Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Jõudmaks selgusele võimalikus, peab taotlema võimatut". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kuristik, holden, salinger, müts, kuristiku, rukkis, holdeni, mõtteviisi, richard, taotlema, võimatut, salingeri, sulandunud, langeks, sihikindel, pencey, visati, viied, 60ndatel, hipi, kohustuslikuks, hindama, originaalsus, individualism, laviin, ükskõikselt, dharma, kuulsused, eeskujudeks, eespool, mainitud, kukkumise, lastes, sümboolneJ.D. Salinger ,,Kuristik rukkis" Romaani ,,Kuristik rukkis" minategelaseks on seitsmeteistkümneaastane nooruk Holden Caulfield, kes parandab parajasti oma tervist ühes raviasutuses ning jutustab loo, mis toimus temaga eelmiste jõulude paiku. Ta ei kavatse rääkida, milline oli ta lapsepõlv, ,,üldse kogu seda david copperfieldlikku jama". Ometi annab J. D. Salinger selle eituse kaudu vihje teemale, mis läbib kogu romaani. Nii on lapsepõlv üheks võtmeks, mille abil tõlgendada loos toimuvat, samuti võib arvata, et nimi Caulfield on tuletatud Charles Dickensi romaani peategelase David Copperfieldi nimest. Holden on halva õppeedukuse pärast välja visatud Pencey erakeskkoolist (ainuke positiivne hinne on tal kirjanduses, ta on kirjanduslikult andekas nagu paljud teised Salingeri tegelased)
J.D Salinger ,,Kuristik rukkis" 1.-3. Peatükk · Holden Caulfield, seitsmeteistkümne aastane poiss, kes elab New Yorgis tahab jutustada lugu, mis juhtus temaga aasta eest jõulude paiku. Holden pole just eriti arukas poiss ning juba neljandast keskkoolist visatakse ta välja. · Holden räägib erakeskkoolist Pencey´s, direktor Thurmerist, oma sõpradest ning ajaloo õpetajast Mr. Spencerist, keda ta hüvastijätuks külastab ja kes noormehele moraali loeb, et Holden end käsile võtaks. · Holden saabub New Yorgist vehklemise võistlustelt, mis aga toimumata jääb, sest Caulfield oli vajalikud tarvikud metroovagunisse unustanud. Pencey´s toimub jalgpalli võistlus Saxon Hilliga, Holden mängus ei osale, ta suundub mr. Spenceri juurest
igav, kui keegi kõneleb kogu aeg ainult ühest ja samast asjast. (lk 157) Teos on mina-vormis jutustus sanatooriumis arvatavasti tuberkuloosist nõrke kopse turgutava teismelise paarist möödunud aasta ennejõulusest päevast. Järjekordselt koolist välja visatud Holden Caulfield kirjeldab üksikasjalikult, vahepeal kaugemassegi minevikku põigates toonaseid hetki, sündmusi ja emotsioone, iseenda maailmavaadet ning oma tuttavaid, püüab põhjendada oma käitumist ja leida oma kohta elus. Holden räägib oma seni viimasest koolist - Pencey erakeskkoolist, kust ta olematu õppeedukuse pärast välja visati, toanaabritest, õpetajatest, elab üle verisevõitu kohtumise lõbutüdruku Sunny ja teda kupeldava liftipoisi Maurice´iga, loivab läbi erinevatest baaridest, kohtab kahte nunna ja Sally Hayes´ - tüdrukut, kellega Holden viimasel ajal käib, hiilib koju, et näha armsat õeraasu Phoebe´i ja kohkub minema öömaja
kasutas ise). Talle meeldis, kui inimesed rääkisid asjadest, mis neile tegelikult huvi pakkusid, isegi kui nad seetõttu teemalt kõrvale kaldusid. Meeldisid asjad, milles ei väljendunud egoism nagu näiteks tantsimine (mainis seda mitmes kohas ehk jälgis, kuidas inimesed tantsivad, sest see rääkis nende kohta palju). Tegelast võib pidada stereotüüpseks, sest paljud noored saavad temaga samastuda, kuna ta on mässumeelne ja tundis, et tema kanda on palju valulisi probleeme. Phoebe Holdeni 10a õde. Välimuselt kõhn ja ilus, punapea. Hellatundeline; oma ea kohta väga arukas; hea kuulaja. Tantsis hästi (Holdeni jaoks oluline) Allie Holdeni noorem surnud vend. Hästi intelligentne; ei vihastanud kunagi; iseloomult kena. Holden tundis tast puudus ja pidas teda omamoodi ideaaliks. Holden pöördus tema poole, kui tundis, et hakkab ,,vajuma" ja jäävalt kaduma. Ackley Holdeni koolikaaslane. Koleda välimusega. Saamatu; erak (teda ei tahetud
,,Kuristik rukkis" Jerome D. Salinger New Yorki on tabanud jõulumeeleolu, niivõrd siiras kui see suurlinna tuledes olla saab. Kogu selles saginas jalutab Central Parkis vaene perekond. Pere
See on ebaküps, see on lühinägelikkus. · ,,Neetud raha. Alati peab ta põrguline su tuju ära rikkuma." - Kõik kõige suuremad tülid ja katastroofid on põhjustatud tänu rahale. · ,,Mind loksutab raamatu juures kõige enam see, kui oled ta läbi lugenud ja siis soovid, et autor oleks su kõige lähem sõber ja sa võiksid talle helistada, kui sul selleks aga tuju tuleb." - siin ei peagi midagi ütlema, siin on kõik öeldud. "Kuristik rukkis" on 17-aastase Holden Caulfieldi mina-vormis jutustus, kus Holden on haiglas või sanatooriumis ja annab mõista, et tal on tuberkuloos (samas ega me ei tea, kas see on tõsi minu arvamus on see, et tegu on hoopis vaimuhaiglaga), aga et ta on juba paranemas. Raamatus meenutab Holden aasta varem toimunud sündmusi vahetult enne jõuluvaheaja algust, kui ta oli välja visatud Pencey erainternaatkoolist, olles läbi kukkunud kõigil eksamitel peale inglise keele. Jutustus hõlmab kahe päeva sündmusi ja
ning ta sai omal nahal tunda ka füüsilist vägivalda. Noored ei pööra piisavalt tähelepanu õppimisele ja selle vajalikkusele ning üritatakse võimalikult lihtsalt kõigest kõrvale hiilida ning tegeleda meelepärasemate tegevustega. Selle tõttu kukkus ka Holden läbi kõikides eksamites peale inglise keele. Ka tänapäeva noortele on omane meelelahutuslik eluviis, mis toob endaga kaasa alkoholi tarbimise ja seadusega pahuksisse sattumise, sest nii nagu ka Holden külastas baare ja klubisid, üritavad ka tänapäeva noored lausa võltsdokumentidega siseneda kohtadesse, mis vanuse poolest veel neile keelatud on. Noorukid ei taju veel tagajärgi, mida riskantsed ja tervistkahjustavad ettevõtmised kaasa võivad tuua. Peategelane Holden tarbis ohtralt alkoholi ja tubakat, mis on ka tänapäeva noorte seas üsna populaarsed. Hotelli prostituudi tellimine oli Holdeni jaoks üsna ekstreemne juhtum ja tõi teda rohkem kahe jalaga maa peale tagasi. 2
Igavikulised probleemid teostes ,,Protsess" ja ,,Kuristik rukkis" Kahe maailmakuulsa kirjaniku teosed kajastavad üldjoontes samu probleeme, kuid seda hoopis läbi vastandlike peategelaste. Franz Kafka ,,Protsess" toob lugejateni ambitsioonika, taibuka ja kompetentse tegelase K. ning Jerome David Salingeri teos ,,Kuristik rukkis" avab probleeme läbi noore puberteedi eas oleva poisi Holdeni Caulfieldi kaudu. Peategelased erinevad teineteisest nagu öö ja päev, kuid probleemid on meestel ometigi sarnased. Millised igihaljad probleemid läbivad antud teoseid? On lugematu arv inimesi, kes langevad sügavasse depressiooni, kui nad peavad langetama otsuseid, mis puudutavad nende tulevikku. Selline otsustamatus on tingitud teadmatusest antud probleemi suhtes. See probleem leiab laialdast käsitlust mõlema teose vältel. ,,Protsessis" seisab K
Teose analüüs J. D. Salinger "Kuristik rukkis" I TEOSE IDEE Teos ,,Kuristik rukkis" on kirjutatud võib-olla selle pärast, et autor püüab suunata või valgustada noori. Ehk ongi autori eesmärk näidata ühe noore poisi elu ja tema tegemisi ning lasta seda lugejatel võrrelda enda omaga. Kuigi 17-aastase Holden Caulfieldi elu oli kirjeldatud lühidalt, pani see siiski mind võrdlema enda eluga. Holden Caulfield tundub esialgu üsna iseka ja ülbe poisina, kuid hiljem sain ma aru, et ta ju tegelikult ei tahtnud, et teda koolidest välja visatakse ja ta väga armastas oma õde. Vanemate inimestega käitus ta ka väga viisakalt, olenemata, mida ta tegelikult mõtles. II AINE JA TEEMA «Kuristik rukkis» on oma sündmustiku poolest lihtne, ainult mõnda argielu päeva haarav lühiromaan, kus Holden Caulfield räägib mina-vormis oma koolist, sõpradest, sugulastest jne.
"Kuristik rukkis" on 17-aastase Holden Caulfieldi mina-vormis jutustus. Holden on haiglas või sanatooriumis ja annab mõista, et tal on tuberkuloos (me ei tea, kas see on tõsi; võiks ka arvata, et tegu on vaimuhaiglaga), aga et ta on juba paranemas. Holden meenutab aasta varem toimunud sündmusi vahetult enne jõuluvaheaja algust, kui ta oli välja visatud Pencey erainternaatkoolist, olles läbi kukkunud kõigil eksamitel peale inglise keele. Jutustus hõlmab kahe päeva sündmusi ja nendega kaasnenud mõtteid ja tundeid, samuti Holdeni kommentaare, mis on aasta hiljem antud teatavalt distantsilt. Peategelane jutustab, et ta on pärit korralikust ja jõukast perest, et tema vanem vend on andekas kirjanik, kes on aga oma
Kuressaare Ametikool Ettevõtlus osakond J.D.Salinger Kuristik rukkis Raamatu kokkuvõte Juhendaja: Kuressaare 2009 1. Tsitaadid: ,, Mina aga seisan mingi järsu kuristiku kaldal, ja minu ülesandeks on püüda lapsi, et nad ei kukuks üle kaljuserva- tähendab, kui nad mänguhoos ei märka, kuhu nad jooksevad, siis ma tulen oma valvepostilt ja püüan nad kinni." See on see koht, mille järgi on raamat arvatavasti nime saanud. Holden räägib ainsast tööst, mida ta teha tahaks - ta tahaks valvata lapsi kuristiku kaldal rukkipõllul. ,,Ümberringi istusid lõngused." See lause näitab väga hästi, kuidas Holden arvas teistest enda ümber
Raamatu esimeste lehekülgede jooksul toimub tegevus Pency koolis, kus peategelane ja jutustaja Holden Caulfield õppis. Kohe alguses mainib Holden, et teda on halva õppeedukuse tõttu (kukkus eksamitest läbi) koolist välja heidetud. Viimastel päevadel koolis külastab noormees talle sümpaatsena näinud õpetajaid ja jõuab endas järeldusele, et ei olekski enam tahtnud selles koolis õppida. Suhtumisega direktorisse, kes vahetult enne külastuspäeva laseb õpilastele pakkuda parimat sööki, et vanematele kool südamelähedasem oleks, näitab Holden lugejatele oma viha kõige silmakirjaliku ja võltsi vastu
1. 1) ,,Olgu hüvastijätt kurb või olgu ta halb, aga kui ma kusagilt lahkun, siis ma pean teadma, et ma sealt lõplikult lahkun. Kui seda ei tea, siis tunnen end veelgi halvemini." (lk. 9) 2) ,,Elu on tõesti mäng, mida tuleb mängida reeglite kohaselt."(lk. 13) 3) ,,Maailmas ei leidu säärast öölokaali, kus inimene võiks pikemat aega istuda, kui ta ei saa osta keelekastet, mis purju paneb. Või kui tal pole kaasas tütarlast, kes on ta pea lõplikult segi ajanud." (lk. 74) 4) ,,See kuristik, mille poole sa veered, on erilist laadi, kohutav kuristik. Inimene, kes sinna kukub, ei tunne selle põhja. Ta aina langeb ja langeb. Niisugusesse kuristikku langevad inimesed, kes oma elu teataval perioodil on hakanud otsima midagi sellist, mida nende ümbrus neile pakkuda ei suuda. Või õigemini kes arvavad, et nende ümbrus ei suuda seda neile pakkuda. Ja nad loobuvad otsimast. Loobuvad enne, kui nad on õieti alustanudki." (lk. 174)
hambad, lehkav hingeõhk, pudenevad küüned. " 6.PEATÜKK - Minategelane suitsetas toas Stradlater´i vihale ajamiseks. - uuris Jane´ga kohtingu kohta, kuid ei saanud teada midagi. - Tahtis Stradlater´ile virutada, kuid lõi niipalju mööda , et ainult riivas Stradlater´i nägu. - Minategelane Stradlater´ist : ,, Ta ei sallinud, kui teda idioodiks nimetati. Idioodid ei sallinud seda kunagi " - Minategelase nimi : HOLDEN CAULFIELD - Holden ütles talle: ,, Sa oled räpane tobe idiootlik litapoeg " - Sellepeale sai ta Stradlater´i käest lõuga 7. PEATÜKK - Holden läks Ackley juurde. - Holden´it häiris mõte Jane´st ja Stradlater´ist - Minategelasel tuli mõte kloostrisse astuda. - Läks oma tuppa tagasi ja hakkas asju pakkima - Vanaema on tal vana ja saadab talle umbes 4 korda aastas sünnipäeva puhul raha. - Enne lahkumist karjus ,, Head uut, kretiinid! " 8. PEATÜKK
teistele? Kas antud teosest saad teha mingeid järeldusi või üldistusi enda jaoks? Milliseid? Põhjenda ja selgita oma sõnadega. 1. „Oma lihtsameelsusest pidasin teda esialgu üsna intelligentseks. Ja nimelt sellepärast, et ta teadis üsna palju teatrist, näidenditest, kirjandusest ja muust selletaolisest värgist. Kui kellelgi on säärastest asjadest hea ülevaade, siis võtab aega, ene kui saad aru, kas ta on tegelikult rumal või mitte.“ (lk. 94) Sellise lause ütles Holdeni õpetaja. Poisile väga meeldis kirjandus ja raamatud. Tal oli väga lai silmaring, seega oli ta tegelikult väga tark poiss, aga tal ei ole püsivust-ta ei viitsinud õppida ja kuna hinnete pärast kukkus ta koolist välja ja kõik arvasid et ta on rumal. „Naljakas küll – sul tarvitseb inimesele ainult midagi arusaamatut ette puhuda, ja ta teeb kõik, mida sa soovid.“ (lk. 137) Et täiesti ükskõik mida inimesele rääkida-kasvõi valet, teeb ta sinu heaks kõik
Kuristik rukkis Kokkuvõte Kuristik rukkis toimub 1950ndatel ja on jutustatud ühe noormehe Holden Caulfieldi poolt. Holden ei täpsusta oma asukohta, kuid ta teeb asja väga selgeks, et ta on vaimuhaiglas või sanatooriumis ning saab ravi. Juhtumid, mida ta jutustab võtavad aset pärast viimast koolipäeva sügisel ning kestab kuni jõuludeni, mil Holden on 16-aastane. Holdeni lugu saab alguse laupäeval, mil kõik tunnid on lõppenud Pencey koolis, Agerstown, Pennsylvanias. Pencey on Holdeni neljas koos: ta on läbikukkunud teistes kolmes koolis. Penceyys, ta kukkus läbi viiest ainest neli ja sai teate, et teda on välja visatud koolist, kuid tema lahkumine Manhattanile on planeeritud alles kolmapäeval. Ta külastab oma ajaloo õpetajat, kes on vana, Spencerit, et öelda viimased sõnad, kuid kui Spencer hakkab teda noomitama halva õppeedukuse pärast, saab Holdenil villand. Ühikas ärritab teda tema ebahügieeniline ühikanaaber, Ackley ja ka ta enda ühikakaaslane Stradlater
Uusromantiline poeetilisus ja süüvimine tegelaste hingemaailma. Oluliseim teema naise armastus , mis hõlmab meest, lapsi ja suurt peret. Naine on koduhoidja, kelle ülesandeks on pereliikmed siduda ja kodukollet säilitada ka kõige raskemates olukordades. ,,Jenny" tema kaasaegse naise maailma, hingeelu ja tundeid kujutav romaan. ,,Kristiina Lauritsatütar" naise ürgne elujõud, haprus, armastus. Naine on kodu ja elu sümbol. Üle aegade kestev tundeühisus. KURISTIK RUKKIS Kuristik rukkis" Romaani ,,Kuristik rukkis" minategelaseks on 17-aastane nooruk Holden Caulfield, kes parandab parajasti oma tervist ühes raviasutuses ning jutustab loo, mis toimus temaga eelmiste jõulude paiku. Ta ei kavatse rääkida, milline oli ta lapsepõlv, ,,üldse kogu seda davidcopperfieldlikku jama". Ometi annab J. D. Salinger selle eituse kaudu vihje teemale, mis läbib kogu romaani. Holden on halva õppeedukuse pärast välja visatud Pencey erakeskkoolist (ainuke positiivne
Nad püüavad end selgemini väljendada ja neil on kirg oma mõtteid lõpuni mõelda. Ning - mis on kõige tähtsam - üheksal juhul kümnest on nad harimatust mõtlejast tagasihoidlikumad." · "Akadeemiline haridus annab sulle veel ühe eelise. Mida enam teadmisi sa omandad, seda õigema kujutluse saad oma vaimsetest võimetest. Sellest, milleks sa oled suuteline ja milleks mitte. Mõne aja pärast on sulle selge, millist mõtteviisi omaks võtta. Ja sul ei tarvitse asjata aega raisata, et katsetada ideedega, mis sulle ei sobi, ei kõlba. Sa õpid tundma oma tõelist mõõtu ja vastavalt sellele rõivastad oma vaimu." 2. Millisena näeb Holden teisi inimesi? Milliste kriteeriumite järgi ta inimesi hindab? Holden vaata väga inimeste välimust ja nende käitumits. ,,Kõik need sileda näoga poisid on nagu ühe vitsaga löödud. Kammivad end, siluvad end- ja siis jätavad su üksi."
TEOSE ANALÜÜS 1. Autor, teos. J. D. Salinger ,,Kuristik rukkis" 2. Tegevusaeg Tegevusaeg kestab mõni päev, toimub talvel. Tavaliselt õhtusel ajal. Tegevusaeg ei ole määratud. 3. Tegevuskoht/ -kohad. Pencey erakool, asub Agerstownis Pennsylvanias. Linnapeal uitamine. 4. Ülevaade sündmustikust. Teos algab sellega, kui oli jalgpallivõistlus Saxon Halliga ja Holden oli vehklejate meeskonnaga New Yorgist tagasi tulnud kuna ta jättis kogu meeskonna varustuse metroovagunisse. Teda vist visati Penceyst välja kuna ta ei õppinud ültse. Seepeale läks Holden Spenceriga hüvasti jätma. Pealeseda läks ta oma tuppa kus te elas koos Stradlateriga. Toakaaslane palus tal ta koduse töö ära teha, see oli midagi maja teemalust, kuna ta ise läks kohtama. Kui Stradlater oli läinud hakkas ta kirjandit kirjutama. Ta ei osanud midagi maja kohta kirjutada
Sisukokkuvõte "Kuristik rukkis" on 17-aastase Holden Caulfieldi mina-vormis jutustus. Holden on sanatooriumis ja annab mõista, et tal on tuberkuloos, aga et ta on juba paranemas. Holden meenutab aasta varem toimunud sündmusi vahetult enne jõuluvaheaja algust, kui ta oli välja visatud Pencey erainternaatkoolist, olles läbi kukkunud kõigil eksamitel peale inglise keele. Peategelane jutustab, et ta on pärit korralikust ja jõukast perest, et tema vanem vend on andekas kirjanik, kes on aga oma ande "maha müünud" ja Hollywoodi tööle läinud; tema noorem vend Allie on mõni aasta tagasi leukeemiasse surnud ning noorem õde Phoebe on
J. D. Salinger ,,Kuristik rukkis" Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana)- peategelane Mr. Spencer ajalooõpetaja; D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma
J. D. Salinger "Kuristik rukkis" Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana)- peategelane Mr. Spencer ajalooõpetaja; D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma
J. D. Salinger ,,Kuristik rukkis" Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana)- peategelane Mr. Spencer ajalooõpetaja; D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv
,,Kuristik rukkis" (Väga kokkuvõtlikult, osad vähemtähtsad kohad on puudu) Teos algab sellega, et peategelane Holden Gaulfield hakkab sissejuhatama oma eluloost rääkivat teksti, ta ei peatu oma vanemate ja vendade/õdede pika elulooga, vaid asub kohe asja kallale. Esimene tegevusega koht teoses on see, kui Holden saab teada järjekordsest koolist väljakukkumisest, peale selle leiab aset jutlus vana Spenceriga(ajaloo õpetaja). ,,Elu on tõesti mäng, mu poiss, mida tuleb mängida reeglite kohaselt," kõlab õpetaja põhimõte, Holden teab seda isegi ja kahetseb õpetaja poole minekut, kuna too seda palub(Spencer oli Holdeni jaoks nagu autoriteet või midagi taolist, aga tema epistel oli ajast ja arust, näiteks ütles ta: ,,Sa hakkad oma tuleviku peale mõtlema alles siis kui hilja, mu poiss")
Kuristik rukkis J. D. Salinger Holden käis Pencey koolis. Seda kooli peeti väga heaks ning arvatakse, et seal vormitakse poisse suurepärasteks. Kuid Holden arvas teisiti. Tema arust olid seal ,,head" õpilased ainult need, kes olid seda juba enne Penceyt ning, et Penceys mängitakse ainult polomänge. Holden jõudis just tagasi New Yorgist.Ta oli ostnud seal punase jahimütsi. Tal pidid olema seal koolidevaheline võistlus vehklemises, kuid kahjuks pidi see ära jääma, sest Holden oli meeskonna floretid rongi vagunisse. Terve tagasitee ignoreerisid teda kõik meeskonna kaaslased. Nüüd, kui Holden tagasi oli vaatas ta jalgpallivõistlust, mis tema kooli väljakul toimus Saxon Halliga. Mõned üksikud nigelad hüüded kostusid Saxon Halli poolt, sest tavaliselt ei ole külalismeeskonnal palju poolehoidjaid. Kunagi ei olnud jalgpallivõistlustel palju ka tüdrukuid, sest ainult abituriendid tohtisid oma tüdrukud sinna kaasa võtta.
Maret Nuttis. Nipernaadi astus tuppa ja küsis esimese asjana Mareti kohta. Nipernaadi pakkus Siimonile raha. Nipernaadi käitumisest võib järeldada, et ta ei suhtunud oma naisesse hästi. Maret küsis, kas ta Seeba kuninganna on saabunud ning Nipernaadi ütles, et teda hüüab ta ka raugaeas. Nipernaadi küsis, mis Maret pulmakingiks tahab (ta abiellub Jaanusega) ja tüdruk vastas, et kannelt, mille ta ka endale saab. Ja siis läks Nipernaadi koos oma naisega rongile. JEROME DAVID SALINGER ’’KURISTIK RUKKIS’’ Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana)- peategelane Mr. Spencer – ajalooõpetaja; D. B. – Holdeni vanem vend Robert Ackley – koolikaaslane Stradlater – Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe – Holdeni noorem õde Antolini – Holdeni endine õpetaja Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matši (ameerika jalgp.)
"Saadanasigidik"), Aleksandr Blok, Valeri Brjussov, Konstantin Balmont. Romaan ja draama XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses Süvenes kirjanduse psühholoogilisus, vähem kirjeldati ühiskonda. Paralleelselt arenesid naturalistlik-realistlik meetod ja sümbolism, kujunesid modernistliku kirjanduse eeldused. Olulisel kohal olid vene ja Skandinaavia maade kirjandus. Esile kerkisid naiskirjanikud. Skandinaavia naised hakkasid ühena esimestest maailmas taotlema oma sotsiaalse positsiooni võrdsust meestega. Draama Norra kirjanik Henrik Ibsen (1828-1906) pani XIX sajandi II poolel aluse moodsale draamale. Kujundas välja valdavalt proosavormis loodud kaasaja-ainelise sotsiaalse ja psühholoogilise rõhuasetusega draama. Alustas rahvusromantilise loominguga (1814 oli Norra vabanenud Taani võimu alt), kirjutas värssdraamasid Norra ajaloost ja laenas teemasid skandinaavia saagadest
,,Söerikastaja" 1958 - Krossi kõige algatuslikum kogu, mis küttis kirgi kuumaks ilmumise hetkel. Läbis valikufiltri, toonitas agiteerivat, üleskutsuvat, hukkamõistvat poolt. Sellest kogust tulvab tarmukust, hoogu ja energiat.Esile tooks luuletuse ,,Saun" - vihjab puhastusele ja selle vajalikkusele meie ühiskonnas.Protsetivaimust vaba luuletus ,,Linnud" - peale linnualauluelamuse ei tasu midagi otsida. 3. I Romaan. J.D.Salingeri ,,Kuristik rukkis" : kokkuvõte süzeest; Holdeni iseloomustus; teose peamõte. II Juhan Liivi luuletuse peastesitus: meeleolu ja sõnumi sõnastamine; kõnekujundid luuletuses ROMAAN- jutustava proosa suurvorm, tänapäeval kõige hõlmavam ilukirjanduslik maailmakirjelduse vorm. Iseloomustab mitmeplaaniline sündmustik, tegevusliinide ja probleemide rohkus ning arvukas tegelaskond. Holden on 17 aastane poiss, kes on välja visatud mitmest koolist.Holden on elava fantaasiaga,
Petersoni oodidele on iseloomulik: 1.ülev sõnastus 2.pikad laused 3.vabavärss 4.poeet on prohvet Pastoraal ehk karjaselaul-kirjutatud dialoogi vormis, sisaldavad Eestile omaseid motiive. Pastoraalides esineb algrütmi, korduse, parallelismi. ,,Ott ning Peedo" Luuletus ,,Mardi luteruse päeval" on luuletaja poeetiline testament-Peterson loodab, et pärast tema surma jäävad järele tema luuletused. Lisaks ,,Jaagu laul. Ta istub üksi mäe peal." 2.JEROME DAVID SALINGER "KURISTIK RUKKIS" Romaani tegevus toimub 1940ndate lõpus või 1950.aastate alguses. Raamatu peategelane on 16.aastane Holden Caulfield, kes pole millegagi rahul. Ta vihkab kõike ja kõiki, sealhulgas kooli, õpetajaid, klassikaaslasi ja maailma. Holden käis kallis erakoolis Penseys, kus ta visati välja, sest õppis halvasti. Seepärast ei julgenud ta koju minna ja kondas New Yorgis ringi. Ta otsis elu mõtet ja unistas paremast maailmast. Ta sooviks sai valvata järsu kuristikuga
Metsavahi poeg Paul langeb bandiitide kuuli läbi, jaamaülema poeg Peeter saab otsa Pitka kompaniis, advokaadi poeg Heiti sureb omaenda kaaslaste käe läbi, Teadusemeheks kutsutud Andreas aga hukkub ihuüksi sakslaste vastu minnes. Raamatu pealkiri pärineb Whitmani luuletusest, mille poiste inglise keele õpetaja neile viimases tunnis ette luges. 7. "Suurte arvude seadus" (1978, trükiarv 32 000) Tegelasteks KEKi ehitusbrigaadi mehed, kes on sunnitud taotlema kommunistliku töö brigaadi nime. Idee taga on nende fanaatiline brigadir Tõnis Praost, kes on sama vankri ette rakendanud ka oma perekonna. Loomulikult toob see kaasa hulga konflikte. Pealtnäha sileda pinna alt koorub välja näotuid lugusid. See on kirev nõukogudeaegne tegelaskond õpetajad, töömehed, harrastusteatri näitlejad, kohtunikud , kes jesuiitlikult süsteemi üle kavaldavad ja kelle elud alluvad nn suurte arvude seadusele. 8. "Disko" (1982, kordustrükk 1995)
omade juurde tagasijõudes tundub see aga taas kauge mälestusena. Lõpuks on Paul viimane, kes nende rühmast veel elus on. Ta üritab veel päästa ka oma sõpra Kaczinsky't, kes juhusliku mürsukillu tõttu surma saab. Paul sureb päeval, mil loodetakse juba rahu ning päev võetakse kokku sõnadega läänerindel muutuseta... III PILET 1. Inimese loomine erinevates piirkondades kes loob, millest loo, kuidas loob ja miks loob (3 omal valikul) 2. Salinger ,,Kuristik rukkis" - probleemistik, teose aegumatus; peategelase olemusjooni, väärtuste kriis. Vastused: · Egiptus: Ra pisaratest tekivad inimesed India: Sündis Visnu nabast lootuseõiena, hooletu Brahma pillas oma tütart taga ajades seemne maapinnale ja sellest kasvasid esimene mees ja naine, Brahma lõi inimesed oma kehaosade kaudu- peast, käsivartest, puusadest ja jalgadest Hiina: Jumalanna Nuwa tunneb end üksi, voolib savist inimesi, annab
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine .....................................................................
,,Rohtaed" ja Juulius Kilimit ,,Rohtaed" näitab Eesti linnaharitlase kujunemist, esitades Juulius Kilimiti elust kolm kindlat piiritletud elulõiku: õpiaastad (1890-1896), küpsusaastad (1910-1914) ja eluloojaku aastad (1933-1934). Juulius Kilimit sündis küla koolmeistri pojana. Kõigi raskuste kiuste tahtis isa anda pojale korraliku klassilise hariduse. ,,Vaevalt esimesed emakeelsed sõnad selgeks saanud, võis ta hakata oma isalt kõike tarkust vastu võtma mida too isegi teadis. Ja headest raamatutest võis sellele peagi lisa saada. Aga ei puudunud ka mängud koolimajas ja selle õuel koos suurte õpilastega, kes koolmeistri poega kohtlesid, nagu see sellele kohane, arvestades muidugi ka aastate vahet." ( K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 17 ). Huvi hariduse ja koolmeistriameti vastu sai alguse üsna varakult. Ma arvan, et just eluaastad isa juures said tema elus määravaks. Isa oli talle suur eeskuju ja õpetaja.