Kadunud põlvkond Saksa kirjaniku Erich Maria Remarque teos ,,Läänerindel muutuseta" kirjeldab sõja õudusi ning selles osalenud elukogenematute ja noorte 19-aastaste koolipoiste osalemist selles. Noorsugu läks võitlema koolipingist oma õpetaja algatusel vabatahtlikena, kuid koolis õpituga polnud seal midagi peale hakata. Kõik see, mis oli neile tundunud tähtis, tundus nüüd mõttetu. Raamat räägib Paulist, kes läks sõtta koos oma kuue klassivennaga. Peale sõja nad elus palju muud ei näinudki. Hommikul ärgates ei võinud iial teada, kui kaua veel elada lastakse. Kogemusi oli poistel vähe. Nad ei teadnud elust muud kui kõigest meeleheidet, surma ja hirmu. Selliste mõtetega on raske edasi elada. Iga päev kõlavad kõrvades ainult pommi- ja püssipaugud. Remarque kirjutab: ,,Oleme nagu hüljatud lapsed ja elutargad nagu vanad
Kadunud põlvkond Kadunud sugupõlveks (inglise keeles lost generation "kadunud põlvkond") hakati nimetama Esimeses maailmasõjas osalenud ja sellest osavõtmise tulemusena invaliidistunud või vaimselt ning moraalselt muserdatud noort põlvkonda. [1] Erich Maria Remarque (1898-1970) · Saksa kirjanik · Saanud kuulsaks põhiliselt romaanikirjanikuna · ,,Lissaboni öö" · ,,Triumfikaar" o Üks tema tippteostest o Humanistlik o Ühe inimese ümber areneb nii kirglik armulugu kui külmavereline kättemaksuplaan [10] · 1929. ,,Läänerindel muutusteta" [2] o Romaan sõjakoledustest Esimese maailmasõja päevil ja sõjast naasnute raskustest tavaellu tagasi pöördumisel o Realistlik ja dramaatiline sõjakoleduste käsitlemine [3] · 1954. ,,Aeg antud elada, aeg antud surra" [2] · Tsitaadid o ,,Öösel oled see, kes sa õigupoolest olema peaksid; mitte see, milleks sa oled
Kadunud põlvkond Kadunud sugupõlveks (inglise keeles lost generation "kadunud põlvkond") hakati nimetama Esimeses maailmasõjas osalenud ja sellest osavõtmise tulemusena vaimselt ning moraalselt muserdatud noort põlvkonda. Ernest Miller Hemingway - Ta oli nn "kadunud põlvkonna" üks juhtivaid kirjanikke. Olles ise läbi elanud mitmed sõjad muutus ta sõjavastaseks ning see väljendus ka tema loomingus - surm ja vägivald oli Hemingway loomingus pidevad teemad. Hemingway võttis Punase Risti vabatahtliku sanitarina osa Esimesest maailmasõjast. Rindel läbielatu jäädvustas ta romaanis “Hüvasti, relvad!”. Tema isiklik panus Hispaania kodusõjas 1936/37 ei peegeldunud mitte ainult romaanis “Kellele lüüakse hingekella”(1940), vaid leidis kajastamist ka näidendis “Viies kolonn”. Et mõista oma raamatukangelasi, kelle tahtejõudu kirjandusmaailm proovile pani, harrastas Hemingway ekstreemseid hobisid: süvamerekalastamist, härjavõitlust, safareid, kus ta elas A
Kadunud sugupõlv Sõja puhkemine tõi ühiskonnas kaasa suuremaid muutusi, kui seda esialgu arvati. Lahingute koledused sööbisid sügavale inimeste mällu. Hirm tõrjus meelelt halastuse ja inimlikkuse mõtted ning asendas need kurnatusega ning piinadega. Paljud rindelt naasnud sõdurid ei suutnud enam tagasi pöörduda enda igapäevaste tegemiste juurde, seepärast hakati sõjas osalenud põlvkonda nimetama ,,kadunud sugupõlveks". Kuidas oleks nad pidanud oma eluga edasi minema? Esimese elukogemuse omandasid nad läbi vere. Kui neid õpetati tapma ennem kui elu elama, kuidas olekski nad saanud rahus vaadata tulevikku, kui kõik mida nad enda ümber nägid oli surm. Kadunud sugupõlve sõdurid naasid koju nii füüsiliselt kui ka vaimselt vigastatuna. Kõik kohutavad verevalamised, lõputu kuulide sadu ja plahvatuste keskel elamine oli kujunenud
,,Kadunud põlvkonna" traagika Saksa kirjaniku Erich Maria Remarque teos ,,Läänerindel muutuseta" kirjeldab sõja õudusi ning selles osalenud elukogenematute ja noorte 19-aastaste koolipoiste osalemist selles. Noorsugu läks võitlema koolipingist oma õpetaja algatusel vabatahtlikena, kuid koolis õpituga polnud seal midagi peale hakata. Kõik see, mis oli neile tundunud tähtis, tundus nüüd mõttetu. Remarque`i teoses ,,Läänerindel muutuseta" kirjeldab autor seda tunnet, mida peategelane pidi läbi elama, kui tema kõrval langesid ta klassivendadest vabatahtlikud ning tuttavad. Remarque kirjutab: ,,Oleme nagu hüljatud lapsed ja elutargad nagu vanad inimesed; oleme julmad ja kurvad ja pealiskaudsed ma usun, me oleme kadunud." Need seitse noort olles vabad ja rikkumata, kes läksid sõtta teadmata, mis neid ees ootab, osalesid väljaõppe treeningutel ning kuulasid kaugelt rinde kõminaid
12. b klass KADUNUD PÕLVKOND ERICH MARIA REMARQUE'I LOOMINGUS Uurimus kirjandusest Juhendaja õpetaja Triinu Lehtoja Tallinn 2009 Sissejuhatus Kahekümnenda sajandi maailmasõjad halvasid kogu maailma ning muutsid inimesi igaveseks. Sellel ajal elanud sugupõlv on nimetatud ,,kadunud põlvkonnaks", kes paisati sõtta valimatult. Noorte sõdurite senine mõttemaailm ning arusaamad elust ja armastusest olid katki rebitud. Kõik võis muutuda sekundiga ja miski polnud kindel. Ei tapetud vaid füüsilisi kehasid, vaid ka miljoneid inimhingi. See kajastub ka kirjanduses ning eriti ehtsad on need teosed, mille autor säärase hingelise laastamistöö isiklikult läbi on elanud. Selliste kirjanike põlvkonda, kelle maailmavaade kujunes välja Esimeses maailmasõjas,
,,Läänerindel muutuseta" Erich Maria Remarque Erich Maria Remarque, kodanikunimega Erich Paul Remark, on sündinud 22. juunil 1898 Osnabrück'is raamatuköitja pojana. Ta on saksa kirjanik, kes on kuulsaks saanud põhiliselt romaanikirjanikuna, ehkki on nooruses kirjutanud ka esseid ja lühijutte, 1956, aastal on näidendi ,,Lõpp-peatus". Aastal 1916 läks Remarque sõdurina rindele, kus sai mitmeid kordi haavata. Pärast Esimest maailmasõda jätkas õpinguid ning tegi juhutöid raamatupidaja, müügiagendi, hauaplaatide müüja, klaveriõpetaja ja organistina, kirjutas teatrikriitikat ajalehtedele Osnabrück'is. 1929. aastal ilmunud romaaniga ,,Läänerindel muutuseta" sai Remarque kuulsaks peaaegu üleöö. Tema romaan tõlgiti umbes 50 keelde ning 1930. aastal vändati
LÄÄNERINDEL MUUTUSETA Erich Maria Remarque Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................. 3 I PEATÜKK.................................................................................................... 4 II PEATÜKK................................................................................................... 5 III PEATÜKK.................................................................................................. 7 IV PEATÜKK...............
Kõik kommentaarid