tooted/teenused 11. Turundusplaan 11.1 Hinnakujundus. Kirjelda ettevõtte hinnakujundust ja võimalusel täida tabelivorm oma planeeritavatest hindadest. Toode/ Hind teenus 1.a. 2.a. 3.a. 11.2 Müük ja turustamine. Kirjelda ettevõtte müügi- ja turundustegevust. 12. Personal ja juhtimine. Kirjelda oma ettevõtte planeeritavat personali ja juhtimistegevust. Lisa alljärgnevasse tabelisse töötajate tööjõukulud järgnevaks perioodiks. Ametikoht Kuude arv Brutopalk Sotsiaalma Töötuskindlus Tööjõukul Palgakulu kuus ks 33% tus 1,4 % u kokku kokku kuus aastas. 13. Müügiprognoosid. Täida alljärgnevd tabelid, koostades müügiprognoosid vähemalt esimeseks tegevusaastaks. 14
10.4 MÜÜGITOETUS JA ETTEVÕTTE REKLAAMITEGEVUS. Siin on võimalik kirjeldada ja analüüsida milliseid müügitoetusmeetmeid on plaanis kasutada. 11.TURUNDUSPLAANI REALISEERIMISEKS VAJALIKUD RESSURSID. Kirjelda ettevõtte põhitegevuse realiseerimiseks vajalike põhiressursse alljärgnevas tabelivormis. Ressurss Ressursi vajadus/ olemasolu 11.PERSONAL. Kirjelda oma ettevõtte personali ja juhtimistegevust (lühidalt), detailsemalt võid analüüsida personali ja nende tegevust, kes hakkavad realiseerima antud turundusplaani. 12. MÜÜGI PROGNOOSIMINE. Kirjelda millistel alustel ja milliste toodete/ teenuste osas käesoleva turundusplaani raames müüki prognoosid. Täida alljärgnev tabel, koostades müügiprognoos vähemalt esimeseks tegevusaastaks. Kui antud tabelivorm ei sobi, võid kasutada oma tabelit (vormi), kustutades eelneva. 13. TURUNDUSE RISKIANALÜÜS
Juhtimisstiil- juhi käitumise viis alluvate suhtes. Juhi hoiakud, tema poolt rõhutatud tegevused ja toimingud, nende sooritamisel eelistatavad viisid ja võtted. Juhtimiskultuur- võib kujuneda mõjuka juhi poolt pikemat aega viljeldud ja teiste juhtide poolt ulatuslikult järgitud juhtimisstiilist. Arutle, millised on juhtimisprotsessi iseärasused- Katkendlikkus, sooritatavate funktsioonide suhteline omavaheline sõltuvus. Vajadus juhtimistegevust ette valmistada. Katkendlikkus, sooritatavate funktsioonide suhteline omavaheline sõltuvus. Vajadus arvestada, et peale juhtimistegevuse sooritamist käitub objekt teatud aja jooksul iseseisvalt. Juht teeb juhtimistöö kõrval ka osaliselt mittejuhtimistööd. Kes on juht?- Juht on isik, kes vastutab alluvate tegevuse eest. Juht võtab enesele vastutuse. Juhtimine kui teadus - Juhtimine on nii kunst kui ka teadus samalajal. Teaduseks võib seda
Lõunasöök (supp+teine) 10 eur 10 eur 12 eur Õhtusöök (puder/makaroni+kotl 7 eur 7 eur 8.50 eur ett) Snäkkimine (saiakesed,joogid) 3 eur 3 eur 4 eur 12.2 Müük ja turustamine. Kirjelda ettevõtte müügi- ja turundustegevust. Müüa tervisliku toitu inimestele. 13. Personal ja juhtimine. Kirjelda oma ettevõtte planeeritavat personali ja juhtimistegevust. Lisa alljärgnevasse tabelisse töötajate tööjõukulud järgnevaks perioodiks. Ettevõte vajab järgmised töölised : 2 kassapidajat, 4 kokki ja 2 koristajat. Töötajatel pab olema toitlustusalane kutseharidus (kokk,kassapidaja). Vajalikul hulgal ja oskustega töötajad on olemas. Kassapidajat ja koristaja võib ka koolitada töökohal. Tabelis on tööjõukulud üheks inimeseks Ametiko Kuude Brutopal Sotsiaal Töötuskindl Tööjõuku Palgakulu
Hoone 300 T - konstruktsioo Konstruktsioonikohta n Hoone sise- Sisesein - 20-22 m2 ja välisseinte Välissein -20-30 me ehitus Katuse 25 m"2 Paigaldus 11.2 Müük ja turustamine. Kirjelda ettevõtte müügi- ja turundustegevust. Müük toimub koos teenuse pakkumise ja toote paigaldamisega paigaldamisega. Materjali transport kohapeale on hinna sees. 12. Personal ja juhtimine. Kirjelda oma ettevõtte planeeritavat personali ja juhtimistegevust. Lisa alljärgnevasse tabelisse töötajate tööjõukulud järgnevaks perioodiks. Ametikoht Kuude Brutopalk Sotsiaalma Töötuskindlus Tööjõukul Palgakulu 6 arv kuus ks 33% tus 1 % u kokku kokku kuus aastas.
Töövahendid, et viia ellu turundusega seotud tegevused Turundustegevusega tegeleb ettevõtte juht. Kapital, et katta kulutused. Ressurss Ressursi vajadus/ olemasolu personal Vaja palgata kapital laen töövahendid Vaja soetada 12.PERSONAL. Kirjelda oma ettevõtte personali ja juhtimistegevust (lühidalt), detailsemalt võid analüüsida personali ja nende tegevust, kes hakkavad realiseerima antud turundusplaani. Ettevõte juht tegeleb turundustegevusega, ettevõtte juhtimisega ja müügiga. Veel on olemas kaks töötajat, kes tegelevad müügi tegev usega 12. MÜÜGI PROGNOOSIMINE. Kirjelda millistel alustel ja milliste toodete/ teenuste osas käesoleva turundusplaani raames müüki prognoosid. Täida alljärgnev tabel, koostades müügiprognoos vähemalt esimeseks
Samal ajal ei ole mõtet teha reklaami peale liigseid kulutusi ja see pole ka võimalik, kuna algaval ettevõttel pole lihtsal ressursse. Täiesti asjatu on näiteks nn. reklaam facebookis, sest inimesed on tüdinenud sellest pahnast, mida neile postkasti topitakse ja keegi seda ei loe. Samuti ei tule kõne alla (vähemalt esialgu) raadio- ja telereklaam, kuna see on kallis. 12. Personal ja juhtimine. Kirjelda oma ettevõtte planeeritavat personali ja juhtimistegevust. Lisa alljärgnevasse tabelisse töötajate tööjõukulud järgnevaks perioodiks. Ametikoht Kuude Brutopal Sotsiaalm Töötuskindl Tööjõukulu Palgakulu arv k kuus aks 33% ustus 1 % kokku kuus kokku aastas. Juhtkonna liige 11 1 000.- 330.- 10.- 1 340.- 16 080.- Kokk 11 800.- 264.- 8.- 1 072
a. Üks kanne 0,4 0,45 0,5 Kuutasu 25 30 40 Liitumistas 15 19 24 u Aasta- 35 40 55 aruanne 11.2 Müük ja turustamine. Kirjelda ettevõtte müügi- ja turundustegevust. Reklaamime oma firmat tänavatel ja internetis. 12. Personal ja juhtimine. Kirjelda oma ettevõtte planeeritavat personali ja juhtimistegevust. Lisa alljärgnevasse tabelisse töötajate tööjõukulud järgnevaks perioodiks. Ametikoht Brutopal Sotsiaal Töötuskindl Tööjõuku Palgakul k kuus maks ustus 1 % lu kokku u kokku 33% kuus aastas. Osanik ja 320 105,6 3,2 428,8 5145,6 raamatupid aja Osanik ja 320 105,6 3,2 428,8 5145,6 raamatupid aja
Juhtimisfunktsioonid. Kodutöö tegemiseks valisin 6 juhtimistegevust ja nendeks on planeerimine, organiseerimine, delegeerimine, otsustamine, kontrollimine ja motiveerimine. Vajalikke näiteid positiivsetest ja negatiivsetest praktikatest leidsin peamiselt internetis leiduvatest artiklitest. Mõned näited on enda kogemustest. 1. Planeerimine, strateegiline juhtimine. Planeerimine tähendab eesmärkide püstitamist, tuleviku tegevuste sõnastamist ning protseduuride kehtestamist, juht peab oskama prognoosida ettevõtte tulevikku ja koostada
Kuidas ettevõte neid mõjutab: koht, väärtus, töötajad, protsess, müügitoetus, planeerimine? Mida peaks muutma, et ettevõttel läheks tulevikus paremini? Millised tegurid määravad ettevõtte tulemused täna ning kuidas neid tegureid positiivselt mõjutada? 24. Ressursside vajaduse plaan kirjeldab põhitegevuseks vajalikke ressursse ja nende varusid. 25. Personaliplaanis kirjeldatakse ettevõtte planeeritavat personali ja juhtimistegevust. Algab organisatsiooni skeemiga, kust on võimalik näha alluvussuhteid ja alluvate arvu. Seejärel tutvustatakse juhtkonda. Kui ettevõttes on ka olulisi võtmeisikuid, kes juhtkonda ei kuulu, tuuakse ära ka nende nimed ja selgitatakse, mil moel nende haridus või kogemus toetab äriplaani realiseerimist. Kõigi juhtkonna liikmete kohta peaks olema ära toodud järgmine inforamtsioon:
Kirjelda ettevõtte müügi- ja turundustegevust. Juhhu Karli OÜ müüb maheteravilja lepingu alusel Tartu Mill-le. Kogu saagi müün kohe sügisel, sest siis ei ole lisakulusid (hoiustamine, ladustamine). Ettevõttel on maheteravilja kasvatuse pinda 60 ha, kaera saak 2 tonni/ha. Kokku on (42ha*2tonn) 84 tonni mahekaera. Herne saak on 2tonni/h (18ha*2tonni) 36tonni mahehernest. Kokku saak 120tonni maheteravilja 12. Personal ja juhtimine. Kirjelda oma ettevõtte planeeritavat personali ja juhtimistegevust. Lisa alljärgnevasse tabelisse töötajate tööjõukulud järgnevaks perioodiks. Töötajate planeeritavad täiendkoolitused Ametiko Kuude Brutopal Sotsiaalm Töötuskindlu Tööjõuku Palgakul ht arv k kuus aks 33% stus 1,4 % lu kokku u kokku kuus aastas. Juhataja 9 1000 330 24 1338 12042 2016.a.
See ei seisne üksnes uute klientide otsimises , vaid ka olemasolevate hoidmises. Klienditeenindus kui vahend tarneahela juhtimiseks Kui klienditeenindus suudab luua klientidele lisaväärtust, siis võib see muuta nende käitumist tarneahelas sedavõrd, et paraneb kogu ahel või selle funktsioneerimine. Tarneahela juhtimine eeldab nii kliendisuhete kui ka klienditeeninduse juhtimist. Selles kontekstis vaadeldakse klienditeenindust kui: Juhtimistegevust Tegevuste tulemust Kliendi- ja ettevõtte toimingute juhtimist Klienditeenindus kui ärijuhtimise filosoofia Klienditeenindust on hakatud käsitlema kui ühendavat filosoofiat, mis määrab ära tee ja viisid, kuidas äri juhtida. Peatähelepanu on pööratud kliendi soovidele ja vajadustele, mitte protsessile endale. Klientide rahuolu pakkumisel tuleks jõuda tasemeni, et neil ei tekiks mingisugust vajadust võtta vastu alternatiivseid pakkumisi ega ka kontakte muude
üleüldistes toidu- ning fitnessajakirjades, toitumisega seotud Facebooki gruppides, toidumessidel ning läbi koostöö mõjukate blogijate ja youtuberitega. Loomulikult loome ka endale sotsiaalmeedia kontod ning hoiame kliente aktiivselt kursis enda tegevuste ja arendustega. Peale Soome laienemist kaasame turundusplaani ka kõik seaalsed samaväärsed platvormid. 12. Personal ja juhtimine. Kirjelda oma ettevõtte planeeritavat personali ja juhtimistegevust. Lisa alljärgnevasse tabelisse töötajate tööjõukulud järgnevaks perioodiks. Organisatsiooni struktuur. Oleme väike ettevõte, kus osanikud on ka juhatuseliikmed ning töötajad. Seetõttu on meie struktuur lihtne: iga osanik/juhatuseliige vastutab enda tegevusvaldkonna toimimise eest. Arendaja (Andra Kaljurand) ja haldaja (Joanna Käi) vastutavad äppi tehnilise poole eest (arendamine ja big fix). Müügi- ja turundusjuht (Anastassia Agarok) vastutab müüginumbrite ja turunduse eest
EVS EN ISO 9000:2007 määratleb standardi p. 3.2.3. kvaliteedijuhtimise süsteemi (KJS) kui – juhtimise süsteemi, tagamaks organisatsiooni juhtimise ja kontrolli kvaliteedi suhtes. KJS esitab selleks püstitatud eesmärkide saavutamiseks poliitika ja konkreetsed ülesanded. Selleks organisatsioon koostab ja dokumenteerib vastavuses ISO standardite nõuetele organisatsiooni kogu ettevõtte juhtimisprotsesse kajastavad dokumendid, mis kaasavad juhtimistegevust, ressursside eest hoolitsemist, põhitegevuse protsesse, väljundi (toote/teenuse) realiseerimist, vajalikke seireid (mõõtmisi, statistika jne) Dokumentatsioonile esitatavad üldnõuded kvaliteedipoliitika määratlus ning kvaliteedialased eesmärgid kvaliteedikäsiraamat dokumenteeritud protseduurid vastavalt rahvusvahelise standardi nõuetele (st. et tehtava töö, teenuse täitmiseks vajalikud protseduurid on kindlaks määratud,
11.2 Müük ja turustamine. Kirjelda ettevõtte müügi- ja turundustegevust. Kuidas, kellele ja millal turustad, mis vahendid selleks on? Ettevõtte kavatseb ennast reklaamida rahulolevate klientide, interneti (facebook,twitter), ajalehtede ja televisiooni kaudu. Kindlasti saab saata ka reklaampostreid ja e-maile erinevatele ettevõtetele. Kuna sihtgrupp on kogu Eesti, siisreklaami saab teha igat moodi, igal pool. 12. Personal ja juhtimine. Kirjelda oma ettevõtte planeeritavat personali ja juhtimistegevust. Lisa alljärgnevasse tabelisse töötajate tööjõukulud järgnevaks perioodiks. Juhtkonna pädevus:omanik on asjaga varem tegelenud ja vastavat teenust töötajana pakkunud. Lisaks on omanikul multimeedia kõrgharidus ja kindel nägemus, kuidas ettevõttet juhtida ja edasi viia. Personal: Töötajad omavad haridust ja kogemust filmimisvaldkonnas ja on pädevad andma infot. Hea, kui juures oleksid ka tööjuhendid iga töölõigu kohta. Eriti oluline on see juhul,
Tallinna Ülikool Loodus- ja terviseteaduste instituut Organisatsioonikäitumise õppekava Evelin Tomingas MUUDATUSTE JUHTIMINE Referaat Tallinn2017 SISUKORD Muudatuste juhtimine 2 MUUDATUSTE JUHTIMINE........................................................................................ 3 Muudatuste juhtimise protsess ja juhi roll...........................................................4 Muutusteks valmisoleku loomine.....................................................................4 Muudatuste protsess ja visioon........................................................................5 Muudatuste maksumus.................................................................................... 5 Erinevus ülemineku ja muudatuse vahel..............
Ettevõttluse esimel kuul on kulu numbrid suuremad kui müügitulud. Alates teisest kuust hakkab müük järsult tõusma, kuna paneme suuremat rõhku reklaamile. Samuti hakkab müük suurenema läbi suuliste soovituste. Alates 2. tegevusaastast hakkame tarbijat ette valmistama üleminekuks 100% mahetootmisele 4 aastal,teadustades neid mahetoidu eelistest tavatoidu ees (voldikud ja infolehed). 12. Personal ja juhtimine. Kirjelda oma ettevõtte planeeritavat personali ja juhtimistegevust. Lisa alljärgnevasse tabelisse töötajate tööjõukulud järgnevaks perioodiks. Praksi vabafarmis on ette nähtud esimesel kahel aastal 1 tööline, sest alustan oma tegevust FIE -na. Alates kolmandast aastast hakkab töötajate arv kasvama vastavalt töömahu suurenemisele ja hetke vajadustele. 13. Müügiprognoosid. Täida alljärgnevd tabelid, koostades müügiprognoosid vähemalt esimeseks tegevusaastaks. Praksi Vabafarmi planeeritav tootmistegevuse algus on Mai 2013.
ühiskonnas tähtsamad kui teised - seega neid ka hüvitatakse rohkem. b) Inimesed on erineval määral andekad, õppimisega see erinevus võimendub. Ühiskond püüab vajalikumatele tegevusaladele valida kõige andekamaid, ja peab neile siis ka rohkem hüvitust maksma (sest õppimine on kallis ja vaevanõudev, andekas inimene valib tegevusala, kus rohkem hüvitatakse). Kõigis ühiskondades hüvitatakse enam religioosset tegevust (vaimulikud), juhtimistegevust, tehnoloogia loomist (alates tööstuslikust ühiskonnast). 2. KONFLIKTITEOORIA. VÕIMU PRIVILEEGIDE KAITSMINE - need, kelle valduses on rikkused ja võim, saavad suurema osa ühiskonnas toodetud hüvedest, ja püüavad oma seisundit säilitada. A: 239-242 /, /AU: 242-244/, / HMS: 112-113/ K. MARX - ühiskonna majanduslik organisatsioon ehk tootmisviis määrab ära ka tema sotsiaalse organisatsiooni ehk hüvede jaotusviisi. Tootmisviis = tootlikud jõud
toodete retrospektiivanalüüse (nt 5 viimast aastat) ja prognoositakse arengut. Protsessina kulgev lähenemisviis Kui käsitleda juhtimist protsessina, siis huvitavad meid juhtimisfunktsioonid ja nendevahelised seosed. Vaatleme juhtimisprotsessi kui pidevat omavahel seotud strateegilise juhtimise, plaanimise, protsesside korraldamise, arvestuse ja kontrolli, motiveerimise ja reguleerimise ahelat. Kogu ahelat koordineeritakse ühest kohast. Optimeeriv lähenemisviis Optimeerides juhtimistegevust, asendame kvalitatiivsed hinnangud kvalitatiivsete näitajatega. Kasutatakse inseneriteaduste, matemaatilisi ja statistilisi meetodeid, eksperdihinnanguid jne. Ülesandeks on leida optimaalsed seosed organisatsiooniliste, tehniliste ja majanduslike seoste vahel. Administratiivne lähenemisviis Reglementeeritakse funktsioonid, õigused, kohustused, määratakse kvaliteedi, kulude ja tegevuste kestuse normatiivid, juhtimissüsteemi elemendid normatiivsete aktide kujul. Direktiivne
nendevahelised seosed; 2) mitteametlik ülesehitus töökäigus tekkivad koostisosad ja nendevahelised seosed. · Ülesehituse eesmärk on tagada tegevuste vahel asetuslik e kuuluvuslik korrastatus selleks, et organisatsiooni eesmärke paremini saavutada. · Organisatsiooni on inimene välja mõelnud selleks, et saavutada sellisedi tulemusi või eesmärke, millega ta tõenäoliselt üksi toime ei tuleks. ORGANISEERIMINE kujutab endast juhtimistegevust, mille käigus selgitatakse välja täitmisele kuuluv (kogu)töömaht, jaotatakse see üksikisikute vahel, moodustatakse ametikohad, koondatakse nad allüksustesse ja määratakse kindlaks alluvusvahekord. Ülesehitamise kavandamine ja alused Organisatsiooni ülesehituse kavandamine kujutab endast tegevust, mis püüab tagada ettevõtte või asutuse või tema allüksuste organisatsiooni teadlikku, põhjendatud ja otstarbeka kujundamise.
korraldamise, arvestuse ja kontrolli, motiveerimise ja reguleerimise ahelat. Kogu ahelat tarkvarapaketid võimaldavad ülesandeid automatiseerida; *analüüsimudelitesse on *abimaterjaliks, *ettemakseteks hankijatele, *inimressursid, *rahalised ressursid, koordineeritakse ühest kohast. Optimeeriv lähenemisviis optimeerides juhtimistegevust, võimalik kerge vaevaga lülitada keerulisi matemaatilisi tingimusi; *mudeli analüüsimine *seadmed, *kinnisvara. Varud os seotud väljunditega ja sisenditega. Varud põhjustavad asendame kvalitatiivsed hinnangud kvalitatiivsete näitajatega. Kasutatakse on hõlpsasti teostatav; *mudeli muutmine on lihtne ja kiiresti teostatav lisakulusid, mistõttu on nad majanduslikult ebasoovitavad, kuid vajalikud tarbijate
neid ka hüvitatakse rohkem. b) Inimesed on erineval määral andekad, õppimisega see erinevus võimendub. Ühiskond püüab vajalikumatele tegevusaladele valida kõige andekamaid, ja peab neile siis ka rohkem hüvitust maksma (sest õppimine on kallis ja vaevanõudev, andekas inimene valib tegevusala, kus rohkem hüvitatakse). Kõigis ühiskondades hüvitatakse enam religioosset tegevust (vaimulikud), juhtimistegevust, tehnoloogia loomist (alates tööstuslikust ühiskonnast). 14. Ebavõrdsuse avaldumine ja põhjused Marxi järgi (tootmisviis, ekspluateerimine ja lisaväärtuse kujunemine, seos omandiga) KONFLIKTITEOORIA. VÕIMU PRIVILEEGIDE KAITSMINE - need, kelle valduses on rikkused ja võim, saavad suurema osa ühiskonnas toodetud hüvedest, ja püüavad oma seisundit säilitada. Konflikt on kõikjal ja alati
1) Teooria X- inimesed on töövahendid (pikaajalised töötajad) ,,Piitsa ja prääniku meetod". 2) Teooria Y- inimesed otsivad väljakutset (tänapäevane mõttelaad). TÖÖTAJAD ON MEIE KÕIGE TÄHTSAM VARA Jack Welch: ,,Äris on 3 põhinäitajat": 1) Klientide rahulolu 2) Töötajate rahulolu 3) Rahavoog IRJ on kogu juhtimistegevuse alus, kuid mitte kogu äritegevuse alus. IRJ abil saab tagada organisatsioonile edu. Mõistet kasutatakse kahel erineval viisil: Kirjeldab juhtimistegevust üldiselt; Käsitleb inimeste juhtimist viisil, mis erineb täielikult personalijuhtimisest-erinev filosoofia, inimestele suunatud organisatsiooniline tegevus. 2. Inimressursi juhtimise eesmärgid, rollid ja ülesanded IRJ juhtimise eesmärgid: 1) Mehitamine- mingite funktsioonide jaoks inimtöötajate rakendamine. 2) Tulemustele orienteerumine 3) Muudatuste juhtimine 4) Administreerimine ROLLID JA ÜLESANDED: 1
tegevusalad ühiskonnas tähtsamad kui teised - seega neid ka hüvitatakse rohkem. b) Inimesed on erineval määral andekad, õppimisega see erinevus võimendub. Ühiskond püüab vajalikumatele tegevusaladele valida kõige andekamaid, ja peab neile siis ka rohkem hüvitust maksma (sest õppimine on kallis ja vaevanõudev, andekas inimene valib tegevusala, kus rohkem hüvitatakse). Kõigis ühiskondades hüvitatakse enam religioosset tegevust (vaimulikud), juhtimistegevust, tehnoloogia loomist (alates tööstuslikust ühiskonnast). 22. Ebavõrdsuse avaldumine ja põhjused Marxi järgi (tootmisviis, ekspluateerimine ja lisaväärtuse kujunemine, vaesumine, seos omandiga) KONFLIKTITEOORIA. VÕIMU PRIVILEEGIDE KAITSMINE - need, kelle valduses on rikkused ja võim, saavad suurema osa ühiskonnas toodetud hüvedest, ja püüavad oma seisundit säilitada K. MARX - ühiskonna majanduslik organisatsioon ehk tootmisviis määrab ära ka
Treegeri kohvikus on traditsiooniks tähistada oma kollektiivi juubeleid nii öelda kliendipäevana, kuhu kutsutakse erinevad Paide linna asutused, ettevõtted ning koostööpartnerid, kliendipäeva raames sõlmitakse uusi tutvusi ning juhataja sõnul on nii mitmegi ettevõttega koostöö alguse leidnud just kliendipäeva raames. Kohvikus informatsioon liigub kolmel erineval viisil: · ülevalt alla · horisontaalselt · alt ülesse Ülevalt alla liikuv sõnum näitab juhtimistegevust, horisontaalselt liikuv sõnum inimestevahelist koostööd ja ülesminev info töötajate kaasatust ja rahulolu. 2.3.. Ametlik ja mitteametlik suhtlemine. Eric Berne`i järgi igas organisatsioonis või kollektiivis eksisteerib kolm tasandit ehk ego-seisundit, mida inimesed kasutavad suhtlemisel teiste inimestega: laps, täiskasvanu ja vanem. Igal tasandil on oma head ja halvad jooned. Kõigil kolmel tasandil on suur tähtsus, sest üheski inimeses ei esine ükski tasand puhtal kujul
ühiskonnas tähtsamad kui teised - seega neid ka hüvitatakse rohkem. b) Inimesed on erineval määral andekad, õppimisega see erinevus võimendub. Ühiskond püüab vajalikumatele tegevusaladele valida kõige andekamaid, ja peab neile siis ka rohkem hüvitust maksma (sest õppimine on kallis ja vaevanõudev, andekas inimene valib tegevusala, kus rohkem hüvitatakse). Kõigis ühiskondades hüvitatakse enam religioosset tegevust (vaimulikud), juhtimistegevust, tehnoloogia loomist (alates tööstuslikust ühiskonnast). 13. Ebavõrdsuse avaldumine ja põhjused Marxi järgi (tootmisviis, ekspluateerimine ja lisaväärtuse kujunemine, vaesumine, seos omandiga) Ühiskonna majanduslik organisatsioon ehk tootmisviis määrab ära ka tema sotsiaalse organisatsiooni ehk hüvede jaotusviisi. Tootmisviis = tootlikud jõud (tootmisvahendid ja tööjõud) + tootmissuhted (inimeste suhe tootmisvahendite omamisse).
tähtsamad kui teised - seega neid ka hüvitatakse rohkem. b) Inimesed on erineval määral andekad, õppimisega see erinevus võimendub. Ühiskond püüab vajalikumatele tegevusaladele valida kõige andekamaid, ja peab neile siis ka rohkem hüvitust maksma (sest õppimine on kallis ja vaevanõudev, andekas inimene valib tegevusala, kus rohkem hüvitatakse). Kõigis ühiskondades hüvitatakse enam religioosset tegevust (vaimulikud), juhtimistegevust, tehnoloogia loomist (alates tööstuslikust ühiskonnast). 22. Ebavõrdsuse avaldumine ja põhjused Marxi järgi (tootmisviis, ekspluateerimine ja lisaväärtuse kujunemine, vaesumine, seos omandiga) Enamiku tuntud tootmisviiside puhul toimub allutatud klassi ekspluateerimine valitseva klassi poolt. Kapitalismi puhul : toote (müügi)väärtus = tooraine väärtus + masinate kulu (amortisatsioon) + tööliste palk + LISAVÄÄRTUS (omaniku kasum)
hinnata ettevõtte finantsseisundit. Tuuakse välja ettevõtte tugevad ja nõrgad küljed, ning võimalikult palju näitajate vahelisi seoseid, et kindlaks määrata, millised valdkonnad mida mõjutavad, ning selle alusel kujundab ettevõtte strateegia. Analüüs viiakse läbi finantsaruannete näitajate alusel, ja analüüsi tulemusi kasutavad nii sisesed kui välised tarbijad. 6) Sisekontroll organisatsiooni tegevuskava, mis hõlmab juhtkonna juhtimistegevust, suhtumist ja meetodeid, protseduure ja abinõusid, mis peaks andma piisava kindlustunde nii töötajatele kui juhtidele, et ettevõtte püstitatud eesmärgid saavutatakse parimal viisil, ning kooskõlas väliste ja siseste normatiivaktidega. Samuti kindlustunne sellest, et ettevõtte aruandlus on usaldusväärne ja tõene. 7) Audiitorkontroll sõltumatu eksperdi hinnang, ettevõtte finantsarvestusele.
tõstab nende vastutustunnet. Eeldab viimistletud kontrollimiskorda, mis annaks hälvetest õigel ajal märku (loeng). 7.6. Väline, sise- ja enesekontroll Juhtimistegevuse auditeerimine on juhtimisega hõlmatavate valdkondade, tegevuste ja toimingute erapooletu ülevaatamine ning hindamine. tuleb kindlaks määrata, mida juhtimistegevuses hakatakse üle vaatama; tuleb kindlaks määrata, kuidas neid saavutusi mõõta. Juhtimistegevust võivad üle vaadata: Väljastpoolt palgatud konsultatsiooni- või audiitrofirma spetsialistid - väline kontroll. Eeliseks on nende erialane asjatundlikkus, mitmekülgne kogemus ja erapooletus, puuduseks nendele kuluv aeg ning kõrge töötasu. Ettevõtte oma asjatundjad - sisekontroll. Eeliseks on ülevaatust tegevate inimeste kohapealne asjatundlikkus ja nende kasutamise odavus. Puuduseks nende piiratud kogemus ja suurem mõjutatus
suuresti abiks juhtimisteooria tundmine (täpsemalt tuleb sellest juttu mõjuvõimu allikate teema juures). Eestvedaja rollis olles ei räägita juhtide puhul enam alluvatest, vaid alluvaid nimetatakse siis järgijateks, sest nad täidavad juhi korraldusi mitte juhi ametlikust/formaalsest vaid mitteametlikust ehk mitteformaalsest ehk informaalsest mõjuvõimust (autoriteedist) tulenevalt. Eestvedamist võib defineerida kui (Türk 2001:9): dünaamilist juhtimistegevust, mis motiveerib ja mõjutab töötajate (järgijate) tegevust. Eestvedamine on liidri ja järgijate vaheline mõjusuhe, mille eesmärgiks on ühine tõhus tegevus tööle pühendumise õhkkonnas ning põhineb mõjutamisel eelkõige läbi veenmisprotsessi suhtlemise kaudu. Tööjaotus tähendab tööülesannete jagamist inimeste vahel. Tööjaotuse kaudu on võimalik: 1. Määrata igale töötajale need tööülesanded, mille täitmiseks ta on kõige pädevam ja vastutusvõimelisem, 2
allsüsteemide juhtimise kvaliteedile. Niisugusele analüüsimisele asumisel muutub mõistete ,,juhtimisdiagnostika" ja ,,ettevõtte diagnostika" piir häguseks, raskesti eraldatavaks. Diagnostilisel uurimisel kasutatakse juhtimise efektiivsuse hindamisel näitajate süsteemi, mis iseloomustab nii juhtivat kui ka juhitavat süsteemi (allsüsteeme). Seejuures kajastavad juhtiva süsteemi näitajad mitte ainult jooksvat, vaid ka eelnevat juhtimistegevust, juhitava süsteemi näitajad aga peavad andma hinnangu kõigile juhtimise kvaliteeti määravatele teguritele ( personal, tehnika, tehnoloogia, informatsioon jm). Diagnostilise analüüsi üldskeem on toodud joonisel 7.2 1 Diagnostilised hinnangud: 1. Väliskeskkonnale;
annaabi.ee 
