu ning ruttas linna poole. „Kas sa kuulsid, mis ta ütles?“ michale haaras Jane’il käsivarrest.Jane noogutas. „Tuul on läänest,“ ütles ta aeglaselt.Kumbki ei lausunud enam midagi, kuid mõlemal mõlkus meele mõte, mida nad püütsid eemale tõrjuda
,,Sina ise, mu kallis, kui sa eile õhtul tulumaksupabereid välja võtsid," ütles missis Banks.Mister Banks heitis talle hirmsasti haavunud pilgu ning missis banks soovis, et ta oleks olnud vähem taktitu ja öelnud, rt hoopis tema viis selle sinna. ,,hamh! Urrumh!"nuuskas mister Banks valjusti ninaja võttis nagist oma palitu. Ta kõndis sellega eesukse juurde. ,,ohoo," ütles ta veidi rõõmsamalt, ,,tulbid on juba pungas!" Ta läks aeda ja nuusutas õhku. ,,Hm! Tuul on vist läänest." Ta vaatas admiral Boomi maja poole, kus õõtsus teleskoop- tuulelipp. ,,Seda ma arvasin." Ütles ta. ,,Pehme ilm,selge ja mahe. Ma ei võtagi palitut." Nende sõnadega haaras ta oma mapi ja kaabu ning ruttas linna poole. ,,Kas sa kuulsid, mis ta ütles?" michale haaras Jane'il käsivarrest.Jane noogutas. ,,Tuul on läänest," ütles ta aeglaselt.Kumbki ei lausunud enam midagi, kuid mõlemal mõlkus meele mõte, mida nad püütsid eemale tõrjuda
Miniuurimus Juhendaja: Heli Tooman, PhD Pärnu 2014 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Kahe organisatsiooni külastused....................................................................................4 1.1. Hesburgeri külastused.............................................................................................4 1.2. Elisa külastused......................................................................................................6 2. Teeninduse analüüs........................................................................................................8 2.1. Elisa Eesti As..........................................................................................................8 2.2. Hesburger.............................................................................................................
Menüü järele haarates lasi ta pilgul enda ümber liikuda ning märkas Kerstit. Teda jälgides tardusid mõlemad noored, ega suutnud ei naeratada, midagi kosta või mujale vaadata. Richardo ema katkestas neid ning küsis pojalt: ,,Kallis, oled sa juba otsustanud, mida tellid?" Richardo ei teinud alguses selle peale märkugi, siis aga pööras näo tema poole. ,,Jah, ma võtan lihtsalt Coca-cola." Ta vaatas uuesti Kersti poole, kes tüdrukutega lauast juba tõusma hakkas. Sel hetkel tabas teda paanika. Ta lahkub juba? oli tema ainuke mõte. ,,Tulen kohe tagasi," ütles ta emale ning oli ühe kiire liigutusega Kersti kõrval. ,,Vabandust, kas sa räägid inglise keelt?" küsis ta paigale tardunud neiult, kes kogeldes ,,jah" vastas. ,,Ma tean, et see on natuke veider, aga kas ma saaksin su numbri?" Kersti ei
ma tahaks Prantsusmaale tagasi. Heal meelel küll ma Taani tõttasin te kroonimisepidustustele - kuid nüüd, kus need on möödas - tunnistan, et süda taas mind tõmbab Prantsusmaale ja lahket mõistmist loodab teie poolt. KUNINGAS: Kas isa lubab? Mis Polonius ütleb? POLONIUS: Mu isand, pika lunimise peale mu tõrksus andis lõpuks järele ning kinnitasin ta nii kindla soovi. Ma palun, lubage tal sõita. KUNINGAS: Olgu siis, õnn kaasa, Laertes, aeg on sinu päralt. Nüüd, Hamlet, minu vennapoeg ja poeg - HAMLET: Veest pisut paksem, verest vedelam. KUNINGAS: Miks ikka veel nii pilves on su pale?
mära selga ja ratsutas metsa. Metsas eksis ta küll ära, kuid leidis truudusetu sulase tüvika, paksulehelise tamme varjul rahukalt puhkamast. «Küll ma su hellasti äratan,» urises piiskop, ronis mära seljast maha, tõstis piitsa -- tsiuh! «Hellasti» äratatud pahategija kargas kui nõelatult püsti ja nühkis aietades piitsaga puudutatud kohta. «Sa- pahareti sulane! Sa redu, kurjategija, mi-is? Sulased, siia, halloo! Vaat sulle, säh!» - Vaimulik isand tõstis jälle piitsa, mille õel vilistamine pahareti sulase hinge ärritas. Aga sel silmapilgul kiskus mära enda valju hirnumisega isanda käest äkki lahti ja putkas tuhatnelja metsa. Lähedalt kostis tume urin. Suur metselajas tuli nähtavale ja näis nõu pidavat, kas maksab kahejalgseid külalisi ligemalt vaatama minna. «Karu!» karjatas püha isand ja pillas piitsa maha. «Määratu veis,.» pomises sulane. «Püha Benedictus, mis nüüd teha?»
SUHETEKESKNE MÜÜK JUHTUM 1: TELIA Olen olnud pikemat aega Elisa klient. Mobiilisideoperaatoritele on omane üritada teiste firmade kliente endale saada ning sellega seoses ongi minu esimene müügisituatsioon. Telia on teinud kindalks endale turu (suhetekeskse müügi teine oskus), kes võib olla huvitatud nende toodetest/teenustest, mis sellel juhul on kõik mobiiltelefonide kasutajad (ehk siis peaaegu kõik inimesed Eestis). Võimalik, et nad keskendusid sel juhul ka näitkes Tallinna elanikele või näiteks andmeside kasutajatele,
taas tantsupõrandal balletti, moderntantsu ja kõiki teisi imelisi tantsukunste vihtus. Noormeeski oli kohal, nagu oodatud. Tüdruk jälgis teda pingsalt ning ka noormees vastas sooja pilguga. Marlene tundis, kuidas too pilk oleks justkui hüpnotiseeriv nii soe, nii meeldiv ja tuttavlik. Ühel hetkel astus noormees publiku seast välja ning seadis oma kindla, elegantse sammu Marlene poole. Jõudnud tüdrukuga kohati, vaatas noormees tüdrukule sügavale silma ning naeratas kõige imelisemal viisil, mida tüdruk kunagi näinud oli. Õrnalt võttis noormees kinni tüdruku paremast käest ning seejärel ka vasakust ning juhtis tüdruku tantsupõrandale. Peagi märkas Marlene, et tal oli seljas tema endiste lihtsate riiete asemel võrratu lendlev helesinine kleit, mis iga tema liigutust kaunil viisil järele matkides hetkeks õhku tõusis ning seejärel taas
ma julguse kokku ja lähen. Loodan vähemalt.Helistan siis Kerlile ning pakin asjad. *** Nii täna panen siis helesinised dressid jalga ja ..appi kuidas ma kardan..olgu rahune Angela sa oled ilus, seksikas tibi. Tegelt kõige rohekem kardan et teen seal oma margi täis. Mõtle , kus me ennast pesta saame?? Iu siis ma lähen ju räpaseks. Matkale tuleb ka meie klassi ilusam poiss Marko.Aww ta nii seksu. *Uksekell* Ahah Kerli jõudiski pärale. * Koolimaja ees seistes näigin et Marko vaatas mind päis suurte silmadega. Küllap ma meeldin talle ka. Appi ma punastan.Kerli varja mind . Järsku tuli mu juurde Kaire. "Kuule,Anx..võib ma kutsun sind anxiks.. muide sa ööbid ühes telgis minu Marko ja Kerliga.Sobib?" "Võib küll..ämm oki..Aga mina tahan keskel magada!!" "What ever." Niisiis rahvas koos .Me hakkasime metsa poole liikuma. Nägin kuidas Marko mind terve tee jälgis.Oi tal on nii ilusad pruunid silmad. Lausa suu ajab vett jooksma.Hiljemalt kella 12 jõudsime meie
Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, Tom!» Vana daam tõmbas prillid alla ja vaatas üle nende toas ringi; siis lükkas ta nad üles ja vaatas nende alt. Ta vaatas harva või mitte kunagi nii väikest asja nagu poiss läbi prillide, sest need olid ta pühapäevaprillid, tema südameuhkus, ja ta kandis neid «stiili», mitte vaja- Hartford, 1876 Autor duse pärast; niisama hästi oleks ta võinud näha läbi paari ahjusiibri. Ta näis hetke nõutuna ja ütles siis, mitte ägedalt, kuid küllalt valjusti, et mööbel oleks võinud seda kuulda: «Noh, kui ma su kätte saan, ma ..
Refr. Oh, keeruta, lennuta ... Just sellisel heinamaal peamegi pidu, kus hämarik koidule ulatab käe. On kõikide mõtteid ja toiminguid sidund see tööde- ning rõõmudeküllane päev. Refr. Oh, keeruta, kudruta kavalat juttu, kuldtärniga nooruke sõjamees sa. :,: Me ööd on nii valged ja kuluvad ruttu, et linalakk-neidu sa püüda ei saa. :,: Sahvris jooksid hiired, rotid Sahvris jooksid hiired, rotid, kellel olid suured kotid seisid nurgas püsti, Mölder vaatas, hambad risti. Vanamees võttis suure tünni, pani sinna oma mustal kuuel augud sees, aukudel olid nööbid ees. Refr. Trillal-la, trallal-la, Mis meil viga elada. Vanaeit võttis mantli varnast, Tahtis kinni katta karvased olid Antsu jalad, seda nokkisid kõik kanad. Külas oli naisi mitu, ära sina ääre peale sinised olid Tiiu sukad, punased olid Manni mokad. Refr. Trillal-la ... Dzhunglis tekkis kisa, kära, ahv sõi neegri munadel olid kõrged hinnad,
Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste ser
Kolm soovi Muinasjutt Tartu lähistel elanud Martini-nimeline poiss. Tal olid sinakas-lillakad silmad ja vaskse läikega tumeblondid juuksed. Ta kaksikõde, Marii, oli oma venna välimuse miniatuurne koopia, omades ainult veidi pikemaid, peaaegu õlgadeni juukseid. Mõlemale meeldis maalimine, ent nende ema ja isa olid liiga vaesed selleks, et lastele paberitki osta, värvipliiatsitest rääkimata! Seega harjutasid kaksikud kätt looduses, maalides poris jm, kus aga ruumi leidsid. Kord läksid lapsed metsa marju otsima, et siis hiljem koopaseintele maalida. Nad kõndisid vaikides mööda kitsast ja käänurohket metsateed, vaadates uurivalt alustaimestikku, ent soovitud tulemust nende pikaajaline otsing ei andnud-mets oli marjadest kui tulvaveega puhastatud. Marii tundis paari tunni pärast rasket väsimust, ent ei julgenud seda vennale öelda oli ju too niigi halvas tujus, mis teda
Teised sunnivad mind maa alla ronima! Sinu jala astumine kutsub mind oma urust välja otsekui muusika. Nüüd aga vaata! Näed seal viljapõldu? Mina leiba ei söö! Viljast pole mulle mingit kasu. Sellest on väga kahju! Sinul aga on kullakarva juuksed. Oleks imetore, kui sa mu taltsutaksid. Kuldne vili meenutaks mulle sind. Ja ma armastaksin tuule sahinat viljas..." Rebane jäi vait ja vaatles kaua väikest printsi. "Palun taltsuta mind," ütles ta siis. "Kangesti tahaksin," vastas väike prints, "ent mul pole kuigi palju aega. Mul on vaja endale sõpru leida ja paljusid asju tundma õppida." "Tuntakse ainult neid asju, mida taltsutatakse," ütles rebane. "Inimestel pole enam aega midagi tundma õppida. Nad ostavad kõiki asju valmis kujul kaupmeeste käest. Ja kuna ei ole kaupmehi, kes sõpru müüksid, siis polegi inimestel enam sõpru. Kui tahad endale sõpra, siis taltsuta mind!" "Mis tuleb selleks teha?" küsis väike prints. "Tuleb olla väga kannatlik," kostis rebane.
parem .. Mis sa nüüd mõtlesid ? ... mina mõtlesin ujumist. My friends and I share everything. Now we share hepatitis and HIV. - Agent Dick and Agent Condom are in the mission. Agent Dick says: "Cover me, I'm going IN" - Jalgrattapolitseinik teise sõnaga - väntvõmm. - Joomine on aeglane surm, aga kuhu meil kiiret ? - Minul pole köhasiirupit vaja, ma oskan ka ilma selleta köhida. - Kui mõtlen vanaisast lapsena, kujutlen teda mustvalgena. - Pime vaatas telekast, kuidas tumm rääkis kurdile, et kiilakas käis juuksuris. - "Ma löön sulle jalaga näkku!" ütleb jalutu. "Tahaks näha," vastab pime. - Ma ei roomanud koju. Ma snorgeldasin kuival maal. - See oli fantastiline õudusfilm. Ekstrahirmus. Soovitan kõigil kuulama minna. - Mida tahtsid poliitikud teha kohe, kui nad kuulsid osooniaugu probleemist? Kinni mätsida. - Kas teeks täna keskööl minu juures midagi romantilist? Natuke imemist ja hammustamist.
» «Ah, see on midagi muud!» arvas Lienarde. Järgnes lühike vaikus. Tundmatu katkestas selle: «See on täiesti uus moralitee, mida varem pole etendatud.» 22 «See on siis teine,» ütles Gisquette, «mitte see, mida paari aasta eest legaadi sissesõidu puhul ette kanti. Seal esinesid kolm noort tütarlast, kes mängisid ... » «Sireene,» täiendas Lienarde. «Ja täitsa alasti,» lisas noormees. Lienarde lõi silmad häbelikult maha. Gisquette vaatas talle otsa ja tegi sedasama. Noormees jätkas naeratades: «Seda oli üsna lõbus vaadata. Tänane moralitee on aga eriti pühendatud Flandria printsessile.» «Kas ka karjuselaule lauldakse?» päris Gisquette. «Vuih,» ütles võõras, «kuidas seda tohib ühes moralitees? Ei maksa zanre segi ajada. Jandis, jah, seal palun väga.» «Väga kahju,» ütles Gisquette, «tookord võitlesid Ponceau purskkaevu ümber metsikud mehed ja naised omavahel ja laulsid igamoodi hoiakutes oma laulukesi.»
JÄÄB AJAL ÜHT-TEIST SILUDA. SA TULED - SAABUD ÜLE PIKA AJA TULED SIIS, KUI MA ENAM SIND EI VAJA SA TULED, KUID OSA MINUST ÄRA LÄEB : SEE OSA, MIDA SA EI NÄE SELLES ELUS IIAL ENAM. SA LÄIND JA LÄINUD MINA KA JÄÄND AJAL ÜHT-TEIST SILUDA. 2000-09-25 KOLE MEES TROLLIS SÕITIS KOLE MEES ISTUS TÄPSELT AKNA ALL: KÕVER NINA, VUNTSID EES NAGU RÖÖVLIL OLID TAL LÕUGA KATTIS EILNE HABE PÕSEL PUNAS MISKIT ARM PILK PUHMAS KULMUKAARE ALT AKNAST VÄLJA VAATAS KARM MÕTLESIN, ET MINA OLLA NÕNDA KOLE KÜLL EI TAHAKS PEATUSES MA VÄLJUSIN KA TEMA TULI TROLLIST MAHA SEAL MEHELE SIIS TORMAS SÜLLE 15 16 VÄIKE TÜDRUK, KLEIDIS HALLIS KÄED LÕI KAELA ÜMBER TALLE RÕÕMSALT HÜÜDES: ISSI, KALLIS! EIKEEGI “SEIS! KES SEAL ON?” “EI KEEGI.” VASTASIN. JA MA EI VALETANUD. HUNDID HUNT OSTIS MOTOROLLERI - MÜRAST KAJAS METS JA LAAS
· Armastada ühte inimest, on raske. Varjata, seda armastust teise eest veelgi raskem. · Kõik pole kuld mis hiilgab, kuid mis hiilgas olid sina. · Elu on nagu film, aga elus ei saa sassiläinud kaadreid uuesti võtta! · Ma olen isekas , kannatamatu ja veidi ebakindel . Ma teen vigu , ma väljun kontrolli alt ja aeg- ajalt on minuga raske toime tulla , aga kui sa mu halvimate külgedega hakkama ei saa , siis põrgupäralt sa ei vääri mu parimaid külgi ! · Ma olen väike liivatera sinu suures liiva karjääris, mille kadumist sa tähele ei pane.Aga kui ma lendasin teise liivakarjääri, Panid sa mind tähele ja palusid et ma tagasi tuleksin, seda ma tegin, ja nüüd jälle see vana jant edasi ka läheb. Liivaterad kaovad, ja inimesed kaovad. Hoia neid ,kes sul veel alles on. ja ära lase neil olla see liivatera, mida sul tegelikult oleks vaja et üks kena liivaloss ehitada:) · Eile õhtul pimedas jalutades tundus nagu oleksin näinud sind, ku
Maskide Ball Danielle rikka mõisaomaniku tütar, naiivne ja edev Adeele Danielle rikas sõbratar, upsakas Alexa noor ja elurõõmus vaese taluniku tütar, väga helge Marc Alexa vanem vend, kütkestav ja rüütellik Esme vana naine, ennustaja Eino Alexa isa, igavene toriseja ! Remargid on tekstis alla joonitud ! Eelmäng Alexa ja Marc istuvad keset põrandat, mängivad kaarte. Riided talulikud ja võimalikult vaesed. Laval on kardinad ees, tegevus toimub kardinaid avamata. Alexa: Hah! Näe jälle minu võit! Marc: Oota, oota, Alexa, veel pole lõpp! Möödub mängides paar sekundit Alexa: Viskab kaardid hõisates käest Ja mis ma sulle ütlesin? Ah? No näed sa, kellel täna pidupäev on! Jälle minu võit! Marc: Tusaselt enda ette pomisedes Jaa, jaa...on küll sinu võit...jälle... Alexa: Lööb vennale patsu õlale Aga ära meelt heida, venna! Tead ju küll seda vanasõna, et kellel kaartides ei vea, eks sellel veab siis armastuses...või oli se
Paratamatu elu California Tüdruk Sofia, kes armastab üle kõige merd ja loodust, haigestus ootamatult. Ta pole mitmeid aastaid juba väljas käinud, sest talle on diagnoositud immuunsuse puudumine. Esimene kord, kui tal tekkisid sümptomid, oli ta oma isa sünnipäeval, kes samal ööl hukkus. Ta hukkus, sest oli endast väljas ning üritas igati tüdrukule abi kutsuda. Nad pidasid isa sünnipäeva metsamajakeses, kus polnud levi, seega ta pidi otsima abi eemalt ning sõitma selleks mitmeid kilomeetreid. Selle ajaga, kui isa abi otsis suutis Sofia tervis kriitilise seisundi võtta ning tal tekkis haigus, millest keegi, mittekunagi lahti ei saa. Nüüd pole ta juba 5 aastat väljas käinud,mistõttu tal pole sõpru, ega ka normaalset elu. Ainukesed inimesed, kes tema olemasolust teavad on tema ema Eva, tema medõde, Carla ning Carla tütar Eliise. Tema isa suri tol ööl koos vennaga suures autoõnnetuses, mistõttu ta on üksiklaps ja elab emaga kahekesi. Arstid väidavad, et kui ta
kuninga täisealiseks saamisest kuni tänaseni -- võib-olla oma sada korda! Ja nüüd on ta ediktidest, määrustest ja kohtuotsustest hoolimata saanud musketäride kapteniks, see tähendab tseesarite leegioni pealikuks, kellest kuningas väga lugu peab ja keda kardab isegi kardinal, kes muidu, nagu teada, ei karda kedagi maailmas. Veelgi enam, härra de Treville teenib kümme tuhat eküüd aastas; järelikult on ta väga tähtis isand. Aga peale hakkas ta nagu sinagi. Mine selle kirjaga tema juurde, võta temast igas asjas eeskuju, et jõuaksid niisama kaugele kui tema.» Seejärel sidus isa d'Artagnan oma mõõga pojale vööle, suudles teda õrnalt mõlemale põsele ja andis talle- oma õnnistuse. Toast väljudes leidis noormees ema ootamas kuulsa retseptiga, mille sagedast kasutamist tõotasid äsja kuuldud nõuanded. Jumalagajätt emaga oli palju pikem ja õrnem kui isaga. Mitte sellepärast, et
Ta ei saanud midagi teha, kui ema ära viidi, kuid siis oli ta liiga väike ja võimatu oli midagigi isale vastu rääkida, kui kogu perekond ta seljataga seisis. Nüüd aga on teisiti. Kui saatus annaks talle võimaluse kas või korrakski veel näha imelist võlu, kes tol ööl kuu all tekkinud vikerkaaresel järveveel mängles, ei laseks ta enam ealeski võtta armastatut, vaid astuks üksi kogu maailma vastu, kui vaja. Pianist ei tundnud enam oma sõrmi. Kui ta neid vaatas, hakkas tal valus, kuid ta ei katkestanud mängu. Selsamal hetkel päike varjus. Paariks hetkeks, tõsi, kuid 'keegi' või 'miski' oli selle varjutanud. Välistades võimaluse, et see oli mõni suur lind, keerles poisi peas vaid üks mõte, kes see olla võiks. Ja ta ei oodanud teist juhust, vaid hüppas närviliselt püsti ja jooksis klaasseina suurde, avades terrassile juhatava ukse. Tormates vihmasoigusesse halli,
Küll lähevad häbematuks, sest ajast kui Suli ära viisid. Õue tungivad sisse! Vaid mis nad ikka veel ära teevad! VANAEMA. Kui ikka lauda ustel toed taga on! PERENAINE. Et Jaani-Jaanust juba ei tule! MARGUS (julgustavalt). Esäl on püss ree pääl õlgede all. PERENAINE (murelikult). Püss kõdus! Ja kui olekski kaa-sas, kas selle tuisuga kivi tuld annab! Lumi teeb niiskeks kõik! MANN (vähe aja pärast). Huu! Külm! - Et isa ka niisuguse ilmaga kirikusse läks! MARGUS. No kui käsk anti! PERENAINE. Nojah, kui käsk anti, et igast talust mees ja naine vaatama, kuidas nõida ja libahunti nuheldakse! Mina ei julgenud, siis läksid sulasega. Käsku ei tohi täitmata jätta. MANN. Näin, õe, näin, mis see nõid on? PERENAINE. Kui suureks kasvad, küll siis kuuled. MANN. Jaa - aga - mis see libahunt on? Mina ei tea ju. PERENAINE. Mis sa nõnda palju pärid, mis sul teada vaja ei ole! Libahunt on kuri inimene, kes ennast vahel hundiks moondab
Üks tänapäeva muinasjutt Ameerikas, Georgia lähistel elas kord üks 13-aastane tüdruk, kelle nimeks pandi Nathalie. Ta oli juba väiksest saati unistanud tantsust ja muusikast, kuid tema isa ja pahaloomuline võõrasema, kellel olid Nathalie vanused kaksikud, olid mõlemad reaalainete õpetajad ning sundisid ka pisikest tüdrukut tohutu matemaatikaõpiku taha istuma. Ta vihkas seda. Mitte ükski mürk ei suudaks väljendada seda piina, mida tundis õrnatundeline Nathalie arusaamatuid valemeid silmitsedes. Kaksikud Thom ja Bill olid aga, vastupidiselt oma "kasutule" õele, juba eelkoolist saati teada- tuntud tegijad selles vallas. 7-aastaselt olid nad näidanud oma klassijuhatajale, kes koolis tõeline tegija on; 9-aastaselt näidati direktorile koha kätte; 10-aastaselt ajas Bill matemaatikaõpetaja hulluks ja 12-aastaselt võitis Thom vanema astme matemaatikaolümpiaadi, kus ta peale seda eluealise osalemisk
VI Tants ,,Ei tea palju selle vana risu eest pakutakse kah?" küsis Jaan oma ainsalt pojalt Madiselt, kes hammaste vahelt hambatikuga hommikusööki välja urgitses ja vastas ,,Ah, selle vana roostekäki eest ei saa midagi. Hea kui tasuta kolast lahti saab. Vot, kui sa oleks Emexi poistele helistanud, siis saaks mõne krõbisevama rahatähegi kätte." Isa vaatas poega hämmeldunud ilmega ning sõnas : ,,Kuidas sa nii loll saad olla, mehed poe juures rääkisid kuidas see Augaste Jaan oli oma vana Belarusi logudiku antiigimeestele neljakümne tuhande eest maha müünud, oleks rohkemgi veel saanud, kui vaid oleks osanud küsida. Nendele sinu emexivendadele tuleb veel peale maksta, et nad too vana aurukatla siit minema veaks." ,,Nojah, kui sa nii arvad. Aga kui antiigist vähe pakuvad, siis kutsume küll vanametalli
Kartul Kalle suvemõnud Kartul Kalle oli tüdinenud külmas keldris konutamast. Kukutas end kartulikoti suud paotades potsti kivipõrandale. Veeres keldri ukse poole. Hüpitas järsust trepist ülesse nii, et kevadised idud ta seljast maha pudisesid. Paotas ust. Pimestav suvepäike valgus keldrisse. Tema idudest vabanenud sõõrmeisse tungis miski ahvatlev lõhn. Veeres läbi muru lõhna jälgedes. "Kes sinna satub, ei see tagasi pöördu" kuulis Kartul Kalle muru seest kellegi häält . Ta vaatas hääle suunas ja nägi vana krimpsus vihmauss Viktorit. "Just just." ajas Vihmauss Viktor oma sõnade kinnituseks saba püsti. Seejärel sulges ta silmad ja hakkas mediteerima. "Om Mani Padme Hummmmm!" "Hmmm..." mõtles Kartul Kalle hoiatuse peale, kuid see lõhn mida ta tundis, hajutas igasugused kahtlused. Ja järgmisel hetkel oligi Kartul Kalle köögis. "Uhh kui lämbe siin on!" Ta pilk peatus millelgi. Kartul Kalle kooris end paljaks. "Palju parem kohe
Unusta kõik need asjad, mida ma ettekujutasin. Ma olen külaline külalistetoas, perekonna juures, kes iial minu omaks ei saa. Vabanda, Bee. Ma olen jälle endasse süvenenud. Ma tean , et olen üks suur tita, aga mu südant närib uss. Ma vihkan üllatusi. Oled kallis ja ma tunnen sinust puudust. Carmen. 1.2.5 Armastus on nagu sõda: kerge alustada, raske lõpetada. (Vanasõna) "Lena." Lena vaatas päeviku kohalt üles, kui Effie ukselävele ilmus. Effie astus sisse ja istus voodile. "Inimised on kohal, kas tead? Pidu hakkab peale." Lena oli küll alumiselt korruselt hääli kuulnud, kuid teeskles üllatust. "Tema on siin," jätkas Effie tähendusrikkalt. "Tema?" "Kostos?" "Ja mis siis?" Effiel oli kummaline ilme
KALLIS, MA OLEN ÕNNELIK LIIS LUKK Eesti Teatri Agentuuri 2015. aasta näidendivõistlusel äramärgitud 1 TEGELASED: ANN FELIX KAREEN TIM SAARA MEES 2 ESIMENE Varahommik. Felix seisab elutoa akna all. Toas on hämar ja teda pole õieti näha. Kuulda on köögist kostev gaasiboileri surin ja Felixi kiirenenud hingamine. Korraga hüppab ta diivani peale ja teeskleb magamist. Välisust püütakse avada, kuid see ebaõnnestub korduvalt. Lõpuks uks avaneb. Siseneb Ann. Luksudes. Ta püüab luksumist kinni hoida, aga see ajab teda hoopis naerma. Ann on leidnud üles lüliti. Valgus süttib. Felix ärkab. Ann püüab saapaid jalast võtta ja kukub pikali. FELIX Sa oled joonud? ANN (endiselt luksudes) Mina? Ei. FELIX Ära valeta. ANN No sai mõni kokteil joodud. Mis siis? FELIX Varem sa ei joonud. ANN Siis olid lapsed. FELIX
Muidugi mind huvitab. IKE Ma sõitsin rongiga nii kaugele ära, kui raha viis ja hakkasin tänava peal elava kujuna leiba teenima. Üks vana üksik mees ostis mu ära, ta oli rikas. Ostis mulle korteri ja maksis kuupalka. Mina pidin iga päev kuuest hommikul keskpäevani tal elutoas seisma, seljas tema hukkunud elukaaslase rõivad. KIOKO Naise riided? IKE Mehe. Ma meenutasin talle tema noorpõlvearmastust, kes hukkus kuidagi, ammu. Tihti ta vaatas mind ja hakkas nutma. Enamus päevadest ta jõi. Ma käisin ta kodus seismas, kuni mu mõistus hakkas lahti hargnema ja silmadele tekkis klaas. See vana mees muutus nende kahe aastaga nii palju vanemaks ja mitte ükski teine asjaolu ei muutunud. Ta lihtsalt ootas surma. 13 KIOKO Kas sa loodad mind uuesti armastama hakata? IKE Ei. KIOKO Kas sa arvad, et mina veel armastan sind? IKE Ma loodan, et ei.
Õnne suurusest saad aru alles siis kui oled selle kaotanud. Olen nagu meri- vaikne, tormine ja ilus. Tunnen end nagu tuul- tühi ja täis rääkimata asju. Säran nagu päike pärast kõike paha, oskan ikka olla õnnelik. Kui sinult on varastatud idee, siis ole õnnelik - see oli midagi väärt. Sa oled õnnelik - kui sul on siht, mida mööda minna. Kui sul on eesmärk - mille poole püüelda. Kui sul on unistused - mille nimel elada. Isegi muinasjutud ei lõppe hästi, sest kui prints ja printsess õnnelikuks saavad, on nõid ikkagi õnnetu. Õnnelikud inimesed on elu mustkunstnikud, igast asjast võlutakse välja ime nimega rõõm ja õnn. Ma olen vastik,õel ja ülbe, ma võin olla armas. Ma võin käituda Sinuga nii, nagu käitud Sina minuga. Ma olen selline nagu ma olen, ma ei pea kõigile meeldima. Ma ei muuda end kellegi teise pärast . Ma olen lihtsalt mina ise - ja olen õnnelik ka , et ma selline olen ! :) Vähemalt on mul sõpru , kes sellest lugu peavad ! :)
annaabi.ee 
