10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-02-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
192024
Õppematerjali autor
Amazonas Asukoht: Amazonase jõgi paikneb Lõuna-Ameerikas. Amazonas, mis saab alguse Peruu Andides umbes 160 kilomeetri kaugusel Vaiksest ookeanist, voolab umbes 5000 meetrit allapoole, suubudes Atlandi ookeani. See tuhandete kilomeetrite pikkune jõgi on maailma suurim. Amazonas voolab Peruus ja Brasiilias, Venezuelas, Bolivias, Equadoris lühidalt ka Colombia piiril. Amazonas voolab ekvatoriaalse kliimaga alal (seepärast pole veetaseme kõikumised kuigi suured.) Üleujutused: Kuid isegi väikesed veetaseme kõikumised põhjustavad suuri üleujutusi, sest nii Amazonas kui ka ta lisajõed voolavad väga tasasel madalikul laugete kallaste vahel. Üleujutus võib kesta kuid. Andmed: Pikkus on 6400 km. Brasiilia geograafia ja statistika instituudi andmetel 6800 km. Valgla 7,18 miljonit km² Vooluhulk 219 000 m³/s
Pealinn: Brasilia Riigikeel: portugali Rahvaarv: 197,597,678 Pindala: 8 511 970 km2 Peamised usundid: kristlus 90%,muud 10% Riigikord: mitmeparteiline demokraatia Rahaühik: real Täiskasvanute kirjaoskus: 82% Keskmine eluiga: 66 aastat Brasiilia hõlmab peaaegu poole Lõuna-Ameerikast ja on suurim Ladina-Ameerika riik. Brasiilia on pindalalt viies riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Brasiilia jaguneb põhiliselt kaheks erinevaks piirkonnaks: põhjaosaks, kus laiub Amazonase madalik ning kuhu ulatuvad ka Guajaana haruahelikud ning kesk ning lõunaosaks, mis hõlmab Brasiilia mägismaad. Maismaapiiri pikkus on 14 691 km. See on maailma pikkuselt kolmas maismaapiir. Brasiilia on ümbritsetud paljude riikidega, nendeks on :
Rahvaarvult on Brasiilia samunti viiendal kohal. Brasiilial on maismapiir kõikide Lõuna-Ameerika riikidega peale Equadori ja Tsiili. Brasiilia asub Lõuna-Ameerika mandril. Seal on ta suurim riik, sest tema pindala hõlmab poolt Lõuna- Ameerikat. Brasiilia asub 20 laiuskraadil ja 40-60 pikkuskraadi vahel. Pealinnaks on Brasiilia linn. Suurematest linnadest tasub veel nimetada Recifed, Salvadori, Rio de Janeriot, Sao Paulot ja Belemit. Brasiilias on 26 osariiki :Acre, Alagoas, Amapá, Amazonase osariik, Bahia, Ceará, Espírito Santo, Goiás, Liiduringkond, Maranhão, Mato Grosso, Mato Grosso do Sul, Minas Gerais, Pará, Paraíba, Paraná osariik, Pernambuco, Piauí, Rio de Janeiro osariik, Rio Grande do Norte, Rio Grande do Sul, Rondônia, Roraima, Santa Catarina, São Paulo osariik, Sergipe, Tocantinsi osariik 1.2 Üldandmed Pindala: 8 511 965 km² Rahvaarv: 197,122,067 Pealinn: Brasilia Pealinna elanike arv: 2,051,14
lähisekvatoriaalne, troopiline ja lähistroopiline kliima. Viimast on väga vähe, üksnes riigi lõunaotsas. Oma suure territooriumi tõttu (pindalalt maailmas viiendal kohal) on Brasiilia kliima paiguti väga erinev. Suvel (detsembrist veebruarini) on temperatuurid kõrged Rios ja Brasiilia kirdeosas. Ülejäänud aasta keskmine temperatuur jääb 25 °C ja 30 °C vahele. Lõuna-Brasiilias on temperatuuri variatsioon laiem, 15 °C kraadi ümber talvel ja 35 °C kraadi ümber suvel. Amazonase piirkonnas ei tõuse temperatuur tavaliselt üle 27 °C, kuid seevastu on seal väga niiske. Brasiilias sajab üldiselt kõikjal väga palju, paljudes kohtades mitu meetrit aastas. Brasiilias voolavad Lõuna-Ameerika suurimad jõed Amazonas ja Paraná jõgi. Brasiilia jõgedevõrk on tihe ja jõed on üldiselt hästi laevatatavad. Seetõttu on jõelaevandus Brasiilias väga oluline, eriti hõredalt asustatud piirkondades tähtsam kui maantee- või raudteevõrk.
langeb aastas peaaegu kõikjal üle 2000 mm. Mõningaid aastaajalisi kõikumisi siiski esineb. Kõige tugevamad ja korrapärasemad on pärastlõunased vihmad kevadel ja sügisel, kui päike käib otse läbi seniidi. Suvise ja talvise pööripäeva paiku, kui päike käib pisut madalamalt, on vihmahood nõrgemad ja võivad mõnel päeval äragi jääda. Suur sademetehulk on eelduseks veerohkete jõgede tekkele, näiteks: Amazonas Lõuna-Ameerikas ja Kongo Aafrikas. Ekvatoriaalne kliima ei ole inimesele eriti tervislik. Pidevalt lämbe õhk väsitab ja kurnab, väga palju on igasuguseid parasiite ja haigustekitajaid. Külma ja põuda, mis nende arvu vähendaks, siin ju ei esine. 3 Asukoht Amasoonia ehk Amazonase madalik on madalik Lõuna-Ameerika põhjaosas; kõige suurem
.........................................................................................9 5.1 Titicaca järv.................................................................................................................9 5.2 Huacachina................................................................................................................11 5.3 Chiclayo linn..............................................................................................................11 5.4 Amazonase piirkond..................................................................................................12 5.5 Arequipa linn.............................................................................................................13 5.6 Machu Picchu............................................................................................................14 5.7 Vaatama tasuks minna ka veel:.................................................................................15 6
Jõe iseloomustus 7.klass Iseseisev töö Pealkiri: Jangtse jõe iseloomustus Autor: Triin Tärnov Vali iseloomustamiseks üks jõgi (jõge ei ole õpikus kirjeldatud) Kasuta Google maps https://www.google.ee/maps/ Siit saad joonistusprogrammi kaudu pildi teha (Print scrin) OTSING STREET VIEW GALERII SATELLIIDIVAATE NUPP
distrito federal). [6] Geopoliitiliselt on Brasiilia jaotatud 5 regiooni, kuigi jaotus on ametlikult tunnustatud omab ta üksnes akadeemilist tähtsust, arvestades piirkondade geograafilisi, sotsiaalseid ja majandus 2 faktoreid. [7] Kohalikke omavalitsusi on kokku 5,564 [8] [Lisa 3] Põhja regioon (portugali k. Região Norte do Brasil ) on suurim 3,853,327,2 km2 moodustades 42% kogu riigi pindalast.[6] Enamik regioonist on kaetud Amazonase vihmametsaga. Põhja regiooni kuuluvad osariigid on Amazonas, Pará, Acre, Rondônia, Roraima, Amapá ja Tocantins. Kirde regioon (portugali k. Região Nordeste do Brasil ) 1,558,196 km2 18 % riigi pindalast. [6] Piirkonda kuuluvad Maranhão, Piauí, Ceará, Rio Grande do Norte, Paraíba, Pernambuco, Bahia, Alagoas ja Sergipe osariigid. Kesk-Lääne Regioon (portugali k. Região Centro-Oeste do Brasil ) 1,612,007,2 km2, 22% kogu riigi pindalast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid