Mille alusel siis üldse võiksime väita, et ta olemas on? Aluseks võivad olla kas mõistuslikud argumendid või ilmutus, st eeldatavasti Jumala enda ilmutus. Tertullianuse silmis ei olnud mõistuslikel arutlustes usuküsimustes mingit kaalu; ta väitis ju koguni, et uskumist väärib see, mis ületab arusaamisvõimet. Thomas Aquinost oli aga veendunud usu ja mõistuse harmoonia võimalikkuses ning arvas, et Jumala olemasolu saab tõestada viit moodi. Enne Thomast oli oma jumalatõestused välja pakkunud veel Anselm Canterburyst, kelle nimega seostubki eelkõige termin ontoloogialine jumalatõestus (kr ontos `tõeliselt olev'). Anselmi ontoloogialine jumalatõestus Anselm püüdis Jumala mõiste analüüsi alusel teha järeldust Jumala tegeliku (mitte ainult mõttelise) olemasolu kohta. Tegelik olemasolu on midagi enamat kui vaid mõeldav olemasolu; et aga Jumal on "midagi, millest enamat pole võimalik mõelda", siis peabki ta
Mille alusel siis üldse võiksime väita, et ta olemas on? Aluseks võivad olla kas mõistuslikud argumendid või ilmutus, st eeldatavasti Jumala enda ilmutus. Tertullianuse silmis ei olnud mõistuslikel arutlustes usuküsimustes mingit kaalu; ta väitis ju koguni, et uskumist väärib see, mis ületab arusaamisvõimet. Thomas Aquinost oli aga veendunud usu ja mõistuse harmoonia võimalikkuses ning arvas, et Jumala olemasolu saab tõestada viit moodi. Enne Thomast oli oma jumalatõestused välja pakkunud veel Anselm Canterburyst, kelle nimega seostubki eelkõige termin ontoloogiline jumalatõestus (kr ontos `tõeliselt olev'). Ans e l mi ontol oogi l i ne juma l a tões tus Anselm püüdis Jumala mõiste analüüsi alusel teha järeldust Jumala tegeliku (mitte ainult mõttelise) olemasolu kohta. Tegelik olemasolu on midagi enamat kui vaid mõeldav olemasolu; et aga Jumal on "midagi, millest enamat pole võimalik mõelda", siis peabki ta
• paratamatult eksisteeriv • igavene (ajatu) • muutumatu • lihtne Jumala omadused (2) • kõiketeadev (omnistsientne) • kõigeväeline (omnipotentne) • üleloomulik, teispoolne (transtsendentne) • kõikjal kohalolev (omnipresentne) • ülimalt hea • universumi looja, alalhoidja ja valitseja • moraalse kohustuse kehtestaja Kas on Jumal? - Kas olemasolu saab tõestada või ümber lükata? Religioonifilosoofia • Jumalatõestused kuuluvad religioonifilosoofia valdkonda. Mõistagi tegeleti jumalatõestustega eriti innukalt keskajal, aga ka varasel uusajal. Hästi tuntud on Aquino Thomase (1225-74) “viis teed” Jumala olemasolu tõestamiseks. • Religioonifilosoofias tegeletakse veel nt selliste mõistete nagu lunastus, ilmutus, kurjus, religioosne kogemus selgitamisega. Samuti uuritakse usu ja mõistuse vahekorda, religiooni keelt jpm. Jumalatõestused 1. Teleoloogiline argument 2
Põhjuseid (eeldusi) on üks või rohkem. Neist püütakse tuletada järeldus. Iga veenmisviis pole argument. Argumenteerimine tähendab ratsionaalset põhjendamist. Argumendi struktuur: · Väide · Seletus · Tõestus · Järeldus 11. Ontoloogiline argument. Ontoloogiline jumalatõestus ehk ontoloogiline argument on jumalatõestus. Laiemas tähenduses on ontoloogilised jumalatõestused kõik jumalatõestused, mis apelleerivad ainult mõistusele, mitte näiteks vaatlusele. 12. René Descartes'i cogito ergo sum ja tema argumenteerimisviis. Cogito ergo sum ("Mõtlen, järelikult olen") on René Descartes'i poolt kasutatud ladinakeelne filosoofiline väide. Mis viitab sellele, et enda eksistentsis on võimalik kahelda vaid siis, kui sa olemas oled. 13. Hiina toa argument ja selle interpretatsioon. "Hiina toa" argumendiks nimetatakse Ameerika Ühendriikide filosoofi John Searle'i esitatud
a. Reaalselt on olemas nii universaalid kui ka partikulaarid. >>> b. Reaalselt on olemas vaid partikulaarid, universaale pole üldse olemas (kuigi näiteks väljend \'laud kui selline\' on olemas) c. Reaalselt on olemas konkreetsed objektid, universaalid on inimmõistuse loodud üldmõisted. 29th of March 20:46 Reimz Millised väited on kooskõlas järgmiste arusaamadega usu ja mõistuse vahekorrast? Matching pairs: Usun, sest see on absurd -- Jumalatõestused on kohatud, sest usul pole mõistusega midagi ühist Usun, selleks et mõista -- Jumalatõestused annavad usule aluse Mõistan, selleks et uskuda -- Jumalatõestused aitavad mõistust usuga kooskõlla viia 30th of March 11:26 tanel Otstarbekohasuse argumendi (jumalatõestuse) kohaselt >>>>>a. on Jumal maailma osad (nt loomad ja nende elukeskkonna) üksteisega sobivaks loonud. b. tõestab kurjuse olemasolu maailmas, et maailm pole üldsegi otstarbekohaselt loodud. c
tuletada, et selline täiuslik olend eksisteerib. Thomas Aquino: · Jumal on ainus lihtsubstants. Jumala olemuseks ongi olemine ise. 2. Kausaalne: Mis põjustas asjade olemise? Keegi pidi olema, kes lõi need esimesed asjad, millest said kõik järgmised. 3. Kineetiline: Mis paneb asjad liikuma? Mis tekitas suure paugu? 4. Kosmoloogiline: Mis tekitas korrapärase maailma? Uued jumalatõestused: 1. Teleoloogiline: Hume kõik asjad on loodud eesmärgi pärased. Aineosakesed ei saanud kokku juhuslikult. Vastuargument: Darwin sarnasus kavanduga võib tekkida loomuliku valiku tagajärjel. 2. ,,Eelhäälestuslik" tõestus: Darwin jumal lõi looduse selliselt, et ta areneb loodusliku valiku teel. Kosmoloogilise eelhäälestuse argument: Et orgaaniline elu oleks võimalik, pidi Suure
a. Reaalselt on olemas nii universaalid kui ka partikulaarid. >>> b. Reaalselt on olemas vaid partikulaarid, universaale pole üldse olemas (kuigi näiteks väljend \'laud kui selline\' on olemas) c. Reaalselt on olemas konkreetsed objektid, universaalid on inimmõistuse loodud üldmõisted. 29th of March 20:46 Reimz Millised väited on kooskõlas järgmiste arusaamadega usu ja mõistuse vahekorrast? Matching pairs: Usun, sest see on absurd -- Jumalatõestused on kohatud, sest usul pole mõistusega midagi ühist Usun, selleks et mõista -- Jumalatõestused annavad usule aluse Mõistan, selleks et uskuda -- Jumalatõestused aitavad mõistust usuga kooskõlla viia 30th of March 11:26 tanel Otstarbekohasuse argumendi (jumalatõestuse) kohaselt >>>>>a. on Jumal maailma osad (nt loomad ja nende elukeskkonna) üksteisega sobivaks loonud. b. tõestab kurjuse olemasolu maailmas, et maailm pole üldsegi otstarbekohaselt loodud. c
a. Reaalselt on olemas nii universaalid kui ka partikulaarid. >>> b. Reaalselt on olemas vaid partikulaarid, universaale pole üldse olemas (kuigi näiteks väljend \'laud kui selline\' on olemas) c. Reaalselt on olemas konkreetsed objektid, universaalid on inimmõistuse loodud üldmõisted. 29th of March 20:46 Reimz Millised väited on kooskõlas järgmiste arusaamadega usu ja mõistuse vahekorrast? Matching pairs: Usun, sest see on absurd -- Jumalatõestused on kohatud, sest usul pole mõistusega midagi ühist Usun, selleks et mõista -- Jumalatõestused annavad usule aluse Mõistan, selleks et uskuda -- Jumalatõestused aitavad mõistust usuga kooskõlla viia 30th of March 11:26 tanel Otstarbekohasuse argumendi (jumalatõestuse) kohaselt >>>>>a. on Jumal maailma osad (nt loomad ja nende elukeskkonna) üksteisega sobivaks loonud. b. tõestab kurjuse olemasolu maailmas, et maailm pole üldsegi otstarbekohaselt loodud. c
Näiteks võib inimene olla õiglane, kuid kas on olmas ka miski, mida me võime nimetada õigluseks. Realism: universaaliad on olemas reaalselt, kas konkreetsetes asjades eraldi ja enne neid või neis asjades endis. ÜLDMÕISTED on reaalsed. Nominalism reaalne on olemas vaid konkreetsetes asjades, universaaliad on ainult sõnad. Konseptualism: universaalid on vaid inimmõistuses üldmõistena, mille inimene loob asju võrreldes. 3) Jumalatõestused Nii judaismis, kristluses kui islamis vaadeldakse Jumalat kehatu, ajatu, kõikvõimsa targa ja heana. Jumal on loonud maailma eimillestki. a)ontoloogiline jumalatõestus. Anselm Canterburyst: tegelik olemasolu on midagi enamat kui vaid mõeldav olemasolu; et aga Jumal on midagi ''millest enamat pole võimalik mõelda'', siis peabki ta olemasolema ka tegelikult, mitte ainult mõtteliselt. Vastasel juhul poleks ta midagi, millest enamat pole võimalik mõelda
· Hiljem araabia maailma mõju. edastamine. Siit ka konservatiivsus. · Üldiseloomustus · PÕHILISED PROBLEEMID · Seotus religiooniga · Usu ja mõistuse vahekorra probleem · Retrospektiivsus (ld. retro "tagasi", spectare · Universaaliate probleem "vaatama" · Jumalatõestused · Kasvatuslik suunitlus · Usu ja mõistuse probleem · Seotus religiooniga · Usun, sest see on absurdne (ld credo quia · Jumalakesksus Olemise, hüve ja ilu allikas on absurdum). Tertullianus (u. 160-220). Usutõdesid Jumal. Jumala teenimist vaadeldakse kõlbluse ei saagi mõistusega haarata. alusena
Augustinuse esmane huvi on alati ja eeskätt jõuda inimese üleloomuliku eesmärgini õndsuseni Jumala valdamises ja nägemises. Erinevalt platonismist ei ole A-e eesmärk jõuda mitte ebaisikulise, vaid isikulise Jumalani. Ontoloogiline jumalatõestus ja selle kriitika. Ontoloogiline jumalatõestus ehk ontoloogiline argument on jumalatõestus, mille esimesena esitas keskaegne teoloog Canterbury Anselm. Laiemas tähenduses on ontoloogilised jumalatõestused kõik jumalatõestused, mis apelleerivad ainult mõistusele, mitte näiteks vaatlusele.Ontoloogia on filosoofia haru, mis tegeleb olemise olemusega. Anselmil ei olnud küll ontoloogilist süsteemi, kuid olemise olemus huvitas teda väga. Ta väitis, et on paratamatult olevad asjad, mis ei saa mitte olemas olla ja kontingentselt olevad asjad, mis saavad mitte olemas olla. Ontoloogiline jumalatõestus lõpeb kõigis tõlgendustes ja vormides umbes sellise väitega, et Jumal on olemas ning on paratamatult olev
Algpõhjuse argument Kõik maailmas toimuv on omavahel põhjuslikult seotud. Miski, mille põhjustab miski muu, saab omakorda põhjuseks millelegi muule. Miski ei saa olla iseenese põhjus, sest siis eelneks ta iseendale, mis oleks aga absurdne. Selline põhjuslik ahel ei saa olla ka lõpmatu, sest kui ei oleks esimest põhjust, siis ei oleks ka järgnevaid põhjusi. Seega peab olema esimene põhjus, millel ei ole enam põhjust, ning see ongi Jumal. 5 3.3. Aquino Thomase jumalatõestused Aquino Thomase sõnastuses on argument niisugune: Me leiame looduses asju, mis võivad olla ja mitte olla, kuna osutub, et nad on loodud ja et nad hävivad. Järelikult võivad nad nii olla kui mitte olla. Kuid on võimatu, et nad võiksid alati olla. Sest kui selline asi oleks alati, siis ta ei saaks mitte-olla. Järelikult, kui oleks nii, et iga asi saab mitte-olla, siis oli kunagi hetk, kus mitte midagi ei olnud. Kui aga see on tõsi, siis
Filosoofia alused Õppejõud: Heiki Haljasorg Loeng 12.00- 13.30 Paus 13.30-13.45 13.45- 16.30 Kirjalik hindeline eksam 60% Kohalkäimine 40% Kohal peab käima, 1 kord võib puududa. Teinekord juba võtab punkte vähemaks. Eksamiküsimused tulevad koos vastustega. Igas teemas on 20 küsimust. 20.09.2012 Aristoteles Aristo - teles kreeka päraselt. Sündis Keiras,( põhja-kreekas) Õpetaja oli Platon. Aristoteles läks tülli Platoniga, sest kandis sõrmuseid, kõnepruuk kõrk ja ülespuhutud. Aristoteles asutas Lykeion'i ( lütseum). Peripateetikud õpetajad kes jalutavad õpilastega ringi õppimise ajal. ,,Mina seisan ja sina lamad aga me mõlemad istume vanglas" Aristoteles oli Aleksander Suure õpetaja. Aristoteles oli suur tüli ka Aleksander Suurega, sest Aristoteles ei tahtnud kummardada oma õpilase ees. Lahs Ateenast Chalkisesse, sest ta ei tahtnud, et Ateenlased hukkavad 2 filosoofi. Teda süüdistati Makedoonia-sõbralikus...
teineteisega seos A-st B-sse... A-st Ü-sse Ökonoomsusprintsiip habemeajamisnuga Lihtsamat seletust tuleb eelistada keeerulisemale, 1328 hakkab pol tegema: kaitseb frantsiskaanlasi, tahtsid asjadest loobuda. ,,dialoodid" . ölsdk ei saa võtta inimeselt vabadusi, mida saanud jumalalt ja looduselt. Võtab ju kõrvale looduse kui õiguse allika. Vangis, põgenev, münchenis kaitse all. Ilmalik võim saab toetuda kodanike teotusele. 2. Jumalatõestused ja suhtumised nendesse Püüd mõistuspäraselt seletada seda, mida usutakse. Mõistuse meetod on küsimine, arusaam, et see, millesse usume, neist saab mõelda. Neid kasutatai missionis a apologeetikas 1. kosmoloogiline jumalatõestus (Aristoteles, Al-Farati, Thomas) Tuletatakse maailma looja olemasolevast maailmast a) maailmas liikumine, igal liikumisel liikuma panev jõud, kausaalsus, jõuame 1. põhjustajani, kes pidi olema ise liikumatu, algpõhjustada, liikuma panija
väärtusesse. Alles Epikuros ütles selgelt välja, et ehkki aatomid on füüsiliselt jagamatud, on neid kontseptuaalselt siiski võimalik jagada- vastasel juhul ei saaks aatomitele omistada selliseid omadusi nagu näiteks kuju ja suurus. ONTOLOOGILINE ARGUMENT JA SELLE KRIITIKA. Ontoloogiline jumalatõestus ehk ontoloogiline argument on jumalatõestus, mille esimesena esitas keskaegne teoloog Canterbury Anselm. Laiemas tähenduses on ontoloogilised jumalatõestused kõik jumalatõestused, mis apelleerivad ainult mõistusele, mitte näiteks vaatlusele.Ontoloogia on filosoofia haru, mis tegeleb olemise olemusega. Anselmil ei olnud küll ontoloogilist süsteemi, kuid olemise olemus huvitas teda väga. Ta väitis, et on paratamatult olevad asjad, mis ei saa mitte olemas olla ja kontingentselt olevad asjad, mis saavad mitte olemas olla. Ontoloogiline jumalatõestus lõpeb kõigis tõlgendustes ja vormides umbes sellise väitega, et Jumal on olemas ning on paratamatult olev
Kordamisküsimused. Keskaeg ja varauusaeg. 1. Mida tähendab periodiseerimise tinglikkus? (too ka näide) Periodiseerimise tinglikkus tähendab seda, et aastal 476, mida loetakse keskaja alguseks, toimus tegelikult ainult üks paljudest Rooma rüüstamistest ning samahästi võiks keskaja alguseks lugeda Marcus Aureliuse surma-aastat 180, peale mida algas Rooma rahu (Pax Romana) lagunemine. 2. Nimeta Lääne-Rooma lagunemise põhjuseid.(4) 1.Rooma Rahu lagunemine ( impeeriumi kaitsepiirid hakkasid lagunema, sispinged), 2.Caracalla edikt, mis õõnestas roomlaste enesevahelisi suhteid, polnud enam ühtseid seisukohti vaid roomlased olid barbaritega segamini 3.põllumajanduslik- 3.Põhjenda miks jäi Bütsants püsima samal ajal kui Lääne-Rooma lagunes? Soodsamad geograafilised tingimused ning märksa rikkalikumad inim- ja materiaalsed ressursid. 4.Bütsantsi keiser ehk ...BASILEUS.. 4.1 Bütsantsi pealinn- ...KONSTANTINOOPOL.... 5.Selgita lühidalt Suurt rahva...
Religioon Religioon on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. religioonile (kasutusel on ka mitmetähenduslikud sünonüümid usund ja usk) on antud palju definitsioone, enamasti on nad seotud selle usundiga, mida defineerija ise eelistab. Sõna "religioon" pärineb ladina sõnast religio (rlgo), mille põhitähendused klassikalises ladina keeles olid 'jumalakartus' ja 'vagadus'. Üks võimalik tõlgendus on 'taassidumine'. Oletatakse, et religioon tekkis kiviajal või et religioon on sama vana kui inimkond. Kirjalike allikate puudumisel või nende kõrval võib varasemate uskumuste kohta informatsiooni saada arheoloogilise materjali (sealhulgas näiteks matusekommete, hauapanuste põhjal), samuti võrdleva mütoloogia ja keeleteaduse abil. Pole teada ühtki...
Millised neist eeldasid mõistuse ja usu omavahelist kooskõla, millised mitte? · Usun, sest see on absurd mõistus ja usk ei ole kooskõlas · Usun, selleks et mõista mõistus ja usk on kooskõlas · Mõistan, selleks et uskuda mõistus ja usk on kooskõlas Millised väited on kooskõlas järgmiste arusaamadega usu ja mõistuse vahekorrast? · Usun, sest see on absurd Jumalatõestused on kohatud, sest usul pole mõistusega midagi ühist · Usun, selleks et mõista Jumalatõestused aitavad mõistust usuga kooskõlla viia · Mõistan, selleks et uskuda Jumalatõestused annavad usule aluse Kaasajal on John stuart Milli arvates ekstsentrilisus · ühiskonna jaoks ohtlik · soovitav avaliku arvamuse türannia murdmiseks.
Alles Epikuros ütles selgelt välja, et ehkki aatomid on füüsiliselt jagamatud, on neid kontseptuaalselt siiski võimalik jagada - vastasel juhul ei saaks aatomitele omistada selliseid omadusi nagu näiteks kuju ja suurus. Ontoloogiline argument ja selle kriitika. 8 Ontoloogiline jumalatõestus ja selle kriitika. Ontoloogiline jumalatõestus ehk ontoloogiline argument on jumalatõestus, mille esimesena esitas keskaegne teoloog Canterbury Anselm. Laiemas tähenduses on ontoloogilised jumalatõestused kõik jumalatõestused, mis apelleerivad ainult mõistusele, mitte näiteks vaatlusele. Ontoloogia on filosoofia haru, mis tegeleb olemise olemusega. Anselmil ei olnud küll ontoloogilist süsteemi, kuid olemise olemus huvitas teda väga. Ta väitis, et on paratamatult olevad asjad, mis ei saa mitte olemas olla ja kontingentselt olevad asjad, mis saavad mitte olemas olla. Ontoloogiline jumalatõestus lõpeb
Filosoofia 1.loeng MIS ON FILOSOOFIA? I Filosoofia mõiste. Traditsiooniliselt on mõiste tuletatud kreeka sõnadest philein, phileo – armastama ja sophia – tarkus. Keeleteadlased on aga sellele väitele vastu. Sõna philosophia esmakasutus langeb u. 5-4. saj e.m.a. Herodotos (5.saj e.m.a) kasutas verbi philosopheo, kuid see tähendas silmaringi avardamist, mitte filosofeerimist. Pythagoras (6.saj e.m.a) olevat end nimetanud tarkusearmastajaks ja ei lubanud end targaks nimetada, see olla kohane vaid jumalatele. Ka Sokrates (5.saj e.m.a) oli tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (7.-6.saj e.m.a) Filosoofia määratlusi: Simon Blackburn määratleb filosoofiat kui midagi, mis uurib maailma üldiseid ja abstraktseid tunnuseid ja mõtlemise kategooriaid, (F uurib mille abil maailmale läheneme). Elmar Salumaa määratleb filosoofiat kui igasugust inimlikku järelemõtlemist, mi...
olendite olemasolu eitamist. Panteism on vaade, mille järgi ebaisikuline ainujumal ja maailm on identsed. Jumala omadused Isik, vaba toimija, mittemateriaalne, paratamatult eksisteeriv, igavene (ajatu), muutumatu, lihtne, kõiketeadev (omnistsientne), kõigeväeline (omnipotentne), üleloomulik, teispoolne (transtsendentne), kõikjal kohalolev (omnipresentne), ülimalt hea, universumi looja, alalhoidja ja valitseja, moraalse kohustuse kehtestaja. Religioonifilosoofia Jumalatõestused kuuluvad religioonifilosoofiavaldkonda. Mõistagi tegeleti jumalatõestustega eriti innukalt keskajal, aga ka varasel uusajal. Hästi tuntud on Aquino Thomase (1225-74) “viis teed” Jumala olemasolu tõestamiseks. Religioonifilosoofias tegeletakse veel nt selliste mõistete nagu lunastus, ilmutus, kurjus, religioosne kogemus selgitamisega. Samuti uuritakse usu ja mõistuse vahekorda, religiooni keelt Jumalatõestused
1. Tunda filosoofia valdkondi (metafüüsika, epistemoloogia, eetika, loogika, esteetika) ning mida nad uurivad. Metafüüsika - küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Tänapäeval ei ole metafüüsika populaarne, valitseb relativistlik-liberaalne kõigi arvamuste suhtelisus. Kuna maailm ei ole enam metafüüsiliste küsimuste jaoks avatud, siis elab moodne filosoofia igavesti oma lõppu läbi. Käesoleva kursuse lähtekohaks siiski, et metafüüsika on esimene filosoofia -- mitte ainult ajalooliselt, aga ka tähtsuse poolest. Kõigis filosoofia reformimise kavades on sees varjatud metafüüsika, arusaam oleva tervikust (kuna metafüüsika fundamentalismina ei ole moes, siis sageli nüüd varjatud kujul). Metafüüsika taotlus: saavutada positsioon maailmast väljaspool, et saaks absoluutseid teadmisi (jumala...
maailm on identsed.91.8 91. Jumala omadused (1) - Isik - vaba toimija - mittemateriaalne - paratamatult eksisteeriv - igavene (ajatu) - muutumatu - lihtne - kõiketeadev (omnistsientne) - kõigeväeline (omnipotentne) - üleloomulik, teispoolne (transtsendentne) - kõikjal kohalolev (omnipresentne) - ülimalt hea - universumi looja, alalhoidja ja valitseja - moraalse kohustuse kehtestaja 92. Religioonifilosoofia Jumalatõestused kuuluvad religioonifilosoofiavaldkonda. Mõistagi tegeleti jumalatõestustega eriti innukalt keskajal, aga ka varasel uusajal. Hästi tuntud on Aquino Thomase (1225-74) "viis teed" Jumala olemasolu tõestamiseks. Religioonifilosoofias tegeletakse veel nt selliste mõistete nagu lunastus, ilmutus, kurjus, religioosne kogemus selgitamisega. Samuti uuritakse usu ja mõistuse vahekorda, religiooni keelt jpm 93. jumalatõestused Teleoloogiline argument
Rudolf Bultmann arvas, et usundeid tuleb uurida demütologiseerimise teel. Usundeid uuris 3. saj ema Euhemeros, kes leidis, et jumalad on jumalikustatud kuningad. Euhemistlikud religiooniteooriad: Ed.B.Taylor animism: unenägudes hing liigub inimekehast välja; S.Freud, Erich von Däniken jumalad on tulnukad, tulnud muudest universumitest maa peale; Plutarchos religiooni algus on inimlikus hirmus. Usu-uuringud jagunevad mitmeks erinevaks kategooriaks. Usundifilosoofia: · Jumalatõestused · Usundist kõnelemine kasutades filosoofia ,,vahendeid" Usundi dimensioonid: Õpetuslik ja filosoofiline monoteism, polüteism, dogma Filosoofiline/teoloogiline apologeetika Müüt lugu, mis kirjeldab kogukona jaoks olulisi asju. Mythos jutt, lugu; lugu sellest, nt kuidas kõik alguse sai need on kosmogoonilised e loomismüüdid; eshatoloogilised ehk lõpumüüdid kuidas maailm otsa saab. Paljud usutrad. räägivad sellest, et maailmalõpp tuleb.
maha võtma, lahti kaevama. Esimene aste on viide sellele, et kaasaegne filosoofia pole mitte ainult idealistlik, vaid ka kantiaanlik. Pole midagi üllatavat, et see nii on. Aga Kanti juured on omakorda kristlikus teoloogias. Kanti käsitleti kristluse teoloogiana, „kõige purustaja“. Ta tahtis tõestada ratsionaalselt kristlike dogmasid – jumal eksisteerib ja hing on surematu. Oma puhta mõistuse kriitikas näitas, et need dogmad on ebakorrektsed – jumalatõestused ja hinge surematus. Nietzsche väidab, et see on kõik näiline. Kant ei püüa kristlust hävitada, vaid päästa. Kanti ja kantiaanluse kriitika: juttu on vanast ideaalist, kus on kaks komponenti: „tõene maailm“ ja moraal kui maailma olemus mõiste. See vana ideaal on metafüüsika. Postmetafüüsiline ajastu sel ajal. Kant oli see, kes juhatakas metafüüsiliest filosoofiast välja. See on nüüd Nietzsche vastuvoolu ujumine kui väidab, et Kant oli siiski metafüüsik – see
1. PILET FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID, NENDE PÕHIJOONED S. KIERKEGAARD 19. SAJANDI IRRATSIONALISMI ESINDAJA JA EKSISTENTSIALISMI EELKÄIJA Antiikkreeka filosoofia - küsimus maailma algest ja algseadusest ning kõiki ühendavast alusest, olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood. Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side, tollased filosoofid olid enamjaolt vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord. Jaguneb: patristiline periood (proovitakse antiikfilosoofia abiga üles ehitada kristlik õpetus), skolastika (küsimustele hakatakse lähenema ratsionaalselt). Renessanssile saab omaseks eksperimenteerimine. Renessanssi ajal tehti rida leiutisi, avastusi, mis mõjutas oluliselt ka filosoofiat. Uuritakse tõelisust (...
eksiteerivad vaid meeleliselt tajutavates asjades ehk in Rebus. Selle esindajad olid Aristoteles ja Aquino Thomas. *) Nominalism nominalistid ütlesid, et reaalne on olemas vaid konkreetsetes asjades ning universaaliad on ainult sõnad. William Occam oli peamine esindaja. *) Kontseptualism nimi tuleneb ladina keelsest sõnast conseptus'est, mis tähendab mõtet ja kujutlust. Nad uskusid, et universaaliad eksisteerivad ainult inimmõistuses. -) Jumalatõestused püüd tõestada jumala olemasolu mõistuspäraselt. Jumalatõestusi oli vaja: 1. paganatega argumenteerimiseks; 2. kuna usuti jumala olemas ollu,, siis usuti ka seda, et peaks olema võimalik teda seletada ka mõistusepäraselt (esimene, kes seesugust mõtet väljendas oli araabiakultuurist pärit Averroes ehk Ibn Rusd ning tema leidis, et on olemas kahte sorti tõde: see, mis põhineb jumala ilmutusel ja see, mis põhineb mõistusel.) *) Ontoloogiline jumalatõestus 11
Referaat: arutluskäik + seosed. Referaat: teise arutelu(argumenteeritus vastuse otsimine küsimusele), tuua välja küsimus, mida arutleda. Eessõna + 1-5 prg – tuleb välja küsimus. Näidata, kuidas üks küsimus läheb üle teisele – mitu küsimust Kant’i teoses. Miks ta esitab selliseid küsimusi, mis sunnib teda esitama neid küsimusi? Seose loomine nende traditsioonidega? Kus antiikfilo asetseb filosoofilise mõttelises traditsioonides? Kuidas need on püstitatud ja mida nende peale hakkab? Mõisted, mida Kant kasutab, peavad olema formulaseeritud – mis tähenduses need mõistsed on arutluses. Kant kasutab ühte sõna erinevates tähendustes – kompetentne inimene oskab märgata erinevusi. Abstraktsed mõisted. Mida kant silmas peab? Kõiki küsimusi peab siduma omavahel! 1. Seminar. Eessõna. 1-8 lk. Kant reageerib retsensioonile. Tema sõnumit ei märgatud. Püüti leida traditsioonist kedagi, kellega võrrelda. Kant vastandab siin kahte filosoofia praktika...
adekvaatne (kataleptiline). Protsessi kontrollib mõistus. Meist ei olene, millised kujutlused meil tekivad, kuid sõltub meie suhtumine neisse. Siin avaldubki tahtevabadus. Sündides on inimhing puhas tahvel (tabula rasa). Meeleline kaemus täidab selle kujutlustega. Eetika. Saatusele allumise ja kohuse eetika, mis baseerub usule maailma mõistuspärasse (mõistus on osa ürgtulest ja kuulub seega loodusse). Inimene tunnetab looduse seaduspärasusi. Seletused kurjuse olemasolu kohta ja jumalatõestused: 1. Miski ei saa olemas olla ilma oma vastandita. Pole headust kurjuseta, kurjus on taust, millelt headus silma paistab. 2. Mis maailma mingi osa jaoks on kurjus, pole seda terviku jaoks. Inimene ei suuda otsustada, mis on hea maailma kui terviku jaoks, see on jumala töö. 3. Kurjust on vaja, et stoiline tark tema pärast kannatades ja teda ületades arendaks endas voorusi ning karastuks raskustes. Maailma valitseb saatus ja inimene saab olla õnnelik vaid sellele alludes.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
