Mõiste kadunud põlvkond tuli kasutusele pärast seda, kui I maailamsõjast ellu jäänud noored ei leidnud enam oma kohta ühiskonnas. Erich Maria Remarque kirjutab neist: ,,Oleme nagu hüljatud lapsed ja elutargad nagu vanad inimesed; oleme julmad ja kurvad ja pealiskaudsed - ma usun, me oleme kadunud." I maailmasõja ajal kadunud põlvkonnaks peetud inimised on tänaseks kõik surnud, kuid peale on kasvamas uus põlvkond kadunud inimesi. Üheks uueks kadunud põlvkonnaks võib nimetada kogu Euroopas hetkel probleeme tõstatavaid pagulasi. Pagulaseks loetakse isikut, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma, sest teda kiusatakse taga tema rassi, usu, rahvuse sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu
Mis annab õiguse tappa teist inimest? Aegade algusest alates leidub selles armetus maailmas neid inimesi, kes arvavad, et kui nendel on õigus elusid kinkida, siis on neil ka õigus neid võtta. Pidevalt võime lugeda ajalehtedest jõhkrate massimõrvade, terrorirünnakute ning enesetaputerroristide kohta, kes on julmad ning täielikult süüdimatud. Igal inimesel on õigus olla enese üle otsustaja, kuid mis annab ühele inimesele õiguse tappa teist inimest? Viimane maailma sokeerinud massimõrv, mis raputas ühel või teisel viisil pea igat inimest, toimus 22.juulil 2011.aastal Norras. Pealtnäha kena, haritud ning viisakas 32-aastane norralane osutus totaalseks koletiseks ning tappis ilma ühegi emotsioonita, täiesti tuimalt 77
7 V A A R A O 8 K Ü T T I M I N E 9 H I E R O G L Ü Ü F 10 A M E E R I K A 1. Taanist, Rootsist ja Norrast pärit hulljulged sõdijad ja maadeavastajad. 2. Muistsete mesopotaamlaste kirjastiil 3. Esimese teadaoleva maailmakaardi koostaja 4. ,,Rahvas" kreeka keeles 5. Aasiast pärit julmad rändhõimud 6. Eriliselt töödeldud vasika- või tallenahk, millele Euroopas kirjutati 7. Egiptlaste valitseja 8. Kiviaja meeste põhitegevus oli kalapüük ja ... 9. Egiptuse ja Hiina kirja joonismärk 10. 1492. a avastas Christoph Kolumbus ... 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 1. Taanist, Rootsist ja Norrast pärit hulljulged sõdijad ja maadeavastajad. 2. Muistsete mesopotaamlaste kirjastiil 3
Mirell Põllumäe 11.b klass Sparta riik asus Lõuna-Kreekas, Lakoonia maakonnas. Koosnes neljast suurest kindlustamata külast. Riigi eesmärk oli olla distsipliineeritud ja sõjaliselt vastupandamatu. Selle saavutamiseks kehtisid riigis ranged ja julmad seadused. Kuid leidus ka positiivset, mida selle korraga saavutati. Minu jaoks oli positiivne nende valitsemiskorraldus. Eesotsas olid kaks kuningat, kes valitsesid riiki sõjaajal ja nende hoolde jäid ka preestrikohustuseid. Kuna oli kaks võrdset kuningat, kes pidid üksteise otsustega arvestama, hoidis see ära türanni etteotsa tekkimise. Rahu ajal aga võeti kõik otsused vastu 30-ne liikmelises vanematenõukogus geruusias, kuhu kuulusid ka kaks kuningat.
kergekäelised mõrvad,“ on kommenteerinud režissöör Grigori Kromonov. „Vaataja ise otsustagu, mida ta sellest filmist tõena võtab ja mida väljamõeldiseks peab.“ Kujuta end ajaloolasena. Mis on Sinu arvates filmis ajalooliselt tõetruu, mis filmilik liialdus? Tõde Väljamõeldis Eestlaste tapmised võisid olla Kirikus oli olemas salaluuk, kuhu üsna julmad ning mõtlematud. pealastuja sisse kukub maa alusesse kongi. Julmad sissetungid erinevatesse Abt saadab mungad Agnest kindlustesse kui ka kloostrisse. otsima ning üks munk reisib mööda merd tünnis. Julmad võitlused Mustlasneiu telgis räägib eesti vendade/õdede vahel. keelt.
Kuressaare Ametikool Gerto Kasesalu EV-1 ,,Ivanhoe" Walter Scott Juhendaja: Anne Rand. Kunagi ammu Inglismaal olid ohtlikud ajad,võimuahne prints John ning julmad,ja nende halastamatud rüütlid töid maale verevalamist ja kannatusi. Keegi ei teadnud, keda usaldada ,kõige vähem teadis seda, noor rüütel Ivanhoe, kes pöördus päranduse ja auta tagasi kodumaale. Ta pidi võitlema oma nime, õiguste, rahva ja naise pärast, keda armastas. Rebeccal arvati olevat mingid salapärased võimed ja rahvas pidas teda isegi nõiaks, teda taheti isegi põletada tuleriidal. Rebecca oli juba lootust kaotamas, kuid äkki ilmus hobuse seljas
2. Napoléon Bonaparte edukas prantsuse väejuht, konsul, riigimees 3. Jean Paul Marat radikaalse suuna esindaja Dateeri! 1. Napoleon kuulutab end keisriks - 1804 2. Prantsuse Vabariigi väljakuulutamine 22 sept 1792 3. Louis XVI hukkamine 21 jaan 1793 4. Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon august 1789 Seleta mõisted 1. föderaalvõim tugev keskvõim (Ameerikas) 2. generaalstaadid seisuste esinduskogu Prantsusmaal 3. jakobiinid revolutsiooni toetajad (julmad) 4. rahvuskaart kodanikukaitse Prantsusmaal 5. zirondiinid prantsuse revolutsiooni üks osapooli, kes toetusid sadamalinnade maaomanikele 6. imperaator - ainuvalitseja 7. diktatuur tugev ja piiramatu vägivallavõim 8. direktoorium täidesaatva võimuorgan Prantsusmaal 9. rojalistide mäss kuningavõimu pooldajate mäss Prantsusmaal 10. munitsipaalne revolutsioon kohalikul tasandil toimuv ülestõus Prantusmaal Vasta küsimustele! 1
üksteisest ajapikku Läänes vanaprantsuse keel, Idas vanasaksa keel Viikingid Tulid põhjast (normannid) 9. sajandi keskel Ründasid vaikselt kloostreid, linnu Nõudsid lunaraha elupäästmise või vabastamise eest Saratseenid Moslemid Tulid Põhja Aafrikast või Hispaaniast Galliasse ja Itaaliasse Võtsid vange, keda hiljem orjadeks müüdi Ungarlased Tulid ida poolt Meenutasid hunne julmad, osavad sõjamehed 955 said lüüa ja tõmbusid tagasi Riik kaotab tähtsuse Riik ja kuningad ei suuda rahva turvalisust tagada Koondutakse kohalike aadlikke kaitse alla Vastutasuks teenimine ja lojaalsus Euroopa killustub pisikesteks territooriumideks Saksa Rooma keisririik 911 suri viimane Karoling Hertsogid valisid uue kuninga Ajas minema ungarlased Ottoonide dünastia Otto I saab 962 paavstilt SaksaRooma keisri tiitli
all ning armastada ja austada tuleb Suurt Venda, vastasel juhul ootab ees piinamine ja surm. Orwell suutis suurepäraselt silme ette manada pildi sellest, mida ta oma romaanis kujutas. Raamat oli kaasatõmbav ning tõesti väga huvitav lugemine, milline oli Orwelli nägemus tulevikust. Kirjeldused Winstoni piinamisest ning kavatsustest teda piinata olid eemaletõukavad ning tundusid reaalsele elule mõeldes väga võikad ning julmad, see tekitas ebameeldivat emotsiooni, mida autor ilmselt ka soovis edastada. Nagu George Orwell ise on öelnud: „Iga rida, mille ma alates 1936. aastast olen kirjutanud, on kirjutatud otseselt või kaudselt totalitarismi vastu ja demokraatliku sotsialismi poolt, nagu mina seda mõistan." (1946). Soovitan kindlasti kõigile seda raamatut, mis osutus oodatust palju põnevamaks.
· Puudus kasvas ning 1917 aastal algas nälg, millele lisandusid epideemiad, mis nii tagalas kui rindel ulatuslikku laastamistööd tegid. · Eriti keeruline oli olukord Venemaal, mis oma ressursside tõttu poleks pidanud sõja all sedavõrd rängalt kannatama, ühiskonnas mahajäämus ning nõrk organiseeritus viisid aga riigi krahhini. Okupatsioon ja vägivald · Sõjast ei jäänud puutumata ka tsiviilelanikkond. · Sakslased olid eriti julmad okupeeritud Belgias, võttes seal tsiviilelanikke pantvangi, ning hukkasid neid kättemaksuks Saksa sõdurite ründamise eest. · Ka venelased "hiilgasid" oma julmusega Austria-Ungari aladel, tappes juute. · Ka türklastel oli Armeenias etniline puhastus, nad tapsid üle pooleteise miljoni inimese. Kadunud sugupõlv · Sõda muutus julmemaks, muutusid ka inimesed. · Sõjas osalenud põlvkonda on nimetatud "Kadunud sugupõlveks"
a. revolutsiooni. Kannatusest ja lootusetusest paistab luuletuses ,,Meie aja muinasjutt" järgmised read: ,,Kelle õhked, kelle nutt? Mitmekordne hädakaja kostab üle koduraja. See on tume muinasjutt." Luuletuses ,,Kelle eest?" räägib Suits sõjakoledustest ning mulle tundub, et ta kahtles sõja vajalikkuses. ,,Tulles ei neist sama keegi, kes käind läbi sõja leegi. Keda viidi sihvakana, tuleb hädine ja vana. /.../ Nooruke, ju juuksed hallid, taga julmad tapatrallid. Gaasist kõrbend rind kel ängis, hää ka hospidali sängis. /.../ Kelle eest see jookseb veri? Vaatan. Kerin mõttekeri."
nneks lahenes olukord siiski kergelt. Sbrad, aga on korduvalt sellistesse kaklustesse sattunud. Tavaliselt ennast kaitstes, mitte algatajatena. Sellised kaklused ei ole pelgalt poisikeste tembud. Kallale minnakse erinevate vahenditega, alates ktest, lpetades raudkangidega. Sbrad on palunud, et tdrukud paigale jks, kuna neile ei tehta midagi, kui asi karmiks lheb, saab aga abi kutsuda. Miks tehakse selliseid asju? Igavuse peletamiseks vi on testi noored nii julmad ning ei suuda aktsepteerida venelasi kui normaalseid inimesi. Ise ei suhtu ma venelastesse halvustavalt. On nad ju inimesed nagu meiegi. Ometi olen pidevalt kuulnud spradelt lauseid: Oleks nad siin, peksaks lbi!, Haiged olevused! jne. Ma kahtlen, et selliseid asju igavusest tehakse. On ju tnapeval kllalt vimalusi vaba aja sisustamiseks. Tnavale tullakse pigem spradega kokku saama. Eriti kui on tegemist suurema rhmaga. Kuhu minna kahekmnekesi?
Jõudes täiskasvanu ikka, avaneb noorel võimalus kõike keelatut osta ja proovida. Pidustusustel võib kõik lõppeda kenasti, kuid mitte alati. Iga inimese organism reageerib mürkidele erinevalt. Kui noor ei arvesta oma piiridega võib asi lõppeda surmaga. Just huvi keelatud asjade vastu võib viia olukorra sellisesse punkti, kus noor hakkab ära kasutama vanemate usaldust. Ükski vanem ei soovi, et tema alaealine laps alkoholi küüsi satuks või suitsetaks, aga noored võivad olla julmad ja isekad ning neid tarvitada salaja. Mida peab lapsevanem tundma, kui tema lapsega on juhtunud õnnetus, mille põhjustajaks oli alkohol? Tekib küsimus, et milleks inimestele üldse meelemürgid vajalikud on? Alkohol ei ravi haigusi, suits ei tee kedagi paremaks isikuks. Jah, pidustustel alkoholi tarbimine võib küll olla juba pikaajaliseks kombeks kujunenud, aga kunagi pole hilja muutusteks, muutusteks, mis aitaksid kaasa igaühe tervise hoidmisele.
Põhjus võib olla möllavates hormoonides, kodustes probleemides jne., põhjusi võib olla palju. Selles eas noored püüavad end kehtestada ja kui see muud moodi ei õnnestu, võetakse appi vägivald. Tihti tingib vägivalda ka tähelepanupuudus. Koolivägivald võib olla kahesugune. Eristada saab füüsilist ja vaimset vägivalda. Oma kooliskäimise aja jooksul olen mitmeid kordi tunnistajaks olnud mõlemale ja mis parata, ka ise kogenud narrimist. Üksteise vastu võidakse olla väga julmad ja vägivaldsed. Tihti ei mõelda, mis tagajärjed sellistel tegudel ja käitumisel võivad olla, ning kuidas mõjub taoline kohtlemine ohvri psüühikale ja edasisele elule. Millegi pärast salatakse koolisisene vägivald üsna tihti maha ja õpetajad, kes on asjaga kursis, ei võta midagi ette. Niimoodi peabki koolivägivalla ohver üksi kannatama, mis halvematel juhtudel on lõppenud enesetapuga. Kahjuks ei ole kadunud veel see aeg, kui vägivalda kasutab hoopis õpetaja
Ainult kõige paremate kavatsustega oli ta avaldanud oma kallima nõrga koha, soovist teda kõigest kaitsta. Kriemhild tundis, et Hagen ei peatu enne kui ka teda tabab sama saatus mis Siegfriedi. Küsimus oli ainult selles, et kumb hakkab esimesena tegutsema. Kriemhildil ei jäänud muud üle kui teha mehe tapjatele sama valu, mis talle oli tehtud. Tal ei jäänud ühtegi põhjust, miks ta oleks pidanud veel kunagi nende vastu sõbralik olema. Nende julmad teod lihtsalt pidid saama karistatud. Kriemhildi viha ja kordasaadetu oli seletetatav ning sellepärast ei tohiks teda hukka mõista. Kujutage ennast ette samas olukorras, kus maailma kõige armsam inimene teie jaoks on mõrvatud. Mida teeksite teie? Vaevalt, et istuksite rahulikult ja oleksite õnnelik selle üle, et mõrvar kuskil vabaduses ilma õiglase karistuseta ringi liigub. Kuritöö ei saa jääda ju karistuseta.
kannatasid tema vea pärast. Näiteks hiljuti ilmus erinevates ajakirjandusväljaannetes lugu perest, kus peksti väga väikest last ja selle tagajärjel oli imik kaua aega haiglas väga raskes seisundis. Ma tõesti loodan, et need inimesed, kes seda tegid, said õiglase karistuse. Minu arvates oleks õiglane karistus eluaegne vangistus, sest ei ole laste väärkohtlmisest hullemat kuritegu. Mul on kahju, et Eestis on inimesi, kes on nii julmad ja õelad. Kui kohtus ei karistatud neid inimesi piisavalt karmilt, siis on suur tõenäosus, et nad ei õppinud olukorrast midagi ja kordavad sama teguviisi oma edaspidises elus. Sellisel juhul on see osaliselt kohtu viga, kui mõne aasta pärast kordub sama viga samade inimestega. Samas tuleb tõdeda, et kohus langetab otsuse neile hetkel teadaoleva info põhjal. Kokkuvõtteks ütleksin veel, et mina ei taha kunagi teha kohtuga tegemist, sest seal
· teater, jaht, naudingulised tegevused · elu on antud selleks, et sellest rõõmu tunda · kuulsateks meesteks saavad Casanova, Giovanni, südametemurdjate tüüpi mehed Kuulsad keisrinnad: · kõige kuulsamaks keisrinnaks saab Marie Theresa 1717-1780 - Austria-Ungari ja Gröönimaa valitsejanna - tütar Marie Antoinette · Katariina I · Anna Ivanovna 2 lõuaga · Elisabeta Petrovna · Katariina II · üsna karmid/julmad valitsejad · ehitati palju losse, parke · Louis XV - oma aja ilusaim mees - Madame Pompadour 1721-1764 kuninga metress - lemmiklilled olid roosid - lasi isegi Versaillesi interjööri teha oma maitse järgi · maalidesse tuleb pehmus, pastelsus Riietus naistel · lai, lahtine mantel, kahe voldikimbuga (countushe) · kleidi ülaosa on hästi liibuv, lehvidega rinnaesine (madame Pompadour)
Moliere: Tartuffle Kuj. vaimulikku, kes kasutab jumalakartlike inimete hurmu haiataguse elu ees nende kulul rikastumiseks. peategelased_ organ, tartudd Mesontroop arendab seltskonna kriitikat armukadeduse teema kaudu. peategelane alceste vihkab seltskonda pahede pärast, kuid õnnetuseks armub ta alimeri, kes rosseu: esindab just kõike seda mida alceste ei talu. traktaad ,,arutlus küsimuse üle: kas teaduste ja kunstide Voltaire: areng on aidanud puhastada kombeid?" ta väidab, et Zading e saatus tegevus toimub muistses babõlonis, sivilisatsiooniga kaasnev luksus ja jõudude oleks viivad zadigil on kõik eeldused elada õnnelikult. maailmas aga ühiskonna nõrkuse ja languseni võimutseb kurjus ja rumalus, seetõttu kujuneb kõik, mis Arut...
lapsed. Osadel kiusajatel on ka omal hirm, et keegi hakkab neid endid kiusama. Tihtipeale kiusatakse kaasõpilast koos teistega, kartes teistest erineda. Grupiviisilise koolivägivallaga võib tegeleda ka täiesti tavaline laps. Kuna kiusajale on tihtipeale oluline, et temast välja tehtaks ja teda kardetaks, siis on kiusataval oluline kiusajast mitte välja teha ja vältida olukordi ja kohti, kus on võimalik vägivalda tarvitada. Üksteise vastu võidakse olla uskumatult julmad ja vägivaldsed. Ei mõelda, mis tagajärjed sellistel tegudel ja käitumisel võivad olla, ning kuidas mõjub taoline kohtlemine ohvri psüühikale ja edasisele elule.
Seega toimus suur juutide tagakiusamine ja tapmine. Venemaal peeti vaenlasteks spioone ja kulakuid. Rahvas elas pideva hirmu käes. Riikides toimus hirumuvalitsemine ja inimõiguste rikkumine. Puudus sõnavabadus, kui keegi soovis oma valitseja kohta midagi öelda, siis saadeti inimesi vangilaagritesse või isegi tapeti. Samuti kehtis mõlemas riigis tsensuur. Kunstnike piirati, lubati ainult maalida realistlikke maale samuti piirati ka kirjanikke. Kuigi valitsejad olid julmad, arvas rahvas, et peale valitsejate surma riik laguneb. Hitleri juhitud Saksamaa ja Stalini Venamaa on võimsamad diktatuuririigid läbi ajaloo. Stalini Nõukogude Liit ja Hitleri Saksamaa olid sarnasemad, kui esmapilgul tundub. Sageli jõuti sarnaste eesmärkideni erinevate vahenditega.
rakendamises. Need võtted on enamikus liiga mehaanilised, välised ja tihtipeale lausa vägistavad tõsielulist psühholoogiat. Kriminaalsuhted rajanevad alluvuse printsiibil või suhetele, kus pooled ei ole võrdsed (riik><õigusrikkuja) Esialgne kriminaal romaan kasvas üle psühholoogiliseks romaaniks Stiil on väga hea eesmärgiks ðokeerida =>kõrts tänav odavad motellid kõik väga reaalne räiged räpased masendavad Inimesed ükskõiksed toored julmad ei pürginud millegi poole Tegevus on tegelikult lühike kuigi tundub pikana. Kriminaalromaani "rajaja". Ta tõestas, et saladused ja õudused võivad olla vägagi reaalsed. Tänapäeval suurlinna keskond. Õudus kirjandus Selle eesmärk on tekitada lugejas põnevust ja hirmu tunnet. Tavatud sündmuskohad - (üksikud lossid, kummitavad majad, õised surnuaiad) Väärastunud tegelased - (sarimõrvarid, süütajad, vägistajad).
Järjest kasvab kodutute loomade arv. Inimesed võtavad endale lemmikloomi, kuid siis avastavad, et nad ei saa endale tema ülalpidamist lubada või ei jätku piisavalt aega lemmikuga tegelemiseks. Hoolimatult viiakse karvane sõber varjupaika. Paremad ei ole ka inimeste omavahelised suhted: petetakse ja valetatakse omakasu nimel. Tehakse kõik, et olla teistest parem ja edukam, seejuures jäävad märkamatuks meist abitumad. Inimesed võivad olla üksteise vastu väga julmad, nagu näitab hiljuti korratud Milgrimi elektrisokieksperiment. Test sisaldas endast vabatahtlikku, näitlejat ja juhendajat. Näitleja oli aheldatud elektritooli külge, juhendaja küsis näitlejalt erinevaid küsimusi. Vale vastuse korral paluti vabatahtlikul ,,ohvrit" karistada järjest suurenevate elektrisokkidega. Selgus, et 83% katsealustest jätkasid piinamist kuni 450 voldini, olgugi, et näitleja oli juba 150 voldi juures nutma purskenud
Samamoodi on ka mineviku ja olevikuga. Mineviku mõtted ja teod moodustavad ühtse terviku ja see kõik nagu voolaks sujuvalt läbi oleviku, haarates endaga kaasa kõik olevikus mõeldud mõtted ja tehtud teod. Sellega kasvab voolav kogus ning mõjutab oma suurusega aina rohkem oleviku. Minevik jälitab meid koguaeg, ta ei jää meist maha. Ta kogub kokku kõik meie teod ja mõtted. Ta kogub kõik need kokku ning aheldab meile need sappa. Me tassime oma mineviku terve oma elu enda järel. Julmad, jõhkrad mõtted ning teod on raskemad ja need muudavad pagasi samuti kaalukamaks. Me ise muudame oma elu keeruliseks. Ei saa olla tuleviku, kui ei ole oleviku ega mineviku. Tulevik on meie mõte ja tegu, mis avaldub mingil ajahetkel meie olemusest ning liitub algul olevikuga ning seejärel mineviku lainega. Tulevik on kui mineviku vastand. Tulevik on nagu vihmapilv. Vihmapilv, mis laseb oma veed valla, kui on käes õige hetk ja koht. Vihmasadu on nagu tuleviku kohtumine
" Keerutamine, tabavad : Sellest väljus üüratu mees, kes oli sama monumentaalne nagu Aasias paiknev mäestik, millest kõneles tema kuum raadiohitt neil päevil see oli Mati Nuude. Tolmu tagumiste ratastega tornaadoks keerutades sööstis Moskvits paigalt ning kihutas sinna kust oli tulnud. Kes Sibeliust ei korja, see Kekkost ei saa. (rahaühik) Teiseks kandis ta peaaegu erenditult geomeetrilise mustriga sokke, mis tegid mu mingil seletamatul põhjusel närviliseks Julmad ütlused : Ära võta südamesse, võta suhu! Võrdlused :...kelle ärarebitud käistega nahkkuhvt oli tillukesi Sex Pistolsi rinnamärke täis nagu sõjaveterani rind ordeneid. Palju võõrsõnu ja erikeeltes lauseid : in copore , cool , heavymetal, if the kids are united, then we'll never be divided, underground ,,ja tvoi sluga ja tvoi robotnik , shit happens. huvitav lause : Singer Vinger oli täna in corpore sodi. Singer vinger ehk sinku vinku
röövimisest Bekaa orus ja sellele järgnenud 114 päevast. 7 eestlast rööviti 23.03.2011 ja vabastati 14.07.2011. Raamatus jutustab autor eestlaste läbielamistest Lähis-Idas. Selle raamatu kohta ei oskagi midagi üldistavamat öelda, sest kogu raamatu sisu põhinebki sellel, mida need 7 meest tundsid, nägid, mõtlesid nendel hetkedel. Minu jaoks tekitas algul kõige suuremat hämmingut just see, et kui tavaliselt tuleb mulle pantvangitraamadele mõeldes silme ette julmad piinamised,näljutamine ning ebainimlikus, siis raamatu algul sain ma kogeda midagi hoopis risti-vastupidist. lk 44,45,47,39,81 Samuti hämmastas mind see, kuidas mehed suutsid säilitada rahu ning mõelda sellele, kuidas röövleid enda poole võita. Nad rääkisid neile meie ajaloost nende ajalooga sarnaseid hetki ning saavutasid nende usalduse. Lk 47,209 Röövleid oli 10 ning mehed panid röövlitele ka hüüdnimed, Pealik, Pikk, Ullike, Kokk, Kloun, Bioloog, Jäme, Äpu, Sõdur, Õpetaja.
4. sajandini e.Kr. kasutati seal raha asemel raudkange. (Judith Simpson 1997: 32) Sparta Sparta linnriik oli üks suurimaid Kreekas. Võim kuulus spartiaadidel perekonnale, kes hoidsid vägivalla abil riigi orje, heloote. See tekitas ka ülestõuse. Rahuaega peeti Spartas ettevalmistusajaks, et jätkata uut sõda. Sparta laste kasvatamises jäeti ellu vaid terved ja tugevad, teised hukati. Kasvatuse eesmärk oli, tugevad sõjamehed ja julmad orjapidajad. 7-20. eluaastani pandi poisid riiklikesse koolidesse. Spartalased kuulasid sõnakuulmist, jooksimist, rusikavõitlust, odaviset. Nad pidid taluma külma, nälga, valu, janu. Üldised olid spartalased harimatud. Mida vanemaks nad said, seda karmimaks läksid nõuded. 15-20. a oli kõige tähtsam sõjaline õpe. 30 aastaselt sai tast täieõiguslik Sparta kodanik. Spartas said ka tüdrukud riikliku kasvatust. Nad pidid ka õppima relva kasutama. (Hillar Palamets 1976:116,117)
Kui Paul rindelt natukeseks ajaks puhkusele saadetakse, avastab ta, et tema jaoks on päriselt koju tagasi pöördumine ja seal elamine võimatu. Ta näeb oma haiget, peagi surevat ema, oma viksi õde ja ta peab ka ühele teiselt emale surmasõnumi tema poja kohta viima. Kõik see paneb ta aru saama, et ainukesed sõbrad ja kaaslased ootavad teda rindel ja kodus pole tal enam midagi teha. Ja ta tõdeb: ,,Oleme nagu hüljatud lapsed ja elutargad nagu vanad inimesed; oleme julmad ja kurvad ja pealiskaudsed ma usun, me oleme kadunud." Laatsaretis olek pöörab Pauli veelgi rohkem elust ära. Kui ta suudab haiglas juba ringi komberdada, näeb ta paljusid haigeid ja nende haavu. Arst näitab talle erinevaid röntgenipilte erinevatest purunenud luudest ja liigestest. ,,Ales laatsaret näitab, mis on sõda." Paul saab aru, et ta teab elust ainult meeleheidet, surma, hirmu ja kõige mõttetume pealiskaudsuse seosutmist kannatuste kuristikuga.
Erki Maling XI kl 11.Millised tegelased ja miks on selles teoses Napoleoni tüüpi? Teoses on Napoleoni tüüpi inimeseks Julien Sorel ise, kuna tal olid suured eesmärgid ja ta ei kohkunud nende ees tagasi. Samuti oli peategelane suur Napoleoni austaja. 12.Millised omadused peaksid olema karjääriinimesel? Teose põhjal peaks karjääriinimese omadusteks olema: silmakirjalikkus ja suur tahtmine, teda ei tohi miski takistada. Julien oli karjääriinimene, tema võtted olid kohati isegi julmad, edu saavutamiseks tegi ta nii mõnigi kord oma lähedastele haiget. 13.Punase ja musta nimetähendlikkus. Punane ja must need on ajastu värvid. Punane on sõjaväelase punane munder, must tähendab preestri kuube. 14.Millisele järeldusele jõudis Julien pärast proua de Renali tulistamist? Ta sai aru, et isegi surmaga silmitsi seistes, oli ta ikkagi silmakirjalik. Ta tunneb, et kogu tema elu on olnud teesklus, seetõttu ei suuda ta isegi jumala poole pöörduda, ent
Raamatus ongi väljendatud seda, kuidas sõda rikub inimese. Kuidas inimene võib olla osav sõdur, kuid koju minnes ei leia ta enam kuidagi asu. See kõik väljendub ka romaani keelelise poole pealt ning stiilist. Raamatus on loodud palju vastandeid. Vastandatud on sõda ja rahu, sõdureid ja tavalisi tsiviilelanikke, kuid ka näiteks loodust ja lahinguvälja, raamatuid ja rindevestlusi jne. ,,Oleme nagu hüljatud lapsed ja elutargad nagu vanad inimesed, oleme julmad ja kurvad ja pealiskaudsed ma usun, me oleme kadunud." See lause iseloomustab väga hästi Pauli ning tema rindekaaslasi. Nad olid veel lapsed, kuid samas kogenud kui vanurid. Nad olid julmad, kuid samas kurvad oma julmuse ning tapmiste üle jne. Teose lõpetanud mõistsin kõiki neid emotsioone, mida sõdurid koju tulles läbi elavad, palju paremini. Kõrvalvaatajad ei mõista kunagi neid emotsioone, mida tunnevad sõdurid, kui
muidugi uus perenaine Maril oli nende jaoks rohkem aega ja hoolitses nende eest nagu oma lastegagi. Hiljem vanemas eas lapsed tihti arutasid, kas Krõõt oleks parem ema kui on Mari. Ikkagi võtsid nad Mari kui oma ema ja austasid ning armastasid teda samuti, sest Mari oli ikkagi nende kaitse isa eest, kui lapsed pahandust tegid. Laste mängud samuti omale ajale iseloomulikud. Tihti olid need mängud inimeste silmis natuke karmid ja julmad ning neid võis seostada sõjaaja mõjutustega, näiteks Andres kiskus elus konnal naha maha. Muidugi oli sõbralikumaid mänge ka, kus katsuti rammu, maadeldi, hüpati paljalt lumme ja nii edasi. Aga kui võrrelda neid mänge tänapäevaga, siis ega sellised tegevused enam moes küll pole. Nüüd vaadatakse rohkem mänguasjade poole kui minnakse loodusesse konnadega mängima. Tänapäeval on see pereelu hoopis teistsugune , pole laste ja vanemate
karistus, kuid kindlasti ei ole see kerge. Maailmas on kõik muutumises. Surm on selline asi, mis võtab võimaluse (vähemalt teadvalt) selles muutumises osaline olla. Surmanuhtluse pooldajate põhiajendiks pole siiski kättemaks, vaid soov, et parandamatud tapjad ei saaks enam uuesti tappa. Jutud tapjate eluaegsest isoleerimisest pole usaldusväärsed. Kui palju me oleme näinud teleprogrammidest, kuidas julmad mõrtsukad pääsevad vanglast uuesti tapma! Meil Eestiski vabastati mõned aastad tagasi ennetähtaegselt üks tapja, kes mõni nädal hiljem surmas Rakveres kaks inimest ja külvas laibad üle soolaga. Surmanuhtluse vastased väidvad, et surmanuhtlus on julm ja ebainimlik karistus. Aga julmade ja ebainimlike mõrvade puhul on surmanuhtlus just õiglane.
Koostas pühad kirjad Istar), Igal linnal oma prohvetitel suur mõju, Mesopotaamia jumala e. Avestad kaitsepühak, Templites Messiase ootus. tega.Jumalad esindasid Dualistlik usk, hea (Ahuramazda) toretsevad ja ebainimlikult Eshatoloogiline usund, valdavalt loodusjõude ja halgb (Angra Mainju)võitlevad. julmad kultuslikud Toora tähtis Astroloogilised ennust- Eshatoloogia. Tule ohverdamised. Molok nõudis Usk väga rahvuslik , st used.Templid, milles palju kummardamine , maagid laste ohvrikstoomist. Jumalad arvati, et juudid on laoruume inimese kujuga, vahel härja äravalitud rahvas
Suur sarnasus Koostas pühad kirjad e. Avestad Igal linnal oma kaitsepühak Prohvetitel suur mõju Templites toretsevad ja Mesopotaamia jumalatega Dualistlik usk, hea (Ahuramazda) Messiase ootus ebainimlikult julmad kultuslikud Jumalad esindasid valdavalt ja halb (Angra Mainju)võitlevad ohverdamised Molok nõudis laste Eshatoloogiline usund loodusjõude Eshatoloogia ohvrikstoomist Toora tähtis RELIGIOON Astroloogilised ennustused Tule kummardamine-maagid Jumalad inimese kujuga, vahel Usk väga rahvuslik ehk
minna. Paljud noormehed lähevad ka sõjaväkke või isegi mobiliseeruvad sõtta. Ameerika Ühendriikide ja Afganistani sõjas on osalenud uskumatult suur arv noormehi. Öeldakse, et sõjavägi teeb poisikesest mehe, aga päris sõda muudab rõõmsameelsed noored kinnisteks täiskasvanuteks. Mõned sõduritest pole veel õiget elu näinudki, kui juba jäsemetest ilma jäävad. Halvimatel juhtudel ei jõutagi sõjast tagasi. Füüsilised vigastused ei pruugi olla nii julmad kui moraalsed. E.M.Remarque'i sõjaromaanis "Läänerindel muutuseta" on samuti kirjeldatud sõdurite teenistusaega ning nende tundeid peale naasmist. Tegelased on noored mehed, kes on sõjast tagasi tulles väsinud, laostunud, ära põlenud, pidetud ja ilma lootuseta. Nad ei leia enam elus kohta. Teismelised ja küpsemad noored pole ainsad, kes silmakirjalikkust taluma peavad. Elus on raske oma arvamust maksma panna ka tavalise tööinimesena.
Nad näitasid oma armastust kodumaa vastu ning tahtsid kangekaelselt saavutada selle iseseisvust. Sõidimine Venemaal ja Saksamaal ei toonud mingisugust kasu aitamaks muuta Eestit iseseisvaks. See tõi ainult kahju, nendega koheldi julmalt ja osad surid ka lahingutes või said haavata. Eesti oli Punaarmee võimu all sunniviisiliselt. Nad teadsid, et pole mõtet vastu hakata. Punaarmee oli julm ja kõigutamatu. 1941. a. moodustatud hävituspataljon võitles metsavendade vastu. Nad olid väga julmad, põletasid talusid ja tapsid inimesi ning kariloomi. Mitte keegi ei julgenud neile vastu hakata.Saksa regulaarväed tegid hävituspataljonid maatasa. Punaarmee 22. territoriaalne laskekorpus, kuhu kuulus 7000 eestlast saadeti lahingusse Wehrmacht´i vastu. Väheste elu lõppes seal, 5000 meest andis end sakslastele vangi või läks nende poolele. 1941.a. kuulutasid kommunistid Eestis välja üldmobilisatsiooni. Mehi mobiliseeriti Põhja-Eestist ja nende sünniaastate järgi
mõrvad. Kedagi mõjutatakse ebaseaduslike vahenditega tegema oma tahte vastaseid otsuseid. Ohvrit sunnitakse müüma midagi ettekirjutatud isikule või enda nime määrides riigilt või mõnelt asutuselt midagi välja petma. Äri on karm valdkond, kus nõrgad püsima ei jää, kuid elu ei peagi lihtne olema. Ärile ongi meie tänapäevane ühiskond üles ehitatud. Minu arvates on äris kohati julmad ja alatud võtted lubatud ja isegi vajalikud. Arvan, et äris pole küll kõik lubatud, kuid see valdkond on suhteliselt piirideta. Nagu ütles Philip Stanhope: ,,Ühtegi äri ei saa ajada teatava kahepalgelisuseta."
view(19671970) · Selle töö eest maksti 9 miljonit dollarit ühel oksjonil 2001. aastal. Untitled "Leave the Land Alone"(1969/2009) Skulptuure: 15 käepaari Saja kala purskkaev Neoonkunst: Näide fotograafiast: Kokkuvõtteks: · Tema kunst on alati suunatud teatud vaatajaskonnale. · Tema videoinstallatsioonid võivad olla vägagi provokatiivsed ja julmad. · 20. sajandi kunsti armastajate seas on väga populaarne ja hinnatud. · Paneb vaataja kusntiteoses esitatud probleemi üle järele mõtlema. Lisatekst: · Videod, mida näidata: 1. http://www.youtube.com/watch?v=YorcQscxV5Y 2. http://www.youtube.com/watch?v=cxmm16gqRis&feature=related 3. http://www.youtube.com/watch?v=9IrqXiqgQBo Ameerika kunstnik Bruce Nauman oli esimene kunstnik, kes kasutas installatsioonides turvakaamerat. 1969
Talle meeldis luuletada ja üldse kirjutada. Peamiselt kirjutas ta lauasahtlisse. Paul on ka ühe draama kirjutanud- „SAUL”. Teised 6 poissi olid tema klassivennad. Albert Kropp, Müller, Frank Kemmerich, Tjaden, Leer, Katczinsky e Kat. Kõik poisid olid väga hoolivad, alati hoidsid kokku ja abistasid üksteist nii kuidas oskasid. Paul ja Kat olid parimad sõbrad. 6. TSITAADID – Oleme nagu hüljatud lapsed, elutargad nagu vanad inimesed; oleme julmad ja kurvad ja pealiskaudsed – ma usun, me oleme kadunud! Ma ei leia siin enam asu, see maailm on mulle võõras. Ma surun hambad patjadesse, ma poleks tohtinud siia tulla. Seal väljas olin ma ükskõikne ja sageli lootusetu- nüüd ei saa ma iialgi nii olla. Ma tahan neile õelda- võtke mind vastu- endine elu, võta mind vastu- sina meretu, kaunis elu! Mind haarab korraga kohutav võõrastustunne. Ma ei leia enam teed tagasi, olen välja tõugatud. 7
Ta peksti sõrgkangiga läbi, õnneks ei tabatud mitte midagi eluohtlikku, kuid sellegipoolest oli ta kaks peäva valudega haiglas. On see normaalsus ? Ühiskonnas kehtib kirjutamata seadus, et alluma peab sellele, kes on kõige sõgedam. See tähendab siis seda, et kuuletutakse sellele, kes läheb teise inimese juurde ning täiesti teadlikult ja ilma põhjuseta peksab ta läbi. See on haiglane. Nii uskumatu kui see ka poleks, on väljaspool paljude inimeste roosat vahulossi väga julmad ning kalgid inimesed. See, et inimene isiklikult pole seda kogenud, ei tähenda, et seda ei eksisteeriks.
6.Miks nimetatakse Teist maailmasõda totalitaarseks sõjaks? Sest see sõda hõlmas tervet maailma. 7.Mille poolest sarnanes Saksamaa ja NSV liidu käitumine vallutatud aladel? Too näiteid Nad tapsid , küüditasid ja vangistasid inimesi oma vallutatud aladelt. Nt. 14.juunil 1941.aastal korraldasid Nõukogude võimumehed Baltimaades suurküüditamise. Millest oli nende riikide sarnane käitumine tingitud? Mõlemad riigid olid totalitaarsed riigid, eesotsas olid julmad diktaatorid. Ja mõlemad riigid soovisid oma maa alasid suurendada. 8.Mida tõi kaasa antisemitismi muutmine natsiliku Saksamaa ametlikuks poliitikaks? Too näiteid Juute okupeeriti kõikjal. Neid hävitati mitmel viisil. Esialgu eraldati neid getodesse. Siis hakkati tapma kohapeal ja hiljem saadeti neid surmalaagritesse. Saksamaa tahtis hävitada Euroopas kõik juudid. Tapeti palju mehi, naisi ja lapsi, kelle ainuke süü oli see , et nad olid süninud juutidena. 9
Varastamata ei jää ka palati uks ning toit. Varastamist pilab ka Zostsenko oma novellis ,,Televon". Mina-tegelane on muretsenud endale aparaadi ja jaganud kõigile oma numbri. Ühel päeval telefon helisebki, mina-tegelane on õnnelik, et helistatakse. Kutsutakse õllebaari, tegelane läheb, veedab seal aega, ei ilmu välja seda, kes helistas. Koju tagasi minnes avastab, et korter on tühjaks tehtud. Elu Venemaal I Maailmasõja ajal oli julm ning meetodid inimeste mõjutamiseks olid julmad. Siiski leidus julgeid kirjanikke, kes leidsid võimaluse oma loomingu avaldamiseks. Tänu neile on võimalus veel tänapäevalgi näha Nõukogude aja elu tegelikke külgi.
Esimene maailmasõda oli jõhker ja ebainimlik. Saadi aru, et tapmises ei ole midagi romantilist ning sõda ei ülistatud enam. Kui need mehed argiellu tagasi tulid, jäid nad elust kõrvale ja sulgusid endasse. Samuti tundsid nad, et riik on neid reetnud, kuna nende toodud ohvreid ei tunnustatud piisavalt. Esimese ilmasõja sõja julma kategooriasse kuuluvad minu arvates ka esimesed tsiviilisikute massimõrvad, mis 20. sajandil aset leidsid. Näiteks venelaste korraldatud julmad juudiprogrammid, Türgi vägede poolt korraldatud etniline puhastus ehk Armeenia genotsiid, mille toimumist Türgi veel tänapäevalgi eitab. Selle käigus hukati ligikaudu poolteist miljonit inimest. Samuti oli väga karm okupatsioonireziim Belgias, kus vastupanuliikumise mahasurumiseks võtsid sakslased pantvange ja korraldasid hukkamisi. Samuti oli julm argielu sõja ajal. Polnud ju arvestatud, et sõda kestab nii kaua ja muutub nii ulatuslikuks. Tänu sellele puudusid igasugused varud
tundi silmitses liikumatu ja tumm Raquin neid oma jalge ees lebamas, suutmata neilt hävitavat pilku lahti rebida. Näiteid raamatust Thérèse’i igav elu lk 13 Kirjeldusi ka kriitilisemas võtmes, öeldi kõik välja nii nagu oli, ilustamine oli välistatud Olivier’i ja ta naise kirjeldus lk 22 + 24 ; Laurent’i arvamus Thérèse’ist lk 34 Naturalist Zola kirjeldas maali tõeselt, mitte ilustades lk 35 Julmad tapmiskavatsused lk 53,55,56,58,65; mõrv 69,70 ; alatu käitumine peale mõrva, et jääda süütuks ja pääseda kangelasena lk 71 Süümepiinad viivad närvivapustuseni, mõlemal täpselt samal ajal lk 109 Karm tõde isa suust pojale lk 125 Raquini ootamatu halvatus lk 173 Üksteise süüdistamine 194 Theresi’i kartus sünnitada last 212 Kassi aknast välja loopimine 216 Tapmiskavatsused 228
tapeti Armeenias üle pooleteise miljoni juudi. Üldse I.maailmasõda nõudis varasematest sõdadest kõige rohkem hukkunuid. Sõjas osalenuid inimesi hakati kutsuma kadunud põlvkonnaks. Näiteks võib tuua ka raamatu „Läänerindel muutuseta“, kus sõda jättis sõjas võitlenutele hingeellu nii suure jälje, et tagasi tavaellu pöördudes nad ei suutnud enam massi sulanduda. Nad tundsid, et neid ei mõisteta ja nad ei saanud kuidagi keskenduda päris ellu, sest nende peas olid ikka julmad mälestused sõjast. See võib tekitada ka sellise tunde, et inimene ei tahagi enam edasi elada. Näiteks antud teoses suri peategelane Paul rahuloleva näoga, nagu ta olekski tahtnud surra. (Kõik ta sõbrad surid samuti sõjas).
mõttetu. Raamat räägib Paulist, kes läks sõtta koos oma kuue klassivennaga. Peale sõja nad elus palju muud ei näinudki. Hommikul ärgates ei võinud iial teada, kui kaua veel elada lastakse. Kogemusi oli poistel vähe. Nad ei teadnud elust muud kui kõigest meeleheidet, surma ja hirmu. Selliste mõtetega on raske edasi elada. Iga päev kõlavad kõrvades ainult pommi- ja püssipaugud. Remarque kirjutab: ,,Oleme nagu hüljatud lapsed ja elutargad nagu vanad inimesed; oleme julmad ja kurvad ja pealiskaudsed ma usun, me oleme kadunud." Need seitse noort olles vabad ja rikkumata, kes läksid sõtta teadmata, mis neid ees ootab, osalesid väljaõppe treeningutel ning kuulasid kaugelt rinde kõminaid. ,,Ma näen, kuidas rahvad üksteise vastu kihutavad ja üksteist vaikides, teadmatult, totralt, kuulekalt ja süütult tapavad. Ma näen, et maailma targemad pead relvi ja sõnu leiutavad, et tapmine veelgi rafineeritum oleks ja kauem kestaks
Lahingukaaslased võitlesid koos rottidega, et kaitsta oma toitu. Nad tegid kõike koos. Lahingud ja põgenemine elu eest ühest kaevikust teise jättis oma jälje hinge. Paljud kes tulid alles sõtta said närvivapustuse, mõned läksid hulluks. Nad ei olnud enam noored, kes tahavad vallutada maailma. Nad olid põgenikud kes põgenevad iseenda eest. Noored kes alles arenevad ja õpivad maailma ja elu armastama. Sõdurid olid nagu hüljatud lapsed aga samas elutargad nagu vanad inimesed, aga julmad, kurvad ja pealiskaudsed. Nende elu oli läbi. Elu oli ainult mälestustes, mida enam tagasi ei saa. Sõda oli need noored hinged ära rikkunud kõige jaoks. Tagasu kodus olles ei suuda Paul rahuneda, ta proovib oma raamatutest rahu leida, aga rahu ei saabu. Ta ehmus linnas kuuldes trammi kriuksumisest, see meenutab läheneva granaadi ulgumist. Maailm tundub talle võõras. Tagasi ründele sõites oli ta mures oma haige ema pärast, aga midagi ei ole teha, tuleb minna
(Bäumer rindele saabunud väljaõppeta noorukite kohta). · Meid kistakse jälle edasi ja me läheme, vastu oma tahtmist ja ometi hullupööra metsikult ja raevukalt ning tapahimuliselt, sest nood seal on praegu meie surmavaenlased, nende püssid ja granaadid on suunatud meie vastu, ja kui meie ei hävita neid, siis hävitavad nemad meid. · Oleme nagu hüljatud lapsed ja elutargad nagu vanad inimesed, oleme julmad ja kurvad ja pealiskaudsed ma usun, me oleme kadunud. · Me näeme elamas inimesi, kellel puudub kolju; me näeme jooksmas sõdureid, kellel mõlemad jalad on ära kistud; nad komberdavad oma luukildudes jalaköntidel lähimasse mürsulehtrisse; üks jefreitor roomab kätel kaks kilomeetrit ja veab enda järel purukspekstud põlvedega jalgu; teine läheb sidumispunkti, käed vastu
tõi lõpuks kaasa olukorra, kus ainus võimalik turg majandulike produktide kasutamiseks oligi sõja pidamine. Hea näide võidurelvastumisest on sakslaste ja inglaste laevastiku moodustamine. Iga laeva kohta, mis sakslased ehitasid, ehitasid inglased kaks. Sõjaline mõtlemine oli muutunud oluliselt kaalukamaks kui diplomaatia. Nii oli oma osa ka kindralstaapide poolt koostatud sõjaplaanidel, millega valitsused polnud tihtipeale isegi kursis. Plaanid olid väga detailsed, julmad ja jäigad. Põhivõtmeks oli kiirus. Sõjaplaanide tugevus seisnes kiires mobilisatsiooni välja kuulutamises ja seetõttu toimusidki Esimese maailmasõja sündmused niivõrd äkkiliselt ja pidurdamatult, kuna ega keegi ei tahtnud jääda kaotajaks. Saksamaa Shlieffeni plaan oli töötatud välja juba tunnilise täpsusega ning väga jäigalt. Kui Saksamaa ei oleks Prantsusmaad rünnanud läbi Belgia, oleks Inglismaa piirdunud tõenäoliselt abivägede saatmisega.
· See oli geograafiliselt hea piirkond, kuna siit läksid läbi kauba teed ja siin olid head sadamad. Selle ala vastu tunti palju huvi(Poola-Leedu, Taani, Rootsi ja Suur Vürstiriik) ja oli teada, et sõda ülemvõimu pärast ei jää tulemata. · Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik kes nägi, et siinsed piiskopkonnad on väga nõrgad ja ka suurim neist Liivi ordu ei suudaks vastu astuda. Venelased kasut. Sõjaväes ka tatarlasi, kes olid julmad sõdijad. · 1558a kevadel vallutasid venalsed Narva ja Tartu alad. Kui poleks appi tulnud teised riigid oleks venemaa kõik siinsed alad ära vallutanud. · 1559a sekkus Poola. Viimane Liiviordu meister Kettler tahtis kõik ülejäänud alad anda Poola võimu alla, kui Tallinna ja harjumaa elanikud tahtsid aga Rootsi võimu alla. Rootslased tuldi 1561a ja vallutasid Tallina ümbruse ära. Nad laiendasid pidevalt oma
Andrei Hvostov “Mõtteline Eesti” Andrei Hvostov esseeistik kogu püüab läheneda Eesti ajaloole uuest vaatenurgast ning purustada C. R. Jakobsoni primitiivsest ajalookontseptsioonist, mille järgi olid muinaseestlased üdini head ja õilsad ning risisõdijad julmad kuradid. Raamtu esimeses osas käsitleb Hvostov Eesti muistset vabadusvõitlust. Hvostov toetub oma analüüsis Henriku Liivimaa kroonikale. Sealt leiab pikki kirjeldusi 13. sajandil valitsenud kaootilisest korrast Balti regioonis. Toimusid pidevad konfliktid ja rüüsteretked, kus eestlased olid kord ühel, kord teiel pool. “Kõikide sõjas kõikide vastu” toiumus justkui muuseas toimus ka kohalike rahvaste ristiusutamine,. Tsiteerides Hvostovi: “Rüüstamine kui elamis- ja
annaabi.ee 
