selle situatsiioni kohta, mida ta võib sellest öelda. Sain piisavalt teada ka sellest, et Eesti aitab kannatatuid. 1) Millest sõltub Ukraina olukorra sanktsioonide ulatus? 2) Kes kannab peamist vastutust praeguse olukorra ja dialoogi võimaldava esimese sammu astumise eest? 3) Mida on Paeti sõnul oluline alustada verevalamise viivitamatuks lõpetamiseks ja püsiva lahenduse leidmiseks? Artikkel 2 Autor Lauri Laugen Pealkiri Ukraina julgeolekuteenistuse juht: Maidani-vastasest operatsioonist võtsid osa FSB töötajad Väljaanne Delfi uudised Kuupäev 3.04.2014 http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/ukraina- julgeolekuteenistuse-juht-maidani-vastasest-operatsioonist-votsid-osa- fsb-tootajad.d?id=68370699 Põhiidee: Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) juht Valentõn Nalõvaitsenko ütles, et on täielik alus arvata, et 2014. aasta veebruaris massiliste protestiaktsioonide ajal võtsid niinimetatud terrorismivastase operatsiooni
Hemingway võttis osa Hispaania kodusõjast. Pärast selle lõppu asus Hemingway elama Kuubasse Havanna lähedale. Sealse olustiku põhjal kirjutatud jutustusest "Vanamees ja meri" sai otsene tõuge Hemingwayle Nobeli kirjandusauhinna määramisel. 13. juulil 2009 teatas Slovakkia uudisteagentuur SITA, et Hemingway oli Nõukogude Liidu julgeoleku agent. Esitatud on tõendeid, et Hemingway tegi koostööd KGB-ga. Sellest annavad tunnistust Nõukogude Liidu julgeolekuteenistuse sellealased dokumendid. Hemingway toimiku kohaselt oli kirjaniku agendinimeks Argo ja oma abi pakkus mees KGB-le ise. "Ta avaldas korduvalt soovi meid aidata," öeldakse Hemingway toimikus. Julgeolekuteenistuse kaastööliseks värvati Hemingway 1941. aastal, enne oma Hiina-reisi. 1940-ndate lõpul teatasid venelased aga, et ei vaja ta teeneid enam. "Ta ei pakkunud mingit poliitilist informatsiooni," põhjendatakse kirjaniku toimikus koostöö lõpetamist.
Saksamaa valitseja Adolf Hitler ja NSVL valitseja Joseph Stalin Hispaania kodusõda Esimene sõda pärast Esimest maailmasõda. Arvati, et riigis kehtestatakse kommunistide diktatuur tuli võimule Rahvarinne. 1936 algas Marokos ülestõus, mille juhiks tõusis Francisco Franco. Algas julm kodusõda. 27 riiki kirjutasid alla lepingule, mis keelas relvade sisseveo Hispaaniasse. Siiski Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot ja NSVL Rahvarinnet võttes üle sealse julgeolekuteenistuse. 1939 vallutas Franco Madriidi ja kuulutas kodusõja lõppenuks. Hispaanias kehtestati Franco diktatuur. Hispaania kodusõda Francisco Franco Austria ansluss (sks k, `liitmine') Hitler asus ellu viima oma maailmavallutuskava. 1938 alistus Austria Hitleri ultimaatumile vabastada vangistatud natsid ja nimetada nende juht valitsuse etteotsa. 13 märts 1938 liideti Austria Saksamaaga. Korraldati ka Saksamaa salapolitsei kontrolli all
PRESIDENT VLADIMIR PUTIN (2000- ) Pärast mitmeid valitsuskriise nimetas B. Jeltsin 1999. a. augustis Venemaa uueks peaministriks Vladimir Putini, kes seni oli föderaalse julgeolekuteenistuse juhina avalikkusele täiesti tundmatu. (FSB Venemaa Föderaalne Julgeolekuteenistus; FSB = KGB) Samal ajal pingestus taas olukord Põhja-Kaukaasias. Tsetseenide sissetung Dagestani ning salapärastel asjaoludel toimunud ohvriterohked plahvatused Moskva elumajades andsid ajendi föderaalvägede uueks sissetungiks Tsetseeniasse 1999. a. sügisel. Kui esimese Tsetseenia sõja ajal (1994-1996) oli Vene ühiskond suuresti sõjategevuse vastu, siis 1999. a
ostulubade põhjal. Ei suudetud inimeste vajadusi rahuldada ja puhkes spekulatsioon. Sakslaste normid olid suuremad kui eestlastel. Loodi Eesti Rahva Ühisabi, mille eesmärk oli abistada Nõukogude okupatsiooni ja sõja tõttu kannatnuid. Varustati toiduainetega, seemneviljaga, küttepuudega jms. Saksa okupatsiooni ajal hukati u 7800 Eesti elanikku,enamik olid eestlased. Repressioonid said tõelise hoo sisse pärast Saksa julgeolekuteenistuse loomist Eestis. Vanglad täitusid poliitiliste vangidega. Aga terroriohvreid oli vähem võrreldes Nõukogude okupatsiooniga. Natside rassiteooria nõudis juutide täielikku hävitamist. Põhjuseta hukati kõik juudid. Eesti hukati kokku umbes 10 000 Euroopa juuti. Samamoodi hävitati ka mustlasi. Nad tapeti täielikult ja see etniline grupp lakkas olemast. Kõige rohkem hukati sõjavange, 15000. enamik nendest suri vangilaagris nälja, haiguste ja halbade elutingimuste tõttu.
Ebaõiglane, julm, ebainimlik, karm 6. Lisainfo loetud raamatu või autori kohta. Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn 25. detsember 2007 Tallinn) on tänapäeva Eesti teenekaim kirjanik ning mitmekordne Nobeli kirjandusauhinna kanditaat. Jaan Kross käis Tallinna Jakob Westholmi Gümnaasiumis ning 1938. aastal läks ta Tartu Ülikooli, kus ta 1944. aastal õigusteaduskonna lõpetas. Kohe peale ülikooli lõpetamist vahistati Jaan Kross mobilisatsioonivastase tegevust eest Saksa Julgeolekuteenistuse poolt. Sõja lõppedes asus ta tööle Tartu Ülikooli riigi ja rahvusvahelise õiguse kateedri õppejõuna. Juba 1946. aastal vahistati Jaan Kross NSV liidu erikomisjoni poolt ja talle määrati viieaastane vabadusekaotus, mis tuli veeta Komimaa vangilaagris poliitvangina. 1954. aastal naasis ta tagasi Eestisse ja hakkas professionaalseks kirjanikuks. Esialgu oli ta tuntud luuletajana, hiljem hakkas ta kirjutama ka proosat ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks
vallutajate kangelaslikkust ja teotahet. 7) väljaspool Oli GULAG ja Loodi Oli Gestapo, toimus avalikkuse kontrolli NKVD. Toimus salapolitsei ja suurearvuline tegutsevad sala-ja inimeste rajati inimeste vahistamine julgeolekuteenistuse vahistamine, koonduslaagrei ja mõrvamine ning d mõrvamisi ja d. koonduslaagritesse koonduslaagrisse saatmine. saatmine. 4. Võrdle tabelivormis NL ja Saksamaad. NL Saksamaa Majandus (põllumajandus) Panus tehti suurtööstuse Oli ainult üks eesmärk,
kasutusel auastmetena ja ametikoha nimetustena tsiviilpolitseis kasutusel olevad nimetused. Esialgselt oli Gestapo ainult ühe suurima ja Saksamaa keskse - Saksamaa liidumaa - Preisimaa (halduskeskus Berliin) Siseministeeriumi Politsei väiksearvuline allosakond 1A, mille juhiks oli Rudolf Diels ja üldjuhiks Preisimaa siseminister Hermann Göring. Koosseis 50 töötajat. Samal ajal võimule tulnud NSDAP julgeolekuteenistuse juht Heinrich Himmler - (Reichsführer-SS und Politzeipresident ) koondas enda julgeolekuteenistuse SD alluvusse(või allutas oma mõjule suunates riigis valitseva parteina oma parteiliikmeid liidumaade politseiteenistustesse) kõigi teiste Saksamaa liidumaade poliitilise politsei üksused. Teostati Saksamaa korrakaitseorganite reorganiseerimine ning kõik Saksamaa politseiasutused ei allu enam kohalike liidumaade Siseminsiteeriumitele, vaid otse (Reichsführer-SS und
Elatustase langes sõja ajal. ( Talongi süsteem poodides). Eesti Rahva Ühisabi loodi eestlaste algatusel, mille eesmärk oli abistada Nõukogude okup. Ja sõja tõttu kannatanuid. Eesmärk- varustada saksa sõjaväge ja tsiviilelanikkonda. Repressioonid : Saksa okup. Aastail hukati ~7800 Eesti elanikku, enamus eestlased. Kui algul olid repressioonid suunatud kommunistide ja teiste kollaborandite vastu, hiljem rahvuslaste jt vangistamine. Repressioonid said tõelise hoo alles pärast Saksa julgeolekuteenistuse loomist Eestis. Natside rassiteooria nõudis mitme rahvuse, ennekõike juutide täielikku hävitamist. Hukati ilma süüdistuse ja kohtuotsuseta ainuüksi rahvusliku kultuuri alusel süstemaatiliselt kõik juudi rahvusest isikud. 1. 07. 1942 raporteeris Saksa julgeolekuteenistus Berliinile: ,, Eesti on juudivaba ,,. Alates 1942. a. hakkasid sakslased tooma Eestisse juute teistest Euroopa riikidest ja rajasid nende jaoks 20 koonduslaagrit. Hukati kokku u. 10 000 Euroopa juuti
21. juulil allkirjastas Konstantin Päts lahkumiskäskkirja, mida ei avaldatud, lastes "Riigivolikogul" ta ametist vabastada. Siiski nähtub olemasolevatest andmetest, et ta pidas end Vabariigi Presidendiks kuni surmani, eelmises lõigus toodud põhjusel. Päts vahistati nädal aega hiljem, 30. juulil oma Kloostrimetsa majas ja küüditati koos perega Nõukogude Liitu. Kuni 26. juunini 1941 oli ta koos perekonnaga Ufaas vabakäiguvang, pärast seda Baskiiria ANSV julgeolekuteenistuse vanglas. Alles 29.aprill 1952 saatis NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Erinõupidamine ta sundravile, hoiti kinni Kaasani vanglahaiglas. 15. november 1954 peale Erinõupidamise otsuse läbivaatamist otsus tühistati ning 8. detsembril vabastati sundravilt. 18. detsembrist 29. detsembrini 1954 viibis Päts Jämejala vaimuhaiglas, kust ta aga liiga suure tähelepanu tõttu kiiresti Kalinini oblasti Burasevo psühhiaatriahaiglasse viidi. Vaimuhaige Päts ei olnud
ja hiljem veel teisigi riike. 1936 tuli Hisp võimule Rahvarinne (kommunistide ja sotsialistide juhitud), levisid kuulujutud, et kehtestatakse proletariaadi diktatuur. Juulis puhkes Hisp koloniaalväedes Marokos ülestõus, haaras kiiresti kogu Hisp. Vastuhaku juhiks tõusis Francisco Franco. Euroopa riigid ei sekkunud, leping 27 riigi poolt keelamaks Hisp- sse relade vedu. It ja Sks toetasid Hisp relvade ja sõduritega, Rahvarinde valitsust toetas NSVL (võttis üle kogu julgeolekuteenistuse). 1937 Franco väed kontrollisid juba suuremat osa Hisp-st 1938 Hitleri positsioonid Sks-l ja rahvusvahelises poliitikas olid sedavõrd tugevnenud, et alustas maailmavallutusplaanidega. 1938 veeb esitas Austriale ultimaatumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ja nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa. Austra pidi alistuma. 13. märts marssisid sks väed riiki ja järgmisel päeval teatati Austria liitumisest Ska-ga (ansluss). 4. aprillil korraldati liitumise
Venemaa valitsusjuhiks. 2008. aasta presidendivalimistel toetas ta Dmitri Medvedevi kandidatuuri. Alates 8. augustist 1999 kuni 7. maini 2000 oli ta Venemaa peaminister ning pärast president Boriss Jeltsini tagasiastumist 31. detsembrist 1999 kuni 7. maini 2000 oli ta presidendi kohusetäitja. Ta on olnud KGB teenistuses Saksa DV-s, hiljem (Anatoli Sobtsaki ajal) Peterburi aselinnapea 1990ndate alguses ja Föderaalse Julgeolekuteenistuse juht 19981999. Septembris 1999 määras president Jeltsin ta peaministriks. Teise Tsetseenia sõja tõttu sai ta populaarseks ning võitis 2000. aasta presidendivalimised 52-protsendilise toetusega. 2008. aasta seisuga on ta Venemaa kõige populaarsem poliitik. Putini valitsemise ajal jätkus Venemaa majanduse areng pärast 1998. aasta rahanduskriisi. Sisemajanduse kogutoodang, tööstus- ja põllumajandustoodang, tarbimislaenude maht jt majandusnäitajad kasvasid
et hispaanias kehtestatakse peagi proletariaadi diktatuur. Juulis puhkes koloniaalvägedes Marokos ülestõus, mis haaras kiiresti kogu Hispaania. Juhiks tõusis Franco. Algas julm kodusõda. Prantsusmaa ettepanekul tegid 27riiki lepingu, et nad ei sekku sinna, aga loomulikult ignoreerisid seda Itaalia, Saksamaa ja NSV Liit. Itaalia ja Sakamaa toetasid Francot varustusega ja sõduritega. Rahvarindele osutas abi NSV Liit, kes suurendas oma mõju Hispaanias ja võttis üle sealse julgeolekuteenistuse. Pmt katsetasid Saksamaa, Itaalia ja NSVL oma relvaliike ja sõjapidamisviise. 1939 aastaks oli Franco hõlmanud enamuse Hispaaniast ja kuulutas kodusõja lõppenuks, kehtestati Franco diktatuur. Rahvusvahelised suhted 1933-1938 Demokraatia nõrgenemine või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelist olukorda ning tekitas uusi konfliktikoldeid. Versailles süsteem varises kokku. Saksamaa kehtestas üldise sõjaväekohustuse, lõi lennuväe ja sõjalaevastiku
juulil allkirjastas Konstantin Päts lahkumiskäskkirja, mida ei avaldatud, lastes "Riigivolikogul" ta ametist vabastada. Siiski nähtub olemasolevatest andmetest, et ta pidas end Vabariigi Presidendiks kuni surmani, eelmises lõigus toodud põhjusel. Päts vahistati nädal aega hiljem, 30. juulil oma Kloostrimetsa majas ja küüditati koos perega Nõukogude Liitu. Kuni 26. juunini 1941 oli ta koos perekonnaga Ufaas vabakäiguvang, pärast seda Baskiiria ANSV julgeolekuteenistuse vanglas. Alles 29.aprill 1952 saatis NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Erinõupidamine ta sundravile, hoiti kinni Kaasani vanglahaiglas. 15. november 1954 peale Erinõupidamise otsuse läbivaatamist otsus tühistati ning 8. detsembril vabastati sundravilt.[1] 18. detsembrist 29. detsembrini 1954 viibis Päts Jämejala vaimuhaiglas, kust ta aga liiga suure tähelepanu tõttu kiiresti Kalinini oblasti Burasevo psühhiaatriahaiglasse viidi. Seal ta ka 18. jaanuaril 1956 suri.
1926. aastal võeti Baieris vastu seadus " mustlaste, hulkurite ja tööpõlgurite vastu". Seal leidus mitmesuguseid üsna ülekohtuseid piiranguid, mida mustlastele kehtestati. Kristalliöö 7. novembril 1938 tulistas üks juudi soost saksa pagulane Pariisis Saksa diplomaati ja vigastas teda surmavalt. Kaks päeva hiljem toimus kogu Saksamaal vägivaldsete meeleavalduste laine. Selle olid hoolikalt ette valmistanud Goebells ja julgeolekuteenistuse juht Reinhard Heydrych. Sihikule võeti juutide omand: kauplused, eramud ja sünagoogid. Purustused olid suured - nimetus " Kristalliöö" (Kristallnacht) tuleb sellest,et tänavatel vedeles palju klaasikilde - ja ligi 100 juuti tapeti. Üheks pööraseks tagajärjeks oli määrus, millega purustuste eest trahviti juudi elanikkonda. Paljud riigid avaldasid protesti ja USA kutsus oma suursaadiku ära, kuid Hitler
võimaldaski nende perel 1934. aastal Kalamajja kena üürimaja ehitada. Seega oli tublidus ja töökus noorele Jaan Krossile eeskujuks juba väiksest peale. Kuid paraku lõppes Jaan Kross seeniori elu Venemaal vangilaagris. Jaan Kross käis Tallinna Jakob Westholmi Gümnaasiumis ning 1938. aastal läks ta Tartu Ülikooli, kus ta 1944. aastal õigusteaduskonna lõpetas. Kohe peale ülikooli lõpetamist vahistati Jaan Kross mobilisatsioonivastase tegevust eest Saksa Julgeolekuteenistuse poolt. Sõja lõppedes asus ta tööle Tartu Ülikooli riigi ja rahvusvahelise õiguse kateedri õppejõuna. Juba 1946. aastal vahistati Jaan Kross NSV liidu erikomisjoni poolt ja talle määrati viieaastane vabadusekaotus, mis tuli veeta Komimaa vangilaagris poliitvangina. 1954. aastal naasis ta tagasi Eestisse ja hakkas professionaalseks kirjanikuks. Esialgu oli ta tuntud luuletajana, hiljem hakkas ta kirjutama ka proosat ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks
teised riigid,ntks Itaalia.1938-39 oliMongoolias NSVLi ja jaapani vahel kokupõrked, mis lõppesid NSVL võiduga.Hispaania kodusõda. 1936 tuli võimule Rahavarinne.levisid kuuldused ,et Hisp. keht. proletariaadi diktatuur.1936. juulis Puhkes Marokos ülestõus, mis haaras kogu Hisp.Ülestõusu juhiks tõusis kindral Franco.Euroopa riigid ei sganud sellele julmale sõjale vahele.Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot ja NSVL Rahvarinnet, millega ta suurendas oma mõju Hisp. ja võttis üle julgeolekuteenistuse.1937. a kontrollisid Franco väed suurt osa Hisp. territ.193 Klu9 hõivati Madriid ja apr. kuulutati kodusõda lõppenuks Francso diktatuuriga.1938 veebr. esitas Saksamaa Austriale ultiaatumi,vabastada natsid ja nende uht valitsuse etteotsa.Austria alistus. 13.märts asusid Saksa väes riiki ja järgmisel päeval teatati Austria ja Saksamaa liitmisest.Münheni sobing.Peale Austri ja Saksa liitmist tekkis ärevus ja kahatati mõistma, et Hitlerit ei ole kerge maha rahustada
Kaasa läksid veel ka poeg Viktor abikaasa ja kahe väikese pojaga ning pere ustav koduabiline Olga Tünder. Nad sõitsid reisiate vagunis. Inimesed küüditati Ufaa linna, kus nad elasid vabakäiguvangidena kuni Saksamaa sissetungini 1941. aasta juunis. Siis halvenes Pätsi perekonna olukord ja nendest said ühtselt vangid, kellele esitati fabritseeritud süüdistusi. President arreteeriti 26.06. 1941, kui oli alanud sõda Saksamaa ja N Liidu vahel. Ta paigutati Baskiiria Autonoomse Vabariigi julgeolekuteenistuse vanglasse Ufaa linnas. Teda süüdistati välisriikide abistamises nende katsel kukutada nõukogude võimu. Pätsi siiski ei tapetud, nagu see juhtus kõigi teiste tipus olnud riigijuhtide, peaministrite ja ministritega. Hukkamisest pääses ka kindral Laidoner, kuigi peaaegu kõik kõige kõrgemad ohvitserid hukati enamasti aastal 1942. Pärast Stalini surma viidi Päts ootamatult tagasi kodumaale Eestisse, Viljandi lähedale Jämejala vaimuhaiglasse
läksid kaasa ka poeg Viktor, abikaasa ja kahe väikese pojaga pere ustav koduabiline Olga Tünder. Nad sõitsid reisijate vaguni. Sihtpaigaks oli Ufaa linn, kus nad elasid vabakäiguvangidena kuni Saksamaa sissetungini 1941. aasta juunis. Siis halvenes Pätsi perekonna olukord ja nendest said ühtselt vangid, kellele esitati väljamõeldud süüdistusi. Päts arreteeriti 26. Juunil 1941. a kui oli alanud sõda Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel. Ta paigutati Baskiiria Autonoomse Vabariigi julgeolekuteenistuse vanglasse Ufaa linnas. Teda süüdistati välisriikide abistamises nende katsel kukutada Nõukogude võim. Teda siiski ei tapetud, nagu see juhtus kõigi teiste tipus olnud riigijuhtide, peaministrite ja ministritega. Hukkamisest pääses ka kindral Laidoner, kuigi peaaegu kõik kõige kõrgemad ohvitserid hukati enamasti aastal 1942. Naasemine Eestisse ja viimased eluaastad Pärast Stalini surma viidi Päts ootamatult tagasi kodumaale Eestisse, Viljandi lähedale Jämejala vaimuhaiglasse
1959) ooper „Wallenberg“ 2001. Järgnev lõik on Maris Pajuste artiklist. „Ooperi temaatika on aktuaalne, käsitledes isiksust totalitaarses ühiskonnas ning kangelase müüdi tekkimist ja ärakasutamist. Raoul Wallenberg oli rootsi diplomaat, kes jagas Teises maailmasõja ajal Budapestis juutidele Rootsi kaitsepasse ning päästis seega tuhandeid inimesi surmast. Nõukogude vägede jõudmisel Budapesti ta aga arreteeriti NSVL-i julgeolekuteenistuse KGB poolt ning tõenäoliselt hukkus ta ühes Gulagi vangilaagris. Täpsed andmed tema saatuse kohta puuduvad seni, s.t NSVL või Vene Föderatsioon ei ole neid teinud kättesaadavaks. Ooper „Wallenberg“ jaguneb kaheks vaatuseks ning 19-ks stseeniks, esimeses vaatuses nendest 11, teises vaatuses 8. Stseenide järjestus ooperis on järgmine: Esimene vaatus – 1. Proloog; 2. Konverents I; 3. Rongijaam I; 4. Plaan I; 5. Rongijaam II; 6. Päästetud; 7. Plaan II; 8. Eichmann I; 9
istungit 21. juulil allkirjastas Konstantin Päts lahkumiskäskkirja, mida ei avaldatud, lastes "Riigivolikogul" ta ametist vabastada. Siiski nähtub olemasolevatest andmetest, et ta pidas end Vabariigi Presidendiks kuni surmani, eelmises lõigus toodud põhjusel. Päts vahistati nädal aega hiljem, 30. juulil oma Kloostrimetsa majas ja küüditati koos perega Nõukogude Liitu. Kuni 26. juunini 1941 oli ta koos perekonnaga Ufaas vabakäiguvang, pärast seda Baskiiria ANSV julgeolekuteenistuse vanglas. Alles 29.aprill 1952 saatis NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Erinõupidamine ta sundravile, hoiti kinni Kaasani vanglahaiglas. 15. november 1954 peale Erinõupidamise otsuse läbivaatamist otsus tühistati ning 8. detsembril vabastati sundravilt. 18. detsembrist 29. detsembrini 1954 viibis Päts Jämejala vaimuhaiglas, kust ta aga liiga suure tähelepanu tõttu kiiresti Kalinini oblasti Burasevo psühhiaatriahaiglasse viidi. Vaimuhaige Päts ei olnud
Vastumeelsust sünnitas asjaolu, et sakslaste normid olid suuremad eestlaste omadest. Saksa okupatsiooni aastail oli tähtis eestlaste algatusel loodud Eesti Rahva Ühisabi. Selle eesmärgiks oli abistada Nõukogude okupatsiooni ja sõja tõttu kannatanuid. Ühisabi keskendus toiduainete, seemnevilja, küttepuude, rõivaste jms jaotamisele. Repressioonid ja genotsiid Saksa okupatsiooni aastail hukati umbes 7800 Eesti elanikku (enamik ohvreid olid eestlased). Pärast Saksa julgeolekuteenistuse loomist said repressioonid sisse tõelise hoo. Poliitiliste vangide täitusid vanglad ja koonduslaagrid. Esmalt olid repressioonid suunatud kommunistidele. Hiljem ka rahvuslastele, anglofiilidele, sõjavastastele. Natside rassiteooria nõudis eelkõige juutide täielikku hävitamist. Ilma süüdistuse ja kohtuotsuseta hukati kõik juudi rahvusest isikud. Enamik sõja eel Eestis elanud juute põgene Punaarmee lahkudes Venemaale.
Saksamaa vahel. Küll aga sai Saksa väejuhatusele juba 1941. aasta talveks selgeks, et sõda Venemaaga venib pikale ja sealsetes tingimustes on rinnet raske hoida. Paljud kõrgemad ohvitserid pakkusid välja idapoliitika muutmist, just Baltimaade suhtes, taastades nende iseseisvuse ja andes neile võimaluse oma rahvusliku sõjaväe loomiseks. Saksa julgeolekuteenistus aga eiras neid plaane täielikult. Küll aga algatas julgeolekuteenistuse juht Sandberger 1942. aastal Eesti Leegioni formeerimise idee, millest pidi kujunema Relva-SS väeosa. Tallinna vabastamise aastapäeval, 28. augustil 1942. aastal teatas Eesti kindralkomissar Karl Siegmund Litzmann, et Saksa võimud on andnud loa Eesti Leegioni moodustamiseks. Leegion läks Waffen-SSi alluvusse ja see pidi tulema rügemendi suurune, koosnema kolmest pataljonist millest igas neli kompaniid, raskegranaadiheitja- ja tankitõrjekompaniist
Eestist moodustati Ida-alade ministeeriumile allutatud kindralkomissariaat. Saksamaa huvide kõrgeimaks esindajaks oli kindralkomissar Karl Sigismund Litzmann. Kindralkomissari kõvale loodi eestlastest koosnev Eesti Omavalitsus, mille otsustusvõime oli piiratud okupatsioonivõimude käskude-korraldustega. Jätkusid massilised kohtuvälised repressioonid. Need algasid 1941. a. suvel metsavendade ebaseaduslikest tegudest ning omandasid õige hoo Saksa julgeolekuteenistuse (SD) rakendumisega. Okupatisooniaastail hukkus Eestis koonduslaagrites 125000 inimest. Neist põhiosa moodustasid nõukogude sõjavangid ning Lääne-Euroopast toodud juudid; eestlasi oli tapetute hulgas 4000-5000. Seejuures olid represseerijateks enamasti eestlased. Pahameelt põhjustas saksastamisele ja natsionaalsotsialismi pealesurumisele suunatud kultuuripoliitika. Kui saksastamisel jäädi suhteliselt tagasihoidlikeks, piirdudes vaid saksa
dekreedi, mille alusel sai korraldada ennetähtaegsed valimised. Pärast valimisi ning uue parlamendi esimest istungit 21. juulil allkirjastas Konstantin Päts lahkumiskäskkirja, mida ei avaldatud, lastes "Riigivolikogul" ta ametist vabastada. Päts vahistati nädal aega hiljem, 30. juulil oma Kloostrimetsa majas ja küüditati koos perega Nõukogude Liitu. Kuni 26. juunini 1941.aastal oli ta koos perekonnaga Ufaas vabakäiguvang, pärast seda Baškiiria ANSV julgeolekuteenistuse vanglas. Alles 29.aprill 1952 saatis NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Erinõupidamine ta sundravile, hoiti kinni Kaasani vanglahaiglas. 15. november 1954.aastal peale Erinõupidamise otsuse läbivaatamist otsus tühistati ning 8. detsembril vabastati sundravilt. 18. detsembrist kuni 29. detsembrini 1954-ndal viibis Päts Jämejala vaimuhaiglas, kust ta aga liiga suure tähelepanu tõttu kiiresti Kalinini oblasti Buraševo psühhiaatriahaiglasse viidi. Vaimuhaige Päts ei olnud
Prantsusmaa ettepanekul rakendasid Euroopa riigid Hispaania kodusõja suhtes mittevahelesegamispoliitikat, mis konkreetselt väljendus 27 riigi poolt allakirjutatud lepingus keelata relvade vedu Hispaaniasse. Kuna diktatuurid ignoreerisid mittevahelesegamispoliitikat, siis see olukorda ei mõjutanud. Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot nii varustuse kui ka sõduritega, Rahvarinde valitusele osutas abi NSV Liit, kes suurendas järk-järgult oma mõju Hispaanias, võttes üle koguni sealse julgeolekuteenistuse. Seepeale algas Rahvarindes puhastus, mille ohvriks langesid eeskätt anarhistid. Mõlemal poolel võitles ka vabatahtlikke. Rahvarinde poolel võidelnud interbrigaadidesse kuulus näiteks 35 000 võitlejat. Kokkuvõttes kujunes Hispaania aga polügooniks, kus Saksa, Itaalia ja NSV liit katsetasid uusi relvaliike ja sõjapidamisviise. Franco väed suutsid samm-sammult oma positsioone parandada ja kontrollisid 1937.aasta lõpuks juba suuremat osa Hispaania territooriumist. 1939.aasta
1959) ooper „Wallenberg“ 2001. Järgnev lõik on Maris Pajuste artiklist. „Ooperi temaatika on aktuaalne, käsitledes isiksust totalitaarses ühiskonnas ning kangelase müüdi tekkimist ja ärakasutamist. Raoul Wallenberg oli rootsi diplomaat, kes jagas Teise maailmasõja ajal Budapestis juutidele Rootsi kaitsepasse ning päästis seega tuhandeid inimesi surmast. Nõukogude vägede jõudmisel Budapesti ta aga arreteeriti NSVL-i julgeolekuteenistuse KGB poolt ning tõenäoliselt hukkus ta ühes Gulagi vangilaagris. Täpsed andmed tema saatuse kohta puuduvad seni, s.t NSVL või Vene Föderatsioon ei ole neid teinud kättesaadavaks. Ooper „Wallenberg“ jaguneb kaheks vaatuseks ning 19-ks stseeniks, esimeses vaatuses nendest 11, teises vaatuses 8. „Wallenbergi“ kaks vaatust erinevad üksteisest ideeliselt. Seda on kinnitanud ka helilooja ja libretist, tuues esile esimese vaatuse reaalset kujutamisviisi
Endised parteiarhiivid: Venemaa Riiklik Sotsiaal-poliitilise Ajaloo Arhiiv (RGASPI); Venemaa Riiklik Uusima Ajaloo Arhiiv (RGANI) Teised föderaalarhiivid: Vene Föderatsiooni Riigiarhiiv (GARF); Venemaa Riiklik Sõjaarhiiv (RGVA); Venemaa Riiklik Majandusarhiiv (RGAE); Venemaa Riiklik Kirjanduse ja Kunsti Arhiiv (RGALI). Ametkondlikud arhiivid – kogu julgeolekualane dokumentatsioon Vene Föderatsiooni Presidendi Arhiiv; …Välispoliitika Arhiiv; …Julgeolekuteenistuse Keskarhiiv; …Kaitseministeeriumi Keskarhiiv. Kohalikud arhiivid Mujal maailmas: Välis-Eesti arhiivid: Balti arhiiv (Stockholmis); teiste riikide arhiivid, kitsamate teemade puhul (eelkõige lähinaabrite, aga ka suurriikide arhiivid, mis kajastavad riigi välispoliitilist tegevust) Publitseeritud allikad (meil ei ilmu väga palju 20. saj teist poolt kajastavaid publikatsioone kahjuks, sest meie teadussüsteem ei soosi sellist publikatsiooni, seda ei arvestata eriti teadustööna):
kasutada, aga ainult oma konkreetse huvi rahuldamiseks. Poliitbüroo protokollide originiaalid - koopiad nendest otsustest olemas, aga kui mingis otsus tehti, siis sinna juurde kuulus ka suur hulk lisamaterjali, kõik need lisamaterjalid on tänapäevani uurijate eest suletud. Lisaks on mitmeid teisi ametkondlike arhiive: Vene Fäderatsiooni Välispoliitika Arhiiv, Vene Föderatsiooni Föderaalse Julgeolekuteenistuse Keskarhiiv - KGB järglane - väga palju huvitavaid dokumente Eesti kohta, Vene Föderatsiooni Kaitseministeeriumi Keskarhiiv. Vene arhiivide puhul tuleb tähele panna ka seda, et ka nendest Föderaalarhiividest ei ole paljud dokumendid uurijatele saadaval. Ametkondade vaheline komisjon, kes neid salastatud dokumente läbi vaatavad - otsustatud sel moel, ki 1 osapool ütleb, et 1 dokument ei kuulu avaldamisele, siis tegelikult jääb kogu see säilik salastatuks
annaabi.ee 
