sajandi alguses mitmetes maades (Kanada, Saksamaa, Eesti, Läti, Leedu ja mitmed muud), naistele valimisõiguse andmine)). Kindlasti andis naistele iseseisuvust juurde ka I. maailmasõda. Rääkides I. maailmasõjast, siis oli ka paljude kirjanike maailmavaatelise murrangu põhjuseks I. maailmasõda ning viimane pani aluse ka uuele žanrile, nn sõjaromaanile, mida võib nimetada ka sõjavastaseks romaaniks. Pärast I. maailmasõda sündis ka nn kadunud põlvkonna mõiste, mille moodustasid need noored mehed, kes läksid sõtta väga noorena ning kelle kasvatas meheks sõda. Oleme nagu hüljatud lapsed ja elutargad nagu vanad inimesed, oleme julmad ja kurvad ja pealiskaudsed – ma usun, me oleme kadunud. Tuntumad kadunud põlvkonna esindajad ongi Hemingway ja Remarque. Kirjanduses katsetati piiride murdmist, poeetikas näiteks vabavärssi, kasutati ka meetodeid, kus ühte raamatut kirjutasid mitmed autorid
Mauretaania territooriumil. See, et need veesõidukid on avariilised, ei ole juhus, vaid osa kuritahtlikust plaanist: kõikidel riikidel on kohustus merehädalisi päästa, kuid pole mingit kohustust osutada abi nendele, kes purjetavad merel komfortaablites tingimustes -- need on piiririkkujad. Muide, mind juba mõnda aega huvitab üks seik, millele ma ei leia otseseid tõendeid, aga siiski mainida võib. Umbes kaks aastat tagasi hakkas kiiresti kahanema Somaalia piraatlus. Nüüdseks on kadunud isegi nende ujumisvahendid. Kas somaallased otsustasid nüüd rahuliku seaduskuuleka elu kasuks või leidsid ohutuma ja tulusama bisnisi? Vastust ma ei tea, korrelatsioon ei ole tõend. Kuid sattudes Vahemere Euroopa-poolsele rannikule, nende kannatused ja väljaminekud ei lõpe. Näiteks Pas-de- Calais'st Briti saartele smuugeldamise eest peavad nad maksma kolm-neli tuhat naela. Kust see raha tuleb, kui viimased veeringud said juba enne ära antud
ühistest põhiseaduslikest tavadest ja rahvusvahelistest kohustustest, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist, liidu ja Euroopa Nõukogu vastuvõetud sotsiaalhartadest ning Euroopa Liidu Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikast. Hartas sisalduvad põhiõigused kannavad endas jagamatuse printsiipi, mis sisaldub traditsioonilises inimõiguste käsitluses, kus on ühitatud nii inimõiguste ja poliitiliste õiguste põlvkond majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste ning kollektiivsete õiguste põlvkonnaga. EL Põhiõiguste Harta, 2000 I jaotis väärikus. Inimõigused on määratletud juba ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, ÜRO majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste paktis, ÜRO rahvusvahelises kodaniku- ja poliitiliste õiguste paktis, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis jt
verepilastusmotiiv, mis on justkui egoismi sümbol inimene pole võimeline armastama kedagi teist peale iseenda. Kõik väljastpoolt tulevad on võõrad ja tõugatakse eemale, kuid on ka erandeid. Võimetus armastada on üksilduse peamine põhjus. Tegevus toimub XIX sajandi keskpaigast XX sajandi alguseni. Autor mõistab hukka individualismi ja egoismi. "Armastus koolera ajal" (1985) Jorge Luis Borges (1899-1986) Kadunud põlvkonna kirjandus inglise k lost generation `kadunud sugupõlv'. Kadunud sugupõlve kirjandus kujutab laastamistöid, mida I maailmasõda inimhingedes tegi. Enamasti kujutati noori, kelles sõja koledus ja mõttetused olid hävitanud lootused ja usu tulevikku. Nad tulid sõjast tagasi küll elusana, kuid nende hinges valitses surm. Nad ei suuda leida oma kohta elus, elu mõtet. Lahenduseks on enesetapp, teadlik surma otsimine, meeletu elupõletamine, põgenemine ühiskonnast loodusesse. Seda
Mõjukas, inspiratsioon mustanahaliste jaoks. "Me ei suhestu teie loodud ajalooga, vaid loome omale uue sünteetilise ajaloo." Inimeste maailm saab masinaga suhelda ainult eeldusel, et nad teevad nii nagu nad programmeeritud on. Masinal ei tohi tekkida masinaidentiteeti. Vastasel juhul nim. seda veaks. Mustanahalise puhul peab olema samamoodi, neil ei tohi tekkida identiteeti. Viga inimlikus mõttes on masina mõttes eneseväljendusviis. Baby boom – demograafiline plahvatus 60ndate põlvkond oli plahvatusliku sündimislaine tulemus. 1946-1964 dem plahvatus. Ei olnud ainult USAs. 18 a jooksul sündis 77 mln last USAs. Kui periood lõppes, siis 40% elanikkonnast olid alla 20 aasta vanad. 20 aastaga kahekordistus laste arv. Loodi rohkem perekondi. Protsessis osalesid ka haritud naised, kes tavaliselt sünnitavad vähem. Miks see juhtus? Oli tegemist mentaalse muutumisega. Kahe sõja võitmine ja majanduskriisist üle saamine
mahajäänud, räägib kõike, mida ta Eestimaal nägi, nii rõõmus kui ka kurb. Äärmiselt kriitline ja realistlik. Liiv nägi eelkõige Eestimaa varjukülgi. Tihedalt seotud ka Liivi endaga ta pidas ennast üheks osaks Eeestimaast. Tõdes, et kuigi ta väga tahaks, ei jõua ta ise midagi Eestimaa heaks teha. Peaaegu koguaeg kõlavad mõtted Eestimaa kurvast saatusest ja õnnetusest, mis siin on, aga annb ka mõista, et kodumaa on talle kallis ja vajalik. Vaimsus on kuhugi kadunud. Palju sõna-ja fraasikorduseid, lihtne keel, palju ridade vahele kirjautatud. Liivi on viisistatud. Mõned luuled sarnanevad haikudele. Loodusluule Mahuliselt kõige rohkem. Olulised on neli aastaega, kus lemmikuks oli sügis. Toob luulesse kriitilise realismi. Osakab märgata detaile ja teeb nende põhjal üldistusi. Läbi looduse meeleolude annab edais inimtundeid. Kordab ühte ja sama sõna või fraasi. Näiteks: ,,Mai hommik"- ilmunud üphes trükis,
Romantismi aegne üks kangelasi oli 17-aastane Chatterton (inglise luuletaja), kelle matusel viibisid tolleaegse Briti kirjanduse eliit. Tema puhul räägiti enesetapust, kuid pole kindel, kas oli enesetapp. Seda kõike arvestades pole ime, et 1789 kui toimus suur pratnsuse revolutsioon, ja revolutsiooni järel ilmus dokument ,,inimese ja kodaniku õigluse deklartatsioon", milles oli punkt ,,üks põlvkond ei tohi suruda oma seadusi peale tulevastele põlvkondadele": revolutsiooni viisid läbi nooremad, nende soov oli, et vanem põlvkond ei valitseks nende üle, vaid et noored ise jõaksid teatud järeldusteni. · 19. sajandi teisel poolel nähti, et noored kujunesid omaette grupiks turul. Noorte eneseteadvusest kaasnes siis see, et nad muutusid turul olevaks grupiks. Vanempõlvkonnale tekitas segdust see, et noored soovisid vanemapõlvkonna kaudu
kes elab ühes proua Lieseriga. Tema isa on koonduslaagris ning seetõttu püüab Elisabeth ühiskonnas piisavalt madalat profiili hoida. Ta suudab jääda tugevaks nii mõneski pingelises olukorras. Elisabeth ei saa kunagi teada, et tema isa on surnud, kuna Ernst oli ainuke, kes oma naise isa saatuse kohta teadlik oli, see teadmine suri aga koos Ernstiga. Hermann Böttcher puhkusel viibiv sõdur, kes otsib taga oma kadunud naist. Ta nõustub Graeberit aitama, küsides möödaminnes küladest, kus ka käib, ka tema pere kohta. Teose lõpus leiab Böttcher oma naise, ent see, keda ta enda ees näeb, ei vasta tema ootustele. Tema naine oli olnud tüse ja matsakas, just selline nagu Böttcherile meeldib, ent nüüd leidis ta eest kondise varju. Böttcher jääb segadusse. Proua Lieser- Elisabethi korterikaaslane, südamest fasist ning valmis iga kell kedagi ära andma
Kõik kommentaarid