Marileen kutsub J Mihkli juurde esimesele kevadisele grillile. J küsib kas Mihkel on nõus. ,, Mihkel on täiega nõus ja võta sõpru ka kaasa, kui tahad, aga ära päris kümne inimesega tule."ütleb Mihkel J tetab kutsest Kairile, Kairi küsib miks ,,Ma ei taha päris üksi minna. Kuigi enamik neist nüüd kambakesi armastab mind, siis nendega suheldes on ikkagi kerge ebameeldivus rinnus. Vabalt ei saa üldse võtta. Kogu aeg pean ennast tõestama. Kogu aeg pulli tegema." ,,Kas sa ei arva, et sind selle pärast kutsutaksegi, et sa pulli teeks ja tola oleks?"Küsib Kairi ,,Ei ma ei arva, ma tean seda. Aga see on mu roll praegu- meelelahutaja." Sinwald tahab kangesti J-ga peale kooli koos koju bussipeatusesse minna, sellepärast ta ta tormab esimesena peale kella klassist välja, aga keegi hüüab teda- see on Liisa, kes palub vabandust ja jookseb talle järgi... et teda kallistada. J valetab Stinnule, et ootab teda kooli ees, ise aga jookseb kõigest
Aga Ekke läheb randa, ta ei taha kedagi näha ega midagi kuulda. Ta kõnnib vihmas ega üritagi varjuda, ta peas on mõtted Enekenist. Tal on mõtted, et jätab kõik maha ja läheb siit, lapsepõlvekodust minema, jätab maha ema, Aat Elme, neebrimehe, ranna, kastani. Koju minnes küsib ema talt, et kus ta käis, kuid Ekke ei räägi temaga, ta tahab ära siit, ära Enekeni ja kõige juurest. Lõpuks kui ema pikemalt aega talle pinda käib vastab Ekke, et ta läheb ära, läheb kõigepealt Ingelandi ja võib- olla ka kaugemale, et saaks jumala eest minema. Neenu on aga seisukohal, et Ekke ei tohi ära minna, tal on juba kolm poega ära läinud, aga ekke peab raudselt koju jääma. Pärast pikka arutelu on Neenu seisukohal, et ega Ekke kaugele ei jõua, et ta on rohkem kodu inimene ja ei suuda kauemat aega kuskil olla. Ekke astub uksest välja ja seab sammud Enekeni akna alla kus ta lausub vaikselt, et nüüd ta läheb maailma. Eneken soovis talle vaikselt edu. Ühtäkki on
Neenu Moor tuleb laudast, paneb lüpsiku kivile ja toetub tarale ise samal ajal ohates. Rannas tegutseb naabrimees Toomas Üüve oma paadi kallal, et teha sõit perega Ingelandi maale. Sinna peaks minema ka Neenu Moor, aga kuna tal on lehmaga probleeme peab ta loomaga minema hoopiski mööda teed, et otsida lihunikku. Samal ajal tuleb randa naabrinaine Enge, ta oli endaga väga rahul ja teiste asjad teda ei puudutanud. Toomas Üüve oli aga sauna kütnud selleks tähtsaks puhuks, kogu rand oli magusat lõhna täis, see aga tekitas vastumeelt teistele elanikele. Mõni minut hiljem märkab Neenu, et kägu kukub ja et puu ladvad liiguvad, ta ütles kurjalt, et Ekke puu otsast alla tuleks. Ekke oli Neenu poeg, kes parema meelega hüppaks puult-puule ja meelitaks tüdrukuid kui et võtaks adra ja teeks mehe kombel tööd. Ekke aga ei kuulanud ema sõna ja sellepärast istus ema nii kaua puu all kui ekke ükskord otsustas alla tulla. Isegi naabrimees oli ekket ükskord ähvardanud teda selle
KARJED ööS 1. Ethan oli just üles tõusmas, kui kell öökapil näitas 7.45. Kõik oli samamoodi tavaliselt, aga midagi oli siiski erinev, poiss pollnud enam Tallinnas oma vanemate juures, vaid kuskil Inglismal tädi juures. Kus nimelt Inglismaal ta ei mäletanud. Ta vanemaid polnud enam, nad hukkusid puhkuselt tagasi tulles lennuõnnetuses. "Marian!" hüüdis Ethan Keskmises eas naine võpatas äkilise hääle peale, kuid kogus ennast ning vastas noormehele lühikese küsimusega:"Jah?" "Oled sa mu särki näinud?" vastas poiss. "Ei aga vaata kapist, äkki ta on seal!" "Okei!" Poiss läks kapi juurde ja hakkas oma särki otsima, selleasemel aga leidis ta hoopis karbikese, kus olid sees kõik tema perekonna fotod alates vanemate pulmadelt kuni viimase hetkeni mil nad koos veetsid. Kuid nende seas oli foto võõrast neiust keda Ethan ei teadnud. Tüdrukul olid blondid juuksed ja helesinised silmad. Fotol ta n
Lubas Pearu maha lüüa kui jutt ei vasta tõele ja tütre majast välja peksta kui asi nii oligi. Andres tahtis talle tegelikult kohe selle jutu peale peksa anda aga Pearu põgenes kõrtsmiku selja taha. Koju minnes ei andnud see jutt Andresele rahu ja ta oli väga vihane. Mingil hetkel hakkas ta aga mõtlema et kui Liisi abielluks Joosepiga siis saaks nad ju ka Tagapere enda perekonna kätte ja siis kuuluks kogu Vargamäe neile. Kodus uuris ta asja kõigepealt Mari käest, pärast juba rääkis Liisiga ja ütles et kui nad kohta endale ei saa siis nad ei abiellu ja kõik. Liisi ütles aga et nad ei taha kumbki Vargamäele jääda kuna seal on ainult halvad mälestused ja seal ei saa rahulikult elada Liisi ütles ka et see koht ajab kõik üksteisele kallale, riidu. Ta ütles et ei loobu Joosepist, tehku too mis tahab. Orul arutasin Joosep ja Pearu koha pärimise asju. Poiss ütles et tema seda kohta ei taha
,,Tõde ja õigus" Anton Hansen Tammsaare I osa I Vargamäele tulid uued omanikud- naisele eriti koht kuhu nad elama läksid ei meeldinud- tema ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Peremees läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine- lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane
I Vargamäele tulid uued omanikud Naisele eriti koht kuhu nad elama läksid ei meeldinud- tema ettekujutus kodust oli teistsugune. Kodupoole sõites arutasid nad ringi vaadates pidasid nad plaani, mida nende kohtadega peale hakata. Koju jõudes kuulsid nad et üks lehm oli sohu kinni jäänud ja too tuli seal mitmete inimestega välja tõmmata. Peremees läks kohe appi aga naine pidi koju jääma ja seal töid tegema hakkama. Andres ei vahetanud riideid enne kui läks( kirikuriided seljas). Pika pusimise peale saadigi lehm välja. Naisel hakkas kodus aga igav ja otsustas neile vastu minna. Ta oli väga rõõmus kui nägi lehma tulemast- tahtis teda isegi kallistada ja oleks ääre pealt nutma hakanud. II Taluga tutvumine Lõpuks Andres läks koos Krõõda ja sauna- Madisega maad üle vaatama. Nad rändasid mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli
RAKKE GÜMNAASIUM REFERAAT ,,2 GRAMMI HÄMARUSENI" DIANA LEESALU Liisi Remmet 9.klass Rakkes 2008 Sisukord 3 Sissejuhatus 4 Ümberjutustus 5-7 Mõtted ja tsitaadid 8 Kasutatud kirjandus 9 3 Sissejuhatus Tegelikult valisin ma selle raamatu juhuslikult. Olin kuulnud, et see on väga hea raamat ning mõtlesin, et võiks kunagi selle läbi lugeda. Kuna see oli ka üks kohustuslikkudest raamatutest, oli põhjus seda raamatukogust küsida. Olen väga rõõmus, et
· Margus Murasin, Sisekaitseakadeemia Uurimisrühma tööle aitasid kaasa alljärgnevad juhtrühma liikmed: · Cees Boeij, mestiprojekti välisnõustaja, Justiitsministeerium, Holland. · Richard Braam, konsultant, CVO, Utrecht, Holland · Franz Trautmann, konsultant, Trimbos-institute, Utrecht, Holland · Ene Katkosilt, uimastispetsialist, Justiitsministeerium, Eesti · Julia Vinckler, MTÜ Convictus Eesti, Eesti · Gert Grünberg, Tallinna Vangla, Eesti Lisaks täname kõiki projektile kaasaaidanuid, eriti Murru vangla kinnipeetavaid ja personali. 3 Sisukord RAHVUSVAHELINE HAIGUSTE KLASSIFIKATSIOON ; F11-F19 "PSÜHHOAKTIIVSE AINE TARBIMISEST TINGITUD VAIMSED JA KÄITUMISHÄIRED".......................................................................................................... 12
Suur Gatsby F. S. Fitzgerald 1. Peatükk jutustaja Nick Carraway isa sõnad: "Kui sul tuleb tahtmine kedagi kritiseerida, siis tuleta, meelde, et mitte kõigil pole olnud selliseid eeliseid nagu sinul." Vastavalt sellele hoidus Carraway sellest. kuid siis tulid kõik talle pihtima, lõpuks hakkas ta ka sellest hoiduma, kuid Gatsbyle tegi ta erandi. al. Lk 8 räägib oma elukäigust: jõukas perekonnas, kesk- läänes, käis Yale´i ülikoolis. Hiljem new Yorki väärtpaberitega tegelema. Seal kolis linnast eemale vanasse suvilasse üksi. Ta luges palju. Elas West eggis, mis oli vähem nooblim, kui east egg. Tema naabriks oli Gatsby, kellele kuulus suur häärber. Nick läks oma tuttavatele külla, kus mees tom oli olnud mega jalgpallur ja nüüd rikas, naine daisy Nicki sugulane. Sisenedes oli seal veel ka miss barker. Tom oli lugenud üht raamatut ja leidis, et kui nemad midagi ette ei võta, siis süüakse valge rass välja, kes siiani kõige tähtsam rass on olnud. kui teener toa
"Külmale maale" E.Vilde Jaan, kes oli haige, kuulas nukralt orelimängu. Ta laskus väsinult istmele ja orelimängu tõttu läksid ta silmad niiskeks. Ta palvetas kaua, tänas selle eest, et tema noort elu kaitstud oli. Ta palus ja tänas, tänas ja palus, kuni ta meel vagusaks jäi. Kui tal enam midagi paluda ei olnud, ega mellegi eest tänada, ta vajus kössi ja püüdis jutlust kuulata. Kuid Jaani mõtted olid hajevil ja ta oli väsinud, ning ta jäi lõpuks jutlustuse ajal magama, ta ei olnud ainus magaja. Kuid õpetaja ei pannud seda neile pahaks. Jaan ärkas alles siis, kui orel uuesti mängima hakkas, tal oli häbi magama jäämise pärast. Kui kogu kirikurahvas välja läks, hakkas Jaani pea värsekst õhust ringi käima, ta toetus vastu kirikut ja ootas selle möödumist. Jaani ette seisis Virgu Anni, alguses ei öelnud kumbki sõnagi, vaikides teretasid üksteist. Siis aga tüdruk kurblikult ütles, et Jaan on nõrgaks jäänud, ja et Jaanil on pealagi juustest paljaks jä
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
olnud probleeme sõpradega või nad on sattunud kaklustesse" (www.alkoinfo.ee, 2013). 3.2. HIV Kati nakatus HIVi, kuna teda vägistanud Markus oli saanud oma eelmiselt partnerilt viiruse. HIVi haigestumisel ilmnevad sümptomid alles hiljem ja seega inimene ei tea oma haigusest enne kui testimas käib. Markuse eelmine partner soovitas tal testima minna ning Markus kutsus Kati kaasa, et teha kindlaks kas ka neil on viirus. Kati ei uskunud, et tal võiks selline haigus olla, kuna tavaliselt seostatakse HIVi narkomaanide ja eluheidikutega. Kuid testi tulemus näitas, et ta on HIV-positiivne. "Mõni võtab selle uudise kindlameelselt vastu ja peab seda oma elustiili arvestades asjade loogiliseks käiguks. Teine kurvastab, kuid lepib ja elab edasi. Mõni tapab ennast ära. Mõni jätkab murede meelemürki uputamist või hakkab seda tegema
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
Töö eesmärgiks on uurida kooliprobleemide tekkepõhjusi ja nende lahendusviise ning tutvuda eesti noorte autoritega. Uurimismaterjaliks said üheksa noorsooromaani: Helga Nõu ,,Tõmba uttu!", Reeli Reinausi ,,Must vares", Margus Karu ,,Nullpunkt", Kerli Altmarti ,,Makaagid ja majad", Kristel Kriisa ,,Neetud", Ketlin Piirilinna ,,Sefiirist loss", Margit Sarapiku ,,Vaarao leidmine" Kersti Kivirüüdi ,,Okultismiklubi" ja Diana Leesalu ,,Mängult on päriselt". Kõigepealt lugesin raamatud läbi ja tegin märkusi probleemi põhjuste kohta. Töö esimese osa moodustab probleemide käsitlus koos autori lühitutvustusega. Töö teine osa on analüüs. Töö eelviimases osas on analüüsitud, kuidas peategelased on tulnud toime oma muredega ning kas ja kuidas nad need lahenesid. Lõpus on kokkuvõte ja kasutatud allikad. Abimaterjalina on kasutatud interneti otsingumootorit www.google.ee ning autorite enda
August Kitzberg LIBAHUNT Draama viies vaatuses Sisukord lk ESIMENE VAATUS______________________________________________________________2 TEINE VAATUS________________________________________________________________8 KOLMAS VAATUS_____________________________________________________________14 NELJAS VAATUS______________________________________________________________22 VIIES VAATUS________________________________________________________________28 OSALISED: TAMMARU PEREMEES, TAMMARU PERENAINE, nende poeg MARGUS, nende kasutütred TIINA ja MARI, VANAEMA, sulased JAANUS ja MÄRT. Külarahvas, tüdrukud, poisid, karjalapsed, lapsed. AEG: XIX aastasaja algus. Esimese ja teise vaatuse vahel on kümme, neljanda ja viienda vahel viis aastat. 1 ESIMENE VAATUS Must ja nõgine rehetare. A
Kuigi need on teemadelt ja laadilt üsna kokkusobimatud, hakkab kas või vaid neid kolme valikkogu vaadeldes mingi soomeugriline üldistusmasin siiski tööle, tuleb ilmsiks too melanhoolia, oma maa ja maatuse, keele ja keeletusega seotud olu. Ja kultuurikandja kohustus ning taak, mis neist tekstidest vastu vaatab... Teadlikkus oma rollist identiteedi ja mälu säilitajana. Muidugi, ma olen seda varem öelnud ja ütlen veel. Valton on kõigepealt siiski esmaklassiline proosakirjanik. Tema luuletehnika on pisut vanamoeline (mis muidugi soome-ugri tõlkeiks kohati just passibki: ei ole need tekstid veel kõrgmodernismi harjal ja postmodernismi puudutust ei haista pea üldse) ja liiga oodatavalt luuleline. Sõnaseadmine kipub värsitreimiseks, eriti vormitäpsemates ja riimilistes luuletustes, s.t et hästi õnnestunud luuletõlgete sekka satub ka kipakamaid, kus värsside tagant tuleb
,,Kuidas elad,Ann?" Ann on pere ainuke laps ja õpib kaheksandas klassis.Ta on küll väga hea õpilane,kuid ikkagi nõuab ema temalt rohkemat.Kord kodus on üsna range-alati peab õpitud olema,Ann ei tohi kunagi hiljem tulla,kui kästud jne.(Ükskord näiteks unustas ta end diskol tantsima-ta ema ilmus lavale ja käskis üle saali kõigi kuuldes Annil koju minna.Tüdrukul häbi kui palju). Kord koristamise käigus saadab ema tütre keldrisse taarat viima.Keldris ringi vaadates jääb Annile näppu ema noorepõlve päevik.Ta võtab selle kaasa ja otsustab lugeda.See,mis ta sealt teada saab purustab kogu tema senise maailma. Ema nimi oli Kärt,noorena hüüti teda Kärtsuks.Päevik on ajast,kui ema oli 17 aastane(Ann on praegu 14).Ann teadis kogu aeg,et ema on hästi õppinud ja korralikult koolis käinud,aga päevikus oli hoopis midagi muud.Ema oli koolist välja visatud ja ta sõitis nüüd Tallinna ja Tartu vahet.Tallinnas ta elas,Tartu jäid kõik ta sõbrad.Nende sõitmiste kä
Eeva aga mõtles siis, et keisri ema on ligidal käimas, ning ehk saab tema jutule. Nii siis küsis venna nõu, et mis teha. Nii nad siis tegid läksid külla. Said isegi keisrinna jutule. Too oli aga nii heasüdamlik, lasi isegi Jakobi sisse kutsuda. Aga ta ei lubanud midagi teha , kuna see pole tema võimuses. Teisel jõulupühal 1827 Georg oli jälle Võisikul, peeti jõule ja too rääkis oma minevikust. Ta rääkis, et tahtis isegi ükskord Timot vaatama minna sahkerdas isegi endale vangla sissepääsu. Aga sisse saades, saadi ikka aru ning ta ei pääsenud teda vaatama vaid ta sai vaid niipalju targemaks et Timo tõesti seal pesitseb ja et taga kõik korras on. Kolmandal jõulupühal Georg oli oma võlga tagasi nõudmas, mis ta enne Timo vangi minemist andis 1600 rubla. 2500 nõudis sisse. Jälle taheti Jakobi nõu, et mis peaks tegema, kas see raha sisse nõudmine praegusel perioodil on ka Georgi poolt õige samm. Timo lõpks ladi hoopis täringut visata.
Näiteks Kurtile ei meeldinud, et Courtney näitas ajakirjas "Vanity Fair"oma suurt kõhtu. Kuus kuud peale abielu sündis neil laps, kelle nimeks sai Frances Bean. Kurt olevat olnud pilves nii abielludes kui ka lapse sünni hetkel. Kui Courtney oli rase kahtlustati teda narkootikumide tarvitamises. Ta eitas kõike seda. Ta küll ütles, et tarvitab narkootikume, kuid kohe kui ta teada oli saanud, et ta rase on, oli ta selle jätnud. Teised Nirvana liikmed lootsid, et ka Kurt jätab narkootikumid sinna paika ja hakkab elama rahulikku pere-elu. Seda ka mõneks ajaks tegi. 1993. kui käis uue albumi lindistuse ajal tähelepanust tüdinud laulja ringi T-särgiga, millel seisis "How Are You, New Album?" (tõlk. "Kuidas läheb, uus album?"). Peale plaadi ilmumist vahetas ta särki: "Grunge Is Dead" (tõlk. "Grunge on surnud"). Samal ajal läksid bändikaaslased riidu, kuna Kurt nõudis 75% Nirvana sissetulekutest, selle ta ka sai. 1993
Analüüs Eesti matus Maret, Andrese ema. Väsinud moega kõhetu naisterahvas. Sass, Andrese isa. Tugev ja turske mees nagu puupakk. Indrek, Mareti vend. Alati erutatud olekus luulelise hingega isand. Tiina, Indreku naine. Umbes 30 aastane hoolitsetud välimusega karjäärinaine. Maret ja Sass on tööinimesed, nad aitasid vana Andrest igal võimalusel maatöödega. ANDRES: "Nad veetsid siin kogu oma puhkuse, mis kujutas endast ilmselt hoopis rängemat tööd, kui see, mida nad linnas tegid. Ja mitte ainult puhkus - ka nädalalõppudel tuli sageli sõita siia, sest sõnnik tahtis laotamist, kartul algul panemist ja pärast võtmist, peenrad rohimist, marjad korjamist, puud lõhkumist, sada muud tööd tegemist." Indrek ja Tiina on inimesed, kes ei viitsi tööd teha ja tahavad igal võimalusel puhata. Nemad ei leia aega, et isa maatöödega aidata. Aga ka puhkepäevadel ta ei leia aega ja tahtmist, et aidata Indereku isa, vaid teeb igasugust m
Kirjanduse arvestus 1. Kirjelda lühidalt kõiki kirjandusperioode(millal oli, mis oli iseloomulik jne). Antiikkirjandus Antiikkirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonnas kujunenud kirjandust, mille algust tähistavad Homerosee eposed "Ilias" ja "Odüsseia" 8.7. sajand eKr ning mis sirutub välja hilisantiiki 4.6. sajand pKr. Varakeskaeg Varakeskajal puudus peaaegu täiesti ilmalik kirjandus. Peaaegu ainuke raamat, mida loeti ja tunti, oli Piibel. Kirjandus oli usu teenistuse ja ladinakeelne, seepärast vähestele kättesaadav ja mõistetav. Munkade kaudu kandus siiski rikkast antiikajast mõndagi edasi (näiteks puhtusuline näidend, nn müsteerium; samuti koostati pühakute elulugusid ja pandi kirja legende nende imetegudest jms ). Kuid üldiselt oli varakeskaeg vaimuväsimuse ajastu, tardunud, värvitu ja vähe algupärane, seepärast ongi seda ajastut nimetatud PIMEDAKS KESKAJAKS. Kõrgkeskaeg Renessanss Kitsamalt antiikkunsti ja -kirjanduse taass
DEKAMERON VII päev Jutustamine pidi kuninga käsu kohaselt toimuma Naisteorus. Õuemeister sättiski juba varavalgel sinna poole. Sinna mindi..see tundus nüüd palju ilusam koht. Linnud laulsid ja panid ka inimesed laulma. Söödi ja siis oli võimalus puhata. Pärast seda tuli kõigil koguneda vaiba peale, et kuulata Emilia jutustusi. I novell KOON Oli ilus naine Tessa, mehest villakraasija Gianni, kes oli loll ( mungad petsid temalt välja nii mõnegi kapuutsi / õlakatte, aga tasusid talle selle eest palvete õpetamisega, seega tuli ka neile ju kasuks see. ) Giannil oli palju pisiameteid, ta oli ka Santa Maria Novella lauljate vennaskonna ülem, kus tal tuli harjutusi juhtida. Tessal oli armuke, kuna tema oma mees oli väga lihtsameelne, siis eelistas ta nüüd salaja kohtuda Federigoga- ilus priske noormees. Nad kohtusid Gianni maamajas- mõisas, ise elasid nad tavaliselt Firenzes. Kuna aga Gianni ka vahel mõisasse etteplaneerimata tuli, siis oli tarvis Tessal ja Federigol le
et tal pole enam ning juurde saamiseks peab pöörduma Dani poole. Sealt saavad probleemid alguse, sest üks doos maksab sada krooni. Esimesel kohtumisel poiss ostab kaks doosi, et üks jääks nagu varuks. Õhtul aga selgub, et ta ei suuda piirduda ühest päevas, vaid kasutab mõlemad ära. Sellest hetkest alates tal lähebki vaja juba kahte päevas, ehk siis kakssada krooni päevas. Isa on tal tõesti jõukas. Seega poisil on oma pangaarve ning sealgi on pisut raha. Kõigepealt ta kasutabki siis selle oma raha ära. Nädala möödudes taipab ta, et kahest ei piisa ning kui kolmandat ei saa, siis tekib meeletu lihastevalu, tekib metsik üle keha värisemine, mis tõmbab lihased krampi. See valu on aga talumatu. Seega muutub päevakogus aina suuremaks, kuid pangaarve on juba tühi. Siis hakkab poiss lihtsalt vaikselt isa rahakotist nn. laenama. Mõne aja pärast jääb ta aga vahele. Nüüd on seis üpriski täbar. Raha ei ole ja nagu ei saa kah enam kusagilt.
Tõde ja õigus - märkmed I - Naine Krõõt ja mees Andres Paas sõitsid hobusevankriga Vargamäe suunas, kuhu elama pidid minema - Pidid minema läbi soo, mille ületamine oli raske, plaanisid sinna tulevikus sügavamad kraavid ja kõrgema tee teha, et ületamine nii keeruline poleks - Teel jäi nende lehm Maasik sohu kinni, koduhoidjad (sauna-Madis, karjane, eit) tulid appi, tegid lõkke, et sohu kinni jäänud lehma jalgu soojendada, et too edasi liiguks, lõpuks saadi lehm välja ja jõuti uude koju - Krõõt pärib, miks Andres just selle koha valis, mees vastab et paremat ei olnud müügil või teised kohad olid liiga kallid, lohutab naist, et Vargamäel pole ka väga hull, tuleb ära harjuda II - järgmine päev oli uue kodukohaga tutvumiseks, esmalt taheti külastada naabrit, Tagapere Pearut, kuid ta oli kõrtsis - Saunatädi ja sauna-Madis tutvustasid uutele peremeestele ümbrust, see oli vaikne, soine, vesine, krunt oli suur, Andres mõtl
Riinu ütles, et Kadaka Hinn korralik mees käib kirkikus, Liisu hakkas sellepeale naerma. Riinu ütles et mis naerad, et tema ise näeb seda kõike, ja et Hinn hiilib tuppa, vaga nagu vader. Vallavanema sisseastudes ei tahtnud Liisu ja Riinu sellest enam rääkida, et mitte tuhinat tekitada. Riinu läks ka üsna pea minema. Riinul tuli jälle hirm peale peale Liisuga rääkimist. Eideke palus vallavanemat et see Tammistul ka läbi astuks, kui liiga uhkeks ennast ei arva. Eidekesel oli pakkuda vaid seda mida maalt leidub. Riinu läks Miinat tädi juurest ära kutsuma. Miina rääkis kirikujuures juhtunud loo Annele täielikult ära, aga Anne arvas et see kahtlane, et nii kaua võõrast meest meeles peab. Kes teab kui kaugel see noormees elada võib. Ta arvas et poiss tunneb piinlikust oma teo pärast, sellepärast pole nägu ka näidanud. Tagantjärele oli Annel oma noomimisest kahju,
sünnitada. Eestis on umbes 8% abortidest alaealiste omad. Seks on väga oluline täiskasvanute staatuse sümbol, kuid seotud ka sõprade hoiakutega. Umbes pooled alaealised on seda kogenud. On leitud, et need, kes tarvitavad alkoholi ja narkootikume, tegelevad tõenäoliselt ka riskeeriva seksuaalkäitumisega. See tähendab kaitsevahendite seksuaalvahekorda. Selle tagajärjed teatavasti on rasedus, HIV, suguhaigused. Samas mõjutavad alkoholitarvitamine ja narkootikumid samuti riskeerivat seksuaalkäitumist. Miks noored käituvad riskivalt: põhjusi on palju * uudishimu, soov igasuguseid asju järele proovida * vanusest tingitud käitumise eripärad - väljakujunemata isiksus, ebaküpsus * madal enesehinnang * isiksuseomadustest tingitud käitumise eripärad (impulsiivsus, sensatsioonijanulisus, hüperaktiivsus jne) * ebarealistlik optimism * kaaslaste mõju ja eeskuju, kambavaim * soov muljet avaldada kellelegi olulisele * kättesaadavus
mitte ühte sammu teie poole tulnud, sest ma tean küll, et mul ei tule kerge töö isa juures. Sest silmapilgust saadik, kui ma sind kirikus armumine nägin ema kõrval, ei olnud mul rahu ööd ega päeva enam, ja – noh, tead ju isegi, kuidas siis lugu tuli. Ja kui me juba paaris oleme, Maiekene, küll sa näed siis selge silmaga, et veel murdjamaid võib olla maailmas kui mulk! 15 Jah, aga nii kaugele on tööd veel küllalt! Kõigepealt pean ma nüüd Kure vanamehe üles kosja- otsima, see tuleb mulle kuulatajaks ja kombestik: isameheks. Kui SEE asju isa juures toime ei aja, isamees siis ma teist paremat ka ei tea. On ka nagu valla ametimeest, ehk see aitab kõrvalt. Siis kosja- tulen õhtu poole ise viinadega – kombestik MAIE (häbelikult): Oh sa taevakene! – Kuhu ma jooksen siis? MÄRT (naerdes): Õige lähedale, laps, et ma sind leian! Kas kuuled? Mitte kaugele
Peer Gynt Peer Gynt" on H.Ibseni kirjutatud dramaatiline luuleteos, mille on tõlkinud Marie Under. Näidendi tegevus toimub ajavahemikul 19.sajand - 1960-ndad. Teose keskseks tegelaseks on talupoeg Peer Gynt, kelle tegevusi ja arengut teos jälgib ning kellega on seotud kõik teised teose tegelased. "Peer Gynt" oli minu jaoks suhteliselt keeruline teos. Lihtsamaks ei teinud teda ka sugugi luulevorm. Mulle tundus jutkui oleks vahel kauni sõnastuse tõttu lause mõte kaduma läinud. Kuid üldiselt oli teos siiski arusaadav. Nagu juba alguses mainisin, ja nagu arvata ka on, keerleb kõik antud teoses ühe isiku, Peer Gyndi, ümber. Raamatu jooksul Peer areneb-kasvab. Või kasvab ikka? Peer Gyndi areng oleks kui mõõnade ja tõusude rada - ühel hetkel ta kahetseb ja üritaks nagu olukorda parandada (ase surivoodil, oma onni ehitades, vana mehena Norrasse tagasi pöördudes), kuid samas järgneb alati sellele arengule mõ
alla panna. Kuna Leemetil oli niiöelda „jooksuaeg“ nagu ussid seda kutsusid kui aega millal järeltulijaid sigitada ja Magdaleena oli Leemeti arust kaunis siis läks ta temaga kaasa. Magdaleena viis ta koju kus hakkati just sööma ja Magdaleena isa Johhanes võttis Leemetit süütu norimisega vastu teretades ’kolm on kohtu seadus’. Lauas söödi Leemeti jaoks kummalist sööki ja imestuseks talle ei olnud laul liha- kuna metsas oli alati liha siis teekis kõigepealt Leemetil huvi ja siis Johannesega vaidlus muidugi usu ja ellu suhtumise teemal. Kompromissini aga ei jõududki ja Magdaleena kutsus Leemetit kaasa minema kuulama kastraatide koori kloostris, Leemet lippas kaasa. Tee peal tuli juttu metsast, libahuntidest keda Leemet olevat ning Magdaleena üritas pisut ussi keelt omandada, tulemusteta. Leemet imestas, et see kuidas te tegelt elab ja kuidas mets tegelt on Magdaleena ja teised küla inimesed ei uskunud, aga haldjad ja
Teie meelest oli lihtsalt mõnus minusse armunud olla.“(lk.85) „Helmer: Nora, kui mõistmatu ja tänamatu sa oled! Kas sa ei ole siin õnnelik olnud? Nora: Ei, ei ole kunagi olnud. Ma arvasin, et olen, aga ma ei ole kuangi olnud.“(lk.86) „Nora: Ma pean täiesti üksinda olema, et enese ja kõige muu kohta selgusele jõuda. Sellepärast ei või ma enam sinu juurede jääda.“(lk.87) „Nora: Kohused minu enese vastu. Helmer: Sa oled kõigepealt naine ja ema. Nora: Seda ma enam ei usu. Ma arvan, et len kõigepealt inimene, niisama nagu sina...Ma tean küll, et suurem osa inimesi annab sulle õiguse, Torvald.“(lk.88) „Nora: Ma ei ole kunagi nii selge pea ja kaine mõistusega olnud kui preagu. Helmer: Ja selge pea ja kaine mõistusega jätad sa oma mehe ja lapsed maha? Nora: Jah, seda ma teen.“(lk.89) „Helmer: J võid sa mule ka seda seletada, miks ma su armastuse olen minetanud? Nora: Jah, võin küll
................................................................................................4 Ecstasy (Lisa 1)................................................................................................................5 Amfetamiin...................................................................................................................... 5 Kokaiin.............................................................................................................................6 Heroiin............................................................................................................................. 6 LSD (Lisa 3)................................................................................................................... 7 Lahustid............................................................................................................................7 VALUVAIGISTID............................................................................................
kahtlastel põhjustel suri, kuigi arvatakse, et sellepärast, et Venemaa kaotas oma olulise lõunasadama. Uus tsaar Aleksander II, kellest olu küllaltki palju Venemaale kasu ja tulu, aga venelased ise lõid ta maha. 50ndate aastate teine pool on Vene elus selline tõusuaeg. Uus tsaar teostab reforme, kohtureform, 1861 vabastas Venemaa pärisorjusest. Tolstoi elab Vene elule väga aktiivselt kaasa ja tema arvamine on ka see, et üldse vene elu miskitpidi muutuks, tuleb kõigepealt kaotada pärisorjus, teine, et ühiskonnaelu paraneb siis, kui iga üksikisik ennast moraalselt ümberkasvataks. 1857 teeb Tolstoi oma esimese välisreisi Lääne-Euroopasse ja pettub selles. Hiljem selline slavofiil, kõik läänes olev võõras ja kultuurile hukutav, vaimsete väärtuste nullimine. Kui tuleb tagasi Venemaale, avab Jasnaja Poljanas talulaste kooli, mis tegutsed 1859-1862. Asutab ka pedagoogilise ajakirja samanimelise. See kool on talulastele ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
