Kasutatud materjal: • Ilukirss https://www.calmia.ee/Artiklid/ilukirsidaedjakodu.htm • https://www.hansaplant.ee/hambuline-kirsipuu-kojou-no-mai-c2-30-40cm-men112478 • https://www.hansaplant.ee/hambuline-kirsipuu-kojou-no-mai-c5-hc112804 • Iluõunapuu https://www.calmia.ee/Taimed/iluounapuud.htm • https://www.kekkila.ee/taimeraamat/iluounapuu/ • http://www.rohelineaed.ee/index.php?page=176 • Kontpuu https://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/siberi_kontpuu.html • https://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/vosund-kontpuu.html • Rootsi kukits https://elurikkus.ee/bie-hub/species/3928#overview • Verev kontpuu https://elurikkus.ee/bie-hub/species/3927 • http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/vkontpuu2.htm • Magesõstar https://elurikkus.ee/bie-hub/species/6846#names • https://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/mage_sostar.html • http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/msostar.htm • https://www.neevaaed
äädikhapet. Saab kasutada ka ravimtaimena sanglepa käbisid seedehäirete korral. Joonis 1 Sanglepp Joonis 2 Hall lepp Kasutatud materjalid http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/hlepp.htm http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/slepp2.htm http://www.eestiloodus.ee/artikkel638_632.html http://www.folklore.ee/rl/fo/databases/arboretum/puud/lepp.htm http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/hall_ehk%20_valge %20_lepp.html http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/sanglepp_ehk %20_must_lepp.html
On ravimtaim: pungi on kasutatud sapi-, uriini- ja higierituse soodustamiseks, liigesevalude, krampide, maohäirete ja kopsutuberkuloosi korral, lehti uriinierituse soodustamiseks, tõrva nahahaiguste ja sügeliste raviks. Kasel kasvaval seenel, mustal pässikul, on arvatud olevat 9 vähivastane toime. 10 http://www.unolik.ee/docs/pics/kask.JPG http://www.tihemetsa.ee/dendro/lehed/Arukask.jpg http://www.tihemetsa.ee/dendro/vorsed/Arukask1.jpg http://www.tihemetsa.ee/dendro/oied/Arukask1.jpg http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/arukask.htm http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/arukask2.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Arukask 11
Pirnid valmivad septembri või oktoobrikuus. Viljades on seemned millest võib kasvatada uusi pirnipuid. Pirnipuu vili Pirnipuu eluiga on kuni 300 aastat. Juured on tihedad ja sügavale tungivad. Puu on mitte väga suur, kasvab püsti. Herbaarleht. Kasutatud kirjandus: http://www.neevaaed.ee/tooted/viljapuud-ja-marjapsad/pirnipuu-pepi/? category=62&panel= http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/harilik_pirnipuu.html http://www.neevaaed.ee/tooted/viljapuud-ja-marjapsad/pirnipuu-polli-punane/? category=62&panel=6
Väga lõhnavad õied. Kasvukoha nõuded: kasvavad edukalt ka poolvarjus, kuid rikkalikku õitsemist soodustab kasvamine täispäikeses. Ebajasmiinid lepivad igasuguse aiamullaga. Nad taluvad saastunud õhku, tolmu ja lühiajalist liigniiskust või kuivust. Kasutamine haljastuses: istutatakse üksiktaimena, rühmana ja vabakujulise hekina. Sobivad nii koduaedadesse kui ka linnade ja asulate suurhaljastusse. Kasutatud kirjandus: http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/harilik_ebajasmiin.html http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/304 http://eluaias.blogspot.com/2011/06/vihmasajud-kestavad.html 3.8 Põõsasmaran (Potentilla) Konkreetne liik: harilik põõsasmaran (Potentilla fruticosa) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 50-100 cm. Taime välislaadi kirjeldus: rohkesti harunev põõsas. Lehed: paaritusulgjad liitlehed. Lehekesi tavaliselt 5 (harva 3 või 7). Värvuselt hallikas- või kollakasrohelised, kaetud mõlemalt poolt siidjate karvadega.
Kuldsõstar kannatab väga hästi külma, kuid on valgusnõudlik . Paljuneb väga hästi vegetatiivselt, pistikutega ja seemnetega . Muld peaks olema viljakas ja parasniiske .Kuldsõstart kasvatatakse marjade saamiseks, kuid kasutatakse ka haljastuses . Marjad on söödavad ja hapukasmagusad . Marjad sisaldavad suhkrut, Cvitamiini ja Avitamiini. Marjad on kuni 0.8 cm läbimõõduga . Eestis kasvatatakse kuldsõstart enamasti ilupõõsana . Allikad : http://www.tihemetsa.ee/dendro/kuldsostar.html http://ahtitiirmaablogi.blogspot.com/2010/01/kuldsostarribesaureum.html http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=140&art=161 http://www.maakodu.ee/print.php? page=24130&grupp=targutalita&artikkel=2850 http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=6579 Laura Feldt, Elizabeth Mõttus .
Leidke kooliõues endale meeldiv koht ja täitke tabel. Kuupäev Temperatuur Pilvisus Sademed 4.Leia kooli ümbrusest tabelis olevad puud ja teosta nende välimuse (tüvi, lehed, pungad) vaatlus. Täida tabel kirjeldustega või joonistustega. Leia puude kohta veelgi informatsiooni leheküljelt http://bio.edu.ee/taimed/general/indexnimek.html ja http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/nimekiri.htm . Tüve välimus Lehtede välimus Pungade välimus Kasutus Arukask Harilik tamm Harilik vaher Harilik saar Tubli! Mine nüüd klassi tagasi ja anna tööleht õpetajale. Vaatame koos ka lindudest saadetud pildid üle :)
ee/kajarahu/veeb/mittemikroobsed_toidumurgistused/images/ussilakk.jpg http://www.tartupuukool.ee/hinnakiri/serbia%20kuusk.JPG http://miksike.ee/docs/referaadid2006/islandi_kaokorv_evelinviks.jpg http://bio.edu.ee/taimed/sammal/images/palusam.jpg http://www.spam.ee/~raivo/loodus/pics/p4263702.jpg http://ak.rapina.ee/maris/kaug/avamaa/original/maikelluke.jpg http://paber.ekspress.ee/fotodb/82624EBE6686E461C22575ED003B7241/$file/tn_eefv- 7trepu.jpg http://www.tihemetsa.ee/dendro/lehed/Sarapuu.jpg http://www.tabasalulooduspark.ee/images/puud/sarapuu.gif http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/images/pohl.jpg 6.klass loodusõpetuse õpik 1.osa 6.klass loodusõpetuse töövihik 1.osa
Kasutatud kirjandus: · http://www.puukeskus.ee/188 · http://bio.edu.ee/taimed/okaspuu/mand.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4nd · http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_m%C3%A4nd · http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0101/ylo.html · http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/opperada/?%D5pperada:12._Harilik_m %E4nd · http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/2klass/8linnule/mnd.htm · http://www.tihemetsa.ee/dendro/must_mand.html · http://www.fims.ee/projektid/puud/mand.htm · http://www.vaarispuu.ee/index2.php?page=spoondetail&id=27 · http://www.tihemetsa.ee/dendro/harilik_mand.html · http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=24 · http://www.puumarket.ee/index.php?id=9.158 · E.Saarman ja U.Veibri Puiduteadus (2006)
Lehe liikumine aitab puul paremini valgust püüda ja soodustab auramist lehtede kaudu. Kiirest kasvust hoolimata ei ole metsamehed haaba eriti hinnanud,kuna ta on põdur puu ja enamus haabadest hakkab juba keskeas südamikust mädanema.Haava südamemädaniku põhjustaja on haavataelik. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_haab http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/haab.htm http://foorum.saematerjal.com/viewtopic.php?f=24&t=70 http://www.tihemetsa.ee/dendro/Harilik_haab.html http://bio.edu.ee/taimed/general/indexnimek.html
vanemliikide vahepealsete tunnustega. Enamasti kasvatatakse sammasja võraga kultivare. -5- Noored võrsed. üksikult okaste alusel paiknevad isaskäbid sügisesel võrsel. Viljad Laiuv vorm. -6- Kasutatud kirjandus: http://www.smt.edu.ee/materjalid/ilutaimed/Okaspuud/jugapuu.html http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_jugapuu http://bio.edu.ee/taimed/okaspuu/jugapuu.htm http://www.tihemetsa.ee/dendro/harilik_jugapuu.html Aiandus väikeaedades Artur Viks -7-
25 HARILIK SIREL Iseloomustus Hariliku sireli (Syringa vulgaris ) (joonis 6) kasvu areaaliks on harilikul sirelil Kagu Euroopa. Kasvab 5 8 m kõrguseks, tüve läbimõõt kuni 20 cm, esineb kas kõrge püstise põõsana või madal puuna. Koor hallikaspruun. Noores võrsed rohekashallid või hallikaspruunid. Joonis 6. Harilik sirel (Syringa vulgaris ). (http://www.tihemetsa.ee/dendro/oied/Har_sirel1.jpg) Võrse lõpeb kahe külgpungaga. Lehed on vastakud terveservalised lihtlehed, munajad, südaja alusega, teritunud tipuga, kuni 12 cm pikad, varisevad tavaliselt rohelistena. Õitseb mais-juunis. Õied moodustuvad eelmise aasta võrsetel, koondunud tihedatesse kuni 20 cm pikkustesse püramiidjatesse pööristesse. Õied lõhnavad, värvuselt valged, lillad, sinised. Vili on kahepesaline kupar, mis avaneb kaheks pooleks, mõlemas pooles kaks tiivaga seemet
asteldeks muundunud lehed - vanematel okstel kolmeharulised, noortel hargnemata, 1-2 cm pikad. Lehed on lihtlehed, elliptilised või äraspidimunajad, peenogajalt saagja servaga, 3-6 cm pikad, ümardunud tipuga, lehe alus talbjalt ahenev. Leheroots 1,5-2 cm pikk. Lehed pealt hallikasrohelised, alt heledamad. Koor, võrsed Vanemad oksad hallikad, noored võrsed kollakad. (http://www.tihemetsa.ee/dendro/harilik...) Paljunemine Paljuneb suguliselt seemnetega. Idanemiseks peavad seemned ühe aasta mullas seisma. Levitajateks on linnud. Annab rikkalikult kännuvõsu. (http://bio.edu.ee/taimed/...) Erilised tunnused Kukerpuu on ravimtaim, peale marjade on ka lehed söödavad, oksadel on astlad, juurte koor on mürgine, peatab verejooksu. (Kull, Maria Johanna) 4
Poeg on sündides küllaltki hästi arenenud ning kaalub umbes 560g. Olulist majanduslikku kahjut urson ei tekita. Teraviljapõllule sattudes tallab ta rohkem taimi kui sööb neid. Paha võib ta tekitada ka puude nn rõngastumisega. Ta on hirmus närija, kuid üsna laisk. Urson on soodsas seisundis liik ning ei kuulu looduskaitse alla. 1. 2. 1.Urson süües ; 2.Urson puu otsas ´ Kasutatud kirjandus: 1) http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/punane_tamm.html 2) http://vaarispuit.ee/puuliigid/1-puuliigid/15-ameerika-punatamm.html 3) http://et.wikipedia.org/wiki/Urson
Harilik tamm Probleemküsimus: Kas ühelt ja samalt harilikult tammelt korjatud lehed on sama suurusega? Taustinformatsioon Tunnused: Harilik tamm on pöögiliste sugukonda kuuluv puu. Puukoor on suur, haruline, hallikaspruun, paks ja sügavate pikilõhedega. Noore tamme koor on hall ja sile. Tüvi läbimõõt on umbes 1 kuni 1,5 meetrit, kuid on ka erandeid, näiteks vanemad puud. Tamme lehed on 7 kuni 40 sentimeetrit pikad ning kummastki servast kolme hõlmaga. Tamme viljad ehk tõrud küpsevad septembris või oktoobris. Nad on pruunid, 1,5 kuni 3,5 sentimeetrit pikad ja asuvad rohelises hoidikus. Tõru omakorda on pika, 3 kuni 8 sentimeetri pikkuse varre otsas. Kasvukeskkond: Tamm on tundlik hiliskümade suhtes. Noorelt poolvarjutaluv, hiljem valgusnõudlik. Eelistab huumusrikkaid liivsavimuldi ja ei talu liigniiskust. Väga hästi arenenud juurestik. Kasvab puisniitudel, salumetsas, loodudel. Leviala ehk areaal: Tamme leviala on lai. Tammed kasvavad pe...
looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=107 · http://tartu.postimees.ee/174776/vaktsineerimine-kasvatas-huppeliselt-rebaste-ja-kahrikute-arvu · http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%A4hrik · http://koolielu.ee/waramu/view/1-8a84d064a6507bb0c254c05e095ef04d8d003eee · http://www.bioneer.ee/eluviis/kliima/aid-10920/V%C3%B5%C3%B5rliikidel-tasub-silm-peal-hoida · http://et.wikipedia.org/wiki/R%C3%A4ndrott · http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/kurdlehine_kibuvits.html · http://www.studioviridis.ee/muraste/veeb/index.php?option=com_content&task=view&id=181&Itemid=1 · http://www.ebu.ee/suvepaevad/2013/Liina_Eek.pdf · http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=126 · http://www.jahindusinfo.ee/WWW_files/files/user_files/dokumendid/Eesti_kiskjad.pdf Täname kuulamast
Kollased sordid: 'Cloth of Gold'; 'Europe Gold'; 'Golden Globe'; 'Holmstrup Yellow'; 'Lutea'; 'Lutea Nana'; 'Semperaurea'; 'Sunkist'; 'Vervaeneana'; 'Wareana Lutescens'. 6 Kasutatud kirjandus: 1. 90 tavalisemat võõrpuutaime U.Roht 2012 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Elupuu 3. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/elupuu1 4. http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/309 5. http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/harilik_elupuu.html 6. http://plants.usda.gov/core/profile?symbol=thoc2 7
Pihlakal on ka mitmeid erinevaid raviomadusi. Kõik eelnev näitab, et pihlakas on äärmiselt mitmekülgne ja erinevat moodi rakendatav taim. 10 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Godet, J.-D. Puude ja põõsaste määraja. Tallinn: Koolibri, 2000. 2. Harilik pihlakas liigikirjeldus. [http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/pihlak.htm] Viimati kuvatud 04.05.09. 3. Harilik pihlakas. Puud ja põõsad. [http://www.tihemetsa.ee/dendro/harilik_pihlakas.html] Viimati kuvatud 04.05.09. 4. Leht, M. Sugukond roosõielised. Eesti taimede määraja. / Toim. Leht, M. Tartu: EMPÜ ZBI, 1999, lk 145-181. 5. Läänelaid, A. Selle aasta puu on pihlakas. 2000. [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0001/pihlakas.html] Viimati kuvatud 04.05.09. 6. Pihlakas on meie koduhaldjas. Terviseleht. [http://www.terviseleht.ee/200038/38_pihlakas.php] Viimati kuvatud 05.05.09. 7. Pooppuu. Puud ja põõsad
viimasel ajal on liigist saadud hulganisti madalakasvulisi kultivare (kultuurtaime sorte), mida istutatakse maantee äärde vaher talub hästi kärpimist ja sobib bonsaiks (juured ei ole maaga ühenduses) VAHTRA VÕRSED PUNAKASPRUUN PUNG ÕITSEV VÕRSE KAKSIKTIIBVILI HÕLMADE VAHELINE VÄLJALÕIGE VAHTRALEHT Kasutatud kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_vaher http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/vaher2.htm http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/harilik_vaher.html http://public.fotki.com/vardi2/loodus/seened-2015/img-1493v.html#media http://dev.puud.loodus.ee/vaahtera
Saunavihad aitavad reuma ja liigesehaiguste korral, sissehingatav aur paljude hingamisteede hädade puhul. 6 KASUTATUD MATERJALID: 1) http://www.on24.ee/kodu/varia_k/saunad_kaminad/38208 2) http://files.ene.test.finestmedia.ee/VE/Kadakas_Harilik%20kadakas.jpg 3) https://www.flickr.com/photos/undusk/8019575769/in/set-72157631611776090 4) http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_kadakas 5) http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/harilik_kadakas.html 6) http://bio.edu.ee/taimed/okaspuu/kadakas2.htm 7) http://juniper.orst.edu/bentwood.htm 8) http://juniper.oregonstate.edu/primary.htm/ 7
Tuhkur enelas ,,Grefsheim". Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=179&cid=83 (viimati külastatud 17.04.2013) Hansaplant. Värdforsüütia. Kättesaadav: http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=178&art=80 (viimati külastatud 18.04.2013) Hansaplant. Õuetaimed. Ungari sirel. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=141&cid=346&cgid= (viimati külastatud 17.04.2013) Hariduskeskus. Dendroloogia konspekt. Ungari sirel. Kättesaadav http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/ungari_sirel.html (viimati külastatud 17.04.2013) Hariduskeskus. Harilik lumimari. Kättesaadav http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/harilik_lumimari.html (viimati külastatud 16.04.13) Hariduskeskus. Harilik pukspuu. Kättesaadav: http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/harilik_pukspuu.html (viimati külastatud 18.04.2013) Hariduskeskus. Kättesaadav http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/harilik_kuldvihm.html (viimati külastatud 18.04.2013) Hariduskeskus
ee/liigikirjeldused/339 2. Suur läätspuu Aiasõber. 2011. Suur Läätspuu kasvutingimused: http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/353- (03.05.2012) Calmia OÜ. Läätspuu. http://www.calmia.ee/Taimed/Hekid/laatspuu.htm-läätspuu (03.05.2012) Hariduskeskus. 2008. Suur läätspuu kirjeldus. http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/suur_laatspuu.html- (03.05.2012) Karner. 2012. Suur läätspuu lõikamine. http://www.karner.ee/kevadine-puittaimede- loikamine/ (04.05.2012) Seemnemaailm. 2012. Suur läätspuu. http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=5386 (03.05.2012) 3. Siberi kontpuu Hannust, A. 2007. Kodused ja kontvõõrad. Kodu & Aed. nr 11. lk 94-96. Hannust, A. 2007. Omamoodi okaspuu. Kodu & Aed. nr 12. lk 82-85. 09.03.2011. Kevadine puude ja põõsaste lõikamine
Selles puudegrupis kasvavad harilikud haavad, vahtrad, pärnad ning mägivahtrad.Kindlasti vajab antud grupp säilitamist ka mägivahtrate esinemise tõttu. Jõhvi linnapark on ainuke haljas- ja puhkeala Jõhvi linnas tema elanikele. Pargi kui puhkeala funktsioon ei ole ainult olla visuaalselt ilus ja heakorraliselt korrektne. Park on kuielav organism, mis muutub ajas, mille kõik elemendid peavad töötama koos, et tagadaajalooliselt kujunenud planeeringu, dendro- loogiliselt ja puhkemajanduslikult väärtuslikeelementide säilimine. Pargi väärtust saab hoida, säilitades olemasolevat ning tõsta, kaitstes,hooldades ja kujundades pargis kasvavaid puid ja põõsaid. Antud park on kindlasti väärtuslik oma ajaloolise kultuuriloo, ökoloogilise ning esteetilise terviku ja pargi kujunduselementide poolest.
E ESTI VABARIIK R ÄPINA AIANDUSKOOL V AARIKAS ISESEISEV TÖÖ K OOSTAS: LEA VARTSUN 1AK2 R ETSENSEERIS: R ÄPINA 2009 SISSEJUHATUS Arvatakse, et vaarikas on üks vanemaid marjakultuure. Esmased kirjalikud andmed vaarika kultuuristamise kohta pärinevad 16. saj keskpaigast Inglismaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Esimesed vaarikasordid hakkasid levima 18. sajandi lõpul. Eestlaste esivanemad korjasid metsast vaarikaid tõenäoliselt ammu enne seda, kui hakkasid neid koduaedades kasvatama. Rahvameditsiinis kasutatakse vaarika vilju, lehti, õisi ja varsi. Marjad on väga maitsvad. Süüakse värskelt ja tehakse keediseid, kompotte, mahla, siirupit. Rikkad mõnede vitamiinide ja mikroelementide poolest. Marjad on toiduks mitmetele loomadele. Neid söövad näiteks karu, kuldnokad, rästad. Kuid marju kahjustavad ka putukad, näiteks vaarikamardika vastsed. Lehtedest ja noortest võrsetest toituvad mitmed taimtoidulised ...
Kasutatud kirjandus (2005) Eesti taimed. Harilik Vaher. Külastatud 12.06.2010. Aadressil: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/vaher.htm Coombes, A (2005) Puud ja põõsad. Varrak Hageneder, F. (2006) Puud on tarkusekandjad. Sinisukk Hiie, I & Hiie, K (2005-2008) Puud ja põõsad. Dendroloogiline abimaterjal enamlevinud Eestimaa puude ja põõsaste kohta. Külastatud 12.06.2010. aadressil: http://www.tihemetsa.ee/dendro/harilik_vaher.html Kuresoo, R; Relve, H; Rohtmets, I. (2007) Eesti elusloodus. Varrak Relve, H ( 2007). Puude juurde. Tartu, Eesti Loodusfoto Weustenfeld, W. (1999) Puud ja põõsad. Tallinn: Maalehe raamat
KOOL Eesti looduslikud ilutaimed NIMI LINN AASTA Sisukord: § Harilik kuusk § Harilik jugapuu § Harilik saar § Harilik kadakas § Harilik laanesõnajalg § Harilik paakspuu § Harilik kanarbik § Mage sõstar § Harilik kopsurohi § Kurdlehine kibuvits § Harilik nurmenukk § Harilik kukerpuu § Koerakannike § Harilik pihlakas § Harilik maikelluke § Harilik kuslapuu § Randaster § Harilik põõsasmaran § Kollane võhumõõk § Madal kask § Harilik härjasilm § Võsundkontpuu § ...
Viljad on punakad. Nad on üsna maitsvad, aga sellised vesised. Kasutatud kirjandus: "Maailma toiduainete entsüklopeedia". Tallinn, Tea 2006 "Pomoloogia. Puuviljad ja marjad Eestis". Tallinn, Tea 2010 "A ja O". Tallinn, "Valgus" 1987, lk. 154 "A ja O". Tallinn, "Valgus" 1987, lk. 248 Antiigileksikon, 2. kd., lk. 119 „Eesti ploomisordid“ 1998 K. Kask, H. Jänes http://miksike.ee/documents/main/referaadid/viljapuud.htm http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/harilik_ploomipuu.html http://sordivaramu.emu.ee/ http://www.hansaplant.ee/ http://www.seedripuukool.ee/
calmia.ee/Taimed/igihaljad_puud/jugapuu.htm] 3.04.2011. Harilik kadakas. Eesti taimed. [http://bio.edu.ee/taimed/okaspuu/kadakas.htm] 3.04.2011. Harilik kadakas täiendav info. Eesti taimed. [http://bio.edu.ee/taimed/okaspuu/kadakas2.htm] 3.04.2011 Harilik kuusk täiendav info. Eesti taimed. [http://bio.edu.ee/taimed/okaspuu/kuusk2.htm] 3.04.2011. Harilik kuusk. Puud ja põõsad. Dendroloogiline abimaterjal enamlevinud Eestimaa puude ja põõsaste kohta. [http://www.tihemetsa.ee/dendro/harilik_kuusk.htm] 3.04.2011. Harilik Mänd. Eesti taimed. [http://bio.edu.ee/taimed/okaspuu/mand.htm] 30.03.2011. Kaevats, Ü. 1992. Eesti entsüklopeedia, 2. trükk, VI köide. Kirjastus ,,Valgus". 704 lk. Kiviste, M. 2008. Puidu omadused. Konspekt. EMÜ Metsandus- ja maaehitusinstituut. 54 lk. Laas, E. 1967. Dendroloogia. Kirjastus ,,Valgus". 671 lk. Mänd. Väärispuit OÜ. [http://www.vaarispuit.ee/puuliigid/1-puuliigid/49-maend.html] 30.03.2011.
Räpina Aianduskool Mustika istanduse rajamine Räpina 2009 Sisukord Mustikas- Vaccinium Mustika iseloomustus Harilik mustikas (Vaccinium myrtillus) on 15-40 cm kõrgune tõusvate või püstiste ja tugevasti harunenud roheliste teravakandiliste võrsetega heitlehine kääbuspõõsas. Lehed on puhasrohelised, munajad, veidi nahkjad ja peensaagja servaga. Õied rohekasvalged, roosaka varjundiga, urnjad, asetsevad üksikult lühikese kõverdunud rao otsas lehtede kaenlas. Õitseb mais-juunis. Marjaaeg juulis-augustis. Kasvab niiskemates metsades, metsa- ja rabaservadel. Tavaline kogu Eestis. Mustikas on kõrge väärtusega marjataim. Tema tumesinised marjad on meeldiva magusa maitsega. Sisaldavad suhkruid (5-7%), pektiinaineid, orgaanilisi happeid (õun- ja sidrunhapet 1%), parkaineid (7%) pürokatehhiinide rühmast. Küllaldaselt on ka väärtuslikke vitamiine: C- vitamiini, karotiini, PP-vitamiini, B2- ja...
(11) 15 Kasutatud kirjandus 1. http://www.klimadiagramme.de/Asien/juschnosachalinsk.html 2. Eneke 3, kirjastus ,,Valgus" 1984, Tallinn 3. ,,NSV Liidu füüsiline geograafia. VII klassile" A.Solovjov, N.Dik, G.Karpov, I.Matrussov, ,,Valgus", Tallinn 1985 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Sahhalin 5. ,,Sahhalin kild idaservast", T.Makk, ,,Eesti raamat", Tallinn, 1984 6. http://www.tihemetsa.ee/dendro/GMELINI_LEHIS.htm 7. ,,Eesti entsüklopeedia 8", Tallinn ,,Eesti entsüklopeedia", 1995 8. ,,Maakera loodus- ja inimgeograafia VIII klassile"; J. Jõgi, L. Pihlak, A. Tõnisson; Tallinn, ,,Koolibri", 1998. 9. http://en.wikipedia.org/wiki/Sakhalin 10. Kogumik ,,Loomariik", rühm 1, kaart 25. 11. Kogumik ,,Loomariik", rühm 1, kaart 139. 12. http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Euraasia.jpg 13. http://images.google.ee/images?um=1&hl=et&q=Larix+gmelinii 14. http://images.google.ee/images
Mulda ja pinnase viljakat kihti võib kasutada istutamisel, seda parendades. Väga hea tulemuse annab istutuskraavi põhja täitmine kõdunenud laudasõnnikuga, mis on segatud mullaga. Juhul, kui on ette nähtud moodustada tihe hekk, siis on kõige mugavam istutada ligikaudu 50 cm sügavustesse ja 50 cm laiadesse istutuskraavidesse [2]. HARILIK PUKSPUU (Buxus sempervirens) Joonis 11. Harilik pukspuu. http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/oied/pukspuuvorm.jpg Iseloomustus Areaal: Lõuna-Euroopa, Põhja-Aafrika, Väike-Aasia. Suurus: 6-10 m, meil kuni 1 m. Võra: kõrge põõsas või madal puu. Koor, võrsed: hallikas, peenerõmeline. Võrsed neljatahulised, rohelised. Lehed: igihaljas, lehed vastakud, terveservalised, nahkjad, ovaalsed või elliptilised, 1-3 cm pikad. Pealt tumerohelised, alt heledamad. Õied ja viljad: õitseb mais. Emasõied suurtes peades võrsete tipus, isasõied väikestes peades emasõisiku alusel
Prune Viburnum Opulus. http://www.gardenguides.com/138880-prune-viburnum- opulus.html ( 12.04.2016) Godet J. 2000. Puude ja põõsaste määraja. Koolibri. Haak, M. 2010. Mida peaks arvestama kuuseheki istutamisel? http://www.haljastus.org/ 23.04.2012 Haljassaare. Harilik kuldvihm http://www.haljassaare.ee/puukool/?mod=2&taim=352%20%28 (14.04.2016) Hannust, A. 2007. Kodused ja kontvõõrad. Kodu & Aed. Hariduskeskus. Suur läätspuu. http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/suur_laatspuu.html (13.04.2016) Harilik ebajasmiin ‘Aureus’ 2014. Neeva aed. http://www.neevaaed.ee/2014/toode/harilik-ebajasmiin-aureus/ (13.04.2016) Harilik lumimari. Calmia istikuäri OÜ. [WWW] http://www.calmia.ee/Taimed/Hekid/lsymalbus.htm (19.04.2016) Harilik pihlakas http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/pihlak.htm (12.04.16) Harilik toomingas. Kasutus https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_toomingas (02.05.2016) Harilik toomingas. liigikirjeldus, http://bio.edu
PUITTAIMED Eestis kasvavaid okaspuid: Harilik mänd (pinus sylvestris) MA: 1. Leviala: Levila hõlmab laiad alad Euroopas ja Aasias, ka kõige põhjapoolsemad piirkonnad. Eestis väga sage, kõige tavalisem metsapuu. 2. Suurus: Eesti suurimate mändide kõrgus on 42... 43 m. Vanus võib olla 300400 (kuni 600) aastat. Raieküpseks saab sõltuvalt boniteedist (1.a-5.) 90-120 aastasena. 3. Tüvi, oksad, võrsed: Tüvi on tavaliselt sirge, jämedaima läbimõõt 140 cm, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli rõmelise korbaga. Oksad paiknevad männastes, 8-10 aasta vanustel puudel hakkavad alumised oksad kuivama. Puistus kasvades laasub kõrgelt, lagedal kasvades on võra vihmavarju kujuga. Noored helepruunid võrsed. 4. Lehed ja pungad: Okkad on oksal kahekaupa kimbus, hallikasrohelised ning vahakihiga kaetud. Pikkus 4-7 cm. Puul püsivad 3 (4) aastat. Pungad munajad, pru...
Pyrus communis Chaenomeles japonica Ribes uva-crispa Ribes rubrum Ribres nigrum Ribes rubrum f. leucocarpum hort. Rubus idaeus Fragaria x ananassa Oxycoccuc palustris Vaccinium corymbosum Kasutatud allikad: Viks, A. Aiandus väikeaedades. Valgus, 1985 Rausch, A. Lotz, B. Maitsetaimede leksikon. Maalehe Ramat, 2004 Pihlik, U. 100 maitsetaime. 2006 Laas, E. Dendroloogia. Valgus, 1987 Issako, L. Köögiviljad ja maitsetaimed. Valgus, 1989 http://www.tihemetsa.ee/dendro/nimekiri.htm http://www.seemnemaailm.ee www.google.com Eestikeelne nimetus Sugukond Kasvukoht Kasvukõrgus vähenõudlik, kuid eelistab viljakat Valge peakapsas ristõielised mulda kuni 25 cm huumus- ja toitaineterikas, Punane peakapsas ristõielised küllaldaselt niiske kuni 25 cm
annaabi.ee 
