Guten Morgen. Ich heiße ....... Ich besuche das ........, die 11(elfte) A klasse und ich bin 17 Jahre alt. Das ist alles/ Das wäre alles für heute/für dieses Thema. - See on kõik tänaseks. Es gebe immer von mir das Beste. - Ma annan endast parima. Wer kes? Was mis, mida? Wo kus? Wohin- kuhu? Mit wem- kellega? womit- millega? woher-kust? wann- millal? warum miks? woz- milleks? wessen- kelle? wie kuidas? missugune? welcher- missugune? wem kellele? Reisen Ich reise selten aber mir gefällt es zu reisen. Ich und meine Familie reisen järlich, im Sommer. Wir sind in Finnland, Lettland, Dänemark und in Estland an schönn Orten gewesen. Ich bin in London in den Sommer ferien gewesen. Mir gefällt das sehr. Die Esten reisen meistens in die Nordländer, in die wärmeren Länder. Sehr interessant sind auch exotische Orte. Die Esten besuchen China, Thailand, die USA, Polen, Großbritannien USW. In Estland ist Tourismus entwickelt, aber das...
Eesti rahva ennemuistsed jutud (Fr. R. Kreutzwald) Muinasjutt on rahvajutu peamine liik. Muinasjutud jagunevad looma- ja pärismuinasjuttudeks. Muinasjutu põhisüzee on nõrga või vaese, aga tubli ja abivalmis tegelase võit tugeva või rikka, aga halva (rumala, õela jne.) vastase üle. Ta on välja mõeldud jutustus, mis oli algselt mõeldud täiskasvanutele. Muinasjutul on 6 kindlat tunnust nagu: kindel algus; kindel lõpp; sündmustiku kordumine; olulised arvud; tegelased on vastandlike omadustega ja õnnelik lõpp. 1. ,,Õnne-rublatükk" on imemuinasjutt, sest jutus esinevad tegelastel üleloomulikud võimed, kasutatakse esemeid, millel on imettegevad võimed ja miljöö on üleloomulik. 1)Kindel algus: Ükskord elas nõukas peremees, kellel oli kolm poega 2)Õnnelik lõpp: Peeter elas kui kuninga väimees suure au ja ilu sees. 3)Sündmustiku kordumine: 3 rändamis katset 4)Olulised ar...
kiired asjad saaks ära maksta nad kasvatavad seda kulda. Tegelikult ta oli ta kes Vanaisa seadusi pidi järgima. Läksid Hansuga sööma kus oli 12 rooga. Männi mees rääkis et üleval maapeal kõik kiruvad üks teist ja Hans hakkas vastu ja ta joodeti täis ja lõpuks ärkas kuskil kullahunniku juures. Kus oli kullahunnik mida ta unes nägu ta ostis endale maja ja võttis naise. Enne surma rääkis ta lastele kuidas maa alune mees oli ta rikkaks teinud ja aegade jooksul levisid jutud edasi. Tark mees taskus. Mees ärkas ülesse ja kuulis et kivi sees keegi laula. Kivi sees oli hing kelle nõid oli sinna kinni pannud ja ta palus mehelt abi. Mees aitas teda. Tänu täheks tahtis väike mees kes kivist välja kargas tänada seda meest kes teda aitas kogu elu ta pakkus välja et moonutab end kirbuks ja elab tema püksi taskus ja vajadusel annab talle tarka nõu. Järgmisel hommikul tulid
Jeesuse viimane õhtusöömaaeg Leonardo da Vinci seda maali luues seisis Leonardo da Vinci tõsise raskuse ees: tal tuli maalida Head Jeesuse ning Kurja Juuda kujul, kes otsustab söömaaja järel oma sõbra ära anda. Kunstnik jättis töö pooleli, kuni tal õnnestub leida täiuslikud modellid. Kord käis ta kuulamas ühe koori esinemist ning nägi seal poissi, kes sobis täpselt Kristuse kehastajaks. Ta kutsus poisi oma ateljeesse ning tegi tema näojoontest kavandeid ja visandeid. Möödus kolm aastat. "Püha õhtusöömaaeg" oli peaaegu valmis, ent da Vinci polnud ikka veel leidnud täiuslikku modelli Juuda jaoks. Kiriku eest vastutav kardinal hakkas kunstnikule peale käima, nõudes, et ta seinamaalingu kiiresti ära lõpetaks.palju päevi kestnud otsingute tulemusena leidis ta enneaegselt vananenud noore mehe: räbaldunud ja juua täis, lamas too rentslis. Mõningate raskustega veenis ta oma abilisi meest kirikusse tassima, kuna visandite tegemiseks polnud enam ...
August Mälk ,,Ranna jutud" 1. Esmakordne ilmumisaasta: 1936. 2. Zanr: novellid. 3. Meetod: realistlik. 4. Idee: randlaste elu, eluviisi iseloom on ja jääb alati seotuks merega. 5. Probleemid: jäärapäisus, suhtlemisvaegus. 6. Miljöö(tegevuse aeg ja koht): ajaks on 19. sajandi lõpp ja 20. sajandi algus. Kohaks on Eesti mere- ja järveäärsed rannad. 7. Peategelased, kõrvaltegelased: Novell Peategelased Tähtsamad kõrvaltegelased ,,Meeste vahel" Mäe Kustas, Kalda Oskar Varjuõue Juuli ,,Mere annid" Pikasääre Sander Pikasääre perekond(ema, 3 poega) ,,Aegunud õnn" Vabumaa Aadu Pihla Juhan, Pihla Marie ,,Elamise rahu" Tiidu Peeter Heidumaa Liisu, Leepr...
Kullaketrajad Tegelased: lonkur vanaeit, kes tegelikult oli nid ja 3 ttart oli endale varastanud 3 ttart Kalevi sugulane-kuninga poeg jahimehed aednikupoiss kuningas kaaren vanatark kuninganna sulane kotkas toatdruk niutud kass Lhidalt: Elasid kord ks nid ja tema kolm ttart. Nid sundis ttreid kullast lnga ketrama. Igal korral, kui ta kodust lahkus, jagas ta ttardele mitme peva t ktte. Samuti hvardas ta ka, et kui peaksite laisklema, siis lnga heie teil katkegu ja kulla hiilgus kadugu. Igal korral naersid ttred selle peale, sest nende arvates oli see vimatu. hel peval, kui nid oli kodust lahkunud, eksis kuningapoeg metsa ra ja sattus ttarde juurde. Kui teised ed ketrasid, siis noorem de lobises ues kuningapojaga. Kui kuningapoeg lahkus, lubas ta varsti tagasi tulla ja ttre kaasa viia. Kui noorem ttar ketrama lks, oli kigi imestuseks tema lng katkemas ja kulla hiilgus kadumas. Kui nid koju tuli, hvardas ta kuningapoj...
Eesti rahva ennemuistsed jutud Pilli- Tiidu Elas kord üks kehv vabadik, kelle kõik pojad ja tütred olid juba kodust ära läinud, aga üks poeg oli ikka kodus. Ta oli laisk ega viitsinud midagi teha, tahtis vaid rikkaks saada. Ta kohtas ükskord üht vanameest, kes soovitas tal pillimeheks hakata. Mees soovitas tal algul pajuvilet puhuda. Ei läinud kaua aega, kui ta salaja kodust minema läks. Ta hulkus ringi ja mängis pilli, selle eest pakuti talle süüa ja paar kopikat raha. Teda kutsuti pulma ja lustipidudele pillimeheks. Sellepärast hakati teda ka kutsuma Pilli- Tiiduks. Tiidu, aga polnud endaga rahul, ta tahtis ikka saada rikkamaks. Ta kuulis palju Kunglamaa rikkusest. Aga tal polnud piisavalt raha, et laevaga üle mere saada. Õnneks leidis ta ühe noore laevamehe, kes lubas ta salaja laeva võtta. Ta lasi teisel ööl laevast Tiidu köiega merre. Ja ütles, et kui sa vees oled kutsu...
Naljakas härjamüümine Ühel talupojal oli kolm poega, kaks tarka ja üks loll. Isa teinud enne surma seaduse, et vanemad pojad üheskoos talukoha enda kätte võtaksid ja nooremat venda toidaksid, kellest enese toitjat palju loota ei olevat ja kellele ta sellepärast suuremat pärandust ei lubanud kui ühe noore künnihärja. Targemad vennad kasutasid lolli venna härja kordamööda kündmiseks. Ühel päeval ilmub härja juurde võõras mees. Ta räägib härjaomanikule, et ärgu ta andku härga vendadele kasutada, mingu turule ja müügu maha. Noormees märkas, et külamehel on õigus ning nii ta turu poole tõttaski. Tema teekond käis suurest metsast läbi. Väljas oli vinge tuul. Kaks ligistikku puud triikisid kõikudes teise külge ja sünnitasid aeg-ajalt kiiksatusi. Härjakaupmees jääb kiiksatusi kuulama. Mehele kostab kõrva: ,,Vaata, jälle üks kiiks!" Mees hakkab härga müügiks pakkuma. Ta küsib mitu küsimust ja saab alati vastuseks ...
mugandades meie oludega, asendades tegelaste ja kohanimed eesti omadega. Seejuures lisas ta neile endale tüüpilist rahvalikku nalja ja huumorit. Oma esimese õpetliku juturaamatu, perioodilise jutukogu "Sannumetoja", millest ilmus 7 annet, väljaandmise mõttele tuli ta tutvudes Horn`i perioodilise rahvaraamatuga "Spinnstube", millest ta võttis enamiku jutte. Lisaks sellele on ta avaldanud palju jutte ajalehe veergudel ja lisades. Ajaloolised jutud Ajaloolised jutud on Jannsenil peaaegu sõna- sõnaliselt ilma omapoolsete lisandusteta tõlgitud 19. sajandi keskel Saksamaal moes olnud ajaloolise sisuga ajaviitekirjandusest. Selliste rahvapärases ja ladusas keeles jutustatud suurmeeste elulugude ( "Rootsi Raudpea", "Hannibal", "Julius Caesar", Priidik II elust") ja ajaloosündmuste kujutamisega pakkus Jannsen rahvale algelisi teadmisi ajaloost, aga need olid ka kaugeks teerajajaks järelromantikute Bornhöe, Saali, Järve jt ajaloolistele juttudele
docstxt/135012015381.txt
PARVEPOISS See novell räägib Lokist, kes on muideks tüdruk. Kirjeldatakse, kuidas Mustjõgi on öö jooksul jääst vabanenud ning seda, et mets on ärganud ellu. Siis räägitakse sellest, et Habahannese talu seisab nõlvakul. Habahannesed on uhked ja kõrgid. Nende juures käivad kõik külalised parvepoisid. Loki ja ta isa Silver Kudisiim on vaesed. Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Habahannese puugist, Nipernaadi hooples, et tal on mitu p...
Tammiste küla "veskitondid" Oli küünlakuu, väljas oli pime ja tuul puhus. Veskivaremetest, mis asusid Tammistekülast paari versta kaugusel metsas, ei julgenud keegi mööda käia, sest just sel ajal võisid veskitondid liikvel olla. Saardaru küla mäeotsa talu oli vana ja must, kuid enne olid siin inimesed jõudsalt elanud. Seal maa all olevat rikkust palju, kuid keegi ei julgenud sinna otsima minna, kardeti Kiviveski tonte. Maanteest versta kaugusel, teisel pool silda oli uus saeveski, mis vähema ruumi ja veejõuga tööd tegi, kui vana. Kui teekäija küsis külamehelt miks vanaveski üles ehitamata jäi. Seepeale külamees, et seal Kiviveskil käivat kodukäijad. Teekäija naeratas, kuid sedamaid oli jutt lõppenud. Sest see oli tõsi jutt. Kõik teadsid, et kadunud kaarna Peep oma endistel hoonetel ja rahaaukudel käib silma peal hoidmas. Kord oli lihunik tontide kiuste metsast läbi läinud koos suurel hulgal rahaga, Külarahvas rääkivat, et tondid ma...
Aastatel 19251939 elas ta Pariisis, seejärel tuli tagasi Eestisse. Kunstnik elas Pariisis enamuse oma elust. 1946.a pöördus ta lõplikult tagasi Pariisi, mis jäi ka tema viimaseks elupaigaks. Ta suri Pariisis, Prantsusmaal, 8. jaanuaril, 1954. a maovähki. Viiralt lahkus 55-aastasena ning ainsa eestlasena on ta maetud Père- Lachaise'i kuulsuste kalmistule. Looming 1923-1925 oli ta eriti töökas raamatugraafikas, illustreerides Juhan Jaigi "Võrumaa jutud. Aastal 1925 illusteeris ta Jakob Kõrvi "Muinasjutud", 19241925 Eduard Tennmanni usuõpetuse lugemikud, 1926 koguteose "Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur" ja 1928 Aleksandr Puskini "Gabrieliidid" Pariisis Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuses sai ta 1925. a üheaastase stipendiumi ning seal valmisid tal järgmised tööd: "Põrgu", "Kabaree" ,"Jutlustaja", "Neegripead", "Claude" ja"Lamav tiiger". Sõjapäevadel valmisid Viiralti "Eesti neiu", "Viljandi
ASTRID LINDGREN Tallinn 2005 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1. TAGASI LAPSEPÕLVE.................................................................................................3 2. KIRJANIKUTEE ALGUS...............................................................................................5 3. PÖÖRDEPUNKT............................................................................................................ 6 4. SÕJAKEERISES........................................................................................................... 10 5. TUNTUSE SAABUNIME LÄBI TUNDEKÜLLASE "PIPI"......................................11 KOKKUVÕTE.............................................................
Rahvajuttude roll minu elus Rahvajutt on rahvaloominguline jutustus, mis koosneb anekdootidest,muinasjuttudest ja muistenditest. Tavaliselt on need jutud õpetlikud , aga samas ka ebareaalsete lugudega jutud või naljad. Anekdoot on lühike naljakas naljalugu, milles on väljamõeldud tegelased või tuttavad inimesed. Aluseks on enamasti tõesed lood, mis on tõestisündinud ning kaotanud ebaolulised detailid ümberjutustuse käigus. Tavaliselt räägitakse anekdoote seltskonnas kus saab tänu anektooditele ka palju naerda ja hakatakse üha enam anekdoote rääkima ja nendest kujuneb välja juba enda väljamõeldud anekdoot. Mulle endale ei meeldi väga anekdoote rääkida ,aga
"Sippelgas" (Sipelgas) I-II (1843-1861) "Narrilased. Reinuvader Rebane. Lühhikene õppetus loodud asjust." (1847) "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" (I-II vihk) (1848) "Reinuvader Rebane" II osa (1848) "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on" (III-V) ( 1849) "Risti-sõitjad" (1851) "Lenora. Üks kuulus muistne laulujutt" (1851) "Kalevipoeg" ( 1857-1861) "Kilplaste imevärklikud [...] jutud ja teud" (1857) "Eesti-rahva Ennemuistsed jutud ja Vanad laulud" I:1860, II: 1864 "Angervaksad" (1861) "Viru lauliku laulud" (1865, 1926, 1946) "Eestirahva Ennemuistsed jutud" (1866) "Lühikene seletus Kalevipoja laulude sisust" (1869) "Rahunurme lilled" I 1871, II 1875 "Lembitu" (1885) "Kodutohter" (1879) "Teosed" (1953)
puudutamises enda poolt edastatava sõnumiga. Jutte saab kasutada erinevatel eesmärkidel ning üheks on loodava visuaali ilustamine, teadmiste ja tarkuste edasiandmine ning organisatsiooni identiteedi ja kultuuri vormimine. Jutustamise all mõistetakse üht kõige efektiivsemat ja mõjuavaldavamat tehnikat ning seda on dokumenteeritud loendamatutes valdkondades. Järgnevalt toon välja jutustamise rolli: 1. Normide ja väärtuste jagamine: Jutud on kui meedium, mille kaudu kantakse edasi väärtuseid ning luuakse visiooni. 2. Pühendumuse ja usalduse loomine: Isiklikud jutud on viis andmaks edasi märke inimese võimekusest ja pühendumusest, samuti avatusest. 3. Vaikivate teadmiste jagamine: Võimaldab inimestel väljendada nn vaikivaid teadmisi ning selle tundega samastuda, mis omaorda aitab edasi anda rohkem kui nad arvavad end teadvat. 4
tasuta, otsis sahtlist puhtamat lappi, nühkis kuivaks tal kasuka, korjas veeloigu põrandalt pange ja lohutas: ,,Kõik on ju hea! Ära tühjast norgu veel lange. Nüüd end reipasti tööle sea." .../ . Kui ma olin väike, siis mulle meeletult meeldisid Krõlli lood, lugesin neid ikka ja jälle, mitu korda ühte ja sama juttu. ,,Krõlli värviraamat" ja ,,Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta" olid mu lemmikud. Ma arvan, et Krõll oli paljude laste üheks lemmiktegelaseks, tema jutud on õpetlikud ja samas lõbusad. ,,Onu Ööbiku ööpäev" , mis ilmus aastal 1998, sisaldab mitmeid Ellen Niidu jutte, nagu ,,Pille-Riin ongi siin", ,,Triinu ja Taavi jutud", ,,Onu Ööbik Öösorri tänavast", ,,Aabitsajutud", ,,Pille-Riini koduteater", ,,Triinu ja Taavi taskuteater". Selles kogumikus on palju lühijutte nendest tegelastest, kellest on olemas ka eraldi raamatud. Ma pole seda kogumikku tervenisti läbi lugenud, kuid julgen soovitada kõikidel
Kui Goethe Faustiga otsis elu mtet, siis Tammsaare hes oma tegelastega otsib nne. Eelkige nitab see kll erinevusi eesti ja saksa kirjanduse vahel ja eesti ning saksa rahvuse olemuse vahel, kuid kaudselt nitab see ka seda, mis on nn. Elu mtte leidis Goethe juba 19. sajandil. Tammsaare kuulus nende hulka, kes selle tema loomingulisest prandist vlja lugesid. Nii vis ta astuda juba sammukese kaugemale. Tnapeval on nende kahe kirjaniku loomingu liitmisel ja tiendamisel jutud veelgi kaugeleulatuvamate jreldusteni, mis on ka juba ilukirjanduses jdvustatud, aga inimteadus pole veel arenenud ideaalse tasemeni ja seetttu pole veel jutud nii kaugele, et neid uusi kirjanduslikke saavutusi teadvustada ja propageerida rahva hulgas. Ka seda on Tammsaare ette ninud, milles seisnebki veel ks tee nne mistmisele. Kirjandusteadus teeb meie ajastul aga kik ka kige varjatumate vimaluste ra kasutamiseks. Seda nimetatakse progressiks. Juba meie esivanemad tegid
Kristiina Ehin Daniil Petrov • Kristiina Ehin (sündinud 18. juulil 1977 Raplas) on eesti luuletaja, proosakirjanik ja laulja. • Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja spetsialiseerunud rahvaluulele. • Aastal 2004 omandas ta Tartu Ülikoolis magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule alal. • Ta on laulnud ansamblis Sinimaniseele ja aastast 2012 ansamblis Naised Köögis. • Ta esindas Eestit Londonis 2012. aasta suveolümpiamängude satelliitüritusel Poetry Parnassus,mis toimus 26. juunist 1. juulini 2012. Luulekogud • "Kevad Astrahanis: luuletusi 1992–1999" • "Simunapäev" • "Luigeluulinn • "Kaitseala" • "Emapuhkus" • "Viimane Monogaamlane. Luuletused ja jutud" • "Kohtumised" Proosaraamatud • "Pillipuhujanaine ja pommipanijanaine. Uudisjutud ja kirjad" • "Päevaseiskaja - Lõuna-Eesti muinasjutud” • "Viimane Monogaamlane. Luuletused ja jutud“ • "Kirjatud teekond“ • "Paleont...
18231825 koduõpetaja Tallinnas ja Peterburis 18261833. Tartu ülikool; Võru linnaarst 1849 Õpetatud Eesti Seltsi auliige 1855 Soome Kirjameeste Seltsi korraline liige 1871 Ungari Teaduste Akadeemia välisliige 1870 Eesti Aleksandrikooli peakomitee auliige 18771882 Kolleegiuminõunik Kreutzwald on maetud VanaJaani kalmistule Looming "Winakatk"(1840) "Wagga Jenowewa ajalik elloaeg" (1842) "Reinowadder Rebbane" (1850) "Kilplaste imevärklikud jutud ja teud" (1857) Rahvuseepos "Kalevipoeg" (18571861) "Eestirahva ennemuistsed jutud" (1866) "Lembitu" (1885). Tähtsus Eesti ajaloos Eesti ärkamisaegne suurkuju Kirjanik Rahvaluulekoguja ja arst Eepos "Kalevipoeg,, Ei uskunud eesti rahva kestmajäämisse, nägi rahvustunde tärkamist ja uue rahvusliku ajastu algust ärkamisaega Tänapäev, tunnustus Kreutzwaldi tänavad Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument Võrus Kreutzwaldi majamuuseum
Ärkamisaja kirjanikud 2014/15 Ärkamisaeg Ajajärk, mil algas eestikeelses kirjasõnas rahvuse teadvustamine ja eestlaste hulgas rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine Lydia Koidula Kirjanikunimega Lydia Koidula (koidu aeg) sündis 12. detsembril 1843 Vändra lähedal, elas Pärnus ja Tartus. esimene naiskirjanik, luuletaja, ajakirjanik põhiliseks luuležanriks oli isamaaluule. Tuntud luuletused: „Sind surmani“ „Mu isamaa on minu arm“ Friedrich Robert Faehlmann Eesti kirjanik ja arst Sündis Virumaal Kaarli mõisas Alustas „Kalevipoja“ koostamist Avaldas 1866 „Eesti rahva ennemuistsed jutud“ Tuntumad muistendid: „Emajõe sünd“ „Vanemuise laul“ „Koit ja Hämarik“ Fr...
tekstid: vendade Grimmide (1812) ja H.Chr. Anderseni (1835) muinasjutud; Lewis Carroll Alice imedemaal 1865; Louisa May Alcott Väikesed naised 1868; Mark Twain Tom Sawyeri seiklused 1876 jt. Eesti lastekirjanduse algus: Carl Körber Karjalaste lugemise raamat 1849 ja Pähkliraamat 1851; Martin Körber Laste Siioni kannel 1861. Lastelaulud (luuletused): J.V. Jannsen, Friedrich Kuhlbars, Carl Eduard Malm. Muinasjutu(töötluse)d: Fr.R. Kreutzwald, Eesti rahva ennemuistsed jutud 1866; Juhan Kunderi, Jakob Kõrvi, M.J. Eiseni muinasjutud. Muu lasteproosa: Jakob Pärn Lühikesed jutud armsa lastele 1873; Juhan Kunder, Lood lastele 1885-88. Liigiline väljaarenemine 20. sajandi algul (1900-1917). Lastesarjade ja -ajakirjade asutamine, eri kirjandusliikide (ka lastenäidend) väljakujunemine. Lasteajakiri Lasteleht 1901. EKS-i toimetatud seeria Nooresoo kirjavara 1909. Pildiraamatud (koomiksid). Wilhelm Busch ja Heinrich Hoffmann. Karl August
· 1872 Eesti Kirjameeste Selts · 1888 üleskutse rahvaluule kogumisele · "Vana kannel" Ärkamisaja luule · F.R.Kreuzwald 1803-1882 "Kalevipoeg" · C.R.Jakobson 1841-1882 "Linnutaja laulud" · J.V.Jannsen 1819-1890 "Mu isamaa mu õnn ja rõõm" · L.Koidula 1843-1886 isamaaluule · A. Haava 1864-1957 armastusluule Ärkamisaja proosa · Kreutzwald 1803-1882 rahvajutud · Bornhöhe 1862-1923 ajaloolised jutud · Jannsen 1819-1890 külajutud · Koidula 1843-1886 realistlikud külajutud · Haava 1864-1957 jutud lapsepõlvekodust Ärkamisaja näidendid · Koidula 1843-1886 "Saaremaa onupoeg" "Kosjakased" "Säärane mulk" · Jakobson 1841-1882 "Arthur ja Anna" · Jannsen 1819-1890 "Pärmi Jaagu unenägu" » Miks ärkamisaeg? · Ajakirjanduse areng · Rahvusliku kirjanduse algus
Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882) 1. Elu (lk 72) 2. Looming (lk 53-56) kuni ,,kalevipojani" 3. Vana õpik lk 50-55 3) sündis Virumaal Jõepere mõisa kkingsepa pojana. Ta jõudis ülikoolihariduse ja arstikutseni ning rahvusvaheliselt tunnustatud kirjaniku kuulsuseni. Ta sai kirjanduslikke mõjutusi juba lapsena, kuulates Kaarli mõisateenri Kitlepi suust lugusid muistsest cägilasest Kalevipojast ning hiljem Ohulepa mõisa toapoisi Jakobi vestetud tõsiseid ja naljakaid rahvajutte. Kreutzwaldi huvi kirjanduse vastu süvenes ja arenes õpingute ajal Tartu Ülikoolis ja suhtlemises Faehlmanniga. Rakenduse leidis see Võru-aastail (1833-1877), mil ta pühendus arstitöö kõrvalt kirjanduslikele harrastustele. Suur osa Kreutzwaldi varasemast loomingust on rahvavalgustusliku (kasvatava, hariva) eesmärgiga. Ta kirjutas karskusteemalise jutu ,,Wina-katk" (1840), millega võitles joomapah...
,, Eestlane tehti orjaks, hoiti vaimupimeduses, hävitati tema kultuuri" 1839 ülevaade Kalevipoja-lugudest, fikseeris idee Ühtne kirjakeel Müüdid (nt ,,Koit ja Hämarik") Muistendid FRIEDRICH REINHOLD KREUTZWALD (18031882) Kreiskool ja algkooliõpetaja Õpingud Peterburis ja koduõpetaja TÜ arstiteaduskond 44 aastat Võru linnaarst Kirjavahetus Koidulaga Rahvavalgustuslikud ja õpetlikud raamatud Allegoorilis-satiirilised jutud ,,Reinowadder Rebbane" à J. W. Goethe Romantilised ja olustikulis-realistlikud jutud Luulelooming Rahvaluule Pöördumine rahva poole ,,Kalevipoeg" (18571861) Tsensor Kalev (om.s tugev, jõuline)
Jack London (1876-1916) Jack London oli San Franciscost pärit ameerika kirjanik. Perekonna vaesuse tõttu sai väga lünkliku hariduse, mida püüdis hiljem igati täiendada, jõudes isegi ülikooli. Samal ajal tegi ta läbi karmi ja seiklusrikka elukooli. Edu saavutamata läks London Alaskasse kulda otsima ning avastas seal endas kirjanikukutsumuse. Valmisid Alaska-teemalised väga populaarsed novellikogud ,,Hundipoeg" (1900), ,,Kauge Põhja jutud" (1900) ja ,,Pakase lapsed" (1902). Nende teemadeks ja juhtmotiivideks on raske eluvõitlus keset lumevälju, võitleja-karakterid, traagilised kokkupõrked, vabadusearmastus ja inimese ülistus. Külma maa elanike lihtne ja looduslik elu huvitas lugejaid väga. London kirjutas ka filosoofilise alltekstiga loomaromaane ,,Ürgne kutse" (1903), ,,Valgekihv" (1906). Vähem tuntud on tema romaanid ,,Merehunt" (1904, koos Saul Bellew`ga), ,,Mäng" (1905), ,,Enne Aadamat" (190...
meie ja pomo- direktori vahele ning vajutasime- sõitsime minema sealt. Sadasime- sõitsime selku ette, et kütust- alkoholi võtta ja meie pleissi- pind, koht minna. Selkus käidud jõudsime maja ette ja blin- kurat kui kobedad- ilusad piffid- tüdrukud seisid sissekäigu ees. Pärdillo- vend kargas autost välja ja tõmbas-läks kohe tibide-tüdrukute juurde sebima-ära rääkima. Lõpuks kui jutud selged- jutud räägitud tegime vehkat-läksime tuppa ja panime tümakat-muusikat. Mingi südaöö paiku olid naabri mutid- vanemad tädid kitsed- politsei kutsunud kõva tümmi- muusika pärast. Olime suht lääpas- purjus juba ja ei teinud ust lahti, keerasime vaid tümmi- muusikat peale. Lõpuks tõmmati kõned- helistati peale mutrile -emale ja poldile-isale , need olid hääled sisse pannud-sõitnud ja mingi tunni pärast oli meie party over- pidu läbi
Carl Körber, „Karjalaste lugemise raamat“, 1849 M.Körber, J.V.Jannsen, F.Kuhlbars, „Teele, teele, kurekesed!“ A.Grenzstein, „Viisk, põis ja õlekõrs“ jt lastelaulud ja lühijutud. F.R.Kreutzwaldi „Eesti rahva ennemuistsed jutud“, 1866; Kreutzwaldist mõjustatud muinasjutukogud ja töötlused (J.Kunder, J.Kõrv, M.J. Eisen, E.Peterson-Särgava jt). Jakob Pärna lastejutud, nt „Lühikesed jutud armsa lastele“, 1873. LIIGILINE VÄLJAARENEMINE 20. SAJANDI ALGUL (1900–1917) Lastesarjade ja -ajakirjade tekkimine, eri kirjandusliikide väljakujunemine (ka lastenäidend). Lasteajakiri Lasteleht, 1901. EKS-i toimetatud seeria „Nooresoo kirjavara“, 1909. K.A.Hindrey piltvärsilood „Pambu-Peedu“, „Seene-Mikk“, „Piripilli-Liisu“, 1906; ka rohkesti kommertslikku pildikirjandust saksa seeriate järgi. K.E
Üksnes sõnaline väljendus annab asjadele reaalsuse.“ – Leian, et see on üks tähtsamaid tsitaate, mida Dorian teoses ütleb. Ta ütleb seda järgmisel päeval, pärast Sibyl`i surma ning see väljendab juba tema muutunud hoiakut, mida muuta oleks raske. Noormees leiab, et parem on mängida nagu midagi poleks juhtunud, kuid seda tunnistada. Kui mingist halvast asjast kõneleda, siis jutud leviksid ning inimesed saaksid teada, kuid olles vait võib olla lootus, et ajaga jutud kaovad. Kui jutud kaovad, siis teaksid sellest ainult inimesed, kes sellega kokku puutusid. 4. Probleemistiku seos tänapäevaga. „Dorian Gray portree“ raamatu probleemid pole tegelikult ka tänapäeval kuhugi kadunud. Tähtsaks peetakse välimust ning oskust ennast müüa, kui iseloomu, mis sel inimesel tegelikult on
James Fenimore Cooper Sündis 15. september 1789 Burlingtonis, New Yorgi osariigis kveekenist mõisniku perekonnas ja suri 14. september 1851. Ta oli ameerika kirjanik. Tema isa oli terve linnakese omanik, mida tema järgi nimetati Coopertowniks. Lapsepõlve ja noorusaastatel veetis tulevane kirjanik põlismetsade piiril asuvas ,,piiriasunduses". Lapsepõlves õppis ta armastama loodust ja tutvus metsaavarustega. Hariduse sai Cooper kohalikust koolist, 13aastasena astus ta Põhja-Ameerika vanimasse kooli, 1701aastal astus Cooper laevastikku, kus teenis kuni 1810.aastani. 1826-1829 oli Cooper Ameerika Ühendriikide konsuliks Prantsusmaal Lyonis, seejärel rändas Euroopa riigides nagu Inglismaal, Sveitsis, Saksamaal ja Itaalias. 1833aastal pöördus Cooper Jäädavalt tagasi Ameerika Ühendriikidesse oma kodumõisa, kus jätkas kirjutamist ja elas kuni surmani. Kirjuatmist alustas Cooper 30aastalselt, tõuke andis talle ki...
"Mihkel Põllulapp" (1865-73) ja "Uus koolmeister" (1874). Kõige enam poolehoidu võitis "Reinowadder Rebbane" (kalendris 1848-51, rmt. Tartu 1850; Lisaks 2 salatrükki, 6. tr. Tartu 1922, 7. tr. Tln. 1953, 8. tr. 1974; peamiseks eeskujuks Goethe "Reineke Fuchs"). Eraldi väljaannetena ilmusid veel "Paar sammokest rändamise-teed" (Tartu 1853, 3. tr. Tartu 1922; osalt Jean Pauli motiividel) ja "Kilplaste imevärklikud [...] jutud ja teud" (Tartu 1857, 2. tr. 1878, 3. tr. 1903, 4. tr. 1923; G. O. Marbachi rahvaraamatu "Schildbürger" j.). Valgustuslikke eesmärke järgis ta ka jutuloomingus, seejuures tagurluse ja vaimupimeduse vastu rakendades satiiri ning allegooriat. Eesti rahvaluule kohta avaldas Kreutzwald kirjutisi teaduslikes väljaannetes, abistas A. H. Neusi tema publikatsioonide juures ja kommenteeris Forseliuse-Boeckleri
Kordamine romantilise proosa kontrolltööks · F. R. de Chateaubriand on Euroopa mastaabis romantismi tugisammas, Prantsusmaal selle voolu isa. Kirjutas romantilisi teoseid klassitsismiajastul, väärtustas teose autorit, oli esimene, kes pidi vanu harjumusi murdma. Iseloomult oli ta väga edev, ennastarmastav, tujukas, teatraalne, salapäratsev, kuid sisimas oli tal tugev alaväärsuskompleks. ,,René" on võtmeks autori kunstnikuisiksuse ja loomingu mõistmisel, see on tulipunktiks, kus ristuvad kirjaniku elukäik ja mitmed tema eri aegadel kirjutatud suuremad teosed. Põhiteema oli indiaanlased. · E. T. A.Hoffmann tegeles oma elu jooksul muusika, joonistamise, õigusteadusega, oli jurist, teatri muusikadirektor, muusikaõpetaja, dirigent, komponist, dekoraator, kapellmeister. Austusest Mozarti vastu vahetas ta oma nimes Wilhelmi Amade...
teeb lugemise raskemaks. 9. raamatu analüüs 1. Andmed raamatu kohta (autor, pealkiri, ilmumisaasta, illustraator) Diana Liiv "Võluvitsa vägi", 2007. Pildid on teinud Reti Saks. 10 2. Kas raamat kutsub lugema? Palun põhjenda. Kutsub lugema, sest raamatu juttudele on kaasatud ka muusika. Raamatuga on kaasas ka CD, millelt laps saab kuulata muinasjuttu koos muusikaga. 3. Millest raamat räägib? Raamatus erinevad jutud erinevatel teemadel. Iga jutu lõpus on väljatoodud ka mingi muusikariist ning mida sellega teha. Muusikariist on seostatud teksti sisuga. 4. Raamatu sisu (kas on arusaadav, kas on õpetlik?) Jutud raamatus on arusaadavad ja õpetlikud. Kõige enam õpib laps jutukestega muusikariistu ja neid kasutama. Samas annavad jutud lapsele ka kultuurilisi teadmisi. Näiteks on raamatus sees prantsuse muinasjutt, itaalia muinasjutt, saksa laul jne. Tutvustab lapsele ka erinevaid olukordi
Mu emand Persephone siiski käsib, olen talle truu ja ei saa loobuda oma kohusest. Karistused oleksid karmid. Ja oleks siis karistusi vaid temalt oodata... Ma langeks tema viha alla, samas ka ta isa Demeteri. Ja on ammuteada fakt, et jumalad armastavad klatsi ja tagarääkimist. Ma olen kindel, et vaid hetk peale seda, kui Demeter saab teada mu otsusest on sellest teadlik ka kogu panteon. Siis ei oleks mul võimalik enam kusagil töötada, jääksin kõigi naerualuseks. Ka maapealsetele leviks jutud. Ma tean küll, et mitmed jumalikud tegelased on intiimsetes suhetes maiste inimestega ja neil on ka lapsi. Kuidas saaks ma edasi eksisteerida, kui mind alandatakse nii taevste, kui maiste seas. Seega on mul valida kas uputada end siinsamas või töötada edasi. Siiski kui loobuda kõigest nüüd vib saada mulle osaks Prometheuse karistuse sarnane saatus. Siiski tema tule toomise patt on palju suurem. Mina ju ei varastaks midagi.
Kirjutas rahvavalgustuslikke teoseid ja toimetas Maarahva kasulist kalendrit. Tema tõlkelised jutustused "Reinuvader Rebane" ja "Kilplased" on tänapäeval lasteraamatud. Kreutzwaldi värsiloomingul (kogu Viru lauliku laulud, poeem Lembitu), mis tugineb saksa eeskujule, oli omal ajal eesti luule arengule suur tähtsus. Tema peateos, rahvaluuleaineist töödeldud rahvuseepos Kalevipoeg, sai eesti rahvusliku kirjanduse nurgakiviks. Rahvaluulele toetuvad ka Eesti rahva ennemuistsed jutud. Neid jutte nagu Kalevipoegagi on tõlgitud mitmesse võõrkeelde. Kreutzwaldi looming mõjutas tugevalt kogu rahvusliku liikumise aja vaimuelu. 18. augustil 1833. aastal abiellus Kreutzwald Marie Elisabeth Saedleriga, pulmad toimusid Viru-Nigulas. Nende poeg oli Alexis Kreutzwald. Tema teoseid: "Vina-katk" (Viinakatk) (1840), "Sippelgas" (Sipelgas) I-II (1843-1861), "Narrilased. Reinuvader Rebane. Lühhikene õppetus loodud asjust
Elulugu: Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis 1803 aasta detsembris Kadrina kihelkonnas, Jõepere mõisas. Tema vanemateks olid pärisorjadest mõisakingsepp Juhan ja toatüdruk Ann. 1804 aasta alguses asustati kingsepa Juhani perekond Kaarli mõisa Kadrina kihelkonnas. Kaarli mõisas sai isa Juhan aidamehe koha, ema Ann jäi koduseks. 1815 aastal vabastas mõisaomanik perekonna pärisorjusest. Perekonna järgmiseks elukohaks sai Ohulepa mõis Harjumaal, kus isa oli leidnud valitsejakoha. Vanemate viimaseks elupaigaks, kuni isa Juhani surmani, jäi Viisu mõis Järvamaal, P...
kass ja teised, Maailma loomine ja teisi lugusid jt). H. Käo raamatud paistavad silma suurepärase fabuleerimisoskuse ja sooja huumoriga, tihti ka lausa virtuoosse sõna- ja mõttemänguga (Kui mind üldse olemas ei oleks, Printsuss,Napakad jutud). Tänapäeva ärimaailma väärnähtuste pihta käiv satiir H. Käo raamatutes on mõistetav siiski pigem täiskasvanud lugejale. Mõtlikumat ja lüürilisemat laadi esindavad lapsepõlvemälestustel põhinevad jutud (Suure Kivi lood, Kui veel telekat ei olnud). HENNO KÄO RAAMATUD: · ,,Suure Kivi lood" (1985) , kus ta kirjeldab köitvalt kõige igapäevasemat ümbrust oma lapsepõlvekodus Saaremaal, minnes sellelt kirjelduselt sujuvalt üle nägemusliku, mälestusliku ainese juurde. Lugemispõnevust suurendab palade salapära. · ,,Kui mind ültse olemas ei oleks" (1986, 1999). See raamat on mõeldud nooremale koolieale
jne). Hakkas looma si. Kalevipoja muistendeid. Friedrich (1803- Kreiskool. Tartu Almanahh ,,Ma-ilm Tema vanemad Eesti Reinhold 1882) Ülikooli ja mõnda, mis seal ei olnud lihtsad rahvuseepos Kreutzwal 79.a arstiteaduskond. sees leida on". Jutud talupojad. e looja. d olid kirjutatud Tutvus kaasaegsetele eesti Faehlmanniga, lugejatele. Palju kellega sai hästi õpetlikkust ja läbi. Kirjutas kasvatuslikkust. artikleid
· Kogumikus "Minu esimene raamat" (Eesti Lastekirjanduse Keskus) · Ajakirjas "Eesti Naine" - 2008. aasta juulikuu numbris - novell "Salgamise salgamise teooria" · Kogumikus "Neli kaunist kleiti" - luuletusi aastaaegadest (TEA) · Kogumikus "Eesti lasteluule kuldraamat" (TEA) · Kogumikus "Las laps loeb" (koostanud H. Vilep) Sõnad lastelauludele: Ilmapuu lävel. Ja suvi tantsib. Eurolaul. Kaks pilti. Ema. Jõulutäht. Vanaema jutud. Tahaksin olla. Emmele. G. Adolfi Güm. hümn. Vanaisaga. Lapsel on mure. Unelaul. Puu on puude kõrgune. Öö laul. Meie lapse uni. Veel laulusõnu: Rõõm tekib ja lekib (mp3) - M.C.Carpenter / H.Vilep - esitab "KAABU" - sõnad Neli iirist (mp3) - H.Vilep / H.Vilep - esitab "KAABU" - sõnad Oh oleks mul (mp3) - H.Vilep / H.Vilep - esitab "KAABU" - sõnad Möödas päev (mp3) - H.Vilep / H.Vilep - esitab "KAABU" - sõnad
Kristiina Ehin Frank Rajangu Markus Boikov 9.a Isiklikust elust Sündis 18. juulil 1977 aastal Andres Ehini ja Ly Seppeli tütar Abiellus 13. septembril 2010. aastal muusiku Silver Sepaga Õpingud Õppis Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja spetsialiseerus rahvaluulele Aastal 2004 omandas ta Tartu Ülikoolis magistrikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule alal. Magistritöö teemaks oli "Eesti vanema ja uuema rahvalaulu tõlgendusvõimalusi naisuurimuslikust aspektist" Veel natuke tema elust Töötas Vodja kooli õpetajana Kuulus kirjandusrühmitusse Erakkond Laulis ansamblis Sinimaniseele Luulekogud "Kevad Astrahanis: luuletusi 19921999" (Tallinn 2000) "Simunapäev" (Tallinn 2003) "Luigeluulinn" (Tallinn 2004) "Kaitseala" (Huma 2005) "Emapuhkus" (Pandekt 2009) "Viimane monogaamlane. Luuletused ja jutud" (Pegasus 2011) Kevad Simunapäev Luigeluulinn ...
Samuti olid normannid arvatavasti esimesed eurooplased, kes avastasid Põhja-Ameerika ning rajasid sinna oma asunduse Vinlandi ja jäid paigale umbes 150 aastaks. Tänu sellele viidi euroopalikku kultuuri edasi ka teisele poole ookeani. Viikingitel oli kasutusel oma ruunikiri, mille algus ulatub 3.-4. saj. Selle abil kajastati omamoodi ka rahvaste mütoloogiat, mis aitas säilitada nende ning rikastada teiste kultuuri. Jutud käsitlesid ajaloosündmusi kirjanduslikus vormis, neist mõnest on saanud isegi ka rahvuseepos. Kuulsamad on "Vanem Edda" ja "Noorem Edda", mis on ka tänapäeval tuntud jutud ning mitmete tesite lugude alustekstideks. Mööda merd tulid lõunast ka moslemid, kes olid vaesed araabia hõimude rändkarjakasvatajad.Nende ühiskond oli lagunemas, kuni tuli Meka kaupmees Muhamed, kes kuulutas 622. a. Medinas islamit. Ta järglased vallutasid 7.sajandil maid, jätmata mõjutamata teisi kultuure
VARASEM EESTI KIRJASÕNA · esialgu oli Eestis kaks kirjakeelt: põhja- ja lõunaeesti murdes · 1686. aastal ,,Wastne Testament" · piibel tervikuna läks 1739. aastal rahva kätte põhjaeestikeelsena · piibli toimetas Jüri kihelkonna pastor Anton Thor Helle · usulised eesmärgid, lugemisoskus · põhjaeesti keskmurre kujunes eesti kirjakeele aluseks · süsteemipärane kirjaviisi töötasid XVII sajandi lõpul välja Bengt Gottfried Forselius ja Johann Hornung = vana kirjaviis (mudda, wanna) (muda = muuda, laned = laaned) · vana kirjaviis kestis poolteist sajandit · 18. saj. hakkas levima ka eestikeelne ilmalik kirjandus. Koduõpetust aitas elavdada praktilis- õpetliku sisuga kalendri väljaandmine. · 18. sajandil hakkas pidevalt ilmuma kalender. Kalendrid sisaldasid rohkest näpunäiteid põllupidamise ja arstimise valdkonnast. Need tõid ära ka ilmaennustused terveks aastaks ette, mida talupoj...
*esimene eesti päev" luuletaja *suri 4.augustil 1822 Riias *säilinud 21 eestikeelset luuletust, 10 oodi ja 5 pastoraali Friedrich Robert *sündinud 31.dets *"Suur on , Jumal, su *ÕESi kalendri lisade Faehlmann 1798 Järvamaal ramm" jutud *kasutas eesti *"Piibu jutt" *müütilised rahvaluulet *Kalevipoja muistendid rahvuspoliitilistel sündmustik" eesmärkidel *üks Õpetatud Eesti Seltsi asutajaid *lõi eesti rahvusmütoloogia *suri 21.aprillil 1850
Euroopa rahvaste traditsioonis levinud jututüüpi. Kõiki teisi metsaelanikke petva ja ärakasutava rebase lugusid võis lugeda lihtsalt kui toredaid pajatusi, aga neis võis näha ka allegooriat, st inimühiskonna peegeldusi. Kreutzwald võttis eestikeelsete Rebase-lugude eeskujuks saksa kirjanike J.W. Goethe ja A.H.Hoffmanni vastavad teosed, kuid kohandas need eesti oludele ning lisas mõne eesti muinasjuttude motiivi ja rahvajuttude kangelase, teiste seas Kalevipoja. Ennemuistsed jutud on koduta loomade sarnased, kelle sündimise paik mõnikord teadmata on, kes siiski igal maal ja kõigi rahvasugude keskel elavad, ja ehk küll esiotsa kui võõrad sinna tulnud, aegamööda sealse rahva kombeid ja viise mööda endid kujundavad, nagu oleksid nad praeguses paigas sündinud ja maast-madalast üles kasvanud. Nii kirjutas Fr. R. Kreutzwald 1866. aastal ,,Eesti rahva ennemuistsete juttude" eessõnas. Juba 140
kaitseks. Külas oli tema maine maas. Peale vangast vabanemist hakkas ta kodus kõvasti tööd tegema ning oli oma vanematele talus suureks abiks. Oli jaanipäeva õhtu, kui Villu hakkas Kõrboja uue perenaise Annaga juttu rääkima ning tantsima. Hiljem mingi kivimäele, kus Villu tahtis paar kivi õhku lasta, kuid selle tulemusel sai ta viga ning ta toimetati haiglasse. Villu alles oleval silmal läks nägemine tuduvalt halvemaks ning ta käsi sai kõvasti viga. Külas levisid jutud, et Kõrboja Anna tahab Villut oma talule peremeheks. Villu aga soovis sauna Eevi ära võtta. Peale seda, kui Anna kutsus nutt silmis Villut kõrbojale, läks päev mööda, kuni Villu ennast maha lasi. Kõrboja peremeheks sai Villust maha jäänud sauna Eevi poeg, kelle Anna koos lapse emaga Kõrbojale elama võttis. 2. Teoses esilekerkinud probleemid a) Villu probleemid joomisega ning enese vaos hoidmisega.
20-30-ndate aastate lastekirjanduse temaatikas on eraldatavad kolm põhilist ala loodus, ajalugu, laste elu. Ka Vahtra noorsoojutud on valdavalt seotud koduse maastiku, järve, jõe või metsaga. Kirjanik püüab noortele edasi anda looduse ürgset ilu, kuid jutustab selle kõrval ka mälestusi, legende ja pajatusi. Muinasjuttudes naeruvääristab Vahtra eelkõige inimlikku ahnust ja saamahimu. Jutustajana on Vahtra emotsionaalne ja mõnusalt humoorikas. Jaan Vahtra jutud lastele ja noortele põhinevad suures osas rahvapärimustel ja autori lapsepõlvemälestustel. Tema tondijutud ja muud muinaslood keskenduvad eetilistele probleemidele-inimeste heade ja halbade omaduste kaalumisele. Lastele on kirjutanud jutukogud : · "Minu noorusmaalt" I-III (Tartu 1934, 1935, 1936) kirjeldavad värvikalt ja humoorikalt Võrumaa ürgseid tagamaid, primitiivseid kooliolusid, autori-külakoolmeistri seiklusrikast elu,
Johann Voldemar Jannsen Victoria Rohtmets ja Annaiisa Kärner Elulugu · Oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juht · 16.05 1819 sündis Vana-Vändra vallas · 13.07 1890 suri Tartus · 1850.aastal kolis ta Pärnusse · 1863.aastani töötas ta vallakooli juhatajana · Töötas ta kantori ja hiljem ka köstrina · 1838.aastal töötas ta koolmeistrina Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis · Tartus andis välja ja toimetas Eesti Postimeest · Osales I eesti üldlaulupeo korraldamises Eesti laulik · Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega · Kokku sisaldasid tema kolm avaldatud teost kokku 1003 laulu koos viisidega · Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik,, · Küla- ja ajalooainelised jutud.
Kohustuslik kirjandus Romantism: 1. Merimee "Carmen" 2. Muinasjutud: Grimmid "Punamütsike"; Perralt "Saabastega kass" ; Andersen "Väike merineitsi" 1 muinasjutt("Inetu Pardipoeg"), Kreutzwald "Eesti rahva ennemuistsed jutud", mõni muinasjutt. 3. Poe "Usheri maja hukk", "Mõrv rue Morguel" 1 novell vabal valikul 4. Pukin "Jevkeni Onegin" 5. Kreutzwald "Kalevipoeg" (1, viimane ja keskelt mõni lugu) 6. Koidula isemaaluule, Tuglase novella, 1.Liivi luuletusi Realism II p.a 1. Balzac "Isa Goriot" 2. Flaubert "Madame Bobary" 3. Zola "Theresa Raquin" 4. Dostojevsti "Kuritöö ja karistus" 5. Tehhov , 6novelli + "kajakas" => "Palat nr6" "Jonõts" "Inimene Vutlaris" "Kameekon" "Daani koerakesega" "Maja arklitooga" 6. Vilde "Möeküla Piimamees" 7. "Põrgupõhja uus vanapagan" 8. Salinger "Kuristik rukkis"
TÕDE JA ÕIGUS III OSA Tegelased: Indrek emand Lohk Kristi Lohk tütar Viidik apteekrist koolivend Otsaavli Kustas politseijaoskonnas kirjutaja, Indrek õppis temaga köstri juures vene keelt Hr. Lohk korteri peremees Bõstrõi proua Passelmann proua Kuusik söögimaja perenaine Viljasoo Indreku semu, avaldas Indreku jutud raamatus Joosua Rahva sõbra toimetuses Sillamäe Rahva sõbra toimetuses Käba poodniku töötaja Marie lastega lesk, kelle eest Viljasoo hoolitsema hakkas Hildegard ja Kunigunde Marie tütred Kröösus võttis vabadust kõige tõsisemalt, "vabadus pole enne sinu võimuses, kui oled ta virutanud selili ja surunud talle jala kõrile" Timofei sõdur, kellele Indrek võõrast rahast 47 rubla andis Kuru toimetusest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
