Füüsika konspekt. Astronoomia töö II (0)

Füüsika konspekt. Astronoomia töö II
lk 76 (1,3-9); lk 94 (1-3,5,16); lk 118 (1,12-13)
1. Millised on Päikese mõõtmed Maaga võrreldes?
Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 1,9891×1030 kg (332 950 Maa massi).
2.Miks näib Päikese serv teravana?
Päikesel kui gaasilisel kehal ei saa olla kindlat pinda, aine tihedus peab muutuma pidevalt väljapoole vähenedes. Seda, et me näeme serva teravana, tingib nähtava valguse tekkimine suhteliselt õhukeses (umbes 400 km paksuses ) kihis. Seda kihti nimetatakse fotosfääriks (valgust tekitav sfäär) ja teda võib samastada Päikese pinnaga.
3.Mis on granulatsioon ?
Granulatsioon on konvektiivsetele liikumistele iseloomulike pööriste ilming- granuuli keskosas tõuseb kuum aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. Teraline muster. Päikese puhul tähendab granulatsioon Päikese sisemusest tema pinnale tõusvaid kuumi gaasipilvi ,mis jahtuvad ja langevad Päikese sisemusse tagasi. Pööriste-graanulite läbimõõt on keskmiselt 1000 km. Toovad Päikese tuumas tekkiva energia Päikese pinnale.
4.Milline on Päikese atmosfäär ?
Algab fotosfäärit kõrgemal ja koosneb kahest kihist:
1)Alumine kiht ehk kromosfäär - seal tekivad päikeseloited (tugevad gaasipursked). Kromosfääri paksus on paar tuhat km. Päikese kromosfäär paistab punakana .Temperatuur 4300 C – 400 000 C.
2)Kõrgem kiht ehk Päikese kroon – (hõre kuum vesinik ) ebamäärase kujuga nõrk helendus päikeseketta ümber (nähtav päikesevarjutuse ajal), mis ulatub kohati kuni kahe Päikese läbimõõdu kohale .Temperatuur küündib 2 miljoni kraadini (Celsiuse järgi).
5.Kuidas Päike pöörleb?
Päikese pöörlemist näitab tema laikude liikumine. Päike pöörleb ümber oma telje erineva kiirusega, seejuures on pöörlemisperiood ekvaatori lähedal 25 päeva, pooluste lähedal kuni 10 päeva pikem.
6.Kust saab Päike energiat?
Päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest -- vesinikuaatomi tuumade (prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks.
7.Kuidas jõuab Päikese sisemuses tekkiv energia meieni ?
Päikese tuumas(1/3 Päikese raadiusest) tekkiv energia:

• Kandub päikese sisemuses kiirgusena läbi kiirgusvööndi;
  
• Kiirgustsoonist pinnale kannavad energia graanulid (konvektsioonivööndis);
  
• Maailmaruumi kandub energia kiirgusena päikesepinnalt ja päikesetuulena.
  
• Maale jõudnud laetud osakeste pilv kutsub esile magnetvälja häired, atmosfääri heledust (virmalisi), annab soojus -, UV- ja raadiokiirgust.
  

8.Mida nimetatakse päikeselaiguks?

• Päikeselaik on silmale nähtav tumedam piirkond päikesel, mille temp. on ~1000K madalam kui keskmine pinna temp.
  
• Esinevad alati paarikaupa koos, tekitavad tugeva magnetvälja, on pidevas muutumises (suurus, arv), jäävad keskmistele laiuskraadidele
  
• Iga 11 aasta tagant suureneb äkitselt päikese aktiivsus, vahetavad magnetpoolusi, laikude arv eriti suur → tekivad magnettormid, päikesetuul eriti tugev.
  

9.Mis on Linnutee ?
Linnuteeks ehk Galaktika - tähesüsteem,millesse kuulub Päike koos oma planeetidega . Taevas paistab Linnutee nõrgalt helenduva,ebaühtlase helendusega ribana(e nõrkadest tähtedest koosneva hajusate piiridega ribana) .
10.Kirjeldage meie Galaktikat.

• Meie galaktika on spiraalne galaktika. Pealt vaadates spiraalharudega, kõrvalt vaadates kausikujuline
  
• Keskel galaktika tsentris on must auk, mis on galaktika mootor, pannes kõik pöörlema, kuid samas neelates ka täheainet, mis jääb siia tsentri lähedale (mustad augud ehk „Universiumi solgitorud“). Selle mass on 4 miljardit korda suurem Päikese massist.
  

• Tsentri ümber asub galaktika mõhn. Siin asuvad vanad tähed (esimese põlvkonna tähed, mis hakkavad oma eksistentsi lõpetama).
  

• Galaktika koosneb 4st spiraalharust, milles tähed liiguvad ühtlase kiirusega ümber tsentri
  

.

• Galaktikasse kuulub ka läbipaistmatu tolm ja udu, mis eraldab galaktika kaheks kettaks (tolm läheb keskelt läbi ja sealt ei tule valgus läbi). Külgvaates on meie galaktika nagu kaks supitaldrikut kokkupanduna, mille vahele jääb tolm.
  

• Galaktikat ümbritseb halo , mis koosneb tähtede kerasparvedest (suured kerakujulised tähemoodustised.
  

11.Kuidas klassifitseerida galaktikaid ?

• Spiraalsed galaktikad
  
• Elliptilised (ellipsi ehk munakujulised)
  
• Korrapäratud galaktikad
  
• Varbspiraalsed
  
• Aktiivsed galaktikad
  

12. Mis on Hubble’i seadus ja Hubble’i konstant?
Hubble’i seadus :
Kõik galaktikad eemalduvad meist mingi kiirusega, kusjuures eemaldumiskiirus sõltub galaktika kaugusest.

• lähemal→ väiksem kiirus
  
• kaugemal→ suurem kiirus
  

Hubble’i konstant

• Näitab kui kiiresti paisub maailmaruum → me elame paisuvas universumis → maailm on tekkinud Suure Paugu tagajärjel
  
• 75-100
  

13.Kirjeldage galaktikate ruumjaotust.

• Galaktikad moodustavad galaktikate parvi.
  
• Galaktikate parved moodustavad omakorda kärjetaolisi struktuure.
  

14.Mis on Universum ?
Universum on inimesele tajutav ja kujuteldav maailmakõiksus, kõikide asjade kogusus. Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat.
15.Milline on Universumi praegune temperatuur?Milline oli ta minevikus?
1965. a. avastati foonkiirgus ja tema spektri maksimum asub lainepikkusel λ=1,07 Wien'i valemi järgi vastab sellele temperatuur 2,7 K (-270°C) – Universumi temperatuur. Me teame, et tegemist on paisuva ja seega ka jahtuva Universumiga. Sellest võib järeldada, et Universum oli kunagi väga kuum.
16.Kirjeldage aine oleku muutumist Universumi paisumise käigus.

• Esimeseks hetkeks universumi tekkimisel on aine eraldumine antiainest. St prootonite järelejäämine ja vaakumi seisund on põhjuseks teiste keemiliste ainete tekkele. Need tekkisid iga üks omal ajal vastaval seisumassile ja temperatuurile.
  
• Ainete erinevale ühinemisele järgnes vesiniku muutumine plasmast neutraalseks gaasiks (kuna temp langeb alla vesiniku ionisatsioonienergia). Neutraalses gaasis saab võimalikuks tihkete/tahkete objektide teke.
  
• Tekivad galaktikad, tähed, planeedid . Siis valitseb universumis täielik termodünaamiline tasakaal (universumis on temp ja tihedus jaotunud ühtlaselt ning samal ajal vesinik rekombineerub).
  
• Tekib olukord kus paisumise kiirus muutub. Algul küll väga vähe, aga varem või hiljem asendub paisumine mõnedes kohtades kokkutõmbumisega, mis ongi juba galaktikate teke.