Kõndides vehkis ta omapäraselt ja naljakalt, hoides nad kangest kehast eemale. Aastatega muutus ta arukamaks, samuti oli ta sõna kuulelik, eriti kuulas ta Krõõda sõna ja seda hea meelega. Kuigi ta oli tubli töömees, oli ta ka väga tundlik, ta võttis asju südamesse. Töö Juss plaanis algul jääda Vargamäele ainult üheks aastaks, sest sealne töö oli ränk. Isegi vihmaga pidi ta terve päev põllul või heinamaal tööd rügama. Küll aga meeldisid Jussile Vargamäe küünis olevad kuumad ja lõhnavad heinad. Ta ei teadnud ühtegi pehmemat aset nendest. Ja ta jäigi Vargamäele. Lollused Sammuti sai ta hakkama ka paari lollusega. Kord kui Mari teda õrritas, tahtis Juss näidata mis mees ta on. Ta tahtis tüdrukule tõestada, et tal jõudu küll ja ujub jõu kõige laiemast kohast edasi ja tagasi. Tagasi teel lõi talle aga kramp jalga ja peremees pidi ta veest välja tooma. Teise lolluse tegi ta samuti Mari lõõpimise pärast
Helga Nõu ,,Appi,, See raamat räägib ühest poisist kelle nimi on Juss. Ta on 17. aastat vana ja käib 11. klassis. Jussile meeldib üks tüdruk nimega Laura. Ühel õhtul tuli kolm politseiniku kes rääkisid et tema vanemad olid suusaretkel surma saanud. Maily rääkis et ta on 16. aastane ja ta käib 10. klassis. Ta otsib seda ja ainust armastust kes on korralik ja hoolitseks tema eest. Tal oli ennem kaks poissi, aga nemad tahtsid ainult pidu panna. Peale selle tahtsid nad isa ja Ena otsima minna. Juss läks kodust ära ja Maili läks vanaema juurde. Juss sai tasuta tuupi kus ta kohtas Birtiga ja armus temasse
hoolitsemisele pühendama. Talu oli võlgu ostetud, rabas tohutult tööd, et lapsed ei peaks hakkama nende võlga maksma. Teda kirjeldatakse tihti nukrana. Tüdruk Mai hakkas ära minnes nutma, kuna ei teadnud, kas leiab kusagilt veel nii hea ja lahke perenaise. Isegi Pearu ei tahtnud Krõõdale midagi ärplevat või kekutavat öelda, mida oleks muidu tahtnud öelda Andresele või Jussile, kuna nägi, kuidas Krõõt ise, laps süles, tuli ajama sigu ja lehmi, et need Pearu rukki sisse ei läheks. Pearu tunnistas, et Krõõt on väga tubli ja väärt naine. Pearu tundis end Krõõda pärast isegi halvasti ja piinlikult, kui oli aia ära lõhkunud. Nägi alati inimestes head ja lootis parimat, nii Mai lahkumises kui ka Pearu leppima tulekus. Kui Andresega esimest korda tülli läks nuttis ta valge kirstu juures, sest oli selle oma
maale läksid. Krõõt läks aga laps süles ja karjus oma ,,heleda jaalega ,, nagu Peaurle öelda meeldis,ja sead sörkisid kõik naise järel kodu. Vargamäe elu ei olnud kerge, tuli palgata sulaseid neist meeldejäävimad olid kõverjalgne Juss ja Mari. Vargamäele saabudes oli Mari rõõmsameelne ja lõbus tüdruk, kes laulis vahet pidamata. Marile meeldis Jussi kallal norida, ning ühel korral läks Juss ja tahtis end oksa külge riputada, kuid selle asemel lubas Mari end hoopis Jussile ära. Mari ja Juss said ka lapsi esimene neist olid poiss, keda oli ka pererahvas tahtnud, kuid saadi tüdruk. Lõpuks kui Krõõt sünnitas poja sai tema elu otsa. Mari hakkas võõrast last imetama ja tänu sellel et ta oli peremehe majas mitte saunas oma mehe juures, poos Juss end lõpuks üles. Mari kurvastuseks maeti Juss surnuaia taha ja ka kirikukelli ei lastud kõlada. Marist sai Andrese uus kaasa. Andresel ja Peaurul oli ka algusest saadik suur tegemine kraaviga,
peksmisega), Juss (töökas ja allaandev), Mari (emalik, töökas, jutukas) ning Mäe ja Oru talu noorem põlvkond. Mäe Andres muudab veidi oma suhtumist pärast Krõõda surma: ta mõistab, et oli koormanud oma naist liiga palju ega olnud õieti märganudki viimase pisaraid. Niimoodi mõtleb Andres aga vaid vähest aega ja uue perenaise ilmudes hakkab kõik taas otsast peale. Autori sümpaatia näib kuuluvat Jussile, kellele hakkab lugeja tahes-tahtmata kaasa tundma tema ebaõnne tõttu Mariga ja lõpuks ka enesetapu pärast. Väljenduslaad on igapäevane, kasutatakse väga palju tollele ajastule iseloomulikku sõnavara, nagu näiteks "vaert", "lambasihver", "kruav" jne. Üsna palju on kirjeldusi, veidi vähem dialooge. Leidub ka heli ja häälitsusi märkivaid sõnu,nagu näiteks "vurr", "sorr", "kotsu", "põssa" jne.Aeg-ajalt käib läbi vihje Piiblile, ühe korra mainitakse ka ajalehte, mis tollal ilmus
uppunud. Mari nimel oleks Juss kõike teinud. Juss ei peljanud ühtki tööd, tema käes lendasid ühtviisi nii rasked meestetööd kui ka tavaliselt naistele jäävad ülesanded, kui seda vaja oli. Kui nooremana tundis ta sellest pisut alandust, kui pidi rohtu kitkuma ja lapsi kiigutama, siis hilisemas elus, kui Mari pärast Krõõda surma aina tihedamini Eesperes perenaisena talitas, jäi Jussi hooleks nende lehma lüpsmine. Ega sellinegi asjade kulg Jussile rõõmu valmistanud, kuid töö tahtis tegemist. Kogu Jussi elu saatis armastus Mari vastu ning see koos alandustundega tema naist endale perenaiseks himustava Andrese vastu oligi põhjus, mis muidu rahuliku ja leebe loomuga Jussi peremehe pussitamiseni ja hiljem endalt elu võtmiseni viis. Veel ühed tegelased, kelleta Vargamäe poleks olnud Vargamäe, olid sauna Madis ja tema naine. Madis oli tõsine töömees, kes alati vajadusel peresse appi tuli. Temata ei oleks
Samalaja tekkisid neile ka töölised Juss ja Mari, kellel tekkis suhe. Siis, aga jäi Krööt enda kolmandat last ootama ja mainis, et see olevat raskem. Kuid natuke aega hiljem Krööt suri enda esimest poega sünnitades öeldes: ,,poeg võttis hinge’’. Peale Krööda surma tekkisid, aga Jussil ja Maril probleemid, kuna Mari käis Andrese juures lapsi hoidmas, ning Jussile see ei meeldinud ja kahtlustas, et Mari jäheb sinna perenaiseks. Millepärast Juss hiljem endalt elu võttis. Peale Jussi surma, aga Mari läksgi Andresele mehele kuid isiklikult tundus, et nende vahel suurt armastus polnud. Kuid ootamatult surid, aga nende kolm last, kes maeti Krööda kõrvale. Siis toimus uuesti ajahüpe kus lapsed olid juba teismelised ja osad täiskasvanud
Peale Krõõda surma sai Vargamäe perenaiseks elava loomuga Mari. Mari oli algul Mäe talu juures hoopis tüdrukuks, kes abiellus sealse sulase Jussiga. Nad elasid saunas ning neil sündis kaks last- poiss ja tüdruk. Nende pereõnn kestis nii kaua kui Mari pidi täitma Krõõdale antud lubadust-hakata tema lastele emaks kui teda enam elavate kirjas pole. Mari veetis pühad ning enamus aja peres, see aga ei meeldinud Jussile. Tema korduvatele palumistele ei tulnud Mari enam sauna tagasi, Juss tundis end üleliigsena ning poos enda. Jussi surm jäigi Mari ja Andrese pereelu segama, sest Mari peab end süüdlaseks Jussi surmas. Nii kadus ka laul Mari huulilt ning sära tema silmist, sest teda kui perenaist ootasid ees uued kohustused. Ka Mari pidi samaväärselt Andresega tööd rügama, ning hoolitsema Andrese nelja lapse eest ning enese kahe lapse eest
Kasutas valet ja pettust. Temas oli ka head poolt, ta oli tõeliselt visa hingega ja raskuste eest peitu ei pugenud. sauna Mari - Mari sai Mäe talu uueks perenaiseks ja kasvatas üles hulga lapsi. Ta oli hoolas ja tark naine. Enne Jussi surma oli ta elurõõmus ja laulis tihti, aga hiljem kurb ja kannatas palju. Elu talus oli kannatuste ja töörohke, kõik süümepiinad jättis ta enadsse. Krõõda enda lapsi kasvatades üritab ta heastada kõike mida tegi Jussile prenaine Krõõt - Andrese esimene naine oli Krõõt, ta oli Eesperes kõige rahulikum ja kannatlikum inimene. Krõõt ei tahtnud Vargamäed kutsuda koduks, talle ei meeldinud see, et kõik oli korrastamata ja maapind oli soine. Siiski oli ta heasüdamlik ja meeldiv inimene, kes võtis vapralt vastu kõik raskused, mille elu tema õlgadele lükkas. Siiski tundis ta selle kõige juures elust rõõmu, armastas lõbutseda ja tõi lähedaste ellu päikesepaistet.
Usuõpetuse tunni algul koguvad poisid magneesiumi ja panevad selle prügikasti ja õpetaja paneb Jussi prügikasti kõrvale seisma, kuna ta ajas juttu. Juss viskab prügikasti tiku ja ütleb õpetajale, et midagi krabiseb seal, nii kui õpetaja jõudis prügikasti kohale kummarduda plahvatas magneesium ja see paiskus näkku õpetajale. Õpetaja lahub selle pärast tõõlt ja asja uuritakse nädal ja keegi end süüdi ei tunnista, ning Jussi visatatkse selle pärast koolist välja. Jussile aga antakse võimalus, et ta saab 10 klassi lõpetada nii, et teeb igas aines eksami aasta lõpus. Teised õpilased leppisid kokku, et Jussi õpetab Laasik, kellele nad 30 kr kuus maksavad selle eest. Jaak ja Riks armuvad Jussi õesse, kui nad Jussi juures käisid. Varsti jääb Jaak emakeele tunnis luuletuse kirjutamisega vahele, ôpetaja aga kiidab teda ja käsib tervel klassil kirjutada kodukirjandi, mis vôrdleks Koidulat ja Kreutzwaldi. Mõned päevad hiljem
Peale Krõõda pole seal aga kedagi kodus, kes läheb sõbralikult hoovi ning kutsub ise oma loomad tagasi. Pearut üllatab naise hele hääl ning seda ja Krõõta jääb ta oma elupäevade lõpuni austama. · Naine püüab teha sama hästi tööd kui teisedki, ent laste kõrvalt on see raskem. Pärast neljanda lapse, poeg Andrese sünnitamist ta sureb. Perre jääb laste eest hoolitsema saunatüdruk Mari, kel endal kaks last ja meheks sulane Juss. · Jussile ei meeldi see, et Mari elab Andresega koos majas ning kasvatab tolle lapsi, ent naine ei saa sealt ka lahkuda, kuna ei saa lapsi hooletusse jätta. Lõpuks teeb Juss enesetapu, mis jääb Marit elu lõpuni piinama ning mida ta peab enda süüks. · Andres ja Mari abielluvad ning saavad ka ühiseid lapsi. Nende pojast Indrekust oodatakse suuri tegusid, sest poiss on juba sünnist saati olnud ,,targa" näoga. Tema koolitamisega nähakse ka pisut rohkem vaeva, kui teiste lastega
Huulte liikumisest ei võinud Mari midagi muud mõista, kui aimas iseenda korduvat nime. Nõnda vahtisid Krõõt ja Mari teineteisele üksisilmi otsa, kuni Krõõda silmad kustusid. Aga kas siis veel hoidis saunanaine perenaise kätt, nagu mõeldes, mida tahtis see küll temale öelda, kui ta keel enam suus ei liikunud. Ometi aimas Mari niikuinii kadunud perenaise mõtteid." (,,Tõde ja õigus" I osa, lk 163). Maril seisis ees kurb tõsiasi, ta ei saanud pühenduda enam oma elule, Jussile ja nende ühisele lapsele. Mari pidi hakkama hoolitsema ka Vargamäe eest, sest Krõõta enam polnud. Lapsepõlves oskavad kõik rohkem ja suuremalt unistada kui vanemana. Elu, läbi lapse silmade tundub ilus. Mida vanemaks inimesed saavad, seda enam peavad nad seisma raskuste ees, ning harjuma elukeskkonnaga. Pole ime, et täiskasvanud tunduvad lastele pidevalt stressis olevat ja elu mitte nautivat. Täiskasvanud inimesed aga tunnevad iseendil suurt koormat, mida nad peavad
takistusi 2.Andrese kahe abielu võrdlus. Esimene abielu oli Andresel, Krõõdaga. Krõõt oli liigagi töökas ja neil sündis pidevalt lapsi. Krõõda töökus ja laste saamine, aga väsitas teda, kuna neile sündisid pidevalt tütred, siis Andresel ja kõigil oli kurb, et koha pärijat ei sünni. Lõpuks, aga sündis poeg, peale mida Krõõt ka suri. Peale Krõõda surma võttis Andres endale naiseks Mari, kes meeldis Jussile ja kellega tal olid ka lapsed. Kui Juss end metsas ülesse poos, siis peale seda Mari jäigi Andrese juurde nagu naine. Andres, aga polnud Mariga nii palju rahul kui esimese abieluga. 3. Andrese suhted lastega, kuidas need teose jooksul muutuvad? Alguses lastel vahet ei tehtud, aga hiljem kui väike- Andres, kes oli Andrese poeg ja Indrek, kes oli Andrese ja Mari ühine poeg pidevalt kaklema hakkasid. Mõlemad hoidsid oma poja poole Andres võib-olla rohkem Andrese poole.Mari
Krõõt (nõtke, teotahteline, heasüdamlik), Lambasihver (matsakas, leppiv peksmisega), Juss (töökas ja allaandev), Mari (emalik, töökas, jutukas) ning Mäe ja Oru talu noorem põlvkond. Mäe Andres muudab veidi oma suhtumist pärast Krõõda surma: ta mõistab, et oli koormanud oma naist liiga palju ega olnud õieti märganudki viimase pisaraid. Niimoodi mõtleb Andres aga vaid vähest aega ja uue perenaise ilmudes hakkab kõik taas otsast peale. Autori sümpaatia näib kuuluvat Jussile, kellele hakkab lugeja tahes-tahtmata kaasa tundma tema ebaõnne tõttu Mariga ja lõpuks ka enesetapu pärast. Väljenduslaad on igapäevane, kasutatakse väga palju tollele ajastule iseloomulikku sõnavara, nagu näiteks "vaert", "lambasihver", "kruav" jne. Üsna palju on kirjeldusi,aga dialooge veidi vähem. Ühe korra mainitakse teoses ka ajalehte, mis tollal ilmus. Krõõda iseloomustus 4
Soova Juss ja Aabel kohtusid juhuslikult Vabaduse väljaku bussijaamas. Juss oli Aabeli koolikaaslane/klassivend ( kumbki neist)..Juss rääkis,et töötab Kuressaare mudaravilas. Kui Aabel sai teada,et tema Tahtamaa maal asub muda , sõitis ta koos Margega asja Saaremaale uurima. Seal võttis ta ühendust Jussiga ja kutsus ta endale appi. Juss aitas Aabelil määrata palju muda on ja kui hea kvaliteediga see on( kvaliteet oli väga hea). Aabel ostis Jussile abi eest konjaki ja maksis veitsa raha. Hiljem töötas Juss Aabeli mudaravilas. 7. Kes on Helene, millised suhted olid tal Aabeliga ? Helene oli Lingo Luugi tädi, kirjanik ja hiljem Saaremaal eesti keele õpetaja. Aabel ja Helene kohtusid Tiidu ja Tiina kodus, kus tähistati nende abiellumist. Lingo oli tädi endaga kaasa kutsunud. Aabel ja Helene jutustasid terve õhtu, neid mõlemaid ju huvitas luule. Hiljem kui Marge sai stipendiumi ja sõitis välismaale end täiendama
21. Järjesta ettevõtmised millega Andres tahtis ellu viia plaani oma unistuste talust. Alguses tahtis kaevata kraavi jõkke, et kuivendada maad, et maa saaks viljakamaks. 22. Millega tegeleb saunatädi? Saunatädi hoidis mõnikord lapsi kui vaja ja aitas samuti natuke, aga ta oli nagu külamoor, kes käis kirikus kõike rääkimas mis toimub Vargamäel, naabrite vahel kui ka isiklikkes eludes. 23. Jussi armastuslugu ja selle traagika. Jussile meeldis alguses Mari väga aga ei julgenud seda tunnistada. Marile meeldis Jussi kallal pidevalt norida. Ükskord sai Juss Mari peale väga vihaseks ja läks metsa, et end üles puua. Mari läks teda takistama ja Mari tahtis saada poisi omaks. Mõlemad olid õnnelikud kuna neil olid vastastikused tunded. Nad kolisid kokku sauna ja tegid väga hästi tööd, Mari sai kaks last Jussiga. Kui peremehe naine Krõõt
Andreselt loa sauna elama minna. Mari oli Jussiga õnnelik ja neil sündisid kaks last: Juku ja Kata. Ikka käis Mari peres abiks ja vaatas, et Krõõdal liialt raske poleks. Pere- ja saunalapsed mängisid koos ning kui Krõõt suri, palus ta Marit, et too tema laste eest hoolitseks. Maril ei jäänud midagi üle, sest oli ta oma lubaduse ju andnud, pidi hakkama väikest Andrest imetama ning kolima koos oma lastega peresse, et aidata Andrest majapidamises. Mõistis ta küll, et Jussile see ei meeldinud, aga teha ei saanud ta sina midagi. Lubas küll, et läheb peagi oma mehe juurde sauna tagasi, aga see päev ei jõudnudki kätte, sest oma käitumisega viis ta Jussi nii kaugele, et too end üle poos peale seda, kui oli Andrest rünnanud. Mari tundis endal süüd mehe surmas, sest oleks ta ju pidanud kohe sauna tagasi minema, kui Juss kutsus, aga ta ei läinud. Ei läinud sellepärast, et tegelikult ei tahtnud ta seal elada, vaid Vargamäe perenaine olla
Krõõda viimane soov, et Marist saaks Vargamäe uus perenaine oli jäänud nii Andrese kui Mari kõrvu, kuid Maril oli mees ja kaks last, kes elasid saunas, ning keegi ei julgenud seda teemat üles võtta. Mari armastas oma meest Jussi ja ka Juss armastas naist, kuid peale Krõõda surma hakkas Mari aina rohkem viibima üleval talus, sest ta hoolitses Andrese ja Krõõda laste eest ning toitis nii Krõõda viimast last kui ka enda last rinnaga. Jussile see ei meeldinud, ta teadis Krõõda viimasest soovist ning kartis oma naist kaotada. Juss palus Mari mitmel korral, et ta sauna tagasi tuleks, kuid Mari vastas alati, et tal on kohustused Krõõda ees. Liikvele hakkasid kuulujutud, et Vargamäe Andres tahab Mari uueks perenaiseks ning need jutud ajasid Jussi endast välja. Ta otsustas rääkida Mariga viimane kord, enne kui ta midagi rumalat teeb. Mari vastas nagu alati. Seega sai Jussil kõrini Mari ootamisest ning
eelneval aastal, uuel kevadel ja suvel loodeti jälle paremat - Andres ja Krõõt olid endiselt väga töökad ja tööd oli neil rohkemgi kui eelmisel aastal, ei söönud söömiseks ega puhkamisekski aega - Juss halas jälle suure töökoormuse pärast ja lubas uuele tüdrukule Marile, et järgmine aasta enam Eesperre ei jää, Mari naeris sulase üle ega uskunud teda, Mari ise on väga töökas ja teeb isegi Jussile jalad alla - Krõõt oli tööga nii hõivatud, et polnud aega lastki kiigutada ja selleks tehti häll, mis pandi rippuma puude vahele, et tuul seda kõigutaks, Mari pakkus tihti perenaisele abi, et too hinge tõmmata saaks - Jussi ja Mari vahel toimus pidev tögamine, ükskord lõppes see ka halvasti: Juss tahtis tüdrukule tõestada, et suudab üle jõe ja tagasi ujuda kõige laiemast kohast, Mari ei uskunud,
tundub Andresele ka, et Mari talle oma hinge ei ava. Andrese meelest on tegu pigem seisusevahega ja mitmelgi korral heidab ta Marile ta saunikuhinge ette. Mari hing on aga isikliku süüga koormatud ning seetõttu üldiselt pigem lepituse kui konflikti poole püüdmas. Mari kannab endas süüd Jussi pärast, kelle naine ta enne Andrest oli. Ometi on Jussil vähe anda, märksa vähem kui äsja leseks jäänud peremehel. Andres ja Mari annavad oma süü meeleldi Jussile kanda. Seda enam, et kõik sünnib loomuliku hädavajalikkuse kattevarjus. Mari ei võta Jussi ähvardusi endale käsi külge panna tõsiselt, tõugates teda korduvalt enesetõestamisele ning Juss teebki asja ära, ründab peremeest ja poob end peale rünnaku ebaõnnestumist ära. Vaesel ja silmapaistmatul, ehkki tublil mehel, ei ole enda tõsiseltvõetavuse kinnituseks muud argumenti kui surm. Andrese surmamisega ta hakkama ei saa. Ei suuda võrdsena
et Mari oli Jussiga abielus. Ja kui Juss enese ära tappis, siis polnud neil kahel enam mingeid takistusi. Kui nad siis abielus olid, jäi Mari kuidagi vaikseks ja nukraks, täpselt nagu Krõõt oli olnud. Andres oli just eelkõige Marit endale perenaiseks tahtnud, kuna ta ennemalt selline rõõmsameelne ja alati naerev oli. See aga, et asjad olid muutunud, ei meeldinud Andresele. Ta poleks ehk teda endale võtnud, kui oleks teadnud, et naine pidevalt mõtleb Jussile ning sellele, kui halvasti ta temaga oli käitunud. Mari sünnitas Andresele palju lapsi. Nii poisse kui ka tüdrukuid. Andres oli nende kõigiga aga väga range ja tihti leidis ta mingigi põhjuse neid peksta. Seda eriti siis, kui tal väike piibli hullus peal oli. Kõik, mis oli piiblile vastukarva ei sobinud ja oli halb. Mari kannatas ka ise koduvägivalla all. Aga ta kannatas kõik ära ilma mingigi kisa või vastuväideteta. Jah, nende abielu oli kurb ja mitte mingist
Andres sai ka küllaltki hästi sulastega läbi, aga Pearu tihti tülitses oma sulastega. Ning Andres ka ei sõimanud pidevalt ei Krõõdat ega Mari ning ei peksnud neid kogu aeg. Tammsaare eelistab: Mina arvan, et ta eelistas Andrest, tema oli see ,,õige talumees", kes tegi tööd, et õnne saavutada. Pearu oli aga kujutatud vastandina, kes arvas, et tal kõik on juba olemas. Kuid kui need kaks kõrvale jätta, siis tundub mulle siiiski, et autori sümpaatia kuulus Jussile, sest tema karakter on kirjutatud sellisena, et kutsub lugejate kaasatundmist tema ebaõnne tõttu Mariga ja lõpuks ka enesetapu pärast. 5. Krõõt naisena: Ta oli heasüdamlik, kuid nukra loomuga. Ta oskas inimesi märgata, neid ära kuulata, kui tarvis nõu anda. ,,Hoia oma nahk, Mari," kinnitas noor perenaine elutargalt. Krõõt emana: Ta armastas oma lapsi, aga näiteks kui esimene tütar tal sündis, siis ta ei tundnud alguses tema vastu midagi
Sauna-Madis- kraavikaevaja, elas eidega Eespere saunas Hundipalu Tiit- vanale Andresele eeskujuks, tark TEGEVUS: Toimus u 19.saj 3.perioodi lõpus, u 30 aastat. Krõõt ja Andres olid just abiellunud ja tulid Vargamäele elama. Algas ränk töö rügamine. Neil sündis 4 last ning pärast viimase lapse ehk esimene poja Andrese sündi suri ilusahääleline Krõõt. Tema asemele asus rõõmsameelne saunatüdruk Mari, kellel oli juba oma mehe Jussiga 2 last. Jussile see ei meeldinud, lõpuks poos ta end üles. Mari ja Andres abiellusid, Mari muutus tõsisemaks ja nukramaks. Algas raske elu, Andres pöördus üha enam piibli poole ning kasvatas oma lapsi täie tõsiduse ja karmusega. Teoses käis pidev võitlus kahe naabrimehe: Andrese ja Pearu vahel. Lõhuti aedu, paisutati piirikraavi, süüdistati teineteist ning käidi pidevalt kohut mööda. Haigus võttis Vargamäe perest 3 last. Liisi ja Maret läksid mehele.
ta samal ajal lapsi hoida, majapidamis- ja välitöid teha. Lõpuks, kui Krõõt sünnitab Andresele viimaks poja, heidab ta hinge. Mehele, kes mõnikümmend minutit enne Krõõda surma käib põllu ääres kivi juures Vanajumalaga rääkimas, ütleb ta, et poeg võttis hinge. Nii ei saanudki Andres pojast õieti rõõmu tunda. Pärast Krõõda surma käib Mari tihemini kui tavaliselt üleval talus peremehel abis, nii laste hoidmisel kui ka majapidamstöödega. Jussile tundub see alguses täiesti tavaline, kuni talle hakkab tunduma, et Mari ei tahagi sauna tagasi tulla. Temalt küsides saab ta vastuseks, et Mari laste pärast ei saa ja et küll ta tuleb. Juss muutub ka armukadedaks ja jõulude ajal, kui peremees palub Maril kirikusse kaasa tulla ja Mari teeb seda Jussi tahtimisele vastupidiselt, kaotab Juss igasuguse lootuse. Juss piilub metsaveerelt, kuidas saan kiriku poole sõidab ja muutub aina nukramaks.
Seal koolis käib veel Riksi ja Jaagu hea sõber Juss Pukspuu, Juss on hajameelne ning natukene rumal poiss.Kuna ta ei saa millegiga hakkama tahetakse ta koolist välja visata.Sõbrad otsustavad et midagi peab ette võtma.Nad räägivad õpetajatega ning saavad Wikmani nõusse et kui Juss teeb kõikides 15-nes aines eksami, ning saab rahuldava kätte, võib ta õpinguid selles koolis jätkata.Klassikaaslased hakkavad Jussile otsima poissi, kes oleks nõuks suvel õpetama Jussi.Nad panevad koos pead kokku ning otsutavad et Riks oleks parim, kes sobiks Jussi õpetama.Riks aga ei ole sellega nõus kuna ta peab oma ema aitama, ning siis ta ei saa raha, ning tema pere jääb nälga.Poisid otsustavad et hakkavad Riksile maksma selle eest.Nii saabki.Riks hakkab Jussi õpetama ning saab selle eest raha. Kui aga ükspäev läks Jaak vaatama kuidas Riksil Jussi juures läheb.Ning kas Juss on juba targem
poisse õrritada, kuigi võib öelda , et Virve kaldus oma südame poolest siiski Jaagu poole. Lõpuks veetsid Virve ja Jaak öö koos, Jaak vangistati. Lahti saades oli Virve juba kaugele Rootsi läinud. Jaak kannatas väga. Hetkel ei oska öelda, kuidas nende armastuse lugu lõppes. Kindlasti tekitas rohkesti pinget, kas Juhan Pukspuu saab eksamidest läbi, et jõuda 11.klassi. Kõik poisid panid rahad kokku,et ( kuigi osad ei pidanud seda heaks mõtteks) Laasik õpetaks Jussile vajalikud tarkused selgeks. Juss võttis seda kõike ükskõikselt, seetõttu olid klassikaaslased mures, kas ta teeb ikka eksamid ära? Tõestamaks endale ja teistele tegi ta need eksamid ära. Eriti arvukalt on juhtunud autoõnnetusi iga aastaga aina rohkem. Ka teoses juhtus taoline õnnetus. Laasik jooksis ette trammile, kuigi ta oli väga ettevaatlik poiss, aga sellest ei piisanud. Kaks kuud veetis ta haiglas, enne, kui sai kooli tagasi.
Andres ja Pearu lähevad kõvasti tülli peale seda, kui Pearu naine põgeneb suure tüli ajal Andrese juurde. Pearu käib talu ees räuskamas ja pussi viibutamas. Krõõdal sünnib neljas laps, seekord poiss, saab nimeks Andres. Krõõt ise sureb peale sünnitust. Laste järgi hakkab valvama Sauna-Mari. Pearu laseb viletsa tee korda teha, et Krõõta oleks parem surnuaeda viia. Andresel tekib mõtte, et Mari võikski peresse jääda. Jussile see ei meeldi. Ta käib mitu korda Marit ära kutsumas. Saunatädi ajab ka oma jutuga tal meele mõruks. Lõpuks varitseb ta Andrest teepeal ja ründab teda noaga. Andres saab ainult jalga haavata ja Juss põgeneb metsa. Ta läheb sauna juures kuuse juurde ja poob end üles. Kõik on sokeeritud. Mari jääbki perre elama. Ta tahab esialgu küll lahkuda ja puikleb vastu kuid hakkab Andresega varsti magama. Ta jääb varsti Andresest rasedaks ja nad lasevad end laulatada.
või parema peale." Selle peale ei jäänud Pukspul muud midagi üle kui oma asjad pakkida ja koju minna. Penno, Pukspu parim sõber, ei olnud nõus Jussi väljaviskamisega, kuid mis tal üle jäi. Lõpuks tegi ta oma klassi poistele ettepaneku, et nad võiksid hakata Pukspud järele aitama, sest Pukspul ei olnud eriti head hinded, ime et ta siianigi oli välja aerutanud. Kuid poisid arvasid, et nad ei saa kellegi peale ju kindlad olla, sest keegi ju ei viitsi tasuta Jussile reptiitoriks olla. Seega tegi Penno ettepaneku et iga poiss maksab 50 senti nädalas Jussi reptiitorile. Jussi reptiitoriks oli Laasik, hüüdnimega Riks. Laasik oli väga vaesest perekonnast, kes teenis ainult harjade müügi pealt. Riksi isa on surnud. Muide Riks saab tasuta koolis käia ja koolis süüa täna direktor Wikmani lahkusele. Riks ise ei suudaks muidu kooli maksu, mis on 40 krooni aastas, ära maksta.
Sauna Marigi ootas teist last Jussiga, neile sündis seekord tütar, kes sai nimeks Kata. Pärast Krõõda surma pidi Mari imetama nii enda Katat kui ka väikest Andrest, sest Krõõt oli oma surmatunnil Marit palunud, et see asuks tema asemele Mäel perenaiseks. Krõõda surmaga hakkasid Andresel rasked päevad. Ümberkaudsed inimesed hakkasid talle uue naise võtmisest rääkima, kuid Andres ei otsinud uut naist, sest siiani oli ta ju ka Sauna Mariga hakkama saanud. Jussile ei meeldinud, et tema Mari aina peres talitas ning oma koju ei jõudnudki. Saunaeit oma jutuga hirmutas Jussi, et ega Mari enam tema juurde sauna tulegi, vaid läheb Andresele uueks perenaiseks. Seda Andres sooviski, sest Mari oli oma inimene ja lastega tuli ta hästi toime, ka töö peale oli ta kärmas. Ükskord said Andres ja Pearu kõrtsileti ääres jälle kokku ning Pearu rääkis ka Andresele, mida kogu ümbruskond rääkivat ehk siis seda, et Andres olla Jussilt naise röövinud
Jaagup ei tahtnud kroonusse minna. Jaagupi läbipeksmine, Miina rasedus, minema ajamine, Jaagup läks kroonusse. Lapsed aimasid, et Miina rase ja Indrek sai teada, mis on rasedus ja miks sellepärast Miina ära aeti (sohilaps, polnud abielus) XXX Jaagup külastab Eesperet, ta sai poja, hakkavad elama saunas. Jaagup jäi haigeks pärast kroonut, Mart võeti uuesti karjapoisiks, keegi ikka käib kiusamas Mari ja Andrese loomi laudas. Andres teab, et Mari süda kuulub Jussile ada vihastab et Mari sellest üle ei saa. Pearuga tuleb jälle jama, milleks piir. Mart tuli tööle tagasi Andrese juurde, et Pearule kättemaksta. Jälle kohtus käimine. Andres peksab Mari. Matu ja Peaaru teema. XXXI Meenutatakse vana Vargamäge, Indrek hoolib vanemast vennast Andresest, see aga ei ole vaimne, vaid füüsiline hoolimine ja kakleb temaga alati. Vend Andres on kurjajuur, kiusab Indrekut, Indrek nõuab tõde ja vend Andres otsib õigust taga
tal on mingisugune maopôletik (tegelikult teavad kôik, et maovähk) ja paneb poistele südamele, et nad oleksid ikka "Wikmani poisid" - viisakad, korralikud, ausad jne. Virvele meeldib flööti mängida ja Jaak loeb selle kohta raamatut. Vahepeal on prantsuse keele eksam - 24 eksamilipikut - Penn mängib selle peale, et ôpetajale meeldib hirmsasti Eiffeli torn ja môtleb lihtsalt läbi, et ta oskaks iga teema pealt Eiffeli torni juurde üle minna ja saabki kolme kätte. Jaak otsustab Jussile külla minna (tahab tegelikult Virvet näha, aga alles veidi üle nädala oli möödas) ja avastab seal, et Juss ja Riks olid lage värvinud ja Virve neile flööti mänginud ning et Virve oli hakanud Riksi samuti sinatama (kuigi ta ei teadnud, kas suudlusega vôi mitte). Virve on nende môlema vastu ühtemoodi sôbralik (annab môlemale lootust) ja Riks läheb ära koju. Jaak läheb tema juurde ôpikut laenama ja
maopôletik (tegelikult teavad kôik, et maovähk) ja paneb poistele südamele, et nad oleksid ikka “Wikmani poisid” - viisakad, korralikud, ausad jne. Virvele meeldib flööti mängida ja Jaak loeb selle kohta raamatut. Vahepeal on prantsuse keele eksam - 24 eksamilipikut - Penn mängib selle peale, et ôpetajale meeldib hirmsasti Eiffeli torn ja môtleb lihtsalt läbi, et ta oskaks iga teema pealt Eiffeli torni juurde üle minna ja saabki kolme kätte. Jaak otsustab Jussile külla minna (tahab tegelikult Virvet näha, aga alles veidi üle nädala oli möödas) ja avastab seal, et Juss ja Riks olid lage värvinud ja Virve neile flööti mänginud ning et Virve oli hakanud Riksi samuti sinatama (kuigi ta ei teadnud, kas suudlusega vôi mitte). Virve on nende môlema vastu ühtemoodi sôbralik (annab môlemale lootust) ja Riks läheb ära koju. Jaak läheb tema juurde ôpikut laenama ja avastab, et Riksil on ka flöödi kohta raamat (tunneb järelikult
peksmisega), Juss (töökas ja allaandev), Mari (emalik, töökas, jutukas) ning Mäe ja Oru talu noorem põlvkond. Mäe Andres muudab veidi oma suhtumist pärast Krõõda surma: ta mõistab, et oli koormanud oma naist liiga palju ega olnud õieti märganudki viimase pisaraid. Niimoodi mõtleb Andres aga vaid vähest aega ja uue perenaise ilmudes hakkab kõik taas otsast peale. Autori sümpaatia näib kuuluvat Jussile, kellele hakkab lugeja tahes-tahtmata kaasa tundma tema ebaõnne tõttu Mariga ja lõpuks ka enesetapu pärast. Väljenduslaad on igapäevane, kasutatakse väga palju tollele ajastule iseloomulikku sõnavara, nagu näiteks "vaert", "lambasihver", "kruav" jne. Üsna palju on kirjeldusi, veidi vähem dialooge. Leidub ka heli ja häälitsusi märkivaid sõnu,nagu näiteks "vurr", "sorr", "kotsu", "põssa" jne.Aeg-ajalt käib läbi vihje Piiblile, ühe korra mainitakse ka ajalehte, mis tollal ilmus
Mis sellest, et Mari oli Jussiga abielus. Ja kui Juss enese ära tappis, siis polnud neil kahel enam mingeid takistusi. Kui nad siis abielus olid, jäi Mari kuidagi vaikseks ja nukraks, täpselt nagu Krõõt oli olnud. Andres oli just eelkõige Marit endale perenaiseks tahtnud, kuna ta ennemalt selline rõõmsameelne ja alati naerev oli. See aga, et asjad olid muutunud, ei meeldinud Andresele. Ta poleks ehk teda endale võtnud, kui oleks teadnud, et naine pidevalt mõtleb Jussile ning sellele, kui halvasti ta temaga oli käitunud. Mari sünnitas Andresele palju lapsi. Nii poisse kui ka 6 tüdrukuid. Andres oli nende kõigiga aga väga range ja tihti leidis ta mingigi põhjuse neid peksta. Seda eriti siis, kui tal väike piibli hullus peal oli. Kõik, mis oli piiblile vastukarva ei sobinud ja oli halb. Mari kannatas ka ise koduvägivalla all. Aga ta kannatas kõik ära ilma mingigi kisa või vastuväideteta
leppiv peksmisega), Juss (töökas ja allaandev), Mari (emalik, töökas, jutukas) ning Mäe ja Oru talu noorem põlvkond. Mäe Andres muudab veidi oma suhtumist pärast Krõõda surma: ta mõistab, et oli koormanud oma naist liiga palju ega olnud õieti märganudki viimase pisaraid. Niimoodi mõtleb Andres aga vaid vähest aega ja uue perenaise ilmudes hakkab kõik taas otsast peale. Autori sümpaatia näib kuuluvat Jussile, kellele hakkab lugeja tahes-tahtmata kaasa tundma tema ebaõnne tõttu Mariga ja lõpuks ka enesetapu pärast. Väljenduslaad on igapäevane, kasutatakse väga palju tollele ajastule iseloomulikku sõnavara, nagu näiteks "vaert", "lambasihver", "kruav" jne. Üsna palju on kirjeldusi, veidi vähem dialooge. Leidub ka heli ja häälitsusi märkivaid sõnu,nagu näiteks "vurr", "sorr", "kotsu", "põssa" jne.Aeg-ajalt käib läbi vihje Piiblile, ühe korra mainitakse ka ajalehte, mis tollal ilmus
teotahteline, heasüdamlik), Lambasihver (matsakas, leppiv peksmisega), Juss (töökas ja allaandev), Mari (emalik, töökas, jutukas) ning Mäe ja Oru talu noorem põlvkond. Mäe Andres muudab veidi oma suhtumist pärast Krõõda surma: ta mõistab, et oli koormanud oma naist liiga palju ega olnud õieti märganudki viimase pisaraid. Niimoodi mõtleb Andres aga vaid vähest aega ja uue perenaise ilmudes hakkab kõik taas otsast peale. Autori sümpaatia näib kuuluvat Jussile, kellele hakkab lugeja tahes-tahtmata kaasa tundma tema ebaõnne tõttu Mariga ja lõpuks ka enesetapu pärast.Väljenduslaad on igapäevane, kasutatakse väga palju tollele ajastule iseloomulikku sõnavara, nagu näiteks "vaert", "lambasihver", "kruav" jne. Üsna palju on kirjeldusi, veidi vähem dialooge. Leidub ka heli ja häälitsusi märkivaid sõnu,nagu näiteks "vurr", "sorr","kotsu", "põssa" jne.Aeg-ajalt käib läbi vihje Piiblile, ühe korra mainitakse ka ajalehte, mis tollal ilmus
peksmisega), Juss (töökas ja allaandev), Mari (emalik, töökas, jutukas) ning Mäe ja Oru talu noorem põlvkond. Mäe Andres muudab veidi oma suhtumist pärast Krõõda surma: ta mõistab, et oli koormanud oma naist liiga palju ega olnud õieti märganudki viimase pisaraid. Niimoodi mõtleb Andres aga vaid vähest aega ja uue perenaise ilmudes hakkab kõik taas otsast peale. Autori sümpaatia näib kuuluvat Jussile, kellele hakkab lugeja tahes-tahtmata kaasa tundma tema ebaõnne tõttu Mariga ja lõpuks ka enesetapu pärast. Väljenduslaad on igapäevane, kasutatakse väga palju tollele ajastule iseloomulikku sõnavara, nagu näiteks "vaert", "lambasihver", "kruav" jne. Üsna palju on kirjeldusi, veidi vähem dialooge. Leidub ka heli ja häälitsusi märkivaid sõnu,nagu näiteks "vurr", "sorr", "kotsu", "põssa" jne.Aeg-ajalt käib läbi vihje Piiblile, ühe korra mainitakse ka ajalehte, mis tollal ilmus
vahel. Kõndides vehkis ta omapäraselt ja naljakalt, hoides nad kangest kehast eemale. Aastatega muutus ta arukamaks, samuti oli ta sõna kuulelik, eriti kuulas ta Krõõda sõna ja seda hea meelega. Kuigi ta oli tubli töömees, oli ta ka väga tundlik, ta võttis asju südamesse. Juss plaanis algul jääda Vargamäele ainult üheks aastaks, sest sealne töö oli ränk. Isegi vihmaga pidi ta terve päev põllul või heinamaal tööd rügama. Küll aga meeldisid jussile Vargamäe küünis olevad kuumad ja lõhnavad heinad. Ta ei teadnud ühtegi pehmemat aset nendest. Ja ta jäigi Vargamäele. Samuti sai ta hakkama ka paari lollusega. Kord kui Mari teda õrritas, tahtis Juss näidata mis mees ta on. Ta tahtis tüdrukule tõestada, et tal jõudu küll ja ujub jõu kõige laiemast kohast edasi ja tagasi. Tagasi teel lõi talle aga kramp jalga ja peremees pidi ta veest välja tooma. Teise lolluse tegi ta samuti Mari lõõpimise pärast
muutus andres vaatas puu otsa ja palus indrekul tuua puu otsast oks õitega, kuid elli oli kiirem ja sai kohe selle oksa kätte . Nii läkski vana andres koju ja pani sell otksa oma koju suitsuse seina prakku. Maretile eia andnud isa käitumine rahu ja ütles indrekule et see ei ole kuigi tavaline ja, et inimesed pidid enne surma muutuma selliseks. Järgmisel päeval hakkas andres aga kuuski ja mände soost tooma ja ümber istutama, mis oli aga jussile vastumeelt, kuna ta oli tajhnud sinna maa peale varsti põllu teha , kuid maret ütles et las andre teeb et tal pole ilmselt kuigi kaua enam elada, kui ta sellised asju tegema hakkab. Andrese põhimõte oli aga hoompis selles et ta jätab maha endast jälje vargamäele nede puude näol. XI Kui juba maa pehme oli hakkas indrek kraavis kaevamas käima , kordus sama mis sügiselgi et selg jäi kangeks ja käed rakksu kuid seekord möödus asi lihtsamalt. Ühel päeval aga tuli
9. Aastad toovad töid juurde (XII ptk.) Kõige muu hariliku töö kõrval oli sel talvel ehitusmaterjali vedu. Krõõt ootas juba teist last. Palgiveole tuli palju abilisi teistest taludest, tuli ka Pearu, ilma, et teda oleks kutsutud. Tuli oma reega ja ladus palgikoorma peale. Juss oli juba kolmandat aastat jäänud Vargamäele ja seda tüdruku Mari pärast. Tööd oli nii palju, et Juss tegi peaaegu üksi künnitööd ja Andres võttis ka pühapäeva lisaks. Pearu saatis oma sulased ise Jussile abiks. Andres tahtis ruttu uued kambrid valmis saada ja laudpõrandadki alla. 10. Andrese ja Krõõda esimene arusaamatus (XIII) Sügiseks olid uued kambrid valmis. Krõõdal sündis teine laps jälle tütar. Esimene arusaamatus oli, kui kord Krõõt ja Andres olid kahekesi põllul. Andres andis Krõõdale viljavihud kätte ja Krõõt ladus vihud vankrile. Oli vihma oodata ja Andres kiirustas Krõõta tagant, olgugi, et ta kandis nende esimest last. Krõõdal aga tuli koorem viltu ja ta
tule siis on lõpp. Õhtul magama heites ei saanud ta und ja läks välja- võttis pussi kaasa. Ta jooksis samasse kohta, kus ta oli vaadanud kuidas Mari ja Andres kirikusse lähevad. Ta jäi sinna kükitama, kuulis samme ja hüppas põõsast välja aga tema jalg jäi oksa taha kinni ja ta komistas. Mees (Andres), kes sealt mööda läks kuulis teda ja oli ehmunud, sest tal ei olnud ühtegi relva kaasa. Ta virutas Jussile jalaga. Nii sattuski puss talle põlve. Saunamees viskas relva käest ja jooksis metsa sügavasse lumme kuuskede vahele. Ta jooksis kiirelt sauna tagasi ja läks kohe lauta nagu tahaks ta lehmadelt nõu küsida. Natukese ajapärast läks ta kohta kus ta esimest korda tahtis ennast üles puua aga Mari takistas teda. Võttis püksilt sama nööritüki maha- sellel oli siiani silmus otsas, sidus kuuseoksa külge ja poos ennast üles. Madis oli
Õhtul magama heites ei saanud ta und ja läks välja- võttis pussi kaasa. Ta jooksis samasse kohta, kus ta oli vaadanud kuidas Mari ja Andres kirikusse lähevad. Ta jäi sinna kükitama, kuulis samme ja hüppas põõsast välja aga tema jalg jäi oksa taha kinni ja ta komistas. Mees (Andres), kes sealt mööda läks kuulis teda ja oli ehmunud, sest tal ei olnud ühtegi relva kaasa. Ta virutas Jussile jalaga. Nii sattuski puss talle põlve. Saunamees viskas relva käest ja jooksis metsa sügavasse lumme kuuskede vahele. Ta jooksis kiirelt sauna tagasi ja läks kohe lauta nagu tahaks ta lehmadelt nõu küsida. Natukese ajapärast läks ta kohta kus ta esimest korda tahtis ennast üles puua aga Mari takistas teda. Võttis püksilt sama nööritüki maha- sellel oli siiani silmus otsas, sidus kuuseoksa külge ja poos ennast üles
Mari (emalik, töökas, jutukas) ning Mäe ja Oru talu noorem põlvkond. Mäe Andres muudab veidi oma suhtumist pärast Krõõda surma: ta mõistab, et oli koormanud oma naist liiga palju ega olnud õieti märganudki viimase pisaraid. Niimoodi mõtleb Andres aga vaid vähest aega ja uue perenaise ilmudes hakkab kõik taas otsast peale. Autori sümpaatia näib kuuluvat Jussile, kellele hakkab lugeja tahes-tahtmata kaasa tundma tema ebaõnne tõttu Mariga ja lõpuks ka enesetapu pärast. Väljenduslaad on igapäevane, kasutatakse väga palju tollele ajastule iseloomulikku sõnavara, nagu näiteks "vaert", "lambasihver", "kruav" jne. Üsna palju on kirjeldusi, veidi vähem dialooge. Leidub ka heli ja häälitsusi märkivaid sõnu,nagu näiteks "vurr", "sorr", "kotsu", "põssa" jne.Aeg-ajalt käib läbi vihje Piiblile, ühe korra mainitakse ka ajalehte, mis tollal ilmus
maopletik (tegelikult teavad kik, et maovähk) ja paneb poistele südamele, et nad oleksid ikka "Wikmani poisid" viisakad, korralikud, ausad jne. Virvele meeldib flööti mängida ja Jaak loeb selle kohta raamatut. Vahepeal on prantsuse keele eksam 24 eksamilipikut Penn mängib selle peale, et petajale meeldib hirmsasti Eiffeli torn ja mtleb lihtsalt läbi, et ta oskaks iga teema pealt Eiffeli torni juurde üle minna ja saabki kolme kätte. Jaak otsustab Jussile külla minna (tahab tegelikult Virvet näha, aga alles veidi üle nädala oli möödas) ja avastab seal, et Juss ja Riks olid lage värvinud ja Virve neile flööti mänginud ning et Virve oli hakanud Riksi samuti sinatama (kuigi ta ei teadnud, kas suudlusega vi mitte). Virve on nende mlema vastu ühtemoodi sbralik (annab mlemale lootust) ja Riks läheb ära koju. Jaak läheb tema juurde pikut laenama ja avastab, et Riksil on ka flöödi kohta raamat (tunneb järelikult
annaabi.ee 
