Esiaja kunst Kunsti tekkimine Inimese areng Inimese areng väga pikk Umbes 4 milj. a. tagasi hakkas inimene käima kahel jalal. 2.5 milj. a. tagasi hakkas valmistama esimesi tööriistu. Kiviaeg – esiaja vanim ja pikim ajajärk Jaguneb: Vanem kiviaeg e. paleoliitikum Keskmine kiviaeg e. mesoliitikum Noorem kiviaeg e. neoliitikum Kunsti tekke algus u 40 000 a. eKr. Vanema kiviaja nooremas ajajärgus. Miks hakkas inimene kunstiga tegelema? Eneseväljenduse tahe Rituaalide teostus Kogemuste edasiandmine
Tunnused, mis eristavad inimest loomariigist:1 suhteliselt suur aju, millel eriti hästi on arenenud ajukoor; 2 kahel jalal liikumine; 3 aeglane individuaalne areng ja mittesesoonne sigimine; 4 nii loomse kui taimse toidu söömine ja selle jagamine omavahel; 5 keerukas sotsiaalne käitumine ja keelekasutus; 6 elamine perekonniti; 7 oskus valmistada tööriistu ja kasutada tehnoloogiaid; 8 eluviis lagedal maal, metsast väljas. Inimene kuulub loomaariiki:sotsiaalne eluviis; organismi anatoomiline ehitus; üsioloogiline talitlus; sigimisviis. 4 põhilist koe tüüpi 1Epiteelkude katab kõiki
Õendustoimingud Normaalne pulss on 60x-90x/min. Pulssi saab mõõta kolme näpuga (esimene, keskmine ja nimetu sõrm) asetades neid randmele, õlavarre sisemise osale, põlve tagumisele osale, kaela peale, samuti ka jalal enne suurt varvast. Pulsi kontrollimisel jälgitakse, kas südamelöögid järgnevad üksteisele ühtlaste vaheaegadega. Pulss on väiksem kui 60 korda minutis – bradükardia. Pulss on üle 100 korra minutis – tahhükardia. Pulssi saab veel mõõta pulssoksümeetriga. Pulss loetakse minuti jooksul, kasutades abiks sekundiosutit või sekundilugejat. Sageli piisab pulsi komplemisest 15 sekundi jooksul, saadud tulemus korrutada neljaga või 10 sekundi jooksul korrutada tulemus kuuega.
2. Ergonoomilised töövõtted. 2.1. Tõmbamine. Jalgade tööle rakendamine ehk keharaskuse viimine ühelt jalalt teisele: Lähteasend: väljaaste - keharaskus on ees oleval põlvest kõverdatud jalal ja tagumine jalg on sirge (pilt 2). Keharaskus viiakse üle tagumisele jalale tagumine jalg kõverdub põlvest ja eesmine jalg sirgeneb põlvest, lõppasendisse (pilt 1). Lõppasend: Lähteasend: Pilt 1 Pilt 2 2.2. Lükkamine Lähteasend: keharaskus on taga oleval kõverdatul jalal ja eesmine jalg on sirge (pilt 3).
VÕIDUD JA REKORDID KLASS ................................................... 1-6.KLASS 1) Iidsed maajad tegid sporti kasutades inimese pead pallima. Õige või vale? 2) Milliseid loomi võib näha võistlemas hipodroomil? 3) Mitmelt meetrilt lüüakse jalgpallis penateid? 4) Mis on maailma enimmüüdud raamat? 5) Maailmarekord ühel jalal seismisel on üle 76 tunni. Õige või vale? 6) Kus asub Eesti spordimuuseum? 7) Millise spordialaga tegeleb Aleksander Tammert, hüüdnimega Sass? 8) Kui jalgpall leiutati, kasutasid inglased jalgpallina seapõit. Õige või vale? 9) Kes saadab Suurbritanias eakatele inimestele telegramme nende 100.sünnipäeval? 10) Kus käis Neil Armstron esimese inimesena? VÕIDUD JA REKORDID KLASS ...........................
Mõlemad on sama pikad C. 4. Mõista, mõista, mis see on : Rikkam kui raeisand, targem kui talusulane, kuulsam kui kuningas ? 5. Eestis on mitmeid omapärase nimega asulaid. Kus asub Külaküla küla? 6. Meie ütleme sõõrik ,venelased ..... 7. Mis värvi oli COCA –COLA esialgu ? 8. Kas dinosaurused liikusid neljal või kahel jalal ? A.neljal jalal B.kahel jalal C.mõlemat moodi 9. Kui sind hammustab TSETSEKÄRBES ...... A.jääd sa kauaks magama B.hakkad täiest kõrist naerma C.hakkad ohjeldamatult sööma 10. Kui vanaks elab hobune ? 11. Su piss muutub punaseks kui oled söönud ...... A.paprikat B.punast kapsast C.punapeeti 12. Kes ma selline olen ?
KEHALISE SUULINE EKSAM: 1. Liikumismäng tunni põhiosas – osavuse arendamiseks ja lõimitud teema ..... kinnistamiseks. !! - METSA SEENI KORJAMA. Panen ruumi keskele kasti ja rõngad, samuti ka pallid laiali. “Klass, joonele kogu!” “Klass, tervist!” 1. Kõigepealt sõidame autoga metsa äärde (läbisegi jooks). 2. Kivine tee (hüpped kahel jalal). 3. Tunnel (kükkis kõnd või roomamine) 4. Autosõit (jooks) 5. Jõudsime metsa äärde, rahulik kõnd, seente korjamine, rõngast kasti viskamine. 6. Koju minek, autosõit (jooks) “Klass joonele kogu!” - tänamine. 2. Pallimäng tunni põhiosas palli söötmise ja püüdmise peatamise (vali ise kumb) õpetamiseks/harjutamiseks. Reguleerimine, varieerimine.
Liikumisõpetuses saab laps kogeda liikumisrõõmu. Liikumine ja kehaline aktiivsus moodustavad kogu lapse arengut. Liikumine moodustatud aegamööda. Esimene laps teeb lihtsaid liigutusi, siis hakkab raskendada liikumist. Kuni 3 aastased Kõnd/jooks õpetaja järel, läbisegi, reageerimisega märguannetele, peatumisega, piiritletud pinnal, siksakina, suunda muutes, ringjoonel, kolonnis, ussina, erinevas tempos, esemete vahel, kiirjooks, kestusjooks. Hüppamine kahel jalal paigal, edasi liikudes, sügavushüpe, paigalt kaugushüpe, üle takistuse, rõngast rõngasse, üleshüpe. Pall veeretamine õpetajale ühe ja kahe käega, sama teineteisele, läbi värava, eseme pihta, otsesuunas liikudes ise pallile järele. Viskamine kahe käega kasti, üle nööri, vert. märkalauda, täpsusvise 1m, vise maha ja püüdmine, viskamine ühe käega. Roomamine toengpõlvituses, käpuli, kõhuli, tasakaalupingil, üleroomamine ja üleronimine,
INIMESE EVOLUTSIOON Süstemaatiline kuuluvus: · Liik: tark inimene, arukas inimene, mõistusega inimene · Perekond: inimene · Sugukond: inimlased · Selts: esikloomalised e. primaadid · Klass: imetajad · Hõimkond: keelikloomad · Riik: loomariik Inimese evolutsiooni bioloogilised aspektid Inimese kui liigi evolutsioon allub samadele teguritele, mis teiste loomaliikide puhul. 1. Bipedalism- kahel jalal liikumine, millega kaasnes esijäsemete vabanemine (sai järglasi kaasas kanda), arenes käte liigutuslik vilumus ja koordinatsioon. Samas vähenes liikumiskiirus, tekkisid probleemid selgrooga (väärdkõverdused, vanemas eas lülide nihkumine, sünnitamine muutus raskemaks), kõhukoobas jäi kaitseta, suurenes koormus alajäsemetele (kaasnevad mitmed haigused nagu lampjalgsus, veenilaiendid) 2. Muutused koljuga:
Oidipus uskus, et tema tõelised vanemad on Polybos ja Periboia, seepeale lahkus ta Korintosest ja suundus Teebasse. Teel kohtus ta kaarikus sõitva Laiosega, kes nõudis, et Oidipus annaks talle teed. Nad läksid tülli ja Oidipus tappis Laiose, teadmata, et ta viis ennustuse täide. Oidipus kohtus enne Teebasse jõudmist Sfinksiga, kes linna lähedal teekäijaid jahtis ja tappis. Sfinksist said mööda ainult need, kes suutsid ära lahendada mõistatuse ,,Kes kõnnib hommikul neljal jalal, lõunal kahel jalal ning õhtul kolmel jalal?’’ Oidipus suutis selle ära arvata ja päästis sellega rahva aastaid kestnud piinadest. Oidipus valiti tänutäheks uueks kuningaks, sest Laiosel sugulasi ei olnud. Ta abiellus vana kuninga lese Iokastega, mille tulemusel Oidipuse ja Iokaste teadmatuses läks täide ka teine ennustus. Möödus 15 aastat õnnelikku abielu, mille kestel Iokaste sünnitas Oidipusele neli last: pojad Polyneikese ja Eteoklese ning tütred Antigone ja Ismene
Triiase ajastu Triiase ajastul oli maapind ühtlaselt kokku liidetud, moodustades hiidmandri : Pangaea Triiase ajastul olid päevad lühemad kui praegu kuna Maa pöörles siis kiiremini. Triiase päev ei kestnud 24 tundi vaid 22 ¾ tundi Sisalvaagnalised Kõik lihasööjad dinosaurused olid sisalvaagnalised, sealhulgas ka mõned taimtoidulised. Sisalvaagnalised saab jagada kahte rühma : teropoodid ja sauropoodid. Teropoodid olid kahel jalal kõndivad lihasööjad dinosaurused Sauropoodid olid taimtoidulised saurused, kes liikusid kahel või neljal jalal, neil olid väga pikad kaelad ja sabad ning väike pea. Kaitse Lisaks sabade olid osadel dinosaurustel suured teravaotsalised luuplaadid ja sarved Arvatavasti oli saurustel värviline mustriga nahk, mis võimaldas neil elupaigas vähe märgatavaks jääda
aastal jagab eluslooduse kolmeks domeeniks bakterid, arhed ja eukarüoodid. 6. Inimene ja inimahv sarnasus avaldub kehaehituses, füsiloloogias, käitumises, sigimises ja isegi haigustes. Eriti suur sarnasus koromosoomide ehituses ja valkude koostises. 7. Erinevused Tunnus Inimene Inimahv Liikumisviis Püstine, kahel jalal. Peamisel neljal jalal, harva kahel. Kehaluustik S-kujuline selgroog, laienenud Selgroog ühe kõverusega, rinnakorv, madalam ja laiem rinnakorv kitsam, vaagen vaagen. kõrgem ja kitsam. Karvkate Taandarenenud, kohatine. Täielik, ühtlane.
kokku sidunud ja ta mägedesse surema jätnud. Vähetõenäoline, et see juhtus vahetult pärast Oidipuse hülgamist: sel juhul oleks Sfinks paarkümmend aastat teebalasi kimbutanud. Kui Oidipus oli suureks kasvanud, rändas ta Teebasse ja sattus Sfinksiga kokku. Oidipus lahendas mõistatuse, mispeale Sfinks tappis enese, viskudes kuristikku. Varasemad jutustajad konkreetset mõistatust ära ei toonud. Hiljem ilmus legendidesse ka konkreetne mõistatus: "Kes käib hommikul neljal jalal, päeval kahel ja õhtul kolmel jalal? Mida rohkem on tal jalgu, seda vähem on tal jõudu." Vastus: inimene. Kõige tuntum vanakreeka tekst, milles Sfinks esineb, on Sophoklese "Kuningas Oidipus".
omadest nõrgemad. See skelett kuulus naisoost lapsele, mis tehti kindlaks kompuutertomograafiliselt, lõualuus olevaid hambaid uurides. Kas meie eellased suutsid puudel ronida? Selami leidmine peaks õhutama küsimust, kas meie eellased suutsid nii enamvähem püstiasendis kõndida kui ka puudel ronida ja liikuda nagu ahvid. Enamik teadlasi usub, et afarensis seisis püsti ja kõndis kahel jalal, kuid seda, kas nad suutsid ahvide kombel puudel turnida eriti ei usuta. Selleks et puudel turnida saaks on vaja pikki käsi, mis neil täiesti olemas oli, nende käed ulatusid lausa põlvedeni, kuid see võis olla ka evolutsioonilise jäänukiga. Ei ole veel kindel, kas Selam ja tema liigikaaslased suutsid puudel turnida, kuid arvatakse, et see oli siiski võimalik. Selami alakeha sarnaneb küllaltki inimese omaga,
Pikali olles tuleb üks jalg hoida sirgelt vastu maad ning teise käega tõmmata teist jalga rindkere suunas, põlvest kõverdatuna. Iste Mõju: Reie tahumised ja vaagnavöötme lihased Maas istudes tuleb keha ette kallutada ning varvastest haarata, jalad peavad sirged olema. Ettekallutust võib teha ka kätega säärtest hoides. Küljekõverdused Mõju: Torso külgmised lihased. Tuleb istudes või seistes kummardada aeglaselt ühele poole, kuni tunnete kerget venitust ühes küljes. Seis ühel jalal Mõju: Reie eesmised ja vaagnavöötme lihased Tuleb seista ühel jalal. Teise jala kand tuleb hoida istmiku lähedal. Vaadata tuleb ette, ülakeha sirgelt. Võib toetuda käega seinale. Kõhulilamang Mõju: Reie eesmised ja vaagnavöötme lihased. Tuleb olla kõhuli. Käega tuleb hoida ühe jala kand istmiku lähedal. Reis paralleelselt maapinnaga. Iste Mõju: Reie lähendaja lihased. Iste põrandal, põlved kõverdatud. Jalatallad tuleb panna vastamisi ning
ja tehnoloogiate areng. Sotsiaalne pärilikkus sotsiaalse evolutsiooni eeldus: eellaspõlvkondades omandatud kogemuste, teadmiste ja tehnoloogiate edasiandmine järglaspõlvkondadele ühiskondliku kommunikatsiooni vahenditega. 1. Australopiteek ehk lõunaahv grupina elavad inimeste ellassed Aafrikast. Elasid u 4-2 mln a tagasi. Väike aju, pikad rippuvad käed, lühikesed jalad, kõndisid kahel jalal, lai vaagnaluu ja suur kõht. Taimtoidulised. Magasid puu otsas. Väikesed (1,1-1,3m). Ei teinud tuld ega tööriistu. Kõndisid püsti Kromanjoonlane 2. Osav inimene Homo habilis enamasti esimeseks inimliigiks peetav inimlane. Elas u 2,5-1,6 mln a tagasi Ida-ja Lõuna-Aafrikas. Mehed 1,3m ja 37 kilo, naised 1,2m ja 32 kilo. Suur aju, kolju sarnaneb tänapäeva inimesega, lamedam nägu, väikesed hambad.
Seltsid ja alamseltsid: Ornithischia Cerapoda Thyreophora Saurischia Sauropodomorpha Theropoda Lindude põlvnevus saurustest: Dinosaurustest arvatakse olevat põlvnenud linnud. Seda eeskätt 1860. aastal avastatud fossiili pärast, millel peale roomajale iseloomuliku kehaehituse olid suled. Seda hakati nimetama ürglinnuks (Archaeopteryx lithographica). Jaotatakse vaagnaluu ehituse järgi: Sisalvaagnalised saurused : Teropoodid lihasööjad dinosaurused, kes kõndisid kahel jalal. Tagajalad olid massiivsed, tugevad (sammasjalgsed, tunnused: massiivne kolju, teravad hambad). Sauropoodid liikusid neljal jalal, taimtoidulised saurused, pika kaela ja sabaga. Ornitopoodid enamasti taimtoidulised (esines omnivoore). Lõualuu esiosa hambad olid arenenud nokataoliseks moodustiseks. Saurused olid varustatud kaitsevahenditega. Kahejalgsed lindvaagnalised pikad tagajäsemed, lühikesed esijäsemed, lihav saba.
pikikiuline. Tugev, meeldiv seenelõhn. HEA SÖÖGISEEN! Iseloomulik jahulõhn MÜRGINE! Roheline kärbseseen ja kasepilvik Kübara värv rohekas. Seeneliha valge. Jalal krae ja tupp. Jalg valkjal põhjal kaetud oliivkollakate soomustega Krae ja tupp puuduvad. Kasvab laialehistes leht- ja Jalg valge ja ühtlase jämedusega, või alt ahenev. segametsades, kus on tamme ja pärna. Kasvab rohtunud paikades, niisketes metsades, metsaservades, puiskarjamaadel,
• Dünaamiline tasakaal. TÖÖS KASUTATUD MEETOD • Töös kasutati kvantitatiivset uurimismeetodit. • Praktiline töö viidi läbi 5.klassi ja 11.klassi õpilaste vahel. • Osa võttis 34 õpilast. UURIMUS • Erinevad testid, mida õpilased pidid sooritama. • Teada saada, missugusel klassil on tasakaal paremini arenenud. • Tegurid, mis tasakaalu veel mõjutavad. 7 6 5 4 3 2 1 0 alla 30s 30s-60s 60s-90s 90s-120s 120s-150s 150s-180s Ühel jalal seis silmad kinni 5.klassi õpilastel 4.5 4 3.5 3 2.5 2 1.5 1 0.5 0 alla 30s 30s-60s 60s-90s 90s-120s 120s-150s 150s-180s Ühel jalal seis silmad kinni 11.klassi õpilastel UURIMUSE TULEMUS • Võib öelda, et nii mõnegi õpilase tasakaal on hästi arenenud. • 5.klassil ja 11.klassi õpilastel on tasakaal sama head. • Kõige enam mõjutas õpilaste tasakaalu nägemiseanalüsaatori väljalülitamine. • Vähesel määral kõrgus ja väsimus.
Joonis 5. Kesk-Triiase tekodondid ründavad väikest imetajat. Saurused olid algul samuti väikesed, nende ülekaal primitiivsete imetajate suhtes võis olla tingitud sellest, et nad olid kiiremad. Nad pärisid hea kohaltliikumisvõime oma eellastelt Triiase tekodontidelt ehk ebalohedelt, kes olid kiskjalise eluviisiga maismaa- ja veeroomajad. Tekodondid arenesid omakorda kotülosaurustest. Mõned tekodondid olid kohastunud kiireks jooksuks kahel jalal nagu jaanalinnud või teised lennuvõimetud linnud. Enamasti nad kõndisid neljal jalal. Osadel tekodontidel olid esijäsemed otse keha all, mitte ei hoidunud külgedele nagu enamused tolle aja imetajalaadsetel roomajatel. See omadus kergendas jooksmist ning läks üle dinosaurustele. Tekodontidest põlvnevad hiidsisalikud, krokodillilised ja linnud. Esimesed dinosaurused meenutasidki kahejalgseid tekodonte, kuid dinosauruste kolju ning hammaste kuju oli paremini arenenud
Luukude - Jäik sidekude, mis moodustab tugistruktuure Müofibrillid - Koosneb kordutavast struktuurielementidest, lihaskiudude sees Veri - Vedel sidekude. Koosneb punastest verelibledest (erütrotsüütidest), valgetest verelibledest (leukotsüütidest) ja vereliistakutest (trombotsüütidest) Kontraktsioon - kokkutõmme närviimpulsi toimel Nimeta: Inimesega lähisuguluses olevad inimahvid: orangutan, gorilla, bonobo, simpans Tunnused, mille poolest inimesed neist erinevad: kahel jalal liikumine, mittesessoonne sigimine, keerukas kultuuriline käitumine, taandarenenud karvkate Inimene kui imetaja: poegade imetamine, närvisüsteem kõrgelt arenenud, täielik termoregulatsioon Iseloomulikud inimese tunnused: suur aju, hästi arenenud ajukoor, püsisoojane, kahel jalal liikumine, aeglane individuaalne areng, puudub innaaeg, järglased vajavad hoolitsust pikemat aega, segatoiduline, artikuleeritud kõne, kultuuriline käitumine
Geneetiline kood ja pärilikkuse põhilised seaduspärasused ulatuvad tagasi üherakuliste olesteni. Inimese lähimateks sugulasteks on inimahvid. Nende sarnasus inimestega avaldub kehaehituses, füsioloogias, käitumises, isegi haigustes. Eriti suur sarnasus on kromosoomide ehituses ja valkude koostises. Inimese olulisemad erinevused inimahvidest Tunnus Inimene Inimahvid peamiselt neljal Liikumisviis püstine, kahel jalal jalal S-kujuline selgroog, laienenud selgroog ei ole S- rinnakorv, laiem kujuline –ühe tagavööde, suur kõverusega, suur Luustiku varvas ei vastandu varvas vastandub iseärasused ülejäänutele ülejäänutele haaramine, peamiselt manipuleerimine, haaramine, Käe funktsioonid kompimine jpm
Ligikaudu 300 kuni 400 tuhat aastat tagasi arenes Aafrikas tark inimene (Homo sapiens). Samal ajal tegutses ka nende alamliik neandertallased, kes surid välja teadmata põhjustel 35 000 aastat tagasi. Inimese lähimateks sugulasteks on inimahvid. Nende sarnasus inimestega avaldub kehaehituses, füsioloogias, käitumises, isegi haigustes. Eriti suur sarnasus on kromosoomide ehituses ja valkude koostises. Erinevused inimahvil ja inimesel on käimine ( inimene 2 jalal, ahv 4 jalal), töövõime ( ahvil puudub), suhtlemine ( ahvil zestid/häälitsused , inimesel kõne) Kasutatud kirjandus http://www.tfg.tartu.ee/bioloogia/testid/inim-evol/inimese%20evol3.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Inimese_evolutsioon https://sites.google.com/site/alorents/inimeseevolutsioon http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/evolutsioon/9-6-2-3.htm http://www.google.ee/search? hl=et&site=imghp&tbm=isch&source=hp&biw=1024&bih=667&q=inimese+evolutsiooni+teguri d&oq=inimese+ev&gs_l=img.3.1
kordusarve ja rõhuvad kiirusele et viia maksimumini jõu kasvu, samal ajal hoolega piirates keha kaalu suurenemist. Polümeetria Plahvatuslikud liigutused, trepil üles alla jooksmised ja hüpped tõketel liidetakse treeningusse, tavaliselt 2 korda nädalas. See lubab sportlasel arendada väledust ja plahvatuslikku jõudu. Põrkamine Põrkamine on igat sorti katkematu ja korduv hüppamine. Põrketrenn sisaldab üldiselt põrkamist ühel jalal, kahel jalal või nende variatsiooni. Samuti võib kasutada kastiharjutusi või sügavushüppeid. Põrketreeningu põhimõte on veeta võimalikult vähe aega maapinnal (maandumiselt kohe üles põrgata); töötada tehnilise täpsuse, voolavuse ning hüppe vastupidavuse ja kiiruse kallal. Painduvus Painduvus on liiga tihti unustatud tööriist kaugushüppajate juures. Efektiivne painduvus on kindel abinõu vigastuste vastu, mis kaugushüpet arvestades kindlasti vajalik on. Pildid
Tema liikide nimetamise süsteem seisneb taksonites(binaarne nomeklatuur-ladinakeelsete liigi nimede nimetamine kahesõnaliste väljendite abil). Domeen, riik, hõimkond, klass, selts, sugukond, perekond, liik. Organismigruppe paigutatakse taksonitesse ehituslike tunnuste järgi. Inimese evolutsioon Inimahvide võrdlus Sarnasused: kehaehitus,käitumine,sigimine,haigused,kromosoomistik,geenid. Erinevused: püstine liikumine kahel jalal,suurenenud näokuju,mälu,käefunktsioonid.Nüüdisinimene tekkis 200-250tuhat aastat tagasi Aafrikas.Klassilised erinevused on tekkinud rännete tagajärjel.Sots.ev. kultuuride ja inimühiskonna teke,tehnoloogia areng. Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid a) Väikseim evolutsioneeruv üksuk on populatsioon.Mutagenees, geenivool,geenitriiv,looduslik valik mikroevolutsiooni tegurid. Mutatsioonid on geneetilise muutlikkuse esmaseks põhjuseks.
kõne- ja lugemisoskust, sest peenmotoorika- ja kõnekeskus asuvad ajus kõrvuti. (Karvonen, 2007) 5-aastaselt on välja arenenud täielikult küps kõnnimuster. Sammu pikkus suureneb lineaarselt 1.–5. eluaastani. Sammu sagedus tavalisel kõnnil aga väheneb. Viieaastaselt on laps suuteline kõndima mööda joont. Omandatud on aktiivne ja oskuslik ronimine. Laps ronib meelsasti mööda redelit ja puu otsa, liigub rütmikalt muusika saatel, hüppab vahelduvalt mõlemal jalal, seisab ühel jalal juba kindlalt 10 sek. Seistes saab ta põlvi kõverdamata ette painutada, et katsuda varbaid (see näitab reie tagakülje lihaste head elastsust). Välja on arenenud vaagnavöötme stabiilsus. Viieaastane laps: kasutab töövahendeid: pintsel, pliiats, käärid; lõikab, voldib lihtsaid kujundeid, voolib kujukesi . paneb kokku ja võtab lahti keeratavaid esemeid; valitseb oma liigutusi koordinatsiooni ja tasakaalu nõudvate harjutuste täitmisel,
Inimese isel. tunnused: 1) suur aju- > ajumaht ~1400 cm3. 2) 2 jalal liikumine- >jäsemete proportsioonid,liigeste struk,käte,jalgade,vaagna,selgroo anatoomiline ehitus on kohastunud kahel jalal liikumiseks. 3) aeglane areng;mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg.4)Kõigesööja- >toitu jahitakse,korjatakse,transporditakse,varutakse,jagatakse. Keerukas kultuuriline käitumine, sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele, oskavad valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid, elab tavaliselt lagedal maal. Elundkonnad:1)KATTEELUNDKOND - >kaitseb keskkonnamõjude eest,naha sees toimub D-vitam süntees.2) TUGIELUNDKOND- >võimaldab liikuda
Homoloogilised elundid- võivad kohastumisel mingi funktsiooni täitmiseks küllaltki erinevaks divergeeruda. 9. Inimese sarnasus inimahvidega avaldub keha ehituses, füsioloogias, käitumises, sigimises ja isegi haigustes, suur sarnasus kromosoomistikus ja geenides. 10. Inimeste erinevused inimahvidest Tunnus Inimene Inimahvid liikumisviis Kahel jalal Peamiselt neljal jalal kolju Suur ja ümar ajukolju, lame Väike ja piklik ajukolju kehalustik s-kujuline selgroog Selgroog ühe kõverusega eesjäsemed Lühemad kui tagajäsemed Pikemad kui tagajäsemed tagajäsemed Pikemad kui eesjäsemed Lühemad kui eesjäsemed karvkate Taandarenenud, kohatine Täielik, ühtlane
Loomade farm 1. Tsitaadid ,,Härrased,"lõpetas Napoleon ,"ma panen ette juua sellesama terviseks mis ennegi,kuid teissuguses vormis-seda ütles Napoleon kui muutis ,,Loomade farmi"nime tagasi ,,Karjafamiks" "Neli jalga hea,kaks jalga parem!-neljal jalal kõndivad loomad on head,aga kes konnivad kahel jalal on veel paremad. ,,Toeline onn on kõvas toos ja vahenoudlikus elus".-onne saab katte kõvasti tootates mitte luksulist elu elades. ,,Kõik loomad on seltsimehed"-selle tahtis vana Major selgeks teha,et ka metsloomad on nende sobrad. ,,Inimene ei teeni uhegi muu olendi huve peale iseenda"-inimene on vaenlane ja ,et kõik loomad on seltsimehed.Inimestelt pole midagi loota ja nad kohtlevad loomi orjadena. 2. Lühikokkuvõte
tegudel on Püüab palli kolme tagajärjed ja kahe käega värvust õpivad ise piire seadma Esineb palju kõrvumängu Ühismängu eriti ei ole 4-5 aastased Kognitiivne areng Sotsiaalne tase Liigutusmäng Ehitusmäng Rollimäng Reeglimäng Seisab toeta Voolib Mängult ja Asetab Arenenud suurem ühel jalal kolmest osast päriselt esemeid ette osa keeleoskusest Hüppab kujukesi Kirjanduspalade taha ja Räägib tunnetest tagurpidi ja Lõikab läbi mängimine kõrvale Katsetava piire ja ühel jalal ümmargusi Nimetab või mõtestavad oma Põrgatab kujundeid näitab pildil käitumist palli Lõikab puuduvat osa
kõrgemate taksonite (nt. sugukondade, klasside, hõimkondade) teke ja areng ning osa taksonite väljasuremine. Makroevolutsioon seisneb erinevate organismitüüpide tekkes ja nende pikaajalises eraldi evolutsioneerumises. Makroevolutsioonis eristatakse kolme tüüpi protsesse: organismide mitmekesistumine , täiustumine ja väljasuremine. Inimese ja inimahvi sarnasused : Mõtlemine konkreetne; kehaehitus; käitumine; sigimine; haigused (AIDS, HIV). Erinevused : Inimene kahel jalal püstine; ahv peamiselt neljal jalal käpuli, inimesel suur ja ümar kolju, ahvil väike ja piklik kolju; inimese karvkate taandarenenud, ahvil täielik karvkate inimesed suhtlevad kõnes, ahvid suhtlesid zestidega; inimesel suurem ja arenenum töövõime kui ahvil. Evolutsiooniline progress ehk täiustumine uute, senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teke ja edasine areng. Tagajärg: keerukama ehitusega organismitüüp võimaldab paremini kasutada keskkonda, asustada
Koostas: Birgit Kallas 50e Jalavaevusi saab leevendada 60% juhtudest jalavalu raskendab käimist Vaevusi vähendavad erijalatsid või spetsiaalne ortopeediline abivahend Olenevalt probleemist jalal saab seda ennetada, kui kasutada õigeid jalanõusid ja selleks ettenähtud ortopeedilisi abivahendeid Lampjalgsus ehk lamppöidsus Kõige sagedasem jalakujumuutus, mille areng algab lapseeas, esineb lapseeas 20% täiskasvanutest Pöia piki ja ristivõlv moodustavad jalale vastupidava elastse toese Võlvi säilitavate sidemete ja lihaste nõrgenemisel kui ka ülekoormamisel ( nt ülekal, kaasasündinud sidekoe nõrkus ) võlvid lamenevad ( langevad alla )
alles 8.-10. eluaastaks. · Täiskasvanud inimene sarnaneb oma kolju proportsioonidelt palju enam vastsündinud kui täiskasvanud inimahviga. · Aeglustunud arengu üheks kaasnähtuseks on inimese umbes kaks korda pikem eluiga kui inimahvidel. Inimese olulisemad erinevused inimahvidest Tunnus Inimene Inimahvid Liikumisviis Püstine, kahel jalal Peamiselt neljal jalal Luustiku iseärasused Skujuline selgroog, Selgroog ei ole Skujuline laienenud rinnakorv, laiem ühe kõverusega, suur tagavööde, suur varvas ei varvas vastandub vastandu ülejäänutele ülejäänutele Käe funktsioonid Haaramine, Peamiselt haaramine, manipuleerimine, liikumine
ei olnud tal võimalik kontserdist osa võtta ning tema asemele leiti kitarristiks sakslane Florian Opahle Kontserttuur viidi läbi plaadi ,,Aqualung" 40. aastapäeva tähistamiseks. Ian Anderson alustas muusikukarjääri aastal 1962, mil asutas koolivendadega ansambli The Blades. Anderson mängib kitarri, suupilli, saksofoni, mandoliini, klahvpille ja temale kõige rohkem tuntust toonud instrumenti flööti. Flööti mängib ta ühel jalal seistes, see on üks rokkmuusika tuntuimaid sümboleid. Oma tuntuima rockbändi Jethro Tull asutas Anderson 1967. aastal. Kontsert kestis koos 30 minutilise vaheajaga 2 tundi. Esitati eri stiili rockilugusid Ian Andersonilt ja Jethro Tullilt läbi aastate. Kuna mulle Jethro Tull väga meeldib, siis meeldisid ka peaaegu kõik lood, mis kontserdil esitati. Esitati palju instrumentaalmuusikat, kus
rahulikult oma teed. Peagi jõudis ta Teebasse, kus tollal elutses linna lähedal kaljul hirmus koletis Sfinks. See oli pooliti lõvi, pooliti naine. Igale möödakäijale esitas Sfinks mõistatuse ja kes seda ära ei mõistatanud, selle tappis ta. Oidipus otsustas vabastada rahva sellest koletisest. Oli teada, et Sfinks hukkub, kui keegi lahendab ta mõistatuse. Kui Oidipus astus koletise juurde, siis küsis see temalt: "Kes käib hommikul nelja jalal, päeval kahel ja õhtul kolmel jalal?" Oidipus lahendas selle mõistatuse, öeldes, et see on inimene: varases lapsepõlves roomab ta, suuremaks kasvades käib ta kahel jalal, aga vanas põlves tarvitab ta keppi. Siis kukutas Sfinks end oma kaljurünkalt alla ja hukkus. Tänulikud teebalased kutsusid Oidipuse kuningaks Laiose asemele, kelle nende arvates olid tapnud röövlid. Oidipusele anti naiseks Laiose lesk Iokaste, s.t. Oidipuse ema. Mõne aja pärast tabas Teebat hirmus taud, mis viis palju inimesi hauda. Muistendi
liigutustega ,kimeda häälega,hiilgav kõnemees. 2. "Revolutsiooni" põhjused: Nende elu on vilets, täis töörügamist, üürike, ebaõiglus inimeste ja loomade vahel, loomad näevad vaeva töö tegemisel ning saavad toitu vaid nii palju et oleks jõudu. 3. Animalismi 7 käsku kui võrdsuseideoloogia ja sellest taganemine tegelikkuses 7 käsku peatsed muutused praktikas Kõik,mis käib kahel jalal on vaenlane. Neli jalga hea,kaks jalga parem. Kõik,mis käib neljal jalal või lendab,on Neli jalga hea, kaks jalga parem sõber. Ükski loom ei tohi kanda rõivaid. Kõik sead, positsioonist hoolimata, tohivad pühapäeviti kanda sabas rohelist linti Ükski loom ei tohi magada voodis. Ükski loom ei tohi magada voodis,kus on linad.
Sportlased kasutavad väheseid kordusarve ja rõhuvad kiirusele et viia maksimumini jõu kasvu, samal ajal hoolega piirates keha kaalu suurenemist. Polümeetria - Plahvatuslikud liigutused, trepil üles alla jooksmised ja hüpped tõketel liidetakse treeningusse, tavaliselt 2 korda nädalas. See lubab sportlasel arendada väledust ja plahvatuslikku jõudu. Põrkamine - Põrkamine on igat sorti katkematu ja korduv hüppamine. Põrketrenn sisaldab üldiselt põrkamist ühel jalal, kahel jalal või nende variatsiooni. Samuti võib kasutada kastiharjutusi või sügavushüppeid. Põrketreeningu põhimõte on veeta võimalikult vähe aega maapinnal (maandumiselt kohe üles põrgata); töötada tehnilise täpsuse, voolavuse ning hüppe vastupidavuse ja kiiruse kallal. Painduvus - Painduvus on liiga tihti unustatud tööriist kaugushüppajate juures. Efektiivne painduvus on kindel abinõu vigastuste vastu, mis kaugushüpet arvestades kindlasti vajalik on.
Loomariigi evolutsioon: 1)4 mrd a.t. -bakter 2)700 mln a.t. hulkraksed algloomad,amööb,silmviburlane 3)600 mln a.t. selgrootud veeloomad- meduusid,käsnad,korallid 4)500 mln a.t. selgroogsed kalad 5)400 mln a.t. maismaaloomad-kopskalad->kahepaiksed 6)200 mln a.t. roomajad-saurused- >linnud&imetajad 7)70 mln a.t. imetajad+linnud 8)2 mln a.t. inimene Inimese evolutsioon: tänapäeva tark inimene-homo sapiens sapiens Inimene: kõnd 2 jalal, liikuv käelaba,kohmakas jalalaba, suur kolju, kõne Inimahv:kõnd 4 jalal,kohmakas käsi,liikuv jalalaba, väike kolju, häälitsused 1)5mln ahvinimene -austrolopiteek, Aafrikast -puu otsas -2jalal 2)2 mln-Osav inimene -luust ja kivist tööriistad 3)1,5 mln Püstine inimene -1,5m, tuli, keele areng, Euroopa 4)300 000 a.t. Tark inimene-ühiskonnakorraldus 5)300 000 a.t. neandertallane ehitas muldonne,matused,head jahipidajad,surid välja 5)30 000 a.t
4 Ma suudan kõndida pingil selg ees algusest lõpuni maha astumata. 5 Ma suudan kõndida pingil algusest lõpuni maha astumata nii et vahepeal võtan pingilt eseme. 6 Ma suudan kõndida pingil nii et silmad on suletud algusest lõpuni maha astumata. 7 Ma saan põrgatada pingil palli nii, et see ei kuku maha. 8 Ma saan veeretada pingil palli nii, et mina ega pall ei kuku maha. 9 Ma saan kõndida pingil nii, et keskel teen täispöörde ühel jalal ja kõnnin lõpuni maha astumata. 10 Ma saan kõndida pingil nii, et keerutan rõngast ühes käes ilma maha kukkumata. 11 Ma suudan hüpata pingil algusest lõpuni ühel jalal. Lõpetav osa (INTEGREERIMINE): Teatevõistlus (VALDKOND KEEL JA KÕNE): Lause moodustamine igaüks toob ühe tähe, pärast lause kokku. Sõna etteantud (kass) sellest uute sõnade moodustamine. Teatevõistlus toimub üle võimlemispinkide kõndimisega, jooksmisega jne
jne. 29. Mida võib järeldada hauapanuste leidmisest ürgsete inimeste elupaikadest? Hauapanuse leidmine ürgsete inimeste elupaikadest võib viidata sellele, et sinna on kunagi maetud inimesi, sest hauapanus on surnule hauda kaasa pandavad esemed. 30. Tooge välja 3 sarnasust ja 3 erinevust inimese ja inimahvi vahel. Erinevused: INIMENE INIMAHV Liigub kahel jalal Liigub enamasti neljal jalal Karvkate on taandarenenud, kohatine Karvkate on rikkalik, ühtlane Esineb töövõime Töövõime puudub Sarnasused: *kromosoomide ehitus *haigutavad *valkude koostis 31. Millised tegurid võisid põhjustada kahejalgsete tekke inimlaste evolutsioonis? Kahejalgsete tekke võis põhjustada inimlaadsete aju suurenemine, mis suudab keha liikumist paremini vallata ja rakendada praktiliselt kogu keha üheaegselt töösse
kultuur, kaubandus, poliitika jne. 29. Mida võib järeldada hauapanuste leidmisest ürgsete inimeste elupaikadest? Hauapanuse leidmine ürgsete inimeste elupaikadest võib viidata sellele, et sinna on kunagi maetud inimesi, sest hauapanus on surnule hauda kaasa pandavad esemed. 30. Tooge välja 3 sarnasust ja 3 erinevust inimese ja inimahvi vahel. Erinevused: INIMENE INIMAHV Liigub kahel jalal Liigub enamasti neljal jalal Karvkate on taandarenenud, Karvkate on rikkalik, ühtlane kohatine Esineb töövõime Töövõime puudub Sarnasused: *haigutavad *kromosoomide ehitus *valkude koostis 31. Millised tegurid võisid põhjustada kahejalgsete tekke inimlaste evolutsioonis?
11) Kuidas jaguneks üheksa riigi süsteem? Bakterid-Arhed-Ekskavaadid-Kromalveolaadid-Juurjalgsed-Amööbid-Seened-Taimed-Loomad Inimese põlvnemine 12) Mida väitis Darwin? Ta väitis, et inimene põlvneb vaheastmete kaudu Aafrika inimahvidega simpansi ja gorillaga ühistest eellastest. 13) Täida tabel. Tunnus Inimene Inimahvid Liikumine püstime, kahel jalal neljal jalal,harva kahel Kolju suur ja ümar ajukolju,lame, lühikeste väike, piklik ajukolju,pikkadega kihvadega lõualuud lõualuude ja väikeste hammastega näokolju Kehaluustik s-kujuline selgroog,laienenud rinna- selgroog ühe kõverdusega,rinnakorv kitsam,vaagen korv madalam ja laiem vaagen kõrgem ja kitsam
ja nelinurk. • Tähelepanu püsimist soodustab aktiivse tegutsemise võimalus. 4 aastane – motoorika areng 4 aastane – motoorika areng •Laps jookseb kiiresti, muutes osavalt liikumissuunda, • Jäljendab täiskasvanu • Oskab palli visata ja samuti on ta võimeline seisma ühel jalal kuni 5 sek. ettenäitamisel harjutusi. püüda. • Hüppamisel tõukab • Põrgatab palli maha ja • Täielikult on välja arenenud põlve painutussirutus- kergelt ja maandub püüab kinni. muster. pehmelt. • Mängib lihtsaid
jalgu ja alakeha. Sportlased kasutavad väheseid kordusarve ja rõhuvad kiirusele et viia maksimumini jõu kasvu, samal ajal hoolega piirates keha kaalu suurenemist. Polümeetria Plahvatuslikud liigutused, trepil üles alla jooksmised ja hüpped tõketel liidetakse treeningusse, tavaliselt 2 korda nädalas. See lubab sportlasel arendada väledust ja plahvatuslikku jõudu. Põrkamine Põrkamine on igat sorti katkematu ja korduv hüppamine. Põrketrenn sisaldab üldiselt põrkamist ühel jalal, kahel jalal või nende variatsiooni. Samuti võib kasutada kastiharjutusi või sügavushüppeid. Põrketreeningu põhimõte on veeta võimalikult vähe aega maapinnal (maandumiselt kohe üles põrgata); töötada tehnilise täpsuse, voolavuse ning hüppe vastupidavuse ja kiiruse kallal. Painduvus Painduvus on liiga tihti unustatud tööriist kaugushüppajate juures. Efektiivne painduvus on kindel abinõu vigastuste vastu, mis kaugushüpet arvestades kindlasti vajalik on.
aasta tagant. Sel ajal algas Aafrika nendes piirkondades metsade taandumine ja osa ahve pidi siirduma puudelt maapinnale. Siis eristusidki ahvilaadsed loomad inimahvideks ja inimlasteks. Maapinnal olid eelistatud liikuvamad, osavamad ja taibukamad. Inimestel on inimahvidega sarnane kehaehitus, füsioloogia, käitumine ning haigused, kuna suur protsent nende geenidest ja kromosoomidest ning samuti valkudest on sarnased. Erinevalt inimestest liiguvad aga inimahvid peamiselt neljal jalal ning nende vähem arenenud aju võimaldab vaid konkreetset mõtlemist, kasutada suhtlemiseks häälitsusi ja zeste ning kätega vaid haarata ja toetada keha liikumisel. Nii füüsilise kui vaimse töö võime inimahvidel puudub. Inimlaste liikumisviis võimaldas savannis kiiremini edasi kulgeda ja kasutada käsi erinevateks tegevusteks. Esmased inimeste eellased, inimahvide sarnased elukad elasid 4-4.5 miljonit aastat tagasi. Nad kõndisid kahel jalal, kuid olid ka osavad ronijad (ilmselt
seas leidus nii püsisoojaseid, kui ka kõigusoojaseid. ERR Novaator 2015 Enamikule dinosaurustest on iseloomulik kiire ainevahetus ja seltsinguline eluviis (sh ühine järglaste eest hoolitsemine ja taimtoidulistel ühisrinne röövloomade vastu). Evolutsioonilised trendid Keha suurus Oli trend kehamassi suurenemisele. Esines ka trend kehamassi vähenemisele, kuid see oli juhuslikum (nt lindude evolutsioon). Liikumine Dinosauruste eellane oli kahel jalal liikuja, koos kehamassi suurenemisega arenes välja ka neljal jalal liikuvaid dinosaurusi. Toiduallikas Eellane oli lihasööja, kuid arenesid ka dinosauruseid, kes olid taimtoidulised, herbivooridest enam uuesti karnivoore ei arenenud. Kehamassi muutused Kehakate Tänaseks päevavalgele tulnud fossiilid vihjavad, et suled võisid olla dinosauruste seas levinud varem arvatust laiemalt. Evolutsiooni käigus, kehamõõtmete kasvamisel, polnud suled
inimesi, sest hauapanus on surnule hauda kaasa pandavad esemed. Tooge välja 3 sarnasust ja 3 erinevust inimese ja Sarnasused: kromosoomiline ehitus, haigutavad, inimahvi vahel. valkude koostis Erinevused: Inimene liigub kahel jalal, inimahv neljal. Inimese karvkate taandarenenud ja kohati, inimahvil rikkalik ja ühtlane. Inimesel esineb töövõime, inimahvil töövõime puudub. Millised tegurid võisid põhjustada kahejalgsuse Kahejalgsete tekke võis põhjustada inimlaadsete aju
Inimese üldiseloomustus 1)Inimese süstemaatiline kuuluvus: a)riik-loomariik b)hõimkond-keelikloomad c)klass-imetajad d)selts-primaadid e)sugukond-inimlased f)perekond-inimene g)liik-tark inimene 2)Primaatide tunnused: a)hea nägemine b)suur aju c)viis sõrme ja varvast 3)Inimese lähimad sugulased on: a)simpansid b)gorillad c)orangutanid 4)Suguluse kindlaim tõend on: a)valkude sarnane aminohappeline järjestus b)DNA-struktuur 5)Inimese iseloomulikud tunnused: a)suur aju b)püsisoojane c)artikuleeritud kõne d)segatoiduline e)liikumine kahel jalal
kiireks liikumiseks. Liikumistehnika hõlmab stardi- ja lähteasendeid ning liikumisviise koos peatumisoskusega. Stardi- ja lähteasendid Asendiks nimetatakse mängija kehahoiakut, mille ta võtab enne mingi tegevuse alustamist. Kõige olulisem on põhiasend ehk valmisasend. Põhiasend: · Põlvedest kõverdatud jalad on õlgadelaiuses harkseisus ja labajalad paralleelselt või üks jalg veidi eespool, kannad maas · Keharaskus on viidud päkkadele võrdelt mõlemal jalal. · Küünarliigesest kõverdatud käed on vöökõrgusel · Ülakeha on kallutatud ette ja vaade on pallil Enne liikuma hakkamist võtab mängija stardiasendi, mis peab tagama täieliku valmisoleku Iga eelneva tehnilise elemendi sooritamist võtab mängija lähteasendi. Stardiasendeid liigitatakse: · Kõrguse järgi põlveliigese nurk · Toetuspinna järgi:
Inimese närvisüsteem:juhib ja kooskõlastab kõigi hingamine ja südametegevus) Seljaaju liigutuste vilumus, kahel jalal kõndimine elundite talitlust ja ka hormoone, jag.:kesk- ja ül:1.vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha refleksikaar:tee närvisüsteemis, mida mööda piirdenärvisüsteemiks Kesknärvisüsteem:juhib kogu vahel, 2.juhib seljaaju lihtsaid kaasasündinud erutus kulgeb Silm-valgustundlik meeleelund, organ
annaabi.ee 
