Pakub 10 varianti kaare joonestamiseks MODIFITSEERIMISKÄSUD • Undo - valikuhulgale viimasena lisatud objekt(id) eemaldatakse valikuhulgast • Trim - liigsete jooneotste eemaldamiseks • Array... - Valitud objektid paigutatakse ridade ja/või veergude kaupa konstantse sammu tagant (read piki Y-telge, veerud piki X-telge) või mööda ringjoont KIHID, JOONED JA TEKST • Kihtide kasutamine AutoCAD'is on üks suuremaid eelisi paberil joonestamisest. Alati joonestatakse aktiivsele kihile. Igale kihile saab omistada nime, värvi, joone tüüpi ja paksust • Joonise kihte saab "külmutada" - need ei ole siis nähtavad ega ka töödeldavad • Linetype - joonetüüp. Vaikimisi on märgitud Contiunuous - "pidev" joonetüüp • Description - saab lisada kihile selgitava kirjelduse, kommentaari. • Korralduse käivitamine: Nuppmenüü: Text -> Single Line Text Rippmenüü: Draw -> Text
Murdlõike puhul lõikepinnad lõikuvad omavahel mingi nurga all. Nad asetatakse läbi detaili sümmeetriliste elementide telgjoonte. Vaatega ühendatud lõiked Vaatega ühendatud lõiked on poolvaatlõiked ja kohtlõiked [ISO 128-40:2001 (E), ISO 128- 44:2001 (E) ja ISO 128-50:2001 (E) järgi]. Mõlemad on ühe tasandiga tehtavad lõiked, seejuures lõigatakse objekti ainult teatud osas, joonestades lõigatud osa kokku lõikamata jäänud vaateosaga. Poolvaatlõige joonestatakse ainult sümmeetrilistest kehadest, kusjuures vaate ja lõike osa eraldusjooneks on sümmeetriatelg (kriips-punktpeenjoon). Poolvaatlõiget ei tähistata. Poolvaatlõiget võib kasutada ka selliste esemete juures, mis tervikuna ei ole sümmeetrilised, kuid omavad pöördkeha kujulist sümmeetrilist elementi. Kohtlõiget kasutatakse eseme sisemise konstruktsiooni näitamiseks kitsalt piiratud kohas. Kohtlõige eraldatakse vaateosast kas pideva peene vabakäejoonega või murretega peenjoone
lühise eest. Kui tarbijaks on elektrimootor, tuleb seda kaitsta lisaks lühisele ka ülekoormuse eest. Alapinge eest nad kaitsevad, lülitudes välja, kui pinge langeb 50...60 protsendini nimi-pingest. Kontaktoreid saab lülitada eemalt: · käsitsi (distantsjuhtimine) · releede abil (automaatjuhtimine) Magnetkäiviti koosneb kontaktorist, lülituspunktist ja termoreleest. Magnetkäivitite juhtimisahelad joonestatakse laotatud skeemina, mille elemendid joonestatakse elektrilises järjekorras, sõltumata nende tege-likust asukohast aparatuuris. Releede ja kontaktorite kontaktid ning juhtimis-nupud joonestatakse normaalasendis, s.t. asendis, kui relee või kontaktori mähises puudub vool ning nuppudele ei mõju välisjõud. Skeemide lugemise hõlbustamiseks kasutatakse skeemielementide tähiseid. Skeemielementide tähised koosnevad ladina tähtedest ja numbritest, mis kirjutatakse ilma
KORDAMISKÜSIMUSED EHITUSGRAAFIKAS I JOONISTE VORMISTAMINE 1. Millised on põhiformaatide tähised ja mõõtmed (A 0 - 841x1189 mm)? Millise jämedusega joonestatakse raamjoon ja kirjanurga jooned? 2. Mis on mõõtkava? Millised on lubatud suurendused ja vahendused ISO standardi kohaselt kuni M 1:10 ja M 10:1. 3. Millise jämedusega joonestatakse kriipsjoon (varjatud kontuur), peenjoon (mõõtjooned, distantsjooned, viirutused) ja kriips-punktjoon (telgjoon), kui kontuurjoone jämedus on valitud 1 mm9 4. Joonestada etteantud materjalide leppemärgid lõigetel. 5. Kirjutada standardkirjas N° 10 etteantud tähed ja numbrid. II KUJUTISED 1. Millal kasutatakse ja kuidas tähistatakse joonistel kujumärke: läbimõõt, ruut. kalle, koonilisus ja sfäär? Joonestada näited. 2
joonestame kaare keskpunkti järgi – kaare keskpunkti valiku CE millele vastuseks viime kursori risti punkti A juurde nii et telgjoonte lõikepunkti ilmuks punane ringike, mis näitab, et ringi või kaare keskpunkt on arvesse võetud, valik kinnitada klõpsuga (ringike kaob) ja arvuti küsimusele vastusena viia kaare lõpp-punkti näitamiseks kursori ristike punkti J juured, sinna ilmub punane ristike, nii võime teha, sest liitjoone kaarjas osa joonestatakse „vaikimisi” vastu kellaosuti liikumise suunda. Töö 3 Klamber 10 P E N C A D M L K J F
biimasega rööbiti normaalasendis avatud abikontakt, mis sulgub üheaegselt jõukontaktidega ja blokeerivad käivitusnupu. Normaalselt avatud kontakt on elektriahela element, mis omab mitteelektrilist kontakti elektriahela pingestamata olekus. Tähis NO või 10 Normaalselt suletud kontakt on elektriahela element, mis omab elektrilist kontakti elektriahela pingestamata olekus. NC või 01 Magnetkäivitite ahelad joonestatakse laotatult skeemina, mille elemendid joonestatakse elektrilises järjekorras, sõltumata nende tegelikust asukohast aparatuuris. Juhtimisnupud joonestatakse normaalseisundis st asendis, kui relee või kontatori mähises puudub vool ning nuppudele ei mõju välisjõud. Skeemi lugemise hõlbudtamiseks kasutatakse skeemielementide sümboleid ja tähiseid. Skeemielementide tähised koosnevad ladina tähtedest ja numbritest, mis kirjtatakse ilma vahedeta üksteise järel ühes reas
Abijoonte kujutamisel võib kasutada joonestiili «0»/«Continuous». 5. Mida tehakse kasutamata kihtidega digitaalsel joonisel? Lõplikult valminud digitaalsest joonisest eemaldatakse kõik kasutamata ja ajutised kihid. 6. Mis suunas orienteeritakse joonisel leppemärgid? Mida võib leppemärkidega Erandkorras teha? Kõik mõõtkavatud leppemärgid orienteeritakse põhjasuunas, välja arvatud need, mis määruse lisas 1 toodud tingimuste kohaselt joonestatakse objektidega paralleelselt või risti. Vastavad juhised on toodud lisas 1 leppemärkide tabeli selgituste veerus. Erandkorras võib leppemärki pöörata, et see ei varjaks teisi objekte. 7. Mis ühikuid ja koordinaatsüsteeme kasutatakse digitaalsel joonisel? L-EST 97 koordinaat süsteem ning Balti kõrguslik süsteem on hetkel kasutusel.Digitaalsed joonised koostatakse meetermõõdustikus, st ühele jooniseühikule vastab 1 meeter maastikul. 8
valmistamisel arvestada joonestustööle esitatavate nõuetega. Nõuetele peavad vastama: jooned (rahvusvaheline standard ISO 128) - on joonisel kindla kuju, laiuse ja tähendusega; normkiri - kõik tähed, märgid ja numbrid kirjutatakse jooniste jaoks loodud kirjas ning vastavalt mõõtmetele (kõrgus, laius, tähemärkide vahe); formaat - jooniselehe suurus; raamjoon ja kirjanurk - jooniseleht raamitakse ja raami alumisse paremasse nurka joonestatakse kirjanurk joonise andmetega (joonise nimi, tegija(d), mõõtkava, jms); mõõtkava - kujutatava eseme suurus joonisel. Mõõtkava (ehk mastaap) on joonisel oleva lõigu pikkuse ja lõigu tegeliku pikkuse jagatis. Ta näitab, mitu korda väiksemana (või suuremana) on joonisel tegelikkust kujutatud. Mõõtkava võib olla esitatud kas arv- või joonmõõtkavana (mõõtskaala, skaala). Kirjanurk asub joonise alumises parem-poolses nurgas toetudes kahe küljega vastu raamjoont (joonis 4)
Laeva teoreetilised joonised on küllaltki väikestes mõõtkavades, tavaliselt 1:50 või 1:100. Neilt võetud mõõdud ei ole laevaosade valmistamiseks piisavalt täpsed. See probleem lahendatakse mõõtes poolplaani jooniselt igal veejoonel asetsevate punktide järgi poollaiused e. poolordinaadid kohtadest, kus veeliin lõikab kere teoreetilisel joonisel toodud kaari. Neid punkte nimetatakse plaasi (plaas e. vormipõrand on suur tasand, harilikult sellekohane saali põrand, kus joonestatakse laeva teoreetiline joonis mõõtkavas 1:1; 1:5 või 1:10 Mereleksikonist.) poolordinaatideks või inglise päraselt `ofsettideks' (Offsets). Seejärel koostatakse neist plaasi poolordinaatide tabel (Offset Table). See tabel on suure tähtsusega algarvutuste teostamisel, aga ka laevateooria õppetöös. Horisontaalsel võrgustikul on näidatud teoreetiliste veeliinide asetus, mille lõiked joonestatakse teoreetiliste veeliinidena poollaiusele e. poolplaanile
Valguskiirt kujutatakse joone abil, millel olev nool näitab valguse levimise suunda. Valguse peegeldumine - See on füüsikaline nähtus. Langemisnurgaks nimetatakse nurka langeva kiire ja pinna ristsirge vahel. Peegeldumisnurgaks nimetatakse nurka peegeldunud kiire ja pinna ristsirge vahel. Valguse peegeldumisel kehtib seadus : valgusepeegeldumis nurk on ALATI võrdne langemisnurgaga. Peegeldunud kiire konstrueerimine - Peegelpinnale langenud kiire ja pinna kokkupuutekohta joonestatakse peegelpinna ristsirge, mõõdetakse langemisnurk, arvestades peegeldumisseadust joonistatakse peegeldumisnurk ja peegeldunud kiir. Hajus valgus - See on valgus, mille levimisel puudub kindel suund. Hajus peegeldumine - Valguse peegeldumist, mille tulemusena valgus pärast peegeldumist levib kõikvõimalikes suundades, nimetatakse hajusaks peegeldumiseks. Peegelpind ja mattpind - Peegelpind on täiesti sile. Peegelpinnast peegeldub valgus kindlas suunas
Kohtlõige eraldatakse vaateosast kas pideva vabakäejoone või murretega peenjoone abil. Ka kohtlõiget ei tähistata. Ristlõige on kujutis, mis saadakse eseme mõttelisel läbilõikamisel tasapinnaga. Ristlõike ülesandeks on selgitada eseme läbilõigatud koha geomeetrilist kuju moondevabalt. Ristlõikel (erinevalt lõikest) näidatakse üldjuhul ainult lõikavale tasapinnale langevaid eseme elemente. Väljatoodud ristlõige - Seda liiki kujutis joonestatakse välja pideva jämejoonega. Joonisel on võimalik teda siduda kriipspunktpeenjoone abil lähtekujutisega sellevahetus läheduses. Pealejoonestatud ristlõige -Seda liiki ristlõige joonestatakse pideva peenjoonega detaili vaatekujutise peale viimase kontuure katkestamata. Pealejoonestatud ristlõiget ei tähistata. Väljatoodud element - Kui eseme mingi element on joonisel kujutatud liiga väikselt (ei selgu geomeetriline kuju; ei ole võimalik juurde kanda mõõtmeid ja muidandmeid), tuleb
kasutada käsiraamatust vōetud paisumiskoefitsienti. Katseandmete alusel koostatakse tabel 3. Tabel 3 Katse nr Temperatuur 1 ln T 0 C T K mPas K-1 Katsetulemuste alusel 1) joonestatakse graafik = f(T), 2) joonestatakse graafik ln = f(1/T), 3) arvutatakse viskoossuse aktiveerimisenergia EA. Et vedeliku viskoossus sōltub temperatuurist vastavalt avaldisele EA = Ae RT ( V,13) siis ln = ln A + EA/RT. ( V,14)
SIRGE küsimus vastus näide Mis on tõusunurk? Nurk, mis jääb sirge ja x- telje positiivse poole vahele. Milline peab olema tõus, et Negatiivne K:-1;-2;-3 sirge langeks? Kuidas joonestatakse sirget, kui Nimetaja näitab liikumist x- tõus on murd? teljel ja lugeja y-teljel Millise nurga moodustab langev Nurga, mis on suurem kui 90º sirge? Kuidas koostatakse sirge Y=kx+b B=3;k=2 võrrand, kui teada on b=algordinaat y=2x+b algordinaat ja tõus? k=tõus Milline on kahe punktiga X-x1 = y-y1 määratud sirge võrrand
Statement Response a) eseme varjatud kontuurid kitsas kriipsjoon b) murdejooned pinnalaotustel kitsas pikk-kriipska c) projektsioonilist seost näitavad kitsas pidevjoon sidejooned d) kujutise sümmeetriatelgjooned kitsas pikk-kriipspu f) eseme nähtavad kontuurid lai pidevjoon Score: 15/15 2. Millise laiusega joonestatakse joonisel järgmised jooned? Statement Response a) lai pidevjoon 0,5 mm b) kitsas pidevjoon 0,25 mm c) kitsas pikk-kriipskakspunkt joon 0,25 mm General Feedback: Normidele vast pidevjoon - 0,5 kitsas pikk-krii Score: 6/6 3. 1
mõõdame neile vastavad suuruse y väärtused. Tulemused kanname paarikaupa xy- teljestikku kui katsepunktid. Alljärgneval joonisel on need kujutatud kui ristikeste keskpunktid. Kuigi tegelikult peaks sõltuvus suuruste x ja y vahel olema lineaarne, ei tarvitse katsepunktid tingimata paikneda ühel sirgel, põhjuseks on nimetatud suuruste mõõtmise ebatäpsus. Seetõttu võetakse graafikuks lähendussirge, mis joonestatakse selliselt, et ta mööduks kõigist punktidest võimalikult lähedalt ja mõlemale poole sirget jääks ühepalju katsepunkte. Lähendussirge tõusu määramiseks tähistatakse sellel kaks punkti ja määratakse nende koordinaadid, vastavalt ( x1 , y1 ) ja ( x 2 , y 2 ) . y1 y1 x1 x2 Tõus arvutatakse valemist y - y2 k= 1 . x1 - x 2
3 Kujutiste planeerimisel tuleb arvestada, et ruumi jätkuks ka mõõtmetele. 4. Määratakse teised vajalikud vaated, lõiked ja ristlõiked. 5. Sõltuvalt kujutiste suurusest ja keerukusest valida formaat, tõmmata raamjoon ja paigutada kirjanurk. Eskiisi koostamine. Etapid 7. Peenjoonega tõmmatakse välja vaadete üldkontuurid säilitades proportsioonid 8. Joonestatakse välja üksikelemendid 9. Teha lõiked ja ristlõiked 10. Enne lõikepindade viirutamist kustutada abijooned. 11. Tõmmata distants- ja mõõtjooned. 12. Mõõta detail ja kirjutada mõõtarvud. 13. Kanda eskiisile pinnakaredus tähised ja tolerantsid. 14. Tõmmata kontuurjooned üle jämejoonega 15. Täita kirjanurk
Horisontaalide lõikevahe puhul tuleb arvestada: Plaani või kaardi mõõtkava. Reljeefi iseloomu (tasase reljeefiga aladel on lõikevahe väiksem). Maastiku reljeefi kujutamise nõutavat täpsust ja detailsust (mida kõrgemad täpsuse nõuded, seda väiksem peab olema lõikevahe). Kui horisontaalide lõikevahe ei võimalda tõepäraselt reljeefi kujutada, kasutatakse poolhorisontaale. Poolhorisontaalide lõikevahe on ½ horisontaalide lõikevahest. Horisontaalid joonestatakse plaanile pruuni peene joonega. Poolhorisontaalid joonestatakse katkendjoonega. Eristatakse veel juhthorisontaale, mis joonestatakse jämeda pruuni joonega. Juhthorisontaaliks on nt iga viies horisontaal. Horisontaalid Horisontaalide kõrgused kirjutatakse plaanile, horisontaali kulgemise suunas, katkestades selle kohe peal horisontaali joone. Numbrid kirjutatakse alati nii, et jalad oleksid languse suunas. Positiivsete ja
Ristisomeetria: on ristprojektsioon, kus teljestik on kujutise saamiseks paigutatud ekraani suhtes võrdkaldeliselt. (nurgad telgede kujutiste vahel on 1200). Ristdimeetria: on ristprojektsioon, kus teljestiku kujutamisel kaks telge asetsevad ekraani suhtes võrdse nurga all. Objektist saadakse 1,06 korda suurendatud kujutis. Aksonomeetrilise kujutise tuletamise käik: 1.objekt seotakse ruumilise ristteljestikuga, mille tulemusel objekti iga punkt saab endale kindlad koordinaadid. 2. Joonestatakse esmalt teljestiku kujutis, kasutades konstruktsioone, mis antakse aksonomeetria teoorias. 3.konstrueeritakse objekti enda kujutis teljestiku kujutise baasil, kasutades punktide märkimiseks koordinaatlõikude murdjooni.
lõpus oleval kolmurgal ▼ ja avaneb joonises olevate kihtide nimistu (kui nimistu on pikem, ilmub talle paremale servale ka liugriba): Klõps selle nimistu real TELGJOON, rida muutub siniseks ja nimistu sulgub. Tööriistakast Layers omandab nüüd kuju Ülesanne II Tihend 9 mis tähendab, et kasutatav kiht on nüüdsest alates nimega TELGJOON ja kõik, mis me joonestame, joonestatakse kriips-punkt-joonega. Igal inseneri ettevõtmisel peab alati olema ja läbi mõeldud olema mitu võimalust. Eeltoodut on otstarbekas kasutada näiteks siis, kui on vaja joonestada palju telgjooni. Kui aga neid on vaja joonestada vaid mõni üksik, võib kasutada lihtsamat moodust. Esialgselt on tühjale joonisele AutoCAD poolt sisestatud vaid kitsas pidevjoon nimega Continuous. Kasutatava joonetüübi seadistamine käsurea abil kasutame käsku LINETYPE
vastav tarkvarapakett CNC (Computerized Numerical Control) arvuti toel programmeeritav arvjuhtimine (salvestatav), kasutatakse paljude tööstusseadmete automatiseeritud juhtimisel (masinatööstuses ja metallitöötlemisel metallilõikepindadel, robotitel jm) Tallinna Reaalkool BlockCAD · Võimsad kaasaegsed CAD programmid on alguses keerulised õpilasele. Huvitav on küll jälgida kuidas nendega joonestatakse ja 3D mudeleid tehakse, kuid kui järg jõuab ise tegemise,õpetamise juurde muutub asi keeruliseks. · Esialgseks harjutamiseks ja tõsisemagi huvi äratamiseks sobiks BlockCAD. BlockCAD on vabavara ja BlockCADi looja kodulehekülg on http://user.tninet.se/~hbh828t/proglego.htm . · Vabavaralise programi võib iga õpilane enda
Õpiobjekti stsenaarium Õpiobjekti nimi Vooluresonants Õpiväljund Õppinud inimene selgitab, kuidas leida rööpühenduses olevate komponentide voolutugevust ning mis asi on vooluresonants. Õpiobjekti sisu Siin kohal ei arvesta pooli juhtmetraadi aktiivtakistust. Väljaselgitamaks koguvoolu, joonestatakse vektordiagramm. Alustatakse vabalt valitud asendis vektorist U, mis on kõigis harudes ühine. Samas faasis pingega on aktiivvool Ia vektor. Induktiivvoolu IL vektor jääb pingest 90o maha, mis on vastupidise suunaga mahtuvusvoolu Ic vektoriga, mis on pingest 90o ees. Ühendades vektorite alguspunkti lõpppunktiga, saamegi koguvoolu I vektori, mis on pingest nurga mahajääv. NB! Vooluvektorite mõõtkava peab olema ühine.
.................14 JOONISED......................................................................................................................................14 2 2. SISSEJUHATUS Maakera kumerat vormi ei ole võimalik ilma moonutusteta kaardi lamedale pinnale joonestada. Et need moonutused võimalikult väikesed oleksid, selleks joonestatakse kaarte kindlate seaduspärasuste abil. Maa kumera pinna kandmist tasapinnale nimetatakse kaardiprojektsiooniks. Erinevaid kartograafilisi projektsioone on väga palju, samas on nende väljatöötamine väga raske. Sobivaim valitakse tavaliselt sellest, mida kaardil tahetakse näidata.[2] Projektsioone on liigitatud mitme erineva põhimõtte järgi. Näiteks võttes aluseks projektsiooni omadused või projektsiooni regionaalset sobivust. Kuid kõige sagedamini lähtutakse projektsioonide
2. Arvutatakse välja eriviskoossus eri eri= t-to/to 1) 145,85-124,55/124,55= 0,1710 Vastus: Iseloomulik viskoossus on 0,57 cm3/g ning polümeeri 2) 159,73-124,55/124,55= 0,2824 molaarmass on 35000 g/mol 3) 205,34-124,55/124,55= 0,6486 4) 263,08-124,55/124,55= 1,1122 5) 337,93-124,55/124,55= 1,7132 3. Joonestatakse eri/c'= f(c') ning selle alusel leitakse iseloomulik viskoossus[]. Arvutamiseks ja graafiku tegemiseks ei kasutata 1. lahuse tulemusi. Graafiku järgi on iseloomulik viskoossus []= 0,57 cm3/g 4. Arvutatakse Marki- Houwinki empiirilise võrrandi põhjal polümeeri molaarmass.
punktidel on ühesugused joonkiirendused.Seega a 4h 2 (9) r Dt Seose (2) kontrollimiseks lleitakse M ja mitme erineva koormise väärtuse m korral. Seejuures tuleb aga jälgida, et muhvide 4 asend vardal 2 jääks muutumatuks, s.t. , et katse käigus ei muutuks süsteemi inertsmoment (I=const kõigi koormiste m väärtuste korral). Katse tulemuste analüüsiks joonestatakse graafik =f(M). Graafiku käik näitab, kas seos (2) kehtib. Samalt graafikult arvutatakse sirge tõusu järgi süsteemi inertsmoment M M2 I 1 (10) 1 2 kus M1 ja M2 on graafikul nurkkiirendustele 1 ja 2 vastavad jõumomendid. Töö käik. Pöördliikumise dünaamika põhiseaduse kontroll. D ........... ..........cm n o ........... ..........cm n 1 ........... ..........cm
mõõtelahusega. Vajaduse korral lisatakse tiitritavale lahusele destilleeritud vett, nii et elektroodid oleksid täielikult kaetud. Elektrood ühendatakse mõõteseadmega, lülitatakse seade sisse ja mõõdetakse lahuse elektrijuhtivus . Edasi lisatakse uuritavale lahusele mõõtelahust 0,5 ml kaupa. Iga kord määratakse pärast lahuse segamist juhtivus. Tiitrimist jätkatakse seni, kuni mõõtelahust on lisatud kahekordne kogus ekvivalentsega võrreldes. Katseandmete põhjal joonestatakse graafik juhtivuse sõltuvuse kohta lisatud mõõtelahuse mahust. Graafikule kantud punktid ühendatakse sirgetega, mille lõikepunkt annab mõõtelahuse koguse ekvivalentpunktis. Hapete segu tiitrimisel on graafikul kaks ekvivalentpunkti. Ekvivalentpunktile vastava mõõtelahuse mahu ja tema normaalsuse alusel arvutatakse tiitritavas lahuses olev happe hulk milligrammekvivalentides. Katseandmed: Kasutatud mõõtelahus 0,1010n NaOH Tugev hape HCl(10 ml)
= 8,2*10-3/ 8,31*295,15= 3,3*10-6 5. Eelmises punktis leitud lo väärtust võrreldakse molekuli arvutusliku = 8,76*10-3/ 8,31*295,15= 3,57*10-6 pikkusega, mis on saadud sidemete keskmise pikkuse alusel. 3. Joonestatakse graafik 1/= f(1/c), millest leitakse adsorptsiooni suurus max. Lo= [L(C-O) + L(C-C) + L(C-H) + L(O-H)]*sin109o/2= 5 2 -6 Graafikult 1/= f(1/c) leitakse max. 1/max = 2,46*10 (m /mol), max= 4,1*10
5. Mida iseloomustab keskkonna dielektriline läbitavus? Suurust, mis iseloomustab mitu korda on kuloniline jõud selles keskkonnas väiksem kui vaakumis, nimetatakse keskkonna dielektriliseks läbitavuseks. 6. Sõnasta elektriväljade superpositsiooni printsiip. Kõikides lineaarsetes süsteemides kehtiv printsiip, mille järgi süsteemi reaktsioon mitmele mõjurile on sama, mis üksikute mõjurite poolt tekitatud reaktsioonide summa. 7. Mis on elektrivälja jõujooned? Kuidas neid joonestatakse? Väljade kirjeldamiseks kasutatakse kujutletavaid jooni jõujooni. Seal, kus väli on tugevam, paiknevad jõujooned tihedamalt. Kuna väljade puhul kehtib superpo- sitsiooni printsiip (väljade mõjud liituvad), siis kui ruumis on korraga mitme objekti poolt tekitatud väljad, kirjeldavad jõujooned resultantvälja järelikult ei saa välja jõujooned omavahel lõikuda. Elektrivälja jõujooned on jooned, mille igas punktis on elektrivälja tugevuse vektor selle joone puutujaks.
Sele 33. a – pööratud lisavaade; b – pööramismärgi kuju ja mõõtmed 29 Osalised vaated Näitavad objekti kitsapiirilisi osi. Osaline vaade ümbritsetakse pideva peenjoonega või murretega peenjoonega (vt sele 30 vaade B) Kohtvaated Kui objekti vaadeldav osa on mõni selgelt eristatav geomeetriline vorm, võib selle esitada koht- vaatena. Kohtvaade seotakse põhilise kujutisega kriips-punktpeenjoone abil ja joonestatakse välja pideva jämejoonega kolmanda ruuminurga-järgse projektsioonimeetodi süsteemis (sele 30, sele 34a ja sele 34b). Sele 34. Kohtvaated 10. Lõiked Lõikeid kasutatakse detaili sisemise ehituse näitamiseks [ISO 128-40:2001 (E), ISO 128-44:001 (E) ja ISO 128-50:2001(E) järgi]. Lõige on kujutis, mis saadakse objekti mõttelisel lõikamisel ühe või enam kui ühe tasandiga, kusjuures näidatakse seda, mis jääb lõikepinnale ja sellest tahapoole
Fifth level Reljeefi kujutatakse topograafilistel kaartidel suletud kõverjoontega, mis ühendavad kõrgussüsteemi aluseks olevast nullnivoost ehk merepinnast ühesugusel kõrgusel olevaid maastikupunkte. Neid jooni nimetatakse horisontaalideks, aga ka samakõrgusjoonteks. HORISONTAALIDE LIIGID Horisontaale, mis vastavad reljeefi põhilisele lõikevahele, nimetatakse põhihorisontaalideks. Need joonestatakse kaardile peente pruunide pidevjoontega. Arvestuse lihtsustamiseks tehakse iga viies joon jämedamalt. Lisavormide (tipud, lohud) kujutamiseks, mis ei väljendu täpselt põhihorisontaalidega, kasutatakse poolhorisontaale ja veerandhorisontaale. 1. Poolhorisontaalid asuvad lõikevahe poole peal ja joonestatakse pikkade kriipsjoontega. 2. Veerandhorisontaalid asuvad lõikevahe veerandis ja joonestatakse lühikese kriipsjoonega. Pool ja veerandhorisontaale nimetatakse ka täiend ja
-6 0,5 2 10 0,01 4,11 * 10 243309,0 Tabel 2 Adsorptsiooni isoterm Joonis 2 1 3) Joonestatakse graafik =f(1/c), millest leitakse adsorptsiooni suurus max pinna maksimaalsel täitumisel (joonis 3). Selleks kasutatakse Langmuiri võrrandit kc = max 1+ kc ( I, 4) teisendatud kujul 1 1 1 = + max max kc ( I, 5)
20,3 19,6 30,8 4. Puidu survetugevuse määramine risti kiudu. 4.1.Survetugevuse määramiseks kasutatakse proovikehasid ristlõike mõõtmetega 20 20 mm ja pikkusega kiu suunas 60 mm. Koormamine toimub standardse terasest vahetüki abil, nii et survepind on 20 20 mm, koormamise kiirus 100 kgf/min (981 N/min). Katse käigus määratakse astmeliselt kasvavale survejõule vastav deformatsioon mm. Joonestatakse graafik F=f( ). Suure deformeeritavuse tõttu võetakse puidu survetugevuseks risti kiudu tinglikult pinge väärtus, millest alates kaob lineaarne seos pinge ja deformatsiooni vahel. Sellele vastav jõud (F) leitakse katseandmete põhjal joonistatud jõudude-deformatsioonide kõveralt. Graafikult määratud survejõud = 2150N Survepind 20mm x 20mm Survetugevus risti kuidu =5,4N/mm Järeldused Puidu liigiks tiheduse ( 465kg/m3 ) järgi on kuusk.
Et jooned konduktomeetrilise tiitrimise graafikul oleksid sirged, ei tohi tiitrimise käigus lahuse maht oluliselt muutuda. Seetõttu peab titrant olema kontsentreeritum kui uuritav lahus. Katseandmed koondatakse tabelisse. Kasutatud mõõtelahus .................. M ............................ Lisatud mõõtelahus Mõõdetud erijuhtivus ml , S/m 0 0,5 Märkus: Sellised tabelid koostada eraldi iga mõõdetava lahuse tarvis Katseandmete põhjal joonestatakse mõnes tabelarvutusprogrammis graafik erijuhtivuse sõltuvuse kohta lisatud mõõtelahuse mahust. Graafikule kantud punktid ühendatakse sirgetega, mille lõikepunkt annab mõõtelahuse koguse ekvivalentpunktis. Graafiku töötlemisel kasutada hästi täpse ja tiheda jaotusega telgesid, abijooni (vt. lisatud joonist) ja määrata lõikepunktid täpsusega 0,05...0,1 mL. Selleks teha graafik piisavalt suures mõõtkavas.
Iga kord fikseeritakse pärast lahuse segamist juhtivus. Tiitrimist jätkatakse seni, kuni mõõtelahust on lisatud kahekordne kogus ekvivalentsega võrreldes (siin töös hapete segu korral ca 15 ml, tugeva ja nõrga happe korral ca 10 ml). Et jooned konduktomeetrilise tiitrimise graafikul oleksid sirged, ei tohi tiitrimise käigus lahuse maht oluliselt muutuda. Seetõttu peab titrant olema kontsentreeritum kui uuritav lahus. Katseandmete põhjal joonestatakse mõnes tabelarvutusprogrammis graafik erijuhtivuse sõltuvuse kohta lisatud mõõtelahuse mahust. Graafikule kantud punktid ühendatakse sirgetega, mille lõikepunkt annab mõõtelahuse koguse ekvivalentpunktis. Graafiku töötlemisel kasutada hästi täpse ja tiheda jaotusega telgesid, abijooni ja määrata lõikepunktid täpsusega 0,05...0,1 mL. Selleks teha graafik piisavalt suures mõõtkavas. Ekvivalentpunktile vastava mõõtelahuse ruumala ja tema molaarsuse (normaalsuse) alusel
Normaalselt avatud kontakt on elektriahela element, mis omab mitteelektrilist kontakti elektriahela pingestamata olekus lühidalt öeldes on see siis avatud kontakt pingestatud olekus Tähis on NO või 10 Normaalselt suletud kontakt on elektriahela element, mis omab elektrilist kontakti elektriahela pingestamata olekus Tähis NC või 01 Magnetkäiviti ahelate joonistamine magnetkäiviti ahelad joonistatakse laotatud skeemine, mille elemendid joonestatakse elektrilises järjekorras, sõltumata nende tegelikust asukohast aparatuuris. Releede ja kontaktide kontaktid ..ning juhtimisnupud joonestatakse normaalasendis st asendis kui relee või kontaktori mähises puudub vool ning nuppudele ei mõju välisjõud. Skeemide lugemine skemmide lugemise hõlbsustamiseks kasutatakse skeemielementide sümboleid ja tähiseid Skeemielementide tähised ...koosnevad ladina tähtedest ja numbritest mis kirjutatakse ilme vaheteta ritta
· struktuuriskeem näidatakse põhielemendid ja nendevahelised seosed · talitlusskeem selgitab seadme tööpõhimõtet ja selles toimuvaid protsesse. Elektroonikaseadmete valmistamisel kasutatavad skeemid: · põhimõttekeem Põhimõtteskeemil kujutatakse kõik elemendid, mis on vajalikud ettenähtud elektriliste protsesside toimumiseks, samuti nendevahelised ühendused. Jõuelektroonika lülitustel eristatakse energia- ehk jõuahelaid ja info- ehk juhtahelaid. Jõuahelad joonestatakse jämedama joonega. · põhimõttekeem Eristatakse koondatud ja laotatud skeeme. Koondatud skeemidel kujutatakse elementide koostisosad (näiteks releede mähised ja kontaktid) koos või lähestikku. Laotatud skeemidel on põhinõudeks skeemi selgus ja loetavus. Järjestikku ühendatud osad näidatakse võimalikult ühel sirgel. Üksikelementide eraldamiseks ja nende kokkukuuluvuse näitamiseks kasutatakse tähtedest ja numbritest koosnevaid tähiseid. · montaaziskeem
Saadud survetugevused redutseeritakse hiljem 12%- lisele niiskussisaldusele, kasutades eelool toodud valemeid. 3.4 Puidu survetugevuse määramine risti kiudu Survetugevuse määramiseks kasutatakse proovikehasid ristlõike mõõtmetega 20x20 mm ja pikkusega kiu suunas 60 mm. Koormamine toimub standardse terasest vahetüki abil, nii et survepind on 20x20 mm, koormamise kiirus 100 kgf/min (981N/min). Katse käigus määratakse astmeliselt kasvavale survejõule vastav deformatsioon mm. Joonestatakse graafik F=f(). Suure defromeeritavuse tõttu võetakse puidu survetugevuseks risti kiudu tinglikult pinge väärtus, millest alates kaob lineaarne seos pinge ja deformatsiooni vahel. Sellele vastav jõud (F) leitakse katseandmete põhjal joonistatud jõudude-deformatsioonide kõveralt. Valem nr 7: Rs = P / a*b , kus P graafikust määratav jõud a,b survepinna mõõtmed. 4. Töö vormistamine Puidu liik kuusk 4.1 Niiskussisalduse määramine
punktidel on ühesugused joonkiirendused.Seega a 4h = = 2 (9) r Dt Seose (2) kontrollimiseks lleitakse M ja mitme erineva koormise väärtuse m korral. Seejuures tuleb aga jälgida, et muhvide 4 asend vardal 2 jääks muutumatuks, s.t. , et katse käigus ei muutuks süsteemi inertsmoment (I=const kõigi koormiste m väärtuste korral). Katse tulemuste analüüsiks joonestatakse graafik =f(M). Graafiku käik näitab, kas seos (2) kehtib. Samalt graafikult arvutatakse sirge tõusu järgi süsteemi inertsmoment M - M2 I= 1 (10) 1 - 2 kus M1 ja M2 on graafikul nurkkiirendustele 1 ja 2 vastavad jõumomendid. Töö käik. Pöördliikumise dünaamika põhiseaduse kontroll. D = 4,00 ± 0,004cm no = 143 ± 0,1cm n1 = 80 ± 0,1cm h = n0 - n1 =143 -80 = 63cm h1,1 = n0 - n2 =143 -90,1 = 52,9cm
Kui nüüd läbi punkti 1 tõmmata rõhtjoon, väljendavad lõigud 1-2, 1-3 ja 1-4 vastavalt pingeid U 1 , U 2 ja U . Nii saab arvutada ka ahelaid, kui jadamisi ühendatud elementide arv on suurem kui kaks. Kui on tegemist jadamisi ühendatud mittelineaarse elemendi ja lineaartakistiga R, võib ülesannet lahendada ka teisiti, mõnevõrra lihtsamalt. Selleks kantakse tunnusjooned koordinaatteljestikku nii, et ühe elemendi tunnusjoone alg- ja lõpp-punkt on omavahel vahetatud. Kõigepealt joonestatakse mittelineaarse elemendi pinge-voolu tunnusjoon I (U ML ). Lineaartakisti osapinge on U R =U U ML , 38 millele vastavalt U U ML I= . R R Sellest avaldisest nähtub, et lineaartakisti pinge- voolu tunnusjoon kujutab sirget, mis lõikab rõhttelge punktis, kus U ML =U , see tähendab kogupingele U vastavas punktis, ja püsttelge punktis I= . R
niiskussisaldusele. Sellele vastav jõud (F) leitakse katseandmete põhjal joonistatud jõudude-deformatsioonide kõveral 4.4 Puidu survetugevuse määramine risti kiudu. Survetugevus määratakse proovikehadega, mille ristlõike mõõtmed on 20*20 mm ja pikkus kiu suunas 60mm. Koormamine toimub standardse terasest vahetüki abil, nii et survepind on 20*20mm. Koormamise kiirus 100 kgf/min. Katse käigus määratakse astmeliselt kasvavale survejõule vastav deformatsioon. Joonestatakse graafik. Suure deformeeritavuse tõttu võetakse puidu survetugevuseks risti kiudu tinglikult pinge väärtus, millest alates kaob lineaarne seos pinge ja deformatsiooni vahel. Sellele vastav jõud (F) leitakse katseandmete põhjal joonistatud jõudude-deformatsioonide kõveralt. Rs = aP*b (Valem 4) Kus, P- graafikust määrav jõud a, b- ristlõike mõõtmed 5. Tulemused 5.1 Niiskussisalduse määramine
matu murdjoone. Viimase joonestamiseks tuleb käivitada käsk LINE. Sellise murdjoone iga sirgjooneline lüli on iseseisev jooniseelement ja murdjoon ise on alati null-laiusega. Käsu LINE käivitamisel küsib AutoCAD esmalt viibaga Specify first point: joone lähtepunkti. Pärast lähtepunkti teatamist ilmutatakse viip Specify next point or [Undo]. Nüüd saab teata- da sirglõigu lõpp-punkti. Punktide sisestamise kohta võib vaadata ka lisast 1. Järgmise lüli lõpp-punkt joonestatakse samal viisil. Alates kolmandast lülist ilmutatakse viip Specify next point or [Close/Undo].Kui järjekordset lüli enam lisada ei soovita, siis tuleb teha tühisisestus või vajutada klahvile Escape. Need on nn. tüüpvastused käsule LINE. Kui aga lähtepunkti sisestamise asemel teha tühisisestus, siis alustatakse sirglõigu joonestamist sealt punktist, kus 19 lõppes viimase joone joonestamine (kui selline on olemas)
RS,12 survetugevus niiskussisaldusel 12% [N/mm2] K3012 redutseerimiskoefitsient (männi korral 0,45) 3.4 Puidu risti kiudu survetugevuse määramine. Survetugevuse määramiseks kasutatakse proovikehasid ristlõike mõõtmetega 20 x 20 mm ja pikkusega kiu suunas 60 mm. Koormamine toimub standartse terasest vahetüki abil, nii et survepind on 20 x 20 mm. Koormamise kiirus on 100 kgf/min (981 N/mm). Katse käigus määratakse astmeliselt kasvavale survejõule vastav deformatsioon mm. Joonestatakse graafik F = f(). Suure deformeeritavuse tõttu võetakse puidu survetugevuseks risti kiudu tinglikult pinge väärtus, millest alates kaob lineaarne seos pinge ja deformatsiooni vahel. Sellele vastav jõud (F) leitakse katseandmete põhjal joonistatud jõudude deformatsioonide kõveralt. Survetugevus arvutatakse valemiga 7. Survetugevuse tulemused on tabelis 5 ja survejõu sõltuvus deformatsioonist graafikul 2. Valem 7: RS = F / (a * b) RS proovikeha survetugevus [N/mm2]
31. Tunnus KNK (sarnasus) - Kui ühe kolmnurga üks nurk on võrdne teise kolmnurga ühe nurgaga ja nende nurkade lähisküljed on võrdelised, siis on kolmnurgad sarnased. 32. Tunnus KKK (sarnasus) - Kui ühe kolmnurga küljed on võrdelised teise kolmnurga külgedega, siis need kolmnurgad on sarnased. RUUT 1. Ruut on võrdsete nurkadega ja külgedega nelinurk. 2. Ruut on tasandiline geomeetriline kujund. 3. Ruutu joonestatakse pliaatsi ja joonlauaga. 4. Ruudu nurgad on täisnurksed. 5. Ruudul on kõik rombi ja ristküliku omadused. 6. Nagu kõikidel rombidel, on ruudu diagonaalid risti. 7. Nagu kõikidel ristkülikutel, poolitavad ruudu diagonaalid teineteist. 8. Ruudu diagonaal poolitab nurga. 9. Ruudu ümbermõõt P võrdub külgede summaga. 10. Ruudu pindala valem on S=a2 11. Definitsiooni põhjal on ruut nii ristkülik kui ka romb. RISTKÜLIK 1
täpsusega).Ruumi pinna sisse lähevad ka seinakappide poolt haaratud pind, kuid küttekehade ja vaheseinte pind tuleb pinnast maha arvata (AREA). NB! Uksed on joonisel tähistatud skemaatiliseelt, lengide kujutisi kasutamata. Töö XII Maja plaan 1 Ehirusjoonistel joonestatakse kõik vaatel olevad konstruktsionid peenjoonega, kuna lõikesse jäävad – laia joonega laiusega 0.5 mm. Plaani saamiseks tehakse lõige 1.2 m kõrgusel põrandast, nii et ka aknaavad on nähtaval. Enne joonestamisele asumist kontrollida (DIM / STA või DIMSTYLE) põhimuutujaid ja vajaduse korral muuta neid vastavalt vajadusele, sest ehitusjoonistel peavad nad olema veidi teistmoodi kui masinaehitusjoonistele kantud mõõtmete puhul:
Käsuga OFFSET saadud objekt asub algobjektiga samal kõrgusel ja omab sama ulatuvust Z- telje suhtes. OFFSET-joonele sarnaneb ka teatud määral käsuga XLINE / O ( O – Offset!) joonestatud ruumiline joon. Sirgjoone OFFSET-kujund on temaga rööpne ja võrdse pikkusega sirge, ringjoone – koaksiaalne ringjoon. Kaare OFFSET-joon on kaar, mille kesknurk on sama mis algjoonel. Kui aga punkt anda kaare nõgusale poolele kaugemale, kui on kaare raadius, siis joonestatakse OFFSET- kujund (kaarjoon) väljapoole kaart kaugusele, mis on määratud kui “punkti kaugus kaarest miinus kaare kõverusraadius”. Sama seadus kehtib ka “pilvejoone” – REVCLOUD kohta. Seda ilusat joont vaatleme edaspidi järgmises töös. a b a – tavalise lahtise pilvejoone ja b – kinnise “ilukirjalise” pilvejoone OFFSET-kujundid. • – eeskuju joone (sinine) valik; x – valikupunkt OFFSET-joonele (vaarikavärvi)
Saadud survetugevused redutseeritakse hiljem 12%- lisele niiskussisaldusele, kasutades eelpool toodud valemeid 5 ja 6. 4.4. Survetugevuse määramine risti kiudu Survetugevuse määramiseks kasutatakse proovikehasid ristlõike mõõtmetega 20 x 20 mm ja pikkusega kiu suunas 60 mm. Koormamine toimub standardse terasest vahetüki abil nii, et survepind on 20 x 20 mm. Koormamise kiirus 100kgf/min (981 N/min). Katse käigus määratakse astmeliselt kasvavale survejõule vastav deformatsioon mm. Joonestatakse graafik F=f(). Suure deformeeritavuse tõttu võetakse puidu survetugevuseks risti kiudu tinglikult pinge väärtus, millest alates kaob lineaarne seos pinge ja deformatsiooni vahel. Sellele vastav jõud (F) leitakse katseandmete põhjal joonistatud jõudude-deformatsioonide kõveralt; kasutatakse valem 4, kuid P on graafikult määratav jõud). 5. Katsetulemused Puidu liik: KUUSK 5.1 Niiskussisalduse määramine Tabel nr 1. Niiskussisaldus Prk. nr
Saadud tulemused märgiti tabelisse 5.3. 4.4 Survetugevuse määramine risti kiudu Survetugevuse määramiseks kasutatakse proovikehasid ristlõike mõõtmetega 20 x 20 mm ja pikkusega kiu suunas 60 mm. Koormamine toimub standardse terasest vahetüki abil nii, et survepind on 20 x 20 mm. Koormamise kiirus 100kgf/min (981 N/min). Katse käigus määratakse astmeliselt kasvavale survejõule vastav deformatsioon mm. Joonestatakse graafik F=f(). Suure deformeeritavuse tõttu võetakse puidu survetugevuseks risti kiudu tinglikult pinge väärtus, millest alates kaob lineaarne seos pinge ja deformatsiooni vahel. Sellele vastav jõud (F) leitakse katseandmete põhjal joonistatud jõudude-deformatsioonide kõveralt; kasutatakse valem 4, kuid P on graafikult määratav jõud). 5. Katse tulemused 5.1Puidu liik - mänd 5.2 Niiskusesisalduse määramine Tabel nr 1. Niiskussisaldus Prk. nr
Punkti B Y-koordinaat: YB=695 000+∆y=695 000+(1,20 × 500)=695 600m. Punkti A geodeetilised koordinaadid leitakse valemite BA=BS+∆B ja LA=LW+∆L abil, kus BS on punktist lõuna pool asuva lähima paralleeli laius, LW on punktist lääne pool asuva lähima meridiaani pikkus, ∆B ja ∆L on laiuse ja pikkuse juurdekasvud. Juurdekasvu saab vahetult kaardilt mõõtes. Selleks joonestatakse kaardile minutilõikude punaste ristide järgi paralleelid ja meridiaanid. Punktist A lõuna pool asuv lähim paralleel omab väärtust 58°10′ ja lääne pool asuv meridiaan omab väärtust 27°20′. Nüüd tuleb punktist A tõmmata ristsirged kuni nende minutilõikudeni. Järgnevalt mõõdetakse joonlaua abil ära kaugus täisminutist punktini A nii mööda paralleeli kui ka mööda meridiaani. Saame vastavalt pikkuse ja laiuse juurdekasvud ∆B ja ∆L
Teatud raskusi tekib töötades kaardiga kahe tsooni piirimail, sest ühe tsooni sirge telgmeridiaan muutub naabertsoonis harilikuks kõveraks meridiaaniks. Seetõttu on NSVL topograafilistel kaartidel, mis asuvad kaarditsooni piiri lähedal, ka naabertsooni kaardivõrk. Ka nii tekib raskusi ja ebatäpsusi ning seetõttu ongi Eesti kaartide jaoks valitud selline kaardiprojektsioon, kus kogu territoorium mahub ühte tsooni. Sõltuvalt kaardi mõõtkavast joonestatakse kaardile ristkoordinaatide võrk 2 või 4 cm sammuga. Suurte mõõtkavade puhul 10 cm sammuga. Naabertsooni koordinaatidevõrk näidatakse ainult raami kujunduses. Tänapäeva Eesti kaartidel näidatakse tihti nii Gaussi-Krügeri, UTM, TM-Balti kui ka Lambert- Est võrk. Neist kantakse kaardi pinnale erivärvidega üks või kaks, ja teised kaks kantakse ainult kaardi raamile. Maastikujoone orienteerimine võib toimuda tõelise-, magnetiliseasimuudi või direktsiooninurga järgi
1. Mis iseloomustab vektorgraafikat? Vektorgraafika korral on objektid arvutis kirjeldatud matemaatiliselt (vektorvõrranditega). Kujutis arvutatakse kiiresti ja joonestatakse ekraanile. Saadud pilti võib seejärel suurendada käsklusega ZOOM lõpmatult, kaotamata seejuures pildi teravust. 2. Mida tähendab lühem CAM? Computer Aided Manufacturing arvuti abil valmistamine või tootmine 3. Mis on arvuti abil joonestamise ja käsitsijoonestamise suuremad erinevused? · Käsitsijoonestamine on küll odav, lihtne ja ei vaja erilisi vahendeid, kuid ebatäpne ja halb parandada
Detailmõõdistamine mõõdistatakse püsivaid objekte. Ringjoonte viis kasutatakse mõõdistamisvahenditena kahte tähist, kahte linti ja ekrit. Mõõtmistulemused kantakse välijoonisele e. abrissile, mis koostatakse ligikaudu plaani mõõtkavas. Kasutatakse siis, kui kõverjooneline kontuur või muu objekt jääb mõõdistamisvõrgu joone lähedusse. Ekker täisnurga mõõtmise instrument (peegel-,prisma-,pentagoonekker) Abriss joonestatakse lihtpliiatsiga, et teine plaanikoostaja võib aru saada. Mõõtmistulemused kirjutatakse abissile järgmiselt: 1. Kui joon on mõõdetud kindlaksmääratud algusest, kirjutatakse joone pikkus selle lõppu, risti joone suunaga ja tõmmatakse joon alla. 2. Mingi eseme arvud kirjutatakse selle joone keskele, kahe sidekriipsu vahele. Polaarkoordinaatide viis kasutatakse teodoliiti, mõõdulinti või kaugusmõõturi latti. Sõltuvalt plaani mõõtkavast ja mõõdistatavate punktide iseloomust
annaabi.ee 
