Mille alusel siis üldse võiksime väita, et ta olemas on? Aluseks võivad olla kas mõistuslikud argumendid või ilmutus, st eeldatavasti Jumala enda ilmutus. Tertullianuse silmis ei olnud mõistuslikel arutlustes usuküsimustes mingit kaalu; ta väitis ju koguni, et uskumist väärib see, mis ületab arusaamisvõimet. Thomas Aquinost oli aga veendunud usu ja mõistuse harmoonia võimalikkuses ning arvas, et Jumala olemasolu saab tõestada viit moodi. Enne Thomast oli oma jumalatõestused välja pakkunud veel Anselm Canterburyst, kelle nimega seostubki eelkõige termin ontoloogialine jumalatõestus (kr ontos `tõeliselt olev'). Anselmi ontoloogialine jumalatõestus Anselm püüdis Jumala mõiste analüüsi alusel teha järeldust Jumala tegeliku (mitte ainult mõttelise) olemasolu kohta. Tegelik olemasolu on midagi enamat kui vaid mõeldav olemasolu; et aga Jumal on "midagi, millest enamat pole võimalik mõelda", siis peabki ta
Ainult mõni usutõde käib inimlikule arusaamisvõimele üle jõu näiteks Jumala kolmainsus, liha ülestõusmine ja Kristuse ihuline ligiolemine altarisakramendis. Neid tõdesid saavat Thomase Aquinost arvates vaid kaudselt selgitada, kuid mitte mõistusele arusaadavaks teha. Kolmas seisukoht: mõistan, selleks et uskuda (ld intellego ut credam). Pierre Abelard (10791142) oli arvatavasti esimene keskaja filosoof, kelle arvates inimmõistusel on otsustav roll ka usuküsimustes. Jumalatõestused Kes või mis üldse on Jumal ning kas on võimalik ja vaja tõestada, et ta on olemas? Nii judaismis, kristluses kui ka islamis vaadeldakse Jumalat kehatu, ajatu, kõikvõimsa, targa ja hea olevusena, kes on loonud maailma eimillestki. Inimmõistus ei küündi siiski mõistma Jumala olemust. Kas sellisel juhul on üldse võimalik ja vaja tõestada Jumala olemasolu, kui me teda vaid nii vähe mõista suudame? Mille alusel siis üldse võiksime väita, et ta olemas on? Aluseks võivad
• paratamatult eksisteeriv • igavene (ajatu) • muutumatu • lihtne Jumala omadused (2) • kõiketeadev (omnistsientne) • kõigeväeline (omnipotentne) • üleloomulik, teispoolne (transtsendentne) • kõikjal kohalolev (omnipresentne) • ülimalt hea • universumi looja, alalhoidja ja valitseja • moraalse kohustuse kehtestaja Kas on Jumal? - Kas olemasolu saab tõestada või ümber lükata? Religioonifilosoofia • Jumalatõestused kuuluvad religioonifilosoofia valdkonda. Mõistagi tegeleti jumalatõestustega eriti innukalt keskajal, aga ka varasel uusajal. Hästi tuntud on Aquino Thomase (1225-74) “viis teed” Jumala olemasolu tõestamiseks. • Religioonifilosoofias tegeletakse veel nt selliste mõistete nagu lunastus, ilmutus, kurjus, religioosne kogemus selgitamisega. Samuti uuritakse usu ja mõistuse vahekorda, religiooni keelt jpm. Jumalatõestused 1. Teleoloogiline argument 2
Põhjuseid (eeldusi) on üks või rohkem. Neist püütakse tuletada järeldus. Iga veenmisviis pole argument. Argumenteerimine tähendab ratsionaalset põhjendamist. Argumendi struktuur: · Väide · Seletus · Tõestus · Järeldus 11. Ontoloogiline argument. Ontoloogiline jumalatõestus ehk ontoloogiline argument on jumalatõestus. Laiemas tähenduses on ontoloogilised jumalatõestused kõik jumalatõestused, mis apelleerivad ainult mõistusele, mitte näiteks vaatlusele. 12. René Descartes'i cogito ergo sum ja tema argumenteerimisviis. Cogito ergo sum ("Mõtlen, järelikult olen") on René Descartes'i poolt kasutatud ladinakeelne filosoofiline väide. Mis viitab sellele, et enda eksistentsis on võimalik kahelda vaid siis, kui sa olemas oled. 13. Hiina toa argument ja selle interpretatsioon. "Hiina toa" argumendiks nimetatakse Ameerika Ühendriikide filosoofi John Searle'i esitatud
tuletada, et selline täiuslik olend eksisteerib. Thomas Aquino: · Jumal on ainus lihtsubstants. Jumala olemuseks ongi olemine ise. 2. Kausaalne: Mis põjustas asjade olemise? Keegi pidi olema, kes lõi need esimesed asjad, millest said kõik järgmised. 3. Kineetiline: Mis paneb asjad liikuma? Mis tekitas suure paugu? 4. Kosmoloogiline: Mis tekitas korrapärase maailma? Uued jumalatõestused: 1. Teleoloogiline: Hume kõik asjad on loodud eesmärgi pärased. Aineosakesed ei saanud kokku juhuslikult. Vastuargument: Darwin sarnasus kavanduga võib tekkida loomuliku valiku tagajärjel. 2. ,,Eelhäälestuslik" tõestus: Darwin jumal lõi looduse selliselt, et ta areneb loodusliku valiku teel. Kosmoloogilise eelhäälestuse argument: Et orgaaniline elu oleks võimalik, pidi Suure
a. Reaalselt on olemas nii universaalid kui ka partikulaarid. >>> b. Reaalselt on olemas vaid partikulaarid, universaale pole üldse olemas (kuigi näiteks väljend \'laud kui selline\' on olemas) c. Reaalselt on olemas konkreetsed objektid, universaalid on inimmõistuse loodud üldmõisted. 29th of March 20:46 Reimz Millised väited on kooskõlas järgmiste arusaamadega usu ja mõistuse vahekorrast? Matching pairs: Usun, sest see on absurd -- Jumalatõestused on kohatud, sest usul pole mõistusega midagi ühist Usun, selleks et mõista -- Jumalatõestused annavad usule aluse Mõistan, selleks et uskuda -- Jumalatõestused aitavad mõistust usuga kooskõlla viia 30th of March 11:26 tanel Otstarbekohasuse argumendi (jumalatõestuse) kohaselt >>>>>a. on Jumal maailma osad (nt loomad ja nende elukeskkonna) üksteisega sobivaks loonud. b. tõestab kurjuse olemasolu maailmas, et maailm pole üldsegi otstarbekohaselt loodud. c
a. Reaalselt on olemas nii universaalid kui ka partikulaarid. >>> b. Reaalselt on olemas vaid partikulaarid, universaale pole üldse olemas (kuigi näiteks väljend \'laud kui selline\' on olemas) c. Reaalselt on olemas konkreetsed objektid, universaalid on inimmõistuse loodud üldmõisted. 29th of March 20:46 Reimz Millised väited on kooskõlas järgmiste arusaamadega usu ja mõistuse vahekorrast? Matching pairs: Usun, sest see on absurd -- Jumalatõestused on kohatud, sest usul pole mõistusega midagi ühist Usun, selleks et mõista -- Jumalatõestused annavad usule aluse Mõistan, selleks et uskuda -- Jumalatõestused aitavad mõistust usuga kooskõlla viia 30th of March 11:26 tanel Otstarbekohasuse argumendi (jumalatõestuse) kohaselt >>>>>a. on Jumal maailma osad (nt loomad ja nende elukeskkonna) üksteisega sobivaks loonud. b. tõestab kurjuse olemasolu maailmas, et maailm pole üldsegi otstarbekohaselt loodud. c
a. Reaalselt on olemas nii universaalid kui ka partikulaarid. >>> b. Reaalselt on olemas vaid partikulaarid, universaale pole üldse olemas (kuigi näiteks väljend \'laud kui selline\' on olemas) c. Reaalselt on olemas konkreetsed objektid, universaalid on inimmõistuse loodud üldmõisted. 29th of March 20:46 Reimz Millised väited on kooskõlas järgmiste arusaamadega usu ja mõistuse vahekorrast? Matching pairs: Usun, sest see on absurd -- Jumalatõestused on kohatud, sest usul pole mõistusega midagi ühist Usun, selleks et mõista -- Jumalatõestused annavad usule aluse Mõistan, selleks et uskuda -- Jumalatõestused aitavad mõistust usuga kooskõlla viia 30th of March 11:26 tanel Otstarbekohasuse argumendi (jumalatõestuse) kohaselt >>>>>a. on Jumal maailma osad (nt loomad ja nende elukeskkonna) üksteisega sobivaks loonud. b. tõestab kurjuse olemasolu maailmas, et maailm pole üldsegi otstarbekohaselt loodud. c
Näiteks võib inimene olla õiglane, kuid kas on olmas ka miski, mida me võime nimetada õigluseks. Realism: universaaliad on olemas reaalselt, kas konkreetsetes asjades eraldi ja enne neid või neis asjades endis. ÜLDMÕISTED on reaalsed. Nominalism reaalne on olemas vaid konkreetsetes asjades, universaaliad on ainult sõnad. Konseptualism: universaalid on vaid inimmõistuses üldmõistena, mille inimene loob asju võrreldes. 3) Jumalatõestused Nii judaismis, kristluses kui islamis vaadeldakse Jumalat kehatu, ajatu, kõikvõimsa targa ja heana. Jumal on loonud maailma eimillestki. a)ontoloogiline jumalatõestus. Anselm Canterburyst: tegelik olemasolu on midagi enamat kui vaid mõeldav olemasolu; et aga Jumal on midagi ''millest enamat pole võimalik mõelda'', siis peabki ta olemasolema ka tegelikult, mitte ainult mõtteliselt. Vastasel juhul poleks ta midagi, millest enamat pole võimalik mõelda
Augustinuse esmane huvi on alati ja eeskätt jõuda inimese üleloomuliku eesmärgini õndsuseni Jumala valdamises ja nägemises. Erinevalt platonismist ei ole A-e eesmärk jõuda mitte ebaisikulise, vaid isikulise Jumalani. Ontoloogiline jumalatõestus ja selle kriitika. Ontoloogiline jumalatõestus ehk ontoloogiline argument on jumalatõestus, mille esimesena esitas keskaegne teoloog Canterbury Anselm. Laiemas tähenduses on ontoloogilised jumalatõestused kõik jumalatõestused, mis apelleerivad ainult mõistusele, mitte näiteks vaatlusele.Ontoloogia on filosoofia haru, mis tegeleb olemise olemusega. Anselmil ei olnud küll ontoloogilist süsteemi, kuid olemise olemus huvitas teda väga. Ta väitis, et on paratamatult olevad asjad, mis ei saa mitte olemas olla ja kontingentselt olevad asjad, mis saavad mitte olemas olla. Ontoloogiline jumalatõestus lõpeb kõigis tõlgendustes ja vormides umbes sellise väitega, et Jumal on olemas ning on paratamatult olev
· Hiljem araabia maailma mõju. edastamine. Siit ka konservatiivsus. · Üldiseloomustus · PÕHILISED PROBLEEMID · Seotus religiooniga · Usu ja mõistuse vahekorra probleem · Retrospektiivsus (ld. retro "tagasi", spectare · Universaaliate probleem "vaatama" · Jumalatõestused · Kasvatuslik suunitlus · Usu ja mõistuse probleem · Seotus religiooniga · Usun, sest see on absurdne (ld credo quia · Jumalakesksus Olemise, hüve ja ilu allikas on absurdum). Tertullianus (u. 160-220). Usutõdesid Jumal. Jumala teenimist vaadeldakse kõlbluse ei saagi mõistusega haarata. alusena
Algpõhjuse argument Kõik maailmas toimuv on omavahel põhjuslikult seotud. Miski, mille põhjustab miski muu, saab omakorda põhjuseks millelegi muule. Miski ei saa olla iseenese põhjus, sest siis eelneks ta iseendale, mis oleks aga absurdne. Selline põhjuslik ahel ei saa olla ka lõpmatu, sest kui ei oleks esimest põhjust, siis ei oleks ka järgnevaid põhjusi. Seega peab olema esimene põhjus, millel ei ole enam põhjust, ning see ongi Jumal. 5 3.3. Aquino Thomase jumalatõestused Aquino Thomase sõnastuses on argument niisugune: Me leiame looduses asju, mis võivad olla ja mitte olla, kuna osutub, et nad on loodud ja et nad hävivad. Järelikult võivad nad nii olla kui mitte olla. Kuid on võimatu, et nad võiksid alati olla. Sest kui selline asi oleks alati, siis ta ei saaks mitte-olla. Järelikult, kui oleks nii, et iga asi saab mitte-olla, siis oli kunagi hetk, kus mitte midagi ei olnud. Kui aga see on tõsi, siis
Magistrikraad Pariisi ülikoolis. Mõtete väljendusoskus, väljendas oma mõtteid süsteemselt, lihtsalt. ( Küsimus-vastus stiilis) 1323 kuulutati pühakuks. Usk ja mõistus ei ole vastuolus. John Locke tabula rasa. See mõte on varastatud Thomase käest. Kaks peateost: · Teoloogia summa · Summa paganate vastu Piir olemise ja olemasolu vahel. Mulle võib paista midagi , nt et Triinu teab kõike aga ma ei tea seda kindlalt, kas ta teab ikka. :D ,,Hinge tunned tegudest." Jumalatõestused. Kosmoloogiline ehk maailmaruumiline Jumala tõestus (mitte miski, ei juhtu niisama, maailm ei teki niisama) ja teleoloogiline ehk eesmärgipärasuse Jumala tõestus. -Munk kutsus Thomase akna juurde, et vaata, eesel lendab. Thomas vaatas ning vastas. ,, Ma usun pigem, et eesel lendab, kui munk valetab" Nicolaus Cusanus (1401-1464) Sündis Lääne Saksamaal. Kardinal valib paavsti. Tunnus punane kübar, punane riietus.
Roomas hakkasid tekkima kogudused, neid peeti riigireeturiteks ja avaliku korra vaenlasteks, keelati. Esialgu olid patsifistid. Kiusati. Läks peale, sest Kristluses on kõik võrdsed, ei eelistata, revolutsioon altpoolt. 313 legaliseeriti, 392 keelustati kõik teised. Mõjutasid: rooma riik ja õigus, kreeka haridus, kristlus ja SRR. Germaanlased võtsid roomaliku üle. 2. Aquino Thomase koht keskaja filosoofias ja tema käsitlus Jumalas(jumalatõestused) Thomas Aquino (1225-1274) Kõrgskolastilise filosoofia tuntuim esindaja. Nimetatakse ka doctor communis ehk kristluse üldine õpetaja. Nimetatakse ka ingellikuks õpetajaks. ''Summa theologicae''. Üks enim tsiteeritud teolooge. Oli väga paks ja kutsuti Itaalia härjaks. Saadeti ta Pariisi ordu õppekeskusesse vms. Kohtab 25 aastat vanemat Saksamaalt pärit õpetajat Dr. Universalis (Albert Magnus: Teoloogias autoriteediks Augustinus, astronoomias
väärtusesse. Alles Epikuros ütles selgelt välja, et ehkki aatomid on füüsiliselt jagamatud, on neid kontseptuaalselt siiski võimalik jagada- vastasel juhul ei saaks aatomitele omistada selliseid omadusi nagu näiteks kuju ja suurus. ONTOLOOGILINE ARGUMENT JA SELLE KRIITIKA. Ontoloogiline jumalatõestus ehk ontoloogiline argument on jumalatõestus, mille esimesena esitas keskaegne teoloog Canterbury Anselm. Laiemas tähenduses on ontoloogilised jumalatõestused kõik jumalatõestused, mis apelleerivad ainult mõistusele, mitte näiteks vaatlusele.Ontoloogia on filosoofia haru, mis tegeleb olemise olemusega. Anselmil ei olnud küll ontoloogilist süsteemi, kuid olemise olemus huvitas teda väga. Ta väitis, et on paratamatult olevad asjad, mis ei saa mitte olemas olla ja kontingentselt olevad asjad, mis saavad mitte olemas olla. Ontoloogiline jumalatõestus lõpeb kõigis tõlgendustes ja vormides umbes sellise väitega, et Jumal on olemas ning on paratamatult olev
)) 32. Iseloomusta keskaegset seisuslikku ühiskonda. Esimene seisus- vaimulikud Teine seisus- aadlikud (kõrgaadel ja alamaadel) Kolmas seisus- talupojad 33. Kes oli Aquino Thomas, milline on tema tuntuim teos? Aquino Thomas ehk Thomas Aquinost (1225 Roccasecca – 1274 Fossanova) oli katoliiklik skolastiline teoloog ja filosoof, katoliku pühak. Katoliku kirik peab teda oma suurimaks teoloogiks ning arvab ta Kiriku doktorite hulka. Tema peateos on "Teoloogia summa". (Jumalatõestused) 34.Selgita mõisted: 35.Ministeriaalid-lisakiht kuningat teenivatest mittevabadest meestest, sulas hiljem alamaaadli sekka. 36.Chevalier-Prantsusmaa alamaadlik 37.Hidalgo-alamaadlik Hispaanias 38.Kannupoiss-15 -aastane noormees, aadlik, kes kanda isiklikku relva, saatis isandat sõjakäikudel. 39.Taraan-müürilõhkumisvahend. 40.Hellebard-ehk odakirves on ajalooline pika varrega relv torkamiseks ja raiumiseks. 41. Rekonkista-Euroopa tagasivallutamine moslemite käest 42
Jumala all on mõistetud näiteks ülima hüve ideed või hoopis energiavälja, mis täidab universumit ja mille olemasolu teeb universumi võimalikuks. Ühe seisukoha järgi on jumal see, mida pole üldse võimalik mõista ega defineerida. Jumal võrdlevas religiooniloos Enamik uurijaid on arvamusel, et usundilised kujutelmad on arenenud animismilt polüteismile ja sealt monoteismile. Samas on eriti Hiina ja India usundeid polüteismi ja monoteismi skaalal raske määratleda. Jumalatõestused Jumala(te) olemasolu või mitteolemasolu kohta on esitatud palju tõestusi ning neile vastuväiteid. On näiteks väidetud, et kui mitte postuleerida ühe, igavese Jumala olemasolu, siis on universumi olemasolu seletamatu, sest ei ole võimalik, et miski tekib eimillestki. Teiselt poolt on väidetud, et miski päritolu eimillestki tuleneb vältimatult eimiski paradoksist. Paljud on väitnud, et Jumalasse
Millised neist eeldasid mõistuse ja usu omavahelist kooskõla, millised mitte? · Usun, sest see on absurd mõistus ja usk ei ole kooskõlas · Usun, selleks et mõista mõistus ja usk on kooskõlas · Mõistan, selleks et uskuda mõistus ja usk on kooskõlas Millised väited on kooskõlas järgmiste arusaamadega usu ja mõistuse vahekorrast? · Usun, sest see on absurd Jumalatõestused on kohatud, sest usul pole mõistusega midagi ühist · Usun, selleks et mõista Jumalatõestused aitavad mõistust usuga kooskõlla viia · Mõistan, selleks et uskuda Jumalatõestused annavad usule aluse Kaasajal on John stuart Milli arvates ekstsentrilisus · ühiskonna jaoks ohtlik · soovitav avaliku arvamuse türannia murdmiseks.
Alles Epikuros ütles selgelt välja, et ehkki aatomid on füüsiliselt jagamatud, on neid kontseptuaalselt siiski võimalik jagada - vastasel juhul ei saaks aatomitele omistada selliseid omadusi nagu näiteks kuju ja suurus. Ontoloogiline argument ja selle kriitika. 8 Ontoloogiline jumalatõestus ja selle kriitika. Ontoloogiline jumalatõestus ehk ontoloogiline argument on jumalatõestus, mille esimesena esitas keskaegne teoloog Canterbury Anselm. Laiemas tähenduses on ontoloogilised jumalatõestused kõik jumalatõestused, mis apelleerivad ainult mõistusele, mitte näiteks vaatlusele. Ontoloogia on filosoofia haru, mis tegeleb olemise olemusega. Anselmil ei olnud küll ontoloogilist süsteemi, kuid olemise olemus huvitas teda väga. Ta väitis, et on paratamatult olevad asjad, mis ei saa mitte olemas olla ja kontingentselt olevad asjad, mis saavad mitte olemas olla. Ontoloogiline jumalatõestus lõpeb
*Deism – õpetus, mille järgi igavene ja kõikvõimas Jumal on loonud maailma, kuid edaspidi maailma asjadesse ei sekku ega ilmuta end. Seega pole mõtet palvetada, maailm kulgeb omasoodu. Deism ei välista surmajärgset elu. *Ateism – jumalate ja muude üleloomulike olendite eitamine või arusaam, et pole alust neisse uskuda. Üldjuhul eitab surmajärgset elu. *Panteism – vaade, mille kohaselt ebaisikuline ainujumal ja maailm on identsed. Kas Jumal on? Jumalatõestused kuuluvad religioonifilosoofia valdkonda, mis tegeleb veel mõistetega nagu lunastus, ilmutus, Jumal, patt, kurjus, religioosne kogemus ja nende selgitamisega.Samuti uurib usu ja mõistuse vahekorda ning keelt, mida religioosses praktikas kasutatakse. Jumalatõestused Erinevad argumendid: Teleoloogiline argument Kosmoloogiline argument (Ontoloogiline argument – Jumala mõiste on selline, et temast ei saa mõelda teisiti
olendite olemasolu eitamist. Panteism on vaade, mille järgi ebaisikuline ainujumal ja maailm on identsed. Jumala omadused Isik, vaba toimija, mittemateriaalne, paratamatult eksisteeriv, igavene (ajatu), muutumatu, lihtne, kõiketeadev (omnistsientne), kõigeväeline (omnipotentne), üleloomulik, teispoolne (transtsendentne), kõikjal kohalolev (omnipresentne), ülimalt hea, universumi looja, alalhoidja ja valitseja, moraalse kohustuse kehtestaja. Religioonifilosoofia Jumalatõestused kuuluvad religioonifilosoofiavaldkonda. Mõistagi tegeleti jumalatõestustega eriti innukalt keskajal, aga ka varasel uusajal. Hästi tuntud on Aquino Thomase (1225-74) “viis teed” Jumala olemasolu tõestamiseks. Religioonifilosoofias tegeletakse veel nt selliste mõistete nagu lunastus, ilmutus, kurjus, religioosne kogemus selgitamisega. Samuti uuritakse usu ja mõistuse vahekorda, religiooni keelt Jumalatõestused
pandud sündmus paneb omakorda midagi uut liikuma. Nüüd tekib juba tuntud arche- probleem. Kas see skeem läheb nõnda lõpmatuseni? Sellisel juhul oleks maailm piiritlematu. Aristoteles arvab, et on olemas esimene algpõhjus, mis pole mõne teise põhjuse tagajärg; esimene liigutaja, mida ennast pole liikuma pandud. 4 9. Keskaja filosoofiale omased tunnusjooned ja probleemid. Anselmi ja Aquino Thomase jumalatõestused. Anselmi (1033-1109) ontoloogiline jumalatõestus: ,, Jumal kui see, millest suuremat pole võimalik mõelda (platonlik ülim hüve). Kui määratleda Jumalat sellena, siis esineb ta nii ka jumalaeitaja teadvuses. See suurim ei saa aga olla üksnes inimlikus teadvuses, vastasel korral oleks võimalik mõelda midagi veel suuremat. Järelikult peab see olema ka tegelikkuses. Idee suurimast ongi jumalikku päritolu. Olematu ei oleks mõeldav" (vrdl. Parmenides).
maailm on identsed.91.8 91. Jumala omadused (1) - Isik - vaba toimija - mittemateriaalne - paratamatult eksisteeriv - igavene (ajatu) - muutumatu - lihtne - kõiketeadev (omnistsientne) - kõigeväeline (omnipotentne) - üleloomulik, teispoolne (transtsendentne) - kõikjal kohalolev (omnipresentne) - ülimalt hea - universumi looja, alalhoidja ja valitseja - moraalse kohustuse kehtestaja 92. Religioonifilosoofia Jumalatõestused kuuluvad religioonifilosoofiavaldkonda. Mõistagi tegeleti jumalatõestustega eriti innukalt keskajal, aga ka varasel uusajal. Hästi tuntud on Aquino Thomase (1225-74) "viis teed" Jumala olemasolu tõestamiseks. Religioonifilosoofias tegeletakse veel nt selliste mõistete nagu lunastus, ilmutus, kurjus, religioosne kogemus selgitamisega. Samuti uuritakse usu ja mõistuse vahekorda, religiooni keelt jpm 93. jumalatõestused Teleoloogiline argument
Rudolf Bultmann arvas, et usundeid tuleb uurida demütologiseerimise teel. Usundeid uuris 3. saj ema Euhemeros, kes leidis, et jumalad on jumalikustatud kuningad. Euhemistlikud religiooniteooriad: Ed.B.Taylor animism: unenägudes hing liigub inimekehast välja; S.Freud, Erich von Däniken jumalad on tulnukad, tulnud muudest universumitest maa peale; Plutarchos religiooni algus on inimlikus hirmus. Usu-uuringud jagunevad mitmeks erinevaks kategooriaks. Usundifilosoofia: · Jumalatõestused · Usundist kõnelemine kasutades filosoofia ,,vahendeid" Usundi dimensioonid: Õpetuslik ja filosoofiline monoteism, polüteism, dogma Filosoofiline/teoloogiline apologeetika Müüt lugu, mis kirjeldab kogukona jaoks olulisi asju. Mythos jutt, lugu; lugu sellest, nt kuidas kõik alguse sai need on kosmogoonilised e loomismüüdid; eshatoloogilised ehk lõpumüüdid kuidas maailm otsa saab. Paljud usutrad. räägivad sellest, et maailmalõpp tuleb.
maha võtma, lahti kaevama. Esimene aste on viide sellele, et kaasaegne filosoofia pole mitte ainult idealistlik, vaid ka kantiaanlik. Pole midagi üllatavat, et see nii on. Aga Kanti juured on omakorda kristlikus teoloogias. Kanti käsitleti kristluse teoloogiana, „kõige purustaja“. Ta tahtis tõestada ratsionaalselt kristlike dogmasid – jumal eksisteerib ja hing on surematu. Oma puhta mõistuse kriitikas näitas, et need dogmad on ebakorrektsed – jumalatõestused ja hinge surematus. Nietzsche väidab, et see on kõik näiline. Kant ei püüa kristlust hävitada, vaid päästa. Kanti ja kantiaanluse kriitika: juttu on vanast ideaalist, kus on kaks komponenti: „tõene maailm“ ja moraal kui maailma olemus mõiste. See vana ideaal on metafüüsika. Postmetafüüsiline ajastu sel ajal. Kant oli see, kes juhatakas metafüüsiliest filosoofiast välja. See on nüüd Nietzsche vastuvoolu ujumine kui väidab, et Kant oli siiski metafüüsik – see
1. PILET FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID, NENDE PÕHIJOONED S. KIERKEGAARD 19. SAJANDI IRRATSIONALISMI ESINDAJA JA EKSISTENTSIALISMI EELKÄIJA Antiikkreeka filosoofia - küsimus maailma algest ja algseadusest ning kõiki ühendavast alusest, olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood. Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side, tollased filosoofid olid enamjaolt vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord. Jaguneb: patristiline periood (proovitakse antiikfilosoofia abiga üles ehitada kristlik õpetus), skolastika (küsimustele hakatakse lähenema ratsionaalselt). Renessanssile saab omaseks eksperimenteerimine. Renessanssi ajal tehti rida leiutisi, avastusi, mis mõjutas oluliselt ka filosoofiat. Uuritakse tõelisust (...
Näiv-vastuolu lahendatatakse eristusega ja näidatatakse, et on kaks erinevat asja ja seega ei teki vasturääkivust. Milline on see eristus? Erilaadse seostamine (lk 117). kaks väidet käivad erinevate kohta. loe vabadusest ja vabadusemaailmast – oluline Kanti eetikas! Teaduse ja moraali eristus ja vahekord. Referaadis peab prg 53 siiski refereerima! Prg. 55. teoloogiline idee – idee jumalast. Puhta mõistuse ideaal (lk 123). Kant võttis teiste jumalatõestused (eelmine kursuse aine) ja ütles, et kõik on väärad ja kummutus need. Antinoomia on osa, mis väärib enamat tähelepanu, siis teoloogilise idee analüüs oli see, mis inimestele mõju avaldas. Filosoofia roll sel ajal oli ratsionaalselt põhjendada kõike – ka jumalaolemasolust. Kõik millesse usutakse, on ratsionaalselt põhjendatud. Kant ehk „kõige purustaja“: tõestuse näivus jumalatõestustes; minnakse nendega väljaspool kogemust, sest
eksiteerivad vaid meeleliselt tajutavates asjades ehk in Rebus. Selle esindajad olid Aristoteles ja Aquino Thomas. *) Nominalism nominalistid ütlesid, et reaalne on olemas vaid konkreetsetes asjades ning universaaliad on ainult sõnad. William Occam oli peamine esindaja. *) Kontseptualism nimi tuleneb ladina keelsest sõnast conseptus'est, mis tähendab mõtet ja kujutlust. Nad uskusid, et universaaliad eksisteerivad ainult inimmõistuses. -) Jumalatõestused püüd tõestada jumala olemasolu mõistuspäraselt. Jumalatõestusi oli vaja: 1. paganatega argumenteerimiseks; 2. kuna usuti jumala olemas ollu,, siis usuti ka seda, et peaks olema võimalik teda seletada ka mõistusepäraselt (esimene, kes seesugust mõtet väljendas oli araabiakultuurist pärit Averroes ehk Ibn Rusd ning tema leidis, et on olemas kahte sorti tõde: see, mis põhineb jumala ilmutusel ja see, mis põhineb mõistusel.) *) Ontoloogiline jumalatõestus 11
adekvaatne (kataleptiline). Protsessi kontrollib mõistus. Meist ei olene, millised kujutlused meil tekivad, kuid sõltub meie suhtumine neisse. Siin avaldubki tahtevabadus. Sündides on inimhing puhas tahvel (tabula rasa). Meeleline kaemus täidab selle kujutlustega. Eetika. Saatusele allumise ja kohuse eetika, mis baseerub usule maailma mõistuspärasse (mõistus on osa ürgtulest ja kuulub seega loodusse). Inimene tunnetab looduse seaduspärasusi. Seletused kurjuse olemasolu kohta ja jumalatõestused: 1. Miski ei saa olemas olla ilma oma vastandita. Pole headust kurjuseta, kurjus on taust, millelt headus silma paistab. 2. Mis maailma mingi osa jaoks on kurjus, pole seda terviku jaoks. Inimene ei suuda otsustada, mis on hea maailma kui terviku jaoks, see on jumala töö. 3. Kurjust on vaja, et stoiline tark tema pärast kannatades ja teda ületades arendaks endas voorusi ning karastuks raskustes. Maailma valitseb saatus ja inimene saab olla õnnelik vaid sellele alludes.
annaabi.ee 
