Ian Anderson (0)

Ian Anderson
Käisin 12.oktoobril Nokia Kontserdimajas rockbändi Jethro Tull laulja Ian Andersoni ning tema bändi kontserdil. Ansamslisse kuuluvad Florian Opahle (kitarr), John O’Hara ( klahvpillid , akordion), David Goodier ( bass ) ja Scott Hammond (trummid), tegelikult pidi kitarristiks olema sellel kontserdil Jethro Tulli kitarrist Martin Barre , kuid tervislikel põhjustel ei olnud tal võimalik kontserdist osa võtta ning tema asemele leiti kitarristiks sakslane Florian Opahle Kontserttuur viidi läbi plaadi „Aqualung“ 40. aastapäeva tähistamiseks. Ian Anderson alustas muusikukarjääri aastal 1962, mil asutas koolivendadega ansambli The Blades. Anderson mängib kitarri, suupilli , saksofoni, mandoliini, klahvpille ja temale kõige rohkem tuntust toonud instrumenti flööti. Flööti mängib ta ühel jalal seistes, see on üks rokkmuusika tuntuimaid sümboleid. Oma tuntuima rockbändi Jethro Tull asutas Anderson 1967. aastal.
Kontsert kestis koos 30 minutilise vaheajaga 2 tundi. Esitati eri stiili rockilugusid Ian Andersonilt ja Jethro Tullilt läbi aastate. Kuna mulle Jethro Tull väga meeldib, siis meeldisid ka peaaegu kõik lood, mis kontserdil esitati. Esitati palju instrumentaalmuusikat, kus Anderson mängis põhiliselt flööti või mõne loo puhul kitarri, kuid muidugi ei puudunud ka lugusid , kus ta laulis . Põhiliselt esitati muidugi lugusid plaadilt „Aqualung“, kuid oli ka teiste plaatide lugude esitusi. Üks parimatest lugudest sellel kontserdil oli minu arust „Thick As A Brick“. See lugu on tegelikult 45-minutiline, kuid kontserdil esitati seda lühendatud versioonis, lugu ise jäi ikka väga kaasahaaravaks ning tekitas ainult positiivseid emotsioone. Teine laul, mis mulle juba enne kontserti väga meeldis, oli plaadi nimilugu „Aqualung“, väga rütmikas lugu. Sellelt samalt plaadilt lugu „Locomotive Breath“ oli veel üks selline, mis kontserdilt hästi meelde jäi. Jethro Tullil on ka üks lugu, mis on kirjutatud Ian Andersoni ning Johann Sebastian Bach 'i poolt, selleks on „Bourée“, mida ka kontserdil esitati ja väga ilusti kõlas, see lugu oli ainult instrumentaalne.
See kontsert oli väga meeldejääv, esitati palju mu lemmiklugusid Jethro Tullilt ning oli ka selliseid, mida ma polnud kuulnudki varem. Väga meeldisid flöödisoolod, mida Anderson esitas ühel jalal seistes. Veel meeldisid ka kitarrisoolod kitarristilt ning klaverisoolo laulus „Bourée“, mis on klassikalist muusikat väljendav laul. Ma pole küll kahjuks varem ta kontserditel käinud, kuid plaatidelt kuulanud olen väga palju ning selle järgi otsustades oli märgata, et Andersoni hääl oli vanaks jäänud, kuid see ei rikkunud mitte kuidagi kontserti minu jaoks.
Minu jaoks oli see kontsert kaua oodatud, 2001. aastal kui Jethro Tull Eestis esines ei teadnud ma sellest bändist veel nii palju, olin küll kuulanud mitmeid plaate , kuid kuna ma nii noor olin, siis ei osanud ma sellist muusikat veel hinnata ning seega jäi ka kontserdile minemata. Publik jäi minu arust samuti kontserdiga väga rahule nagu minagi, kontserdilt ära minnes peegeldus kõigi vaatajate nägudelt heameel.