.......................7 4. DIISELMOOTORI PIHUSTID......................................................7 5. PIHUSTITE TÖÖ KONTROLL JA REMONT....................................9 KASUTATUD KIRJANDUS:...........................................................10 2 1. Mootorlaeva kütusesüsteem ja selle osad Kaasaegsetel mootorlaevadel kasutatav vedelkütus võib olla kas kerge diiselkütus või raske kütus. Vastavalt kasutatavale kütusele peab laev olema varustatud kütusesüsteemide ja süsteemide juurde kuuluvate seadmetega, mis tagavad kütuse võtmise laeva mahutitesse, selle säilitamise, transportimise ühest mahutist teise ja äraandmise laevalt. Kütuse laevale võtmiseks ja varude säilitamiseks on laev varustatud suurte kütuse põhjatankidega. Tankid on varustatud torustike ja
............................................................................. 18 2.1 Üldandmed peamasina kohta ......................................................................................... 18 2.1.1 Peamasina tüüp ........................................................................................................ 18 2.1.2 Tehniline iseloomustus ............................................................................................ 18 2.1.3 Kasutatav kütus ....................................................................................................... 19 2.1.4 Kasutatav õli ............................................................................................................ 19 2.2 Peamasina konstruktsioon .............................................................................................. 19 2.2.1 Plokk- karter ................................................................................................
Selle tagajärjel imetakse silindrisse läbi sisselaskeklapi värske atmosfäärirõhul õhk. Sundlaadimisega mootoritel surutakse õhk silindrisse mootori ülelaaduriga. II takt Komprimeerimine e survetakt, toimub väntvõlli esimesel pöördel, kui kolb liigub alumisest surnud seisust ülemise surnud seisu suunas. Gaasijaotusklapid on suletud. Selle takti ajal toimub diiselmootoris õhu kokkusurumine, mistõttu tõuseb õhu temperatuur. Takti lõpuperioodil pritsitakse silindrisse kütus, mis segunemisel kõrge temperatuurini komprimeeritud õhuga süttib isesüüte teel. Kolvi ülemise surnud seisu piirkonnas toimub küttesegu põlemine. III takt Paisumine e töötakt, toimub väntvõlli teise pöörde esimesel poolel. Gaasijaotusklapid on suletud. Põlemisprotsessile järgneb gaaside kõrge rõhu toimel kolvi liikumine ülemisest surnud seisust alumisse surnud seisu. Seejuures gaasid paisuvad ja teevad mehaanilist tööd, s.o selles protsessis muutub osa põlemisel
Laeva SPM – i töö kontroll ja reguleerimine. Kontrollitavad parameetrid 1. Pi 2. Pz 3. Pc 4. Pk ülelaadimis rõhk 5. Hetegaaside temperatuur 6. Kütusekulu 7. Õlikulu 8. Pimeetriline rõhk 9. Peale nimetatuid suurusi kontrollitakse veel kõiki teisi parameetreid, mida nõuab masinažurnaal. Pc kontroll Mõõdetakse mehaanilise indikaatoritega maksimeetriga või elektrooniline mõõteriist MALIN. Mõõdetavl silinderil peab olema kütus mõõtmise ajaks välja lülitatud (selleks tõstetakse KKP plunzer üles, et ta ei omaks käiku) Pc mõõdetakse nominaalsetel pööretel. Mõõtmise sagedus sõltub diisli valmistaja tehase nõuetest (vajadusel võib vanmmehaanik nõuda ka tihedamaid mõõtmisi) Pc erinevus üksikute silindrite vahel ei tohi ületada ± 2,5% kõigi silindrite aritmeetilisest keskmisest Pc = 40.5 kg/cm² - 1,3 41,8● 2,5 =1,04 Pc = 42.6 kg/cm² - 0,7 100 Pc = 42.6 kg/cm² - 0,8
Laagrikaaned on kinnitatud tikkpoltidega, kinni pingutatud dünamomeetrilise võtmega ja kinnitatakse splindiga. 10.Tsentrifugaalpump: spiraal kambris pöörleb labadega rootor. Labadevahelistruumi läbides suurendab tsentrifugaaljõud vedeliku rõhuenergiat (rõhusuurenemise kiirusevähenemise arvel tagab pumbakere laienev osa e. difuusor). Kõrge rõhusaamiseks valmistatakse mitmeastmelisi pumpi. Tsentrifugaalpumba jõudlus on kuni 2 m³/s, tõstekõrgus (rõhk) kuni 4500 m. Pump ja selle imitoru tuleb enne käivitamist täita veega. Surve poole klapp/kraan peaks olema suletud,sest kui el.mootor hakkab madalatel pööretel ringi käima siis ta ei saavuta max pöördeid ja kuumeneb üle. 11.Töösilinder ja hülss.Valmistatakse üldiselt malmist. Hülsi sisepind on hoolikalt lihvitud, et ei tekiks hõõrdumist kolvi, kovirõngaste ja hülsi vahel. Eristatakse kahte liiki hülsse: kuiv- ja märghülss
teki drentserjaamas. Süüsteem on kuiva tüüpi (torud tühjad ja pihustid avatud), kasutatakse kahte pumpa (220m³/t, 5,2bar). Süüstemis kasutatakse soolast merevett. Kohalik veeudu kustutussüsteem on kautusel masinaruumis peamasinate, abimasinate, katelde ja kütuseettevalmistamiseruumis. Saab sisse lülitada kohapealt või kontrollruumist. Automaatselt aktiveerub süsteem kõrgel temperatuuril (sprinleritega), või siis suitsu (suitsudetektorid) peale. Süsteemi toidab üks pump (73m³/t). 1.2. Üldandmed laeva jõuseadme kohta: Peamasinad 4x MAK12VM43C võimsus 4x12000 kW Abimasinad 3x Wärtsilä 8L20C võimsus 3x1440kW Reduktori tüüp Laevakiirus edasikäigul 27 sõlme ja tagasikäigul 15 sõlme Kaasavõetava vee kogus: 545,5 m³ Kaasavõetava kütuse kogus: HFO 975,9 m³ ja MDO 173,3 m³ 8 2.Laeva peamasin 2.1. Peamasina üldandmed. Peamasina tüüp: MAK12VM43C
juures on laba sirgendaja. Märgpuhastusvedelikke pakkumise sellistel scrubberitel saab läbi pihustid, mis on paigaldatud mööda seadmete seinu. Kõrgsurve pihustid väikeste aukudega nõutavad, et vesi oleks puhas. 4 Joon. 2. Tsentrifugaal scrubber koos külju asuva pihustitega. 1 – pihusti; 2 – sisselaskegaasi seade; 3 – vee kollektor; 4 – pihusti niisutamiseks tanki seinadeks 1.3. Vahu scrubber ПГП-И (Joon. 3.) seade kuulub vaht scrubberisse kasutades märg-gaasipuhastu smeetodile. Ta seisneb gaasi pesemises vee või keemilise lahusega. Selline seade võib kasutada erinevates tootliku valdkonnades, seas keemilistes, metallurgia, trükkimise, plaastide tootmisel ja teistes tööstusharudes. Eesmärk: Ventilatsiooni heitõhu puhastamine tolmust, lämmastikoksiididest, vääveldioksiididest,
b. pideva isepuhastusega separaatorid 4. separaatori trumli tööreziimi järgi - klarifikaator (eraldatakse ainult mehaanilised osaked) - purifikaator (eraldatakse mehaanilised ja vee osakesed) Toruseparaatori tööpõhimõte. 1. Pöörlev trummel 2. Rasked fraktsioonid 3. Kerged fraktsioonid Toruseparaator - põhiosaks on pöörlev torukujuline trummel. Kütus suunatakse trumlisse altpoolt. Pöörlev trummel annab kütuse osakestele tsentrifugaaljõu, mis on võrdeline osakeste massiga ehk tihedusega, trumli pöörete arvu ehk trumli nurkkiirusega ja kaugusega osakeste pöörlemistsentrist. Pts = mv2 / R = m w 2 R Tsentrifugaaljõudude mõjul kütus surutakse kihtidena vastu trumli seina. Raskemad mehaanilised osakesed trumlis liiguvad perifeeriasse trumli seintele, vesi mille tihedus on lähedane ühele jääb keskele ja ühest
(tankid), filtrid, pumbad, segistid, separaatorid, homogenisaator, kütusesoojendid ja kütusetorustik. Kõrgsurve kütusesüsteem on kütusesüsteemi osa mis on mõeldud kütuse etteandeks vahetult mootorisse. Kõrgsurve kütusesüsteemid tagavad kütuse sissepritse mootori põlemiskambritesse ja koosnevad tavaliselt kütuse kõrgsurvepumpadest ja pihustitest, mis tavaliselt on ühendatud kütuse kõrgsurvetoruga. Mõnedes väikemootorites kasutatakse pump-pihusteid kus pump ja pihusti on kujundatud ühtse agregaadina, mistõttu kütuse kõrgsurvetoru puudub. - Kütuse varusid säilitatakse laeva kahekordse põhja vahelistes kütuse põhjatankides. Tankid on varustatud torustike ja seadmetega kütusega täitmiseks, ülevoolu tagamiseks, tühjendamiseks ja soojendamiseks ning mõõtmis- ja õhutorudega. - Põhjatankidest pumbatakse kütus ümberpumpamispumpadega settetankidesse. Settetankides toimub kütuse ettevalmistamine
Kui segus on kuni 68% etüleenglükooli, siis külmumistemperatuur langeb. Kui segu sisaldab rohkem kontsentraati siis külmumistemperatuur tõuseb. Veepumba ajam Tüüp: Rihmaajam Ülekandearv: 1,26 Salongi küttesüsteem Salongi küttesüsteemi juhitakse trossiajami ja kraani abil. Jahutussüsteemi inglise keelsed nimetused Radiator radiaator Cooling fan jahutusventilaator Thermostat termostaat Coolant jahutusvedelik Water pump veepump Coolant tank paisupaak 6 Küsimused 1. Millisel temperatuuril avaneb termostaatklapp? 2. Millest valmistatakse radiaatoreid? 3. Kuidas muutub rõhk jahutussüsteemis mootori soojenedes ja jahtudes? 4. Kui suur on salongi kütte energiatarve? Kuidas seda arvutada? 5. Millised on etüleenglükooli vesilahuse omadused? 6. Kuidas hinnatakse jahutusvedeliku kvaliteeti (külmakindlust)
jõudnud segu surutakse kokku kolb jõuab ülemisse surnud seisu, väntvõll on teinud järgmise poolpöörde silindri maht on kõige väiksem, seda nimetatakse surve taktiks. 3) Kokkusurutud põlev segu süüdatakse eletrisädemega kolb surutakse Ü.S.S alumisse väntvõll teeb järgmise poolpööret, nüüd juba soojusenergia arvel, seda takti nimetatakse töötaktiks. 4) Silindris olev kütus põles ära kolb liigub A.S.S ülemisse, väntvõll teeb järgmise poolpööret, silindris surutakse põlenud gaasid välisõhku, seda nimetatakse väljalaske taktiks. Kõik kordub uuesti. Kahetaktilise töötsükkel koosneb kahest taktist ja kogu eelpool mainitud protsess ei toimu niiteravalt erinevate tsüklitena, seetähendabet sisselaskeklapp ja surve takt kattuvad, sama on ka töö ja väljalaske taktiga. Ühe kolvi käiguga toimub kaks protsessi. Kolb liikudes alumisest
20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36. Õli vananemine ja vahetamine, 37. Jõuülekandeõlid, 38. Tööstusõlid, 39. Muud õlid, 40. Plastsed määrded, 41. Kaitsemäärded, 42. Kõvad määrded, 43. Jahutusvedelikud, 44. Jahutusvedelikud, 45. Pidurivedelikud, 46. Konserveerimisvedelikud, 47. Lõike- ja jahutusvedelikud, 48. Abrasiivmaterjalid, 49. Tuleohutuse alused Materjalide omadused Materjali tihedus. Tiheduseks nim antud materjali massi ruumalaühiku kohta. = m / V (kG/m³) ; · raud = 7870 kG/m³, · vask = 8960 kG/m³, · alumiinium = 2700 kG/m³,
20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36. Õli vananemine ja vahetamine, 37. Jõuülekandeõlid, 38. Tööstusõlid, 39. Muud õlid, 40. Plastsed määrded, 41. Kaitsemäärded, 42. Kõvad määrded, 43. Jahutusvedelikud, 44. Jahutusvedelikud, 45. Pidurivedelikud, 46. Konserveerimisvedelikud, 47. Lõike- ja jahutusvedelikud, 48. Abrasiivmaterjalid, 49. Tuleohutuse alused Materjalide omadused Materjali tihedus. Tiheduseks nim antud materjali massi ruumalaühiku kohta. = m / V (kG/m³) ; · raud = 7870 kG/m³, · vask = 8960 kG/m³, · alumiinium = 2700 kG/m³,
kepsu alumises osas olevast puurdest Õlitamise põhimõtteskeem Peamagistraali kaudu suundub õli läbi kanalite ja puurete ka nukkvõllini ning määrib nukkvõlli laagreid ja nukke Töötava mootori korral on normaalne õlirõhk piirides 3...4 kgf/cm*. Rõhu langusest hoiatab armatuurlaual olev märgutuli, mille andur asub peamagistraalis ja süütab märgutule, kui õlirõhk langeb 0,4...0,8 kgf/cm* Õlipump Liigitatakse : Hammasratas pump Sisehambumisega pump Rootorpump Hammasratas õlipump Sisehambumisega õlipump Õlifiltrid püüda kinni õlis Ülesanne : kulumisel tekkivaid metalliosakesi ja küttesegu põlemisjääke. Jagunevad : Mittelahtivõetavad Lahtivõetavad ( sisu saab vahetada) Tsentrifugaal õlifilter Õlivann ehk karteri kaan Ülesanne : Säilitada õli Kaitsta väntvõlli vigastuste eest Õli
● inertsstarter käivitussüsteem ● käsitsikäivitus süsteem ● käivitus gaasidega SURUÕHU KÄIVITUSSÜSTEEM 6 silindriline ja 4 taktiline diisel käivitub väntvõlli igas asendist 4 silindriline ja 2 taktiline diisel käivitub väntvõlli igas asendist. Laevadiisleid saab käivitatakse kahel viisil käivitusmomendil antakse silindrisse käivitusõhk ja kütus koos esmalt antakse silindritesse suruõhk, mis paneb mootori põõrlema ja peale seda antakse silindritesse kütus. Suruõhk lastakse silindritesse 3 - 10° enne ÜSS – i ja suletakse enne väljalaskeklappide või väljalaskeakende avamist so 50 - 90° SIIBERÕHUJAGAJAGA KÄIVITUSSÜSTEEM 1 suruõhu balloon 2 peaventiil 3 käivitusjuhtsiiber 4 käivitusõhumagistraal 5 signaalõhu torud 6 õhujagajad KETAS ÕHUJAGAJAGA KÄIVITUSSÜSTEEM
Jagunevad päritolu järgi: · mineraalsed · orgaanilised · sünteetilised Jagunevad oleku järgi: · vedelad mootoriõlid, transmissiooniõlid, hüdrosüsteemiõlid, industriaalõlid, eriõlid ( turbiini-, kompressori-, trafo- jt.), metallide lõiketöötlus- ja karastusõlid · plastsed kulumisvastased, kaitsemäärded, trossimäärded, tihendusmäärded · tahked · gaasilised Vedelad määrdeained e. õlid Õlidele esitatavad nõuded: 1. peavad eraldama hõõrdepinnad õlikihiga et tekiks vedelikhõõrdumine (ka piirhõõrdumine), mis vähendab pindade kulumist ja sööbimist 2. peavad püsima mittetöötavate detailide pinnal kaitsmaks neid korrosiooni eest 3. peavad juhtima eemale hõõrdumisel tekkiva soojuse e. jahutama 4. peavad tihendama hõõrdepindu ( näit. silinder kolvirõngad) 5. peavad pesema hõõrdepindadelt kulumisjäägid ja need välja kandma
GJM-i arengusuunad on: 1) nukkvõlli valmistamine torumaterjalist, millele paigaldatakse pingistuga eksentrikelemendid; 2) eriliiki gaasijaotusfaasi muutemehhanismide valmistamine; 3) gaasijaotusmehhanismi asendamine elektro-hüdraulilise täiturmehhanismiga; 4) eritüüpi GJM-ide juurutamine mootori ehituses. Klappidega GJM-i põhiosad on: 1) nukkvõll, 2) nukkvõlli muutemehhanism, 3) tõukur (seen-, rull-, tass- ja hüdrotõukur), 4) nookur (kiik-, nook- ja liitnookur), 5) klapp, 6) vedru (ühe- ja kahekordne kruvivedru ning kahepoolne silindervedru), 7) klappide pöördeseade. Liug laager Millest liuglaager valmistatakse miks Millest sõltub kuju Millistest osadest koosneb Mootori plokk Millest mootoriplokki valmistatakse miks Millest sõltub kuju Millistest osadest koosneb Hülss Millest hülss valmistatakse miks Millest sõltub kuju Millistest osadest hülss koosneb Kuidas toimub tihendamine Hülss Kuiv Sleeves:
mis eraldub ühe kg kütuse põlemisel. Bensiini kütteväärtus on 42...44MJ/kg. Diislikütuse viskoossus diislikütuse põhiline kvaliteedinäitaja. Kinemaatiline viskoossus: mõõtühik cSt. Väike viskoossus: kütuse osakesed on liiga peened, väheneb lennukaugus pihustitest põlemiskambris, määrimine halveneb. Paraneb kütuse põlemine. Suur viskoossus: hakkab tekkima juba alates +5C-st. Paksenema hakkab parafiin. Pihustamine halveneb, samuti ka segu moodustumine, kütus ei põle täielikult. Heitgaas muutub tumedamaks (hakkab sisaldama tahma). Kütuse koostis: a) Hägustumistemperatuur: +3...5C, tahked süsivesinikud (e. parafiin) muudavad kütuse häguseks. Kütuse hägustumistemperatuur võiks olla varuga, nt. õhutemperatuurist 5C madalam. b) Isesüttimistemperatuur: madalaim temperatuur, mille juures kütus süttib ilma kõrvalise tuleta. c) Kütuse isesüttivus: Tsetaaniarv min. 45, 1100...2200p/min.
vähenemisega väikelitraaziga mootoritel, kuna sellistel O- 0,04 kg/kg läbipuhe akende kujust ja nende asetuse nurgast silindri telje suhtes. mootoritel silindri pinna ühiku kohta tuleb suhteliselt Küllaldase õhuhulga olemasolu korral võib kütus põleda täielikult, Õhule põlemiskambris pöörisliikumise andmiseks ja sellega väike silindri ruumala ja see toob kaasa kiire soojuse kusjuures põlemissaadustena tekivad süsihappegaas ja veeaur. kvaliteetse küttesegu moodustumiseks, antakse silindri kaane ja kolvi ülekandmise kokkusurutavalt õhult silindri seintele
Saeõpetus 1. Bensiinimootorsae ehitus 1.1. Mootori ehitus 1.2. Mootori tööpõhimõte 1.3. Gaasijaotusmehhanism 2. Mootorsaagide toitesüsteem 2.1. Küttesegu koostis 2.2. Küttesegu valmistamine karburaatoris 2.3. Tühikäiguseadised ja käivitusseadised karburaatoris 2.4. Karburaatorite reguleerimine 2.5. Kasutatavad bensiinid ja õlid 3. Mootorsaagide süütesüsteem 3.1. Magneetosüüde 3.1. Elektronsüüde 4. Mootorsaagide jahutus- ja õlitussüsteem 4.1. Jahutussüsteem ja selle hooldamine 4.2. Õlitussüsteem ja selle hooldamine 5. Saeaparaat ja selle hooldamine 5.1. Jõuülekanne ja sidurid 5.2. Saeketid ja nende teritamine 5.3. Saeplaadid ja nende hooldamine 5.4. Vedavad tähtrattad 6. Saagide rikked, nende põhjused ja juhised remondiks 6.1. Mootorsaagide hooldus 7
1.10 Silindrite kütteseguga täitmise viis · Ülelaadimisega · Ülelaadimiseta 1.11 Jahutusviisi järgi. · Vedelikjahutus · Õhkjahutus 2. Mootori töötsükkel 2.1 Neljataktiline mootor. Takt töötsükli osa, mis toimub kolvi ühe käigu jooksul. Mootori töötsükkel koosneb neljast taktist: · Sisselasketakt · Survetakt · Töötakt · Väljalasketakt 1. Takt: Kolb liigub silindris alla, avaneb klapp ning kolvi peale voolab bensiin ning sissepritse korral ka õhk, soodustamaks kiiret ja täielikku põlemist. 2. Takt: Klapp sulgub ning tänu väntvõlli edasisele pöörlemisele surutakse bensiin kokku. Seejuures suureneb tema siseenergia. Vähendades ruumala kolvi peal, hakkavad molekulid kiiremini liikuma, kasvab gaasi siseenergia ja temperatuur. Kokkusurumise lõpul pannakse küttesegu küünla elektrisädemega plahvatama.
Väntmehhanism muudab kolbide edasi-tagasi liikumise pöörlevaks liikumiseks. Kolb liigub silindris töötakti ajal gaasiderõhu toimel ülemisest surnud seisust (ÜSS) alumisse surnud seisu (ASS). S kolvikäik, d silindri läbimõõt, V1 silindri töömaht, Vp põlemiskambri maht, 1- kolb, 2- silinder või hülss Mootori silindrite asetus Ridamootor V- mootor Boksermootor Mootori osad:1-kolb, 2- keps, 3- hülss, 4- pihusti, 5- nookur, 6- turbolaadur, 7- kõrgrõhupump, 8- klapptermostaat, 9- kütusefiltrid, 10- kompressor, 11- väändevõnkesummuti, 12- õlipump, 13- generaator, 14- jaotushammasrattad, 15- õlivõttur, 16- Väntvõll, 17- Nukkvõll, 18- hooratas Väntvõll 1-vändakael , 2- õlikanali puurimise ava, 3- võllikael, 4- vastukaal, 5-põsk, 6-õlitusava Väntmehhanism Väntmehhanism koosneb mootoriplokist, mille sees silindrid või hülsid, väntvõllist, kepsust, kolvist,
Common rail diisel Sissejuhatus Võrreldes bensiinimootori tööpõhimõttega, on diiselmootoril järgmised olulised erinevused: Tööprotsess silindris toimub alati õhu ülejäägiga Silindrisse moodustunud küttesegu süüdatakse kuumusega, mis tekib õhu kokkusurumisest survetakti lõpus: kütus pihustatakse kuuma õhu sisse ning üheaegselt segu moodustumisega toimub ka selle segu süttimine. Väntvõlli pöörlemissagedust reguleeritakse silindritesse pihustatava kütuse kogusega. Sissejuhatus Diiselmootorite areng Mootorite tootjad peavad paratamatult arvestama klientide nõudmistega, mis põhiliselt seisnevad: madalas kütusekulus piisavas võimsuses mootori kohanemisvõimes mitmesuguste kasutustingimustega madalas müratasemes jne.
Common rail diisel Sissejuhatus Võrreldes bensiinimootori tööpõhimõttega, on diiselmootoril järgmised olulised erinevused: Tööprotsess silindris toimub alati õhu ülejäägiga Silindrisse moodustunud küttesegu süüdatakse kuumusega, mis tekib õhu kokkusurumisest survetakti lõpus: kütus pihustatakse kuuma õhu sisse ning üheaegselt segu moodustumisega toimub ka selle segu süttimine. Väntvõlli pöörlemissagedust reguleeritakse silindritesse pihustatava kütuse kogusega. Sissejuhatus Diiselmootorite areng Mootorite tootjad peavad paratamatult arvestama klientide nõudmistega, mis põhiliselt seisnevad: madalas kütusekulus piisavas võimsuses mootori kohanemisvõimes mitmesuguste kasutustingimustega madalas müratasemes jne.
Diiselkütused ja määrdeõlid Diiselkütused Hele, kollaka värvusega, veidi õline vedelik. Diislikütus saadakse mitmete nafta destillatsiooniproduktide segamisel teatud vahekorras. Süsivesinikest on ülekaalus alkaanid. Tihedus on 810...860 kg/m³. Viskoossus Sellest sõltub kütuse pihustatavus, segunemine õhuga ja määrimisvõime. Liiga suure viskoossusega kütus pihustub halvasti ja ei põle seetõttu täielikult. Väikese viskoossusega kütus pihustub ja aurustub hästi, kuid tal on halvad määrimisomadused. Diislikütuse viskoossus suureneb rõhu tõustes. Voolavus Kergemini kaotavad voolavuse suurema viskoossusega kütused. Voolavust iseloomustavad hägustumis- ja hangumistemperatuurid. Hägustumistemperatuur on selline, mille juures algab parafiinide kristalliseerumine ja
alati ära. Süsinikdioksiid (CO2) ja veeaur on põlemisjäägid. Mida suurem on CO2 kogus seda täielikum on olnud küttesegu põlemine. Mootori silindrites kütuse põlemise ajal jääb CO2 14% kanti. Selle ajaga, kui heitgaasid läbivad katalüsaatori ja jõuavad heitgaasitorustiku väljundini, tõuseb süsinikdioksiidi mahuprotsent 15% 16%-ni. · Kahjulikud ained on: Süsinikmonooksiid CO (vingugaas) Vesinikuühendid HC (põlemata kütus ja õli) Lämmastikoksiidid NO ja NO2 mida tähistatakse ühiselt NOx kuna O muutub pidevalt. Vääveloksiid SO2 Tahked osakesed (tahm). SÜSINIKMONOOKSIID EHK VINGUGAAS (CO) · ... tekib siis, kui mootori silindrisse tuleva segu koostises on liiga vähe hapnikku. Hapniku kogust võib mõjutada aga ummistunud õhufilter ja drosselklapi asend (kinni või avatud), muidugi ka suletud asendisse unustatud õhuklapp mängib oma osa. Suurenenud CO kogus tekib, kui
kvalitatiivne segumoodustus. Surveprotsess algab 4-taktilises mootoris momendist, kui sulguvad mootori sisselaskeklapid ja 2-taktilises mootoris pärast gaasivahetust. Surveprotsessi ülesandeks on suurendada ringprotsessi temperatuuri-intervalli, ette valmistada küttesegumoodustamiseks parim keskkond, saavutada kütuse paremad põlemistingimused ja gaasi täielikum paisumine töötaktil. Segumoodustumisprotsess algab sellest momendist, kui silindrisse suunatakse kütus. Hetkel on bensiini- ja diiselmootoritel on kütuse suunamise protsess silindrisse erinev. Segumoodustumisprotsessi iseärasused sõltuvad, kas tegemist on ülelaadimiseta või ülelaadimisega mootoriga. Põlemisprotsess, algab momendist kui küttesegu komprimeerimise tulemusena tekkivad silindris esimesed ülihapendite ergastatud ühendid, mis kutsuvad esile küttesegu kohttsentrite helesinised hõõgumised, mille järgi hilisemalt tekkivad esimesed küttesegu põlemiskolded.
silindrisse jõudnud segu surutakse kokku , kolb jõuab, ülemisse surnud seisu, väntvõll teeb järgmise pool poolpööret, silindri maht on kõige väiksem. 3. TÖÖTAKTIKS. Kokkusurutud põlev segu süüdatakse elektrisädemega, kolb surutakse ülemisest surnud seisust alumisse, väntvõll teeb järgmise pool pööret, nüüd juba soojusenergia arvel. 4. VÄLJALASKETAKTIKS Silindris olev kütus põles ära, kolb liigub alumisest surnud seisust ülemisse väntvõll teeb järgmise pool pööret, silindrist surutakse põlenud gaasid välisõhku. Kõik kordub uuesti. Kahetaktilise mootori töötsükkel koosneb küll kahest taktist, kuid kogu eelpool mainitud protsess toimub siiski mitte nii teravapiiriliselt, see tähendab, et sisselaske ja survetakt kattuvad. Sama on ka töö- ja väljalasketaktiga. Kaks protsessi toimub ühe kolvikäiguga. Kolb, liikudes alumisest asendist ülemisse
silindrisse jõudnud segu surutakse kokku , kolb jõuab, ülemisse surnud seisu, 3 väntvõll teeb järgmise pool poolpööret, silindri maht on kõige väiksem. 3. TÖÖTAKTIKS. Kokkusurutud põlev segu süüdatakse elektrisädemega, kolb surutakse ülemisest surnud seisust alumisse, väntvõll teeb järgmise pool pööret, nüüd juba soojusenergia arvel. 4. VÄLJALASKETAKTIKS Silindris olev kütus põles ära, kolb liigub alumisest surnud seisust ülemisse väntvõll teeb järgmise pool pööret, silindrist surutakse põlenud gaasid välisõhku. Kõik kordub uuesti. Kahetaktilise mootori töötsükkel koosneb küll kahest taktist, kuid kogu eelpool mainitud protsess toimub siiski mitte nii teravapiiriliselt, see tähendab, et sisselaske ja survetakt kattuvad. Sama on ka töö- ja väljalasketaktiga. Kaks protsessi toimub ühe kolvikäiguga. Kolb, liikudes alumisest asendist ülemisse
· peavad tihendama hõõrdepindu ( näit. silinder - kolvirõngad) · peavad pesema hõõrdepindadelt kulumisjäägid ja need välja kandma · peavad jõudu üle kandma ( näit. klappide hüdrotõukurid, roolivõimendi, kalluri tõstesilinder) · peavad säilitama oma omadused pikema aja vältel nii töös kui hoidmisel · olema ökonoomsed ja hinnalt kättesaadavad Päritolult põhiliselt mineraalõlid ( naftaõlid) ja sünteesõlid. Võivad olla ka taimsed ja loomsed õlid ( rapsiõli, kastoorõli, oliivõli, kalamaksaõli). Autotehnikas kasutatakse põhiliselt mootoriõlisid, transmissiooniõlisid ja hüdraulikaõlisid. Tänapäeva autotehnika puhul: · pikenevad pidevalt õlivahetusvälbad, · vähenevad õli kogused agregaatides, · tõuseb õli töötemperatuur tingituna agregaatide katmisest müra summutavate katetega. Seetõttu peavad kasutatavad õlid olema vastava kvaliteediga. Õlide füüsikalis-keemilised omadused 1
Masinaehitusmaterjalid, mõisteid MMT-st, kütused, õlid, tehnilised vedelikud, 17.10.12 [email protected] 1 Materjalid Metallid Materjalid, aine ehitus Materjalid,fotoaparaat Metallid Metallide omadused Teraste liigitus otstarbe järgi, markeering Metallide omadusi Metallide üldisi omadusi 8.02.2010 Materjalide katsetamine Röntgenkiirega ja ultraheli katsetus Alumiinium Alumiinium on enamlevinumaid elemente maakoores, kuid olles väga aktiivne hapniku suhtes, esineb ta looduses ühendeina
Kütused ja põlemisteooria 1. Kütuse mõiste, kütuste teke, kütuste varud, kütuste kasutamine eestis. · Kütus on energeetilises mõistes aine, mille põlemisel, keemilisel ühenemisel hapendajaga, milleks on tavaliselt hapnik, eraldub suurel hulgal soojust, mis on kasutatav energiaallikana. · On levinud arvamus, et kõikide fossiilsete kütuste lähtematerjaliks on orgaaniline aine taimedest ja mikroorganismidest, mis elasid maal 0,5-500 miljonit aastat tagasi. · Söevarusid on hinnatud umbes 1000 miljardile tonnile, kolmandik varusid on USA-s,
Viskoossuse mõõtmine toimub külmakäivituse simulaatoril (seade CCS). HTHS viskoossus - õli viskoossust mõõdetakse ekstreemsetes tingimustes ja temperatuuril 150 oC. Aastaringsed mootoriõlid tähistatakse W- tähega ja kahe numbriga. Sellised on enamik tänapäeval müüdavaid mootoriõlisid ehk neil on mitu viskoossusdiapasooni. Näide: SAE 10W40 10W - madalal temperatuuril käitub õli nagu talveõli SAE 10W 40 - kõrgel temperatuuril käitub õli nagu suveõli SAE 40 Enim kasutatavad õlid on: 5W30; 5W40; 10W40; 15W40. Täissünteetilised õlid 0W30; 0W40; 5W40. Erinevate õlide sobivust teatud välistemperatuuri vahemikus iseloomustab järgmine tabel: ( vt.Tabel 2) Mootoriõlide kvaliteedi klassifikatsioonid Mootoriõlisid ei liigitata keemilise koostise järgi, vaid liigituse aluseks on see, kuidas nad käituvad testimisel katsemootorites ( inglise k. "Performance" ). Kasutatakse nii sõidukimootoreid kui ka erilisi 1-silindrilisi katsemootoreid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
